X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022 e-kirja tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kandma kaebaja 28.03.2022 taotluses märgitud relvad Euroopa tulirelvapassi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.11.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xle on 22.02.2022 väljastatud relvaluba nr RL821418 kehtivusega kuni 27.12.2026. Relvaloale on jahipidamise otstarbel kantud kolm sileraudset püssi, vintraudne püss ja kombineeritud püss. Kõik püssid on kantud Xle väljastatud tulirelvapassi nr 005060 kehtivusega kuni 27.12.2026. Xle on 07.03.2022 väljastatud relvaluba nr DL50025153 kehtivusega kuni 27.12.2026. Relvaloale on turvalisuse ja jahipidamise otstarbel kantud vintraudne püstol ja vintraudne revolver. X esitas 27.03.2022 PPA-le taotluse (registreeritud 08.04.2022; dtl 42-43), et vintraudne püstol ja vintraudne revolver (s.o relvaloale nr DL50025153 kantud relvad) kantaks tulirelvapassi. Menetlev ametnik vastas isikule 08.04.2022 e-kirjaga, et relvad, mida ta soovib tulirelvapassi kanda kuuluvad B-klassi ja neid relvi saab kanda tulirelvapassi, kui reisitakse teise liikmesriiki laskespordiga tegelemiseks (dtl 55).
2.X esitas 18.05.2022 vaide (dtl 44-45), kus leiab, et e-kirjas viidatud normid ei võimalda jätta relvad tulirelvapassi kandmata. E-kirjas ei olnud ka vaidlustamisviidet. PPA 27.06.2022 vaideotsusega nr 4.2-1/4801-3 (dtl 46-48) jäeti vaie rahuldamata. Isiku nõue kanda tulirelvapassi relvad, mille osttarbeks on turvalisuse tagamine ja jahipidamine, ei ole seadusega 1(6)
kooskõlas. Isik on soovinud vintraudse püstoli ja vintraudse revolvri tulirelvapassi kandmist. Püstol ja revolver on B-klassi tulirelvad, mida tohib tulirelvapassi alusel edasi toimetada, kui teise riiki reisi eesmärgiks on laskespordiga tegelemine. Isiku nimetatud püstol ja revolver ei ole relvaloale kantud sportimise eesmärgil. Seetõttu ei ole võimalik anda ka õigust reisida teise riiki sportimise eesmärgil ning muul eesmärgil nende relvade tulirelvapassi kandmist relvaseadus ei luba.
2.Kaebuse põhjendused:
1.Vastustaja keskendub üksnes sellele, nagu tulirelvapass oleks kehtestatud mh relvadirektiiviga ainult relvade EL-siseseks edasitoimetamiseks. Tulirelvapass ei anna õigust relvi edasi toimetada, vaid tuleb tõendada ka jahipidamises või laskespordis osalemist riigis, kuhu soovitakse reisida. Riiklikku järelevalvet relvade edasitoimetamise seaduslikkuse üle teeb Maksu- ja Tolliamet.
2.Tulirelvapass on tõend, mille kohaselt on isikul, kellele on tõend väljastatud, õigus tõendi väljastanud riigis tõendile kantud relvade kandmiseks. EL liikmesriigid võivad anda erinevaid õiguseid tulirelvapassi kantud relvade osas, nt laenata sama klassi relva või soetada laskemoona.
3.Vastustaja praktika, et lubatav ei ole laskespordi harrastamine muu kui laskespordi otstarbel soetatud relvaga, on uudne ja üllatav. Analoogselt ei võiks liiklusõnnetuses viga saanud ulukit surmata jahirelvaga, kuna seda ei peeta jahipidamiseks. Ka on sellega keelatud PS § 54 sätestatud õigus.
4.Relvadirektiiv, relvaseadus ega viimase alusel kehtestatud määrus ei võimalda jätta kaebaja taotletud relvad tulirelvapassi kandmata.
3.Vastustaja põhjendused lisaks vaideotsuses toodule:
1.Vastustaja vastusele lisatud Siseministeeriumi selgituse kohaselt on relvaseadusega üle võetud relvadirektiivi regulatsioon. Relvaseadus nimetab ühe võimalusena, millega saab relvaomanik liikmesriikide vahel liikuda tulirelvapassi. Relvaseadus ei sätesta, millistele relvadele tohib tulirelvapassi väljastada, kuid öeldud on, milliste relvadega tohib tulirelvapassi alusel reisida. Sarnane sõnastus on ka tulirelvadirektiivis. Vaadata tuleb erinevaid norme koosmõjus, nende eesmärgist lähtuvalt. Tulirelvapassiga ei tõendata relvakandmisõigust, st lisaks passile tuleb tõendada ka oma reisi eesmärki muu dokumendiga. Mitte iga tulirelvaga ega mistahes eesmärgil ei saa reisida tulirelvapassi alusel. Kaebaja relvad kuuluvad B-klassi, mistõttu ei ole võimalik jahipidamise otstarbel nende relvadega teise riiki reisida. Seega ei saa pidada ka põhjendatuks tulirelvapassi väljastamist.
2.Vastustaja täpsustas täiendavalt, et normi ei tohi tõlgendada selliselt, et see muutuks sisutuks; sh et relvaomanik saaks ise otsustada, millist relva kanda tulirelvapassi ja selle alusel Euroopa Liidus edasi toimetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Relvaseaduse (RelvS) § 624 lg 1 p 3 sätestab, et Euroopa Liidu territooriumil võib relva ja laskemoona edasi toimetada Euroopa tulirelvapassi alusel. Siseministeerium selgitas, et Euroopa tulirelvapassi regulatsioon on Eesti õigusesse üle võetud algselt Nõukogu direktiivist 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta1. Direktiivi nr 91/477 art 12 lg-te 1 ja 2 koosmõjus annab tulirelvapass selle valdajale õiguse vallata tulirelva direktiivis kitsendatud kindlatel eesmärkidel kahte või enamat liikmesriiki läbiva reisi ajal. Käesoleval ajal kehtib relvadirektiivi uus terviktekst (EL 2021/5552), mille art 17 kajastab sisuliselt varasema direktiivi art 12 regulatsiooni.
Viimane konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01991L0477-20170613&from=EN
Eeltoodust tuleneb, et kuigi relva tulirelvapassi kandmine sarnaneb tegevuse kirjelduselt toimingule, tuleb seda käsitleda haldusaktina, kuivõrd selle otsustusega otsustatakse isiku õiguse üle toimetada talle väljastatud relvaloale kantud relva ajutiselt EL liikmesriiki (RelvS § 625 lg 2 ja lg 3; relvadirektiivi (EL 2021/555) art 17 lg 2). Ilma tulirelvapassita oleks isiku võimalused relva edasi toimetada oluliselt piiratumad (relvadirektiivi art 16 lg 1 ja art 17 lg 1). Seega on nii tulirelvapassi väljastamine kui ka sellele täiendavate relvade kandmine soodustav haldusakt. Analoogselt on Riigikohus käsitlenud metsateatise registreerimist haldusaktina, kuna tegemist on siiski isiku õiguste või kohustuste reguleerimisele suunatud otsustusega (otsus nr 3-20-580 p 9). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1), kirjalikus vormis (lg 2), selles peab olema märgitud haldusorgani nimetus, haldusakti andnud isiku nimi ja allkiri, haldusakti andmise aeg (HMS § 55 lg 4). Soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1) ja haldusaktis peab olema vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). Käesoleval juhul jättis PPA kaebaja taotluse rahuldamata e-kirja teel. Seejuures ei ole vastustaja e-kirjades relvade EL tulirelvapassi kandmisest keeldumine üheselt sõnastatud, e-kirjades puuduvad selged ja üheselt mõistetavad põhjendused, vaid need on olnud kaebajale tuletatavad taotletud relvade klassist, relvade relvaloale kantud eesmägist/otstarbest ja tsiteeritud relvaseaduse sätetest. Samuti puudub e-kirjades kirjalikult haldusaktilt nõutav allkiri ning vaidlustamisviide. Haldusakti olulised põhjendamispuudused tingivad kohtumenetluses üldreeglina haldusakti tühistamise, kuivõrd põhjendamispuudustega haldusakti sisulist õiguspärasust ei ole kohtul võimalik kontrollida. Haldusakti põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses on pigem erandlik ning selleks tuleb haldusorganil tõendada, et samad põhjendused olid olemas juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-29-12 p 20). Praegusel juhul ei tingi haldusakti puudused aga selle tühistamist, kuivõrd vorminõuete rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja on e-kirjadest aru saanud nii, et relvade tulirelvapassi kandmisest on keeldutud ja selgitanud välja võimalused keeldumise vaidlustamiseks. Ka selgete kirjalike põhjenduste puudumine ei tingi kaebuse rahuldamist, kuivõrd PPA-l tuleks kaebaja taotletud relvade tulirelvapassi kandmise tingimuste mittetäidetuse tõttu jätta taotlus rahuldamata (vt otsuses edaspidi). Vastustaja on vaideotsusega haldusakti vormilised puudused kõrvaldanud ning sisutu oleks suunata üksnes e-kirja vormi tõttu kaebaja taotlus uuesti vastustajale läbivaatamiseks. Kohus soovitab edaspidi vastustajal järgida keeldumisel kõiki haldusaktile esitatavaid, HMSis nimetatud nõudeid. Neid nõudeid, ennekõike kirjalik vorm, allkiri ja paremini välja toodud põhjendused on vajalikud ka siis, kui tegemist on toiminguga, sest ka sel juhul tuleb hiljemalt isiku nõudmisel toimingu tegemata jätmist isikule kirjalikult põhjendada (HMS § 108) ning see tagab nii toimingute jälgitavuse kui ka hilisema tõendamisvõimaluse, et neist põhjendustest ka tegelikult lähtuti.
5.Füüsilisele isikule väljastab tulirelvapassi PPA, kui isikule on relvaseaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning tasutud on riigilõiv. Relva võib ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada üksnes laskespordiga ja jahindusega tegelemiseks, ajaloolise sündmuse taasetendamiseks, relva demonstreerimiseks või näitusel väljapaneku eesmärgil osalemiseks, relva parandamiseks teenusepakkuja juures ja riigikaitses osalemiseks harjutamiseks. Tulirelvapassi alusel võib füüsiline isik Euroopa Liidus edasi toimetada C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus, ning A-, B- või C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda laskespordiga. Relva võib edasi toimetada tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning isik tõendab kutse või muu tõendusmaterjaliga reisi eesmärki (RelvS § 624 lg 1 p 1 ja lg 5, § 625 lg 1 p 1-6, lg 2 ja 3). 3(6)
Relvadirektiivi 2021/555 art 17 lg-d 1 ja 2 sätestavad (kohtu rõhutustega):
1.Kui artiklis 16 sätestatud menetlust ei kasutata, ei ole tulirelva valdamine kahte või enamat liikmesriiki läbiva reisi ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on saanud igalt selliselt liikmesriigilt loa. Liikmesriigid võivad sellise loa anda üheks või mitmeks reisiks ja kõige rohkem üheks aastaks, misjärel luba võib uuendada. Need load kantakse Euroopa tulirelvapassi, mille reisija peab liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel alati esitama.
2.Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võivad jahimehed ja ajalooliste sündmuste taasetendamises osalejad hoida ilma artikli 16 lõikes 2 osutatud eelneva loata oma valduses ühte või mitut C-klassi tulirelva ning sportlaskjad B- ja C-klassi tulirelva, samuti sellist A-klassi tulirelva, mille jaoks on antud luba artikli 9 lõike 6 kohaselt või mille luba on kinnitatud, uuendatud või pikendatud artikli 10 lõike 5 alusel, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel et: a) nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(ad) tulirelv(ad) on kantud, ja b) nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse või ajalooliste sündmuste taasetendamises osalemise kohta sihtliikmesriigis.
6.Euroopa Kohus on 04.09.2014 Nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohta kohtuasjas C‐543/123 (Michal Zeman vs Krajské riaditeľstvo Policajného zboru v Žiline) leidnud, et: - Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt seda, kas direktiivi 91/477 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad Euroopa tulirelvapassi väljastada vaid isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil (p 40). Kuna direktiiv 91/477 ei sisalda sõnaselgeid sätteid, tuleb seda tõlgendada lähtudes selle eesmärkidest ja üldisest ülesehitusest ning kontekstist, et anda küsimusele tarvilik vastus (p 41). - Üks direktiivi 91/477 eesmärke on põhimõtteliselt keelata liidu piires selliste relvade vedamine üle piiri, mis ei ole mõeldud küttimiseks või sportlaskmiseks, välja arvatud juhtudel, mil asjaomased liikmesriigid seda lubavad vastavalt nimetatud direktiivi artiklis 11 ja artikli 12 lõikes 1 ette nähtud menetlustele4 (p 46). - Jahimehed ja laskesportlased võivad, kui nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav tulirelv on kantud, liikuda ühest kohast teise, ilma et nende suhtes rakendataks muid haldusformaalsusi, tingimusel, et nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse kohta sihtliikmesriigis (p 48). - Liikmesriigid on kohustatud Euroopa tulirelvapassi väljastama üksnes jahimeestele ja laskesportlastele, kuna sellise passi puudumisel ei saaks nimetatud isikud kasutada õigust, mis neile on direktiiviga sõnaselgelt antud (p 53). - Ainsal tingimusel, et asjaomased siseriiklikud õigusnormid ei piira jahimeeste ja laskesportlaste õigusi, võivad liikmesriigid vastu võtta direktiivis 91/477 sätestatutest rangemaid eeskirju ning nad ei ole kohustatud Euroopa tulirelvapassi väljastama teistele relva valdajatele (p 54). - Eeltoodu on kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega, milles on võetud kohustus rakendada tulirelvade impordi-, ekspordi ja transiidilitsentside tõhus süsteem, lubab lihtsustatud menetluste kehtestamist relvade ajutisel importimisel ja eksportimisel üksnes sellistel eesmärkidel nagu küttimine, sportlaskmine, ekspertiis, näitusel osalemine või parandamine, mille õiguspärasust saab kontrollida (p 59). - Direktiivi 91/477 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad Euroopa tulirelvapassi väljastada vaid isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil (p 60).
Sama kohtupraktika jätkuvust kinnitas Euroopa Kohus ka oma 23.01.2018 otsuses nr C-267/165, ennekõike punktides 46-58. Kohus märkis seal, et kuigi tulirelvade vedamise lihtsustatud kord, mis on
Kohtu märkus: kehtiva direktiivi art-s 17 toodud menetlus.
4(6)
ette nähtud direktiivi 91/477 artikli 12 lõikes 2 ja sisaldab tulirelvapassi, võib seega mõjutada positiivselt teenuste osutamise vabadust ja isikute vaba liikumist jahipidamise ja sportlaskmise valdkonnas, panustab see säte siiski kõnealuse direktiivi peamisse eesmärki, mis ei ole mitte nende vabaduste hõlbustamine, vaid eesmärk reguleerida tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade omandamist ja valdamist ning nende relvade vaba liikumist liidus (p 58).
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale 07.03.2022 väljastatud relvaloale kantud vintraudne püstol ja vintraudne revolver on B-klassi relvad. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebajale on antud neile relvadele relvaluba turvalisuse ja jahipidamise otstarbel. RelvS § 625 lg 2 p 2 võib tulirelvapassi alusel isik B-klassi relva Euroopa Liidus edasi toimetada üksnes siis, kui teise liikmesriiki reisitakse laskespordiga tegelemiseks. Ka direktiiv nr 2021/555 art 2 alapunkt a sätestab, et sportlaskjad võivad hoida oma valduses B-klassi tulirelva, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel, et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(ad) tulirelv(ad) on kantud. Käesolevas asjas on vaidluse all seega kaks küsimust: - kas tulirelvapassi regulatsioon, mis reguleerib üksnes selle alusel relva valdamist reisides teise liikmesriiki, annab seega ka liikmesriigile volituse keelduda relva tulirelvapassi kandmisest, kui relva tulirelvapassi kandmist või sellest keeldumist ei ole reguleeritud; - kas tulirelvapassi võib relva kanda eesmärgil (sportlaskmiseks), mille otstarbeks isikule relvaluba konkreetse relva omamiseks antud ei ole (turvalisuse tagamiseks ja jahipidamiseks). Kohus märgib esmalt, et juba Euroopa Kohus leidis, et küsimus on direktiivis sõnaselgelt sätestamata, kuid norme tuleb tõlgendada tulenevalt nende eesmärgist ja kontekstist (otsuse nr C-543/12 p 41). Tulirelvapassi võib keelduda väljastamast või sinna konkreetse relva osas kannet tegemast teistele relva valdajatele kui jahimehed ja laskesportlased (p 54). Kuigi kaebajale on antud püstolile ja revolvrile relvaluba mh ka jahipidamiseks, on B-klassi relva tulirelvapassi kandmine lubatud üksnes sportlaskmise eesmärgil, mistõttu saab ka jahimehele keelduda jahi pidamise eesmärgil B-klassi tulirelva tulirelvapassi kandmisest. Luba vallata relva kindlal otstarbel tuleneb relvaloast (RelvS § 28 lg 1). Relvaloa taotlemise otstarvet kontrollitakse relvaloa väljaandmise menetluse käigus (RelvS § 34 erinevad lõiked) ning otstarve kantakse ka relvaloale (samas). Nagu Euroopa Kohus sedastas, on relvadirektiivi eesmärgiks põhimõtteliselt keelata liidu piires selliste relvade vedamine üle piiri, mis ei ole mõeldud küttimiseks või sportlaskmiseks (p 46). Kaebaja käsutuses olevad relvad on kaebaja enda taotletud relvaloa kohaselt mõeldud jahipidamiseks ja turvalisuse tagamiseks. B-klassi relva on keelatud tulirelvapassi alusel üle piiri vedada, kui see ei ole mõeldud sportlaskmiseks. Direktiiviga ei ole vastuolus normid, mis lubavad tulirelvapassi väljastamisel lähtuda relvaloas toodud eesmärgist (otsuse nr C-543/12 p 60). Seega kuna kaebajal ei ole relvaluba B-klassi (konkreetsete) relvade omamiseks sportlaskmise (RelvS § 28 lg 1 p 2 kohaselt vastava spordialaga tegelemiseks), ei saa talle kuuluvaid relvi kanda ka tulirelvapassi sportlaskmise eesmärgil. Selline käsitlus on kooskõlas ka arusaamaga, et relvade liikumine peab olema kontrollitud ja kontrollitav.
8.Kohus möönab, et RelvS regulatsioon võiks olla täpsem ja õigusselgem, mh ei keela täpsustamist ka direktiiv. Sellegipoolest on vastustaja tegevus ja keeldumine kooskõlas Euroopa Liidu relvadirektiivist tulenevate õiguste, kohustuste ja printsiipidega, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.