lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1801/18

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1801/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene 20. oktoober 2022, Tartu

Haldusasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks seoses arsti vastuvõtu ja pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-21-1801

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi esitas 12. mail 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Ta väitis, et tundis ta 11. mail 2021 end kehvasti ning soovis jalutada pärastlõunal, kuid seda võimalust talle ei pakutud. Ka ei viidud teda nimetatud kuupäeval arsti vastuvõtule. Viru Vangla jättis 14. juuli 2021. a otsusega nr 6-16/88-2 J. Reinomäe kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2.J. Reinomägi esitas 3. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot ülal mainitud asjaoludel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 6. juuni 2022. a määrusega J. Reinomäe kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et kaebaja õigusi ei riivata kuigi intensiivselt, kui tal ei võimaldata hommikuse jalutuskäigu asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Samuti ei nähtu, et 11. mail 2021 arsti vastuvõtule mittesaamine oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja küll viitab tervisekahju tekkimisele, mis iseenesest on oluline põhiõiguse rikkumine, kuid mitte igasugune haldusorgani tegevuse ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivav ainuüksi seetõttu, et kaebuses on viidatud tervisekahju tekkimisele. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle vastav kahju oleks üldsegi tekkinud. Kaebaja sai arsti vastuvõtul käia järgmisel päeval, s.o 12. mail 2022. Seoses jalutuskäikude ja ravimite võtmisega nähtub asja materjalidest, et kaebaja raviskeemis ei ole selliseid aineid, mis põhjustaksid kõrvaltoimena võimetust hommikuti jalutama minna. Halduskohus leidis lisaks, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ning täitmata on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Kaebaja ei väida, et tal puudub võimalus värskes õhus jalutada. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda jalutuskäike mingil konkreetsel tema jaoks sobival ajal. Ka arsti hinnangul ei ole tulenevalt kaebaja raviskeemist vajadust muuta kaebaja jalutuskäigu aega hilisemaks.

4.Tartu Ringkonnakohtule saabus 15. juunil 2022 J. Reinomäe riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja soovib saada riigi õigusabi korras endale esindajat, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määrust. J. Reinomäe hinnangul ei ole iseseisev õiguste kaitsmine piisavalt tõhus ning kohtud kasutavad kaebaja olukorda ära, et teha tema suhtes meelevaldne lahend. Psühhiaater on kaebajale määranud ravimid, mis ei võimalda kaebajal iseseisvalt oma õigusi kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele.
6.Riigi õigusabi liigid ning õigusabi saamise tingimused ja korra näeb ette riigi õigusabi seadus (RÕS). Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud taotluses palunud määrata temale riigi õigusabi, et ta saaks vaidlustada Tartu Halduskohtu 6. juuni 2022. a määrust. Tuginedes HKMS § 2 lg 4 ls-le 2, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ja arvestades kohtuasja menetluse käiku, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 8).
7.RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega kaebaja taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on ise halduskohtule esitanud kaebuse, kus on kohtule piisavalt arusaadavalt selgitatud probleemi olemust ja kaebaja seisukohti. Samuti on kohtueelse menetluse käigus kaebaja esitanud vanglale arusaadava sisu ja taotlusega dokumendid. Halduskohtu määruse vaidlustamiseks ei pea isikul olema õigusalast haridust. Kuna kaebaja on olnud menetlusosaliseks paljudes erinevates halduskohtumenetlustes, võib eeldada, et kaebajal on olemas vajalikud põhiteadmised mõistmaks kohtumenetluse käiku ning kohtulahendite vaidlustamise korda ja edasikaebusele esitatavaid nõudeid. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Kaebaja taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väide nagu tal oleks halduskohtu määruse sisu mõistmine ja edasikaebuse koostamine raskendatud seetõttu, et ta võtab psühhiaatri määratud ravimeid. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud seda, et ravimite võtmine reaalselt tema toimimist pärsiks ja asjadest arusaamist vähendaks. Tegemist on pelgalt kaebaja paljasõnalise väitega.

9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium