Otsuse avalikult teatavaks 24.05.2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-33
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/47747-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.05.01.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2, millega Xle tehti ettekirjutus maksta hiljemalt 1 kuu jooksul tagasi alusetult makstud pension summas 28862,60 eurot ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.23/47747-2 tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2 kehtivus või alternatiivselt ettekirjutuse täitmine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
2.05.01.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Ühtlasi kohaldas kohus HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja peatas Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2 kehtivuse kolmekümneks (30) päevaks ehk kuni 04.02.2022 (k.a.)
3.20.04.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.X on seisukohal, et väljateenitud aastate pensioni tagasimaksmise nõue ei ole õiguspärane ning Sotsiaalkindlustusamet on rikkunud menetlusosalise tõhusa ärakuulamise põhimõtet, jättes vaidlustatavas ettekirjutuses X vastuväited arvestamata ja nendele vastamata. Riigikohus on korduvalt (19.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 20; 14.01.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-03, p 17) asunud seisukohale, et menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Sotsiaalkindlustusamet on vaidlustatavas ettekirjutuses viidanud, et on 19.07.2021 vastuskirjaga nr 5.2-3/17314-2 saatnud põhjalikud selgitused ning et X ei ole Sotsiaalkindlustusameti kirjale vastanud ega alusetult makstud pensioni Sotsiaalkindlustusametile tagastanud. Kaebaja on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 vastuskiri on formaalne ning ei sisalda suures osas põhjendatud vastuseid X 17.06.2021 vastuväidetes tõstatatud õiguslikele küsimustele. Samuti ei sisalda 19.07.2021 vastuskiri mingisugust teavet selle kohta, et Sotsiaalkindlustusamet oleks oma kirjale Xlt vastust oodanud. Seega oli kaebajal alus eeldada, et Sotsiaalkindlustusamet käsitleb esitatud vastuväiteid põhjalikumalt ettekirjutuse tegemisel, selle asemel aga heitis Sotsiaalkindlustusamet kaebajale ettekirjutuses ette 19.07.2021 vastuskirjale vastamata jätmist. Samuti ei ole Sotsiaalkindlustusamet ka 20.12.2021 vaideotsuses vastanud olulises osas kaebaja põhiväidetele.
4.2.Väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 10 kohaselt väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist käesoleva seaduse alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Seega saab pensioni saamise õigust andnud kutsealale või ametikohale tagasipöördumine tuua kaasa üksnes väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamise, mitte aga juba väljamakstud pensioni tagasinõudmise. Samuti toob kutsealale või ametikohale tagasipöördumine kaasa üksnes pensioni maksmise ajutise peatamise, mitte aga pensioni saamise õiguse lõppemise. Lisaks on kaebaja seisukohal, et tsiviil- ja haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt kehtib VAPS ainult Eesti Vabariigi territooriumil ega evi õigusjõudu Eestist väljapoole. Asjas aga ei ole vaidlust, et X on töötanud alates 2011. aastast õhulaeva komandörina (piloodina) Venemaa Föderatsiooni territooriumil, so väljaspool VAPS mõjuala, mistõttu töötamine välisriigis ei tohiks vastuväite esitaja arvates kaasa tuua isegi pensioni maksmise peatamist, rääkimata väljamakstud pensioni tagasinõudmisest.
Sotsiaalkindlustusamet on oma 19.07.2021 vastuskirjas viidanud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevale koostöölepingule (14.07.2011). Samas kohaldatakse kõnealust koostöölepingut selle artikli 2 kohaselt õigussuhetele, mida reguleeritakse õigusaktidega, mis käsitlevad: 1) Eesti Vabariigi riiklikku pensionikindlustust, sealhulgas rahvapensioni; 2) Venemaa Föderatsioonis: tööpensione vanaduse, invaliidsuse ja toitja kaotuse korral; sotsiaalpensione. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 5 kohaselt sätestatakse RPKS-ga vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kuigi VAPS § 11 järgi kohaldatakse väljateenitud aastate pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades VAPS erisusi, ei ole väljateenitud aastate pension selliseks pensioniks, millele laieneks 14.07.2011 koostööleping. Järeldust, et koostööleping väljateenitud aastate pensionile ei laiene, toetab ka koostöölepingu artikli 1 lõike 1 punkt 5, mille kohaselt loetakse pensioniks koostöölepingu tähenduses Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud perioodilised rahalised väljamaksed vanaduse, püsiva töövõimetuse või toitja kaotuse korral, välja arvatud kogumispensionid ja represseeritud isikute pensionisoodustused. Seega ei reguleeri 14.07.2011 koostööleping väljateenitud aastate pensioni, mistõttu Sotsiaalkindlustusameti viidet sellele lepingule ei saa pidada asjakohaseks ning õige on kaebaja seisukoht, et VAPS kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil ega evi õigusjõudu Eestist väljapoole. Seega ei saa kaebaja tööle asumine Venemaa Föderatsiooni territooriumil mõjutada väljateenitud aastate pensioni maksmist Eestis. 20.12.2021 vaideotsuses on Sotsiaalkindlustusamet sisuliselt omaks võtnud, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline koostööleping ei kohaldu väljateenitud aastate pensionile. Sellest hoolimata aga jättis Sotsiaalkindlustusamet vaide rahuldamata ega ei esitanud ka vaideotsuses mingeid põhjendusi, kuidas saab Eestis väljateenitud pensioni maksmist mõjutada hilisem kaebaja tööle asumine välisriigis, arvestades, et VAPS kehtib üksnes Eesti territooriumil.
4.3.Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjas ning vaidlustatavas ettekirjutuses heidetakse Xle ette, et ta ei teavitanud pensioni määramisel Sotsiaalkindlustusametit töötamisest õhulaevanduses piloodina ning et seetõttu väidetavalt puudus Xl õigus väljateenitud aastate pensionile. Xle jääb taoline etteheide arusaamatuks, kuna talle on määratud väljateenitud aastate pension Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsusega, seega ei saanud X pensioni määramisel (2005. a-l) mitte kuidagi teavitada Sotsiaalkindlustusametit oma tööle asumisest tulevikus. Samuti ei ole Sotsiaalkindlustusamet oma kirjas ega ka hilisemas ettekirjutuses viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mis talle oleks pannud kohustuse teavitada Sotsiaalkindlustusametit oma hilisemast tööle asumisest välisriigis. Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 vastuskirjas on märgitud, et vaide esitaja pidi olema teadlik kohustusest teavitada Sotsiaalkindlustusametit tööle asumisest piloodina, kuna vaide esitaja on seda oma allkirjaga kinnitanud pensioniavaldusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohustused, mille järgimata jätmisega võiks kaasneda pensioni väljamaksmise peatamine või selle tagasinõudmine, saavad tuleneda üksnes seadusest. Seega ei anna pensioniavaldusel antud kinnitus alust väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks. Alles 20.12.2021 vaideotsuses on Sotsiaalkindlustusamet viidanud Xle väljateenitud aastate pensioni määramise ajal kehtinud RPKS redaktsiooni § 25 lg-le 2, mille kohaselt oli pensionär kohustatud pensioniametit teavitama pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Samuti, nagu 20.12.2021 vaideotsusest selgub, siis ka 11.07.2005 esitatud pensioniavalduses on viidatud üksnes kaebaja kohustusele teavitada pensioniametit asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni vähendamise. Samas ei ole kaebaja hinnangul tema tööle asumine, pealegi tööle
asumine välisriigis, selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa pensioni vähendamise, vaid VAPS §st 10 tulenevalt üksnes pensioni maksmise ajutise peatamise. RPKS § 391, millele Sotsiaalkindlustusamet viitas samuti esmakordselt alles vaideotsuses, kehtestati alles 01.01.2018, mistõttu nendest sätetest saanuks kaebajale isegi sellisel juhul, kui tööle asumine välisriigis mõjutaks väljateenitud aastate pensioni maksmist, tuleneda teavitamiskohustus üksnes juhul, kui kaebaja oleks tööle asunud peale 01.0.2018, mitte aga ei saa tuletada sellest kaebajal teavitamiskohustuse olemasolu tagasiulatuvalt.
4.4.Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuses ning vaideotsuses on viidatud pensioni tagasimaksmise nõude õigusliku alusena sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 ple 2, mille kohaselt nõutakse hüvitis tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjas esitatud arvamuse kohaselt nõutakse pension tagasi, kuna õigus hüvitisele on lõppenud. Samas nagu vaide esitaja eelnevalt viitas, ei too pensioni saamise õigust andnud kutsealale või ametikohale tagasipöördumine VAPS § 10 kohaselt kaasa mitte pensioniõiguse lõppemist vaid üksnes pensioni maksmise peatamise. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et VAPS § 10 kohaselt pensioniõigus mitte ei peatu, vaid pensioni maksmine peatatakse, mis eeldab Sotsiaalkindlustusameti vastavat otsust. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsusega nr 2 on peatatud Xle väljateenitud aastate pensioni maksmine alates 01.02.2021. Seega esineks alus väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks üksnes juhul, kui Xle oleks tehtud pensioni väljamakseid peale 01.02.2021, kuid nagu ka Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjas ja vaidlustatavas ettekirjutuses viidatud, maksti Xle väljateenitud aastate pensioni kuni 31.01.2021. Seega puudub Xlt talle väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks õiguslik alus. Nagu kaebaja eelnevalt märkis, ei tulene mitte ühestki õigusnormist, et tööle asumine sellel ametikohal, pealegi välisriigis võiks kaasa tuua väljateenitud aastate pensioni maksmise peatumise või lõppemise, vaid ainsaks õiguslikuks tagajärjeks on pensioni maksmise peatamine VAPS § 10 teise lause alusel, kusjuures kaebajale pensioni maksmine peatati 02.02.2021 otsusega alates 01.02.2021.
4.5.Xle on tehtud kuni 31.01.2021 pensioni väljamakseid kehtiva haldusakti s.o Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsuse nr 719732/1 alusel, mida ei ole kehtetuks tunnistatud ega muudetud. Õiguslik alus pensioni maksmise peatamiseks (isegi kui eeldada, et pensioni maksmise peatamine oli õigustatud) tekkis alles Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsusega, millega on peatatud Xle pensioni maksmine alates 01.02.2021. SÜS eelnõu seletuskirja kohaselt sätestatakse SÜS § 31 lõikes 1 teise alternatiivina hüvitise andmiseks tehtud kulutuste tagasinõue juhul, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Tagasinõude alus käsitleb olukorda, kus isiku õigus hüvitisele peatus või lõppes (eelnõu §-d 18 ja 19) seaduses sätestatud aluse esinemisel või hüvitise andja otsustas õiguse peatumise või lõppemise isiku poolt toime pandud rikkumise tõttu, kuid isikule on vastaval perioodil hüvitisi antud ja tehtud vastavaid kulutusi. Seega tuleb SÜS § 31 lg 1 p 2 alusel pensioni tagasinõudmine sisustada läbi SÜS §-des 18 ja 19 sätestatud aluste. Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjast ega ka vaidlustatavast ettekirjutusest aga ei selgu, millisel õiguslikul alusel loeb Sotsiaalkindlustusamet X õiguse väljateenitud aastate pensionile lõppenuks. Lisaks konkreetsele õiguslikule alusele peab olema tuvastatud ka vastavale õiguslikule alusele vastav faktiline alus. Sotsiaalkindlustustusameti ebamäärane etteheide Sotsiaalkindlustusameti teavitamata jätmisest pensioni määramisel (vt eelpool), selliseks aluseks kindlasti olla ei saa, kuna kohustus, mille rikkumine võib kaasa tuua pensioniõiguse lõppemise, saab tuleneda üksnes seadusest.
19.07.2021 vastuskirjas on Sotsiaalkindlustusamet jätnud vaide esitaja vastuväite sisuliselt käsitlemata, märkides vaid, et Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsus ei ole enam kehtiv. Vaide esitajale jääb taoline Sotsiaalkindlustusameti järeldus arusaamatuks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseemiseni või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti. Vaide esitajale ei ole teada, et Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsus oleks kehtetuks tunnistatud, vaid vaide esitajale pensioni maksmine on üksnes peatatud Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsusega alates 01.02.2021. Kutsealale või ametikohale tagasipöördumine toob kaasa ainult pensioni maksmise ajutise peatamise, mitte aga pensioni saamise õiguse lõppemise. Ka Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 vastuskirja esimeses lõigus on viidatud, et juhul kui vaide esitaja lõpetab töötamise kutsealal, on pensioni maksmist võimalik jätkata. Seega on Sotsiaalkindlustusamet oma vastuskirjas ise jaatanud, et pensioni saamise õigus ei ole lõppenud, vaid üksnes peatatud ning seega on ka Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsus jätkuvalt kehtiv. 20.12.2021 vaideotsuses ei ole Sotsiaalkindlustusamet samuti sellele väitele vastanud, viidates vaid, et kaebajal ei olnud perioodil 01.01.2011 kuni 31.01.2021 õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Millistel õigusnormidel aga Sotsiaalkindlustusameti taoline järeldus põhineb, vaideotsusest ei selgu.
4.6.SÜS § 31 lg 1 p 2 lubab hüvitise andjal isikult talle alusetult makstud rahasumma tagasi nõuda, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole Sotsiaalkindlustusamet ei vaidlustatavas ettekirjutuses ega vaideotsuses viidanud õiguslikule alusele, mille alusel oleks kaebaja õigus saada väljateenitud aastate pensioni peatunud või lõppenud. Kaebajale maksti pensioni kehtiva haldusakti, s.o Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsuse alusel. Riigikohtu erikogu on asjas nr 3-2-1-178-15 tehtud 28.03.2016 kohtuotsuse p-s 13 märkinud, et kui avalik võim otsustas haldusakti alusel isikule maksta lisatasu, oli see haldusakt väljamakse õiguslikuks aluseks (HMS § 60 lg 1). Selleks, et lisatasu oleks makstud õigusliku aluseta, peab haldusorgan lisatasu maksmise aluseks oleva haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistama (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2) (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1- 50-09, p 13), halduskohus lisatasu maksmise aluseks oleva haldusakti tühistama (HKMS § 5 lg 1 p 1) või selle tühisuse tuvastama (HKMS § 5 lg 1 p 6, HMS § 63). Lisatasu aluseks olnud haldusakt tunnistatakse kehtetuks samuti haldusaktiga (HMS § 70 lg 1). Vaidlust ei ole aga asjaolus, et Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsust ei ole Sotsiaalkindlustusamet kehtetuks tunnistanud ega halduskohus tühistanud, samuti ei ole tuvastatud ka selle otsuse tühisust. Seetõttu kuni Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsuse tegemiseni, millega peatati kaebajale pensioni maksmine alates 01.02.2021, on kaebajale makstud pensioni õiguslikul alusel.
4.7.Arvestades eeltoodut ei vasta tegelikkusele ega kehtivale õigusele Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuses ja vaideotsuses esitatud seisukoht, nagu X oleks saanud Eesti Vabariigis alusetult väljateenitud aastate pensioni perioodil 01.01.2011 kuni 31.01.2021. Puudub õiguslik alus Xlt talle väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks ning Sotsiaalkindlustusamet ei ole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et X õigus väljateenitud aastate pensionile oleks peatunud või lõppenud ning Sotsiaalkindlusameti ettekirjutus ja ka vaideotsus on selles osas täielikult õiguslikult põhjendamata. Seejuures kuna Sotsiaalkindlustusamet on ettekirjutuse tegemisel kaebaja vastuväidetele vastamata jättes rikkunud tõhusa ärakuulamise põhimõtet, mida ei kõrvalda ka 20.12.2021 vaideotsus, tuleb nii Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutus nr 4.1-16/47344-2 kui ka 20.12.2021 vaideotsus nr 5.2-3/47747-2 tühistada.
Kaebaja ei nõustu 20.12.2021 vaideotsuses märgituga, nagu oleks sellega, et kaebajale võimaldati esitada Sotsiaalkindlustusametile omapoolsed vastuväited ning et ta need 17.06.2021 esitas, ärakuulamisõigus tagatud. Nagu kaebaja juba eelpool tuginevalt Riigikohtu praktikale viitas, siis menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Seega hõlmab ärakuulamispõhimõte mitte üksnes kohustust võimaldada menetlusosalisel esitada kavandatava haldusakti kohta omapoolsed vastuväited, vaid võtta menetlusosalise vastuväited ka haldusakti andmisel arvesse. Olukorda, kus kaebaja põhiväited jäetakse üldse tähelepanuta või siis vastatakse neile üksnes formaalselt, ei saa lugeda kooskõlas olevaks menetlusosalise tõhusa ärakuulamise põhimõttega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Kaebaja leiab kaebuses, et tulenevalt VAPS §-st 10 saab pensioni saamise õigust andnud kutsealale või ametikohale tagasipöördumine tuua kaasa üksnes väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamise, aga mitte juba väljamakstud pensioni tagasinõudmise. Vastustaja sellega ei nõustu. VAPS tõepoolest ei reguleeri alusetult makstud pensioni tagasinõudmist. Vastav regulatsioon tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS). VAPS § 11 kohaselt kohaldatakse väljateenitud aastate pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades VAPSi erisusi. RPKS § 48 lg 1 sätestab - Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Seejuures ei ole tagasinõude eelduseks asjaolu, kas isik teavitas või ei teavitanud Sotsiaalkindlustusametit sellest, et tal puudub õigus pensioni saada. SÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. VAPS § 10 kohaselt peatatakse väljateenitud aastate pensioni maksmine tagasipöördumisel VAPS alusel pensioni saamise õigust andvale kutsealale või ametikohale. Kaebajale oleks tulnud pensioni maksmine peatada juba varasemalt, kuid kuna kaebaja sellest ei teavitanud ja muul viisil info samuti vastustajani ei jõudnud, siis ei olnud seda võimalik teha. Hüvitise saamise õigus peatub, kui isik rikub seaduses sätestatud hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse peatumise (SÜS § 18 lg 1 p 2). 02.02.2021 otsusega peatati kaebajale pensioni maksmine ning maksmise peatamist ei ole võimalik teha tagantjärele juba välja makstud pensioni osas. Seega sai peatada maksmist vaid edasiulatuvalt ja tagasinõue otsustatakse ettekirjutusega.
5.2.Kaebaja on seisukohal, et tsiviil- ja haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt kehtib VAPS ainult Eesti Vabariigi territooriumil ega evi õigusjõudu Eestist väljapoole. VAPS kohaselt peatatakse pensioni maksmine vastavale kutsealale või ametikohale tagasi pöördumisel ning seejuures ei ole oluline, millises riigis seda tehakse. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping kehtib ka väljateenitud aastate pensioni kohta, sest tegemist on Eesti Vabariigi riikliku pensionikindlustuse hulka kuuluva vanaduspensioni ühe liigiga. Vaideotsuses on selgitatud, et kaebajale määrati pension aastal 2005 VAPS alusel ning pensioni määramisel ei olnud alust kohaldada riikide vahelist lepingut.
5.3.Kaebajale on antud võimalus olla ära kuulatud ning ta on seda õigust ka kasutanud (vastuväide teavituskirjale, vaidemenetlus). Kaebaja vastuväidete ja arvamusega on arvestatud, kuid asjaolusid, mis annaks aluse tagasinõudest loobumiseks või osaliseks tagasi nõudmiseks, ei ole tuvastatud. Ettekirjutuses olev viide sellele, et kaebaja ei ole 19.07.2021 vastuskirjale vastanud, ei ole mõeldud etteheitena (kaebaja ei pidanud sellele vastama), vaid tõdemusena, et kaebaja poolt pärast vastuskirja enam pöördumisi ei olnud, millest võis järeldada, et vastuskirjas oli piisavalt olukorda selgitatud ning et kaebaja ei soovi enam midagi lisada/täpsustada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud väljateenitud aastate pensionide seaduses (VAPS), riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud nõudeid ning haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale oli määratud väljateenitud aastate pension 19.07.2005 otsusega nr 719732/1 (dtl 59) alates 11.07.2005. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 02.02.2021 otsusega nr 2 peatas vastustaja kaebajale pensioni maksmise (dtl 178). Kaebaja otsust ei ole vaidlustanud. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kaebaja töötab õhulaeva komandörina alates 2011. aastast Venemaa Föderatsioonis (tööraamat dtl 62-166 ja kaebaja vastuväide teavituskirjale dtl 183185, samuti ei ole vastavale asjaolule vastu vaielnud kaebaja esitatud kaebuses) so väljateenitud aastate pensioni saamise õigust andval ametikohal.
8.Kohus selgitab kaebajale, et ta on ekslikul arusaamal nagu saaks VAPS § 10 tuua kaasa üksnes väljateenitud aastate pensioni peatamise juhul, kui isik pöördub tagasi sellele kutsealale või ametikohale, mille eest talle väljateenitud aastate pension on määratud ning juba välja makstud pensioni tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus. VAPS § 10 sätestab, et väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist käesoleva seaduse alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse.
Seejuures on kaebaja oma 11.07.2005 aastal esitatud avalduses väljateenitud aastate pensioni määramiseks kinnitanud, et on teadlik, et ta on kohustatud 10 päeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni vähendamise. Samasugune kohustust tulenes kaebajale ka RPKS (2011 aastal kehtinud redaktsiooni) § 25 lg 1 p 2 ja lg 2 ning tuleneb jätkuvalt SÜS § 21 lg 1 p 2, mis sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja vastavat kohustust täitnud ei ole – kaebaja ei ole teavitanud vastustajat enda 2011 aastal tööle asumisest Vene Föderatsioonis samal kutsealal või ametikohal, mille eest kaebajale määrati väljateenitud aastate pension. Sellest tulenevalt ei saanud vastustaja ka koheselt so 2011 aastal väljateenitud aastate pensioni maksmist peatada (millisel juhul ei oleks üldse tekkinud olukorda, kus kaebajale maksti väljateenitud aastate pensioni alusetult ning mida käesoleval juhul vastustaja kaebajalt õiguspäraselt tagasi nõuab). Kaebaja väide, et antud juhul ta ei pidanudki mingit teadet esitama, kuna töötamine välisriigis samal kutsealal või ametikohal ei too kaasa pensioni vähenemist (antud juhul siis üldse peatamist), ei ole asjakohane. VAPS § 10 ei sätesta, et vastav regulatsioon kohalduks üksnes siis, kui isik asub samale ametikohale või kutsealale Eesti Vabariigis. Väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamine on ette nähtud igal juhul kui isik pöördub tagasi samale ametikohale või kutsealale olenemata riigist. Seejuures on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et kuivõrd VAPS alusel makstava pensioni näol on tegemist vanaduspensioni ühe liigiga, siis kohaldub sellele ka Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping. Seejuures on kaebuse esitaja mõistnud vastustaja poolt vaideotsuses esitatud seisukohti seoses viidatud lepinguga ilmselgelt valesti. Vaideotsuses ei ole vastustaja möönnud, et vastav leping ei kohaldu, vaid viitas, et 2005 aastal kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramisel ei olnud alust vastavat lepingut kohaldada.
9.Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide sellest, et pensioni maksmise peatamist ei saa käsitleda kui pensioni vähenemise aluseks olevat asjaolu. On ilmselge, et väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamise korral pensioni suurus väheneb (võib väheneda ka nullini) ja see on vastava regulatsiooniga hõlmatud. Kohus leiab, et õiguslik alus väljateenitud aastate pensioni tagasinõudmiseks on vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses õigesti märgitud ja selleks on RPKS § 48 lg 1, mis sätestab, et kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Käesoleval juhul ei olnud kaebuse esitajal alates 01.01.2011, mil ta asus tööle Vene Föderatsioonis ja VAPS alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal, enam õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Järelikult tuli vastustajal lähtudes RPKS § 48 lg 1 kaebajale alusetult makstud väljateenitud aastate pension tagasi nõuda lähtudes seda tehes ka SÜS sätestatust. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses tuginenud asjakohaselt SÜS § 31 lg 1 p 2, mis sätestab, et hüvitise andja nõuab isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused (edaspidi käesolevas jaos ka alusetult tehtud kulutused) osaliselt või täielikult tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Samuti viitas vastustaja põhjendatult SÜS § 32 lg 1 ja lg 2, millede kohaselt hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku
tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Ettekirjutuse täitmiseks antakse mõistlik tähtaeg. Kokkuleppel isikuga või isiku põhjendatud taotluse alusel võib tagasinõutava summa suurust ja isiku võimalusi arvestades otsustada tagasimaksmise osade kaupa. Kui tagasinõue otsustatakse isiku vabatahtliku tagasimakse alusel algatatud haldusmenetluses ja isik on tagasinõude täies ulatuses täitnud, märgitakse ettekirjutuses tagasinõude täitmise ajana vabatahtliku tagasimakse tegemise aeg.
10.Kohus ei nõustu kaebajaga, et viidatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb sisustada üksnes läbi SÜS § 18 ja 19, mis reguleerivad hüvitise saamise peatumist ja lõppemist. Kaebaja leiabki, et kuna temale pensioni maksmist ei ole peatatud alates 2011, vaid seda tehti alles 02.02.2021 otsusega nr 2 ja edasiulatuvalt, siis temalt väljateenitud aastate pensioni tagasi nõuda ei saa. Samuti leidis kaebaja, et hüvitise saamise õigus iseenesest ei saanud peatuda, samuti ei olnud hüvitise saamise õigus lõppenud. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleval juhul nõutakse kaebajalt õiguspäraselt väljateenitud aastate pensioni tagasi lähtudes VAPS § 10 ja RPKS § 48 lg 1 kui aluseta makstud pensioni. Kaebajal ei olnud õigust vastavat pensioni saada lähtudes VAPS § 10 esimese ja teise lause mõttest, millest tuleneb üheselt ja selgelt, et väljateenitud aastate pensioni makstakse üksnes pärast töötamise lõpetamist vastava pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal ja mitte seal töötamise ajal. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on alates 2011 aastast töötanud vastava pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal, millest tulenevalt oli vastustajal õigus ettekirjutuses sätestatud ulatuses pensioni tagasinõudmiseks. Isegi juhul, kui lähtuda tuleks ainult kas SÜS § 18 või 19, siis sätestab ka SÜS § 18 lg 1 p 4, et õigus hüvitisele peatub muul seaduses sätestatud juhul, samasugune põhimõte kehtib ka lõppemise osas (SÜS § 19 lg 1 p 8). Käesoleval juhul on selleks seaduseks VAPS § 10. Õige on kaebaja väide selles, et hüvitise saamise õigus tulenes kaebajale Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsusest nr 719732/1 ja et otsus on kehtiv. Vastava otsuse alusel väljateenitud aastate vanaduspensioni maksmine on peatatud alates 01.02.2021 Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsusega nr 2, kuid see ei tähenda seda, et käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus, millega nõutakse kaebajalt tagasi väljateenitud aastate pensioni aja eest, mil kaebajal ei olnud seda õigus saada, on õigusvastane. Vastava nõude õiguslik alus tuleneb VAPS § 10 ja RPKS § 48 lg 1. Seejuures leiab kohus, et vastustaja oleks saanud oma 02.02.2021 otsusega nr 2 peatada ka kaebajale väljateenitud aastate pensioni maksmine tuginedes lisaks VAPS § 10 ka SÜS § 22 lg 1, mis sätestab, et kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on hüvitise saamise õiguse peatumise aluseks, otsustab hüvitise andja hüvitise andmise peatada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Viidatud õiguslikule alusele tuginedes oleks saanud vastustaja peatada kaebajale väljateenitud aastate eest pensioni maksmise ka tagasiulatuvalt ning sellisel juhul oleks kaebajale olnud selgem ka väljateenitud aastate pensioni tagasinõudmise alus. Samas ei ole käesolevas asjas vaidlustatud 02.02.2021 otsust nr 2 (selle vaidlustamiseks puudub ka põhjus, kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötab alates 2011 õhulaeva komandörina – omistatud piloodi ametinimetus Venemaal), millest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks antud küsimusel pikemalt peatuda, kuna see väljuks ka kaebuse esemest.
11.Veel heitis kaebaja kaebuses vastustajale ette ärakuulamispõhimõtte rikkumist. Esmalt märgib kohus, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale anti võimalus esitada menetluses (menetluse alustamisel dtl 179-182) omapoolsed seisukohad, mida kaebaja ka kasutas – kaebaja on omapoolsed seisukohad 17.06.2021 esitanud ning need on kajastatud ka vaidlustatud haldusaktis. Samuti on kaebaja seisukohti käsitletud vaideotsuses. Samas heidab kaebaja vastustajale ette seda, et kaebaja vastuväited jäeti sisuliselt arvestamata.
Kohus kaebaja seisukohaga ärakuulamisõiguse rikkumisest ei nõustu. Kaebaja on saanud oma seisukohad esitada ning vastustaja on oma otsuse tegemisel neid kaalunud. See, et vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustunud, ei tähenda seda, et ärakuulamisõigust oleks rikutud. Ärakuulamisõiguse rikkumisega ei ole tegemist juhul, kui otsustaja jätab õiguspäraselt arvestamata ärakuulamise ajal esitatud seisukohad või teisisõnu ei arvesta ekslikke seisukohti. Käesoleval juhul just seda vastustaja kohtu hinnangul tegi. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul kaebajale tagatud tema ära kuulamine.
12.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/47747-2 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu. Menetluskulud
13.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.