Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 20.10.2022, Tartu 3-21-2794 X kaebus Viru Vangla vastu Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 kuni 3 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäeti rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 100 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X soovis 30.09.2021. a pöördumises nr 6-10/28508-1 Viru Vanglalt teada, miks ta peab enne tööle minekut valvurite ruumi ees seisma näoga seina poole.
2.Viru Vangla selgitas 29.10.2021. a vastuses nr 6-10/27635-2, et üksuse juhi korraldusel alates 14.04.2021 seisavad kõik kinnipeetavad, kes valvuriruumi ette ootama jäävad, seina ääres ja näoga seina poolt julgeoleku tagamiseks vanglas. Eesmärk on tõkestada erinevates osakondades ja üksustes olevate kinnipeetavate omavahelist keelatud suhtlust ning esemete üleandmist.
Viru Vangla tagastas 24.11.2021. a otsusega nr 6-12/474-2 läbivaatamatult X vaide, milles ta vaidlustab selgitustaotluse vastust nr 6-10/28508-2 ja IV üksuse juhi poolt 14.04.2021 antud korraldust seista näoga seina poole. Vangla leidis, et isikul puudub õigus vaiet esitada ning vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud.
4.X esitas 29.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, mille raames ta palus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – lõpetada toiming (saatmise
ajal näoga seina poole seismine koos suhtlemiskeeluga) ning selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
5.Tartu Halduskohus tagastas 21.12.2021. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused läbi vaatamata.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.12.2021. a määrusega Tartu Halduskohtu 21.12.2021. a määruse ja saatis asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul halduskohus ei kontrollinud, kas kaebuses on esitatud sobivad ja vajalikud nõuded ning leidis, et halduskohus jättis olulised asjaolud (vaidluse ese, kohustusliku kohtueelse korra rakendumine, kaebeõiguse olemasolu) välja selgitamata.
7.Viru Vangla palus 14.02.2022. a vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja märkis, et tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine ei ole lubatav.
8.Tartu Halduskohus tagastas 16.02.2022. a määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas; jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata; võttis kaebuse (kohustamisnõude osas) menetlusse; andis kaebajale võimaluse täiendada kaebust tühistamisnõudega. Kohus leidis, et vangla tegevuse puhul, mille tulemusena anti kaebajale korraldus seista saatmise ajal näoga seina poole, on tegemist toiminguga. Kaebajal esineb tõhus õiguskaitsevahend, esitades kohtule kohustamisnõude, mille läbivaatamisel võtab kohus seisukoha vangla toimingu õiguspärasuse osas, mistõttu puudub kaebajal vajadus nõuda eraldi selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus luges kaebajal kohustusliku vaidemenetluse läbituks, seega on tal õigus halduskohtusse pöördumiseks kohustamisnõudega. Kohus märkis, et hindab veel kord kaebuse lubatavust peale vastustaja poolt kaebusele vastuse esitamist. Kohus selgitas kaebajale, et lisaks kohustamisnõudele peab kaebaja täiendama kaebust 24.11.2021. a vaideotsuse nr 6-12/474-2 tühistamise nõudega, kuna selle kehtivus takistab kohustamisnõude rahuldamist.
9.X palus 22.02.2022. a taotluses lisada asjale tühistamisnõue vaideotsuse nr 6-12/474-2 tühistamiseks.
10.Viru Vangla palus 09.03.2022. a taotluses lõpetada menetlus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud ja kaebeõigus minetatud. Vastustaja väitel paigutati kaebaja 22.02.2022 vangla kinnisest osast avavangla osakonda ja talle ei avalda enam mõju vangla kinnises osas teostatavate järelevalvetoimingute viis ja kinnipeetavail ei ole keelatud üksteisega suhelda. Seega kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ei mõjuta vangla kinnise osa toiming enam kaebaja õigusi. Vastustaja ei toetanud tuvastamisnõudele üleminekut. Võimalik on, et kaebaja põhieesmärk on pöörduda vangla poole hüvitamisnõudega. Tuvastamiskaebus ei ole lubatav ka preventiivsest huvist tulenevalt.
11.X palus 30.03.2022. a taotluses minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ning tunnistada kaebaja õigusi rikkuvaks korraldus seista näoga vastu seina koos suhtlemiskeeluga. Kaebaja väitel on üleminek vajalik, kuna tema karistus kestab 2025. aastani, säilib võimalus sattuda uuesti kinnisesse vanglasse. Kaebaja märkis, et ta kavatseb ette valmistada ka hüvitamiskaebuse.
12.X palus 26.06.2022. a taotluses võimalust tuvastamiskaebusele üleminekul täiendada viimast hüvitamiskaebusega ning mõista Viru Vanglalt välja mittevaraline kahju kaebaja alavääristamise (nurka ja häbiposti panemine suhtlemiskeeluga) eest kohtu äranägemisel.
13.Viru Vangla jäi 22.08.2022. a vastuses seisukoha juurde, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebeõigus on minetatud kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. Vastustaja ei toetanud tuvastamisnõudele üleminekut. Vastustaja märkis, et hüvitamisnõude puhul on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
14.X esitas 26.09.2022 taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks.
15.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse tervikuna rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse (kohustamisnõude osas) läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja põhieesmärk on pöörduda vangla poole hüvitamisnõudega ning alates 01.01.2018 ei ole kahjunõuet ettevalmistav tuvastamiskaebus enam HKMS § 45 lg 2 teises lauses sätestatu järgi lubatav. Kohus tuvastas, et kaebajal ei ole kohtueelne kord hüvitamiskaebuses läbitud. Kohus ei andnud seetõttu kaebajale nõusolekut kohustamisnõudelt üleminekuks tuvastamis- ja hüvitamisnõudele, kuna esinevad HKMS § 45 lg 2 ja § 47 lg 1 p 1 ning vangistusseaduse § 11 lg 8 asjaolud (ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset korda). Kohus jättis kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. 2) Kaebaja eesmärk kohustava ettekirjutuse tegemisel – lõpetada toimingu tegemine (saatmise ajal näoga seina poole seismine) ei oleks saavutatav kohustamisnõudega, kuna 22.02.2022 paigutati kaebaja Viru Vangla kinnisest osast avavangla osakonda ja talle ei avalda enam mõju vangla kinnises osas teostatavate järelevalvetoimingute viis. Kohus jättis kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 3) Kohus jättis kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbi vaatamata, kuna jättis kaebuse läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16.X esitas 06.10.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a määrus. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna ta on avavangla osakonnas, siis vaidlustatud toiming teda enam ei puuduta. Vangla ei garanteeri, et kaebaja kannab karistuse lõpuni avavanglas. Kaebaja võib erinevatel põhjustel, ka vabal tahtel minna tagasi kinnisesse vanglasse. Kaebaja soovib eelkõige teada, et tema õigusi on rikutud, et vangla toiming on õigusvastane. Hüvitamist ei ole kaebaja taotlenud. Kaebaja palus ringkonnakohtul lisaks kohustada vastustajat lahendama tema vaie, kuna see on õigusvastaselt tagastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuse väiteid, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 kuni 3 tühistamist. Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja määruskaebuse nõudes kohustada vastustajat lahendama kaebaja vaie (I) ning lahendab seejärel kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale muus osas (II). I
18.Kaebaja palub määruskaebuses (lk 3) ringkonnakohtul kohustada vastustajat lahendama tema vaie üksuse juhi 14.04.2021. a korraldusele seista saatmise ajal näoga seina poole, kuna see on õigusvastaselt tagastatud. Haldusasja toimikust nähtub, et Viru Vangla on 24.11.2021. a kirjaga kaebaja vaide läbivaatamatult seoses vaide esitamise õiguse puudumisega ning vaide
esitamise tähtaja möödumisega ja tähtaja ennistamata jätmisega tagastanud (tl 7). Kohtumenetluse käigus 22.02.2022 esitatud taotluses tõlgendas kaebaja vaide tagastamist vaideotsusena ning taotles halduskohtult selle tühistamist, leides, et selle kehtivus takistab kohustamisnõude rahuldamist (tl 39). Halduskohus ei ole kaebaja poolt vaidlustatud 30.09.2022. a määruses kaebaja tühistamisnõudele tähelepanu pööranud, jättes selle määruse motiveerivas osas käsitlemata. Samas nähtub halduskohtu määruse resolutsioonist, et halduskohus jättis kaebuse muutmise taotluse tervikuna rahuldamata (resolutsiooni p 1). Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus sellest, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks hõlmab ka kaebaja taotlust kaebuse täiendamiseks vaideotsuse tühistamise nõudega ning määruskaebus on esitatud halduskohtu määruse vastavas osas tühistamiseks.
19.Kuigi halduskohtu määruses puuduvad vaideotsuse tühistamise nõudega seonduvad põhjendused, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuasja halduskohtule tagasi lahendamiseks saatmist, sest ringkonnakohtul on võimalik vastav puudus määruskaebemenetluses kõrvaldada. Esmalt on kaebaja halduskohtus ebaõigesti võrdsustanud vaide tagastamise vaideotsusega. Vaide tagastamisel ei lahenda haldusorgan vaiet sisuliselt. Seetõttu ei saa vaide tagastamise korral taotleda vaideotsuse tühistamist, vaid vaide lahendamiseks kohustamist, nagu kaebaja on ka määruskaebuses õigesti märkinud. Teiseks ei nähtu, et vaide tagastamine menetlustoiminguna rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi või õigusi sõltumata vaide esemest (vt HKMS § 45 lg-d 3, 4). Kinnipeetavate õigused vanglaga seotud vaidluste lahendamisel sätestab vangistusseaduse § 11 lg 5. Nimetatud sätte järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning viimane on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega ei takista vaide tagastamine halduskohtu poolt haldusakti või toimingu peale esitatud kaebuse lahendamist, kui vangla toimis vaiet tagastades õigusvastaselt. Haldusasja materjalidest nähtuvalt halduskohus vaide tagastamise õiguspärasust ka hindas, võttes 16.02.2022. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse (p 4) ning asudes samas seisukohale, et vaie tagastati kaebajale õigusvastaselt, mis annab kaebajale õiguse kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks (tl 35-37). Eeltoodust nähtub, et kaebaja vaide lahendamata jätmine ei takistanud kohustamiskaebuse menetlusse võtmist. Asjaolu, et halduskohus 16.02.2022. a määruses kohustas kaebajat täiendama kaebust ka vaideotsuse tühistamise nõudega, oli ilmselgelt ülemäärane ja eksitav. Nagu ringkonnakohus ennist viitas, ei takistanud vaideotsuse puudumine kohtul kohustamisnõude menetlusse võtmist. Halduskohtu poolt määruses viidatud Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-19-882 ja 3-3-1-5-10 ei seondu käesoleva olukorraga. Eeltoodust tulenevalt puudus halduskohtul 30.09.2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse lahendamisel alus kaebuse täiendamiseks vastustaja kohustamisnõudega vaide lahendamiseks, mistõttu jääb halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 vastavas osas muutmata. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi. II
20.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse muutmise taotluse tervikuna rahuldamata. Halduskohus märkis (määruse põhjenduste p 12), et kaebaja soovis 29.06.2022. a kaebuse täienduses kohustamisnõudelt üle minna tuvastamis- ja hüvitamisnõudele. Haldusasja materjalidest nähtuvalt palus kaebaja 30.03.2022. a taotluses (tl 46-46p) minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ning palus 26.06.2022. a taotluses (tl 48-48p) võimalust tuvastamiskaebusele üleminekul täiendada viimast hüvitamiskaebusega. Halduskohus sedastas vaidlustatud määruses (põhjenduste p 13), et kaebajal ei ole kohtueelne
menetlus hüvitamiskaebuses läbitud. Kaebaja märgib määruskaebuses (lk 2), et hüvitamist ta ei ole taotlenud. Eeltoodut arvestades ringkonnakohtu hinnangul ei vaidlusta kaebaja määruskaebemenetluses halduskohtu määrust kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise kohta hüvitamisnõude osas. Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise kohta tuvastamisnõude osas.
21.Halduskohus märkis (määruse põhjenduste p 13), et ei anna kaebajale nõusolekut üleminekuks tuvastamisnõudele, kuna esineb HKMS § 45 lg 2 asjaolu. HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja märkis 30.03.2022. a taotluses (tl 46-46p), et ta kavatseb ette valmistada hüvitamiskaebuse. Nagu eelnevalt märgitud, ei võimalda menetlusseadustik enam esitada tuvastamisnõuet ainuüksi hilisema kahju hüvitamise kaebuse ettevalmistamiseks. Kui kaebaja eesmärk on temale tekitatud kahju hüvitamine, tuleb tal esitada hüvitamiskaebus. Tuvastamiskaebus on lubatav üksnes tingimusel, et see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik muul põhjusel ja kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 14.10.2020, 3-19-882, p 23.1). Kaebaja määruskaebuses väidetu pinnalt ei ole ringkonnakohtule kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks äratuntav. Seega jättis halduskohus põhjendatult kaebuse muutmise taotluse eeltoodud osas rahuldamata.
22.Halduskohus jättis 30.09.2022. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus sedastas, et kaebaja paigutati 22.02.2022 Viru Vangla kinnisest osast avavangla osakonda ja talle ei avalda enam mõju vangla kinnises osas teostatavate järelevalvetoimingute viis. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodule vastuväiteid esitanud.
23.Halduskohus jättis 30.09.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks läbi vaatamata põhjusel, et kohus jättis kaebuse läbi vaatamata. Kuna halduskohtu poolt kaebuse kohustamisnõude osas läbi vaatamata jätmise loeb ringkonnakohus põhjendatuks, siis on ka põhjendatud halduskohtu määruse resolutsiooni p 3.
24.Eeltoodut arvestades ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 kuni 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.