X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks seoses arsti vastuvõtu ja pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega
Menetlusosalises
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.X (edaspidi kaebaja) esitas 12.05.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt ei ole kaebaja võimeline hommikuti jalutama, kuna talle on õhtuks määratud und soodustavad ravimid ning see tõttu taotles ta luba käia jalutamas peale lõunat. Kaebaja juhtis vangla tähelepanu, et 06.05.2021. a vastusega nr 6-14/13066-2 lubas I üksuse juht tema sooviga arvestada, kuid vaatamata sellele ei lubanud valvur 11.05.2021 kaebajat jalutama peale lõunat. Samuti tõi kaebaja välja, et 11.05.2021 ei saanud ta korralikult hingata ja sellega seoses palus kutsuda arsti, kuid väidetavalt arsti ei kutsutud. Kaebaja taotles eelnevaga seoses kahjuhüvitist summas 500 euro.
Viru Vangla jättis 14.07.2021. a otsusega nr 6-16/88-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 03.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 500 euro hüvitamise nõudes seoses pealelõunasel ajal jalutuskäikude võimaldamata jätmise ja arsti vastuvõtule mittesaamisega 11.05.2021. Kaebuse kohaselt on vangla 06.05.2021. a vastusega nr 6-14/13066-2 lubanud kaebaja sooviga arvestada, kuid seda ei ole tehtud. Kaebaja väitel ei ole ta võimeline hommikupoolikul jalutamas käima ning seetõttu ei ole ta soovinud välja minna, kuna jalutamist võimaldatakse talle liiga vara. Kaebaja sõnul on
3-21-1801 see, et ta ei saanud õues käia, põhjustanud talle tervisekahjustusi. Kaebaja leiab, et vangla arsti arvamus tema võimekuse osas hommikuti jalutada on subjektiivne ega lähtu konkreetsest arstimi selgitusest. Asjaolu, et ravim ei tohiks kõrvaltoimeid põhjustada, ei tähenda seda, et see ka tegelikult midagi ei põhjusta. Seoses arsti kutsumisega 11.05.2021 märgib kaebaja, et ta ei mäleta täpselt kõiki asjaolusid, kuid fakt on see, et arsti vastuvõtule kaebaja soovis, kuid vangla ei teinud olukorra tuvastamiseks vajalikke toiminguid ja arsti vastuvõtule sai kaebaja alles 12.05.2021.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitist selle eest, et vangla ei ole talle võimaldanud jalutuskäiku pealelõunasel ajal, kuigi talle antud 06.05.2021. a vastusega nr 6-14/13066-2 on vangla lubanud kaebaja sellekohase sooviga arvestada. Samuti taotleb kaebaja kahjuhüvitist 11.05.2021 arsti vastuvõtu mittevõimaldamise eest.
6.Kohus leiab, et hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav 500 euro suurune hüvitis on sellest piirist väiksem, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
8.Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
9.Kohtu hinnangul ei riivata kaebaja õigusi kuigi intensiivselt, kui tal ei võimaldata hommikuse jalutuskäigu asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Samuti ei nähtu kohtule, et koheselt arsti vastuvõtule mittesaamine 11.05.2021 kuupäeval oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja küll viitab tervisekahju tekkimisele, mille näol on iseenesest tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid mitte igasugust haldusorgani tegevust ei saa lugeda kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks üksnes seetõttu, et kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et just väidetav vastustaja tegevus oleks põhjustanud tema tervise halvenemise. Kaebajale võimaldati meditsiinitöötaja vastuvõtt järgmisel päeval, s.o 12.05.2021. Seoses jalutuskäikudega on Viru Vangla kaebaja kahjunõude kohtueelsel lahendamisel tutvunud doktor H. Silveti 04.03.2021 antud informatsiooniga, mille kohaselt ei ole kaebaja raviskeemis selliseid aineid, mis põhjustavad kõrvaltoimena võimetust hommikuti jalutama minna. Kaebaja osutab sellele, et ta võtab õhtuti und soodustavaid ravimeid ning seetõttu ei ole ta võimeline hommikuti jalutamas käima. Kohtule ei ole usutav,
3-21-1801 et und soodustavate ravimite tõttu ei ole kaebaja võimeline hommikuti jalutama minema. Unetablettide eesmärgiks üldjuhul on lühendada uinumiseks kuluvat aega ning tagada kvaliteetsem uni. Hommikune uimasus pärast ärkamist võib kohtu hinnangul olla ka isikutel, kes unetablette ei võta, kuid vastavate ravimite võtmine ei takista kohtu arvates värskes õhus jalutamist, mis eelduslikult peaks organismile olema pigem kasulik. Seega asjaolu, et kaebajale ei võimaldata jalutuskäiku pärastlõunasel ajal ning seetõttu on ta keeldunud hommikuti jalutamas käimisest, mis on tema hinnangul kahjustanud tema tervist, ei riiva kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt.
10.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
12.Kaebaja ei väida, et tal ei võimaldata üldse värskes õhus jalutada, vaid tema arvates tuleks talle võimaldada jalutuskäigud pärastlõunasel ajal, sest õhtul võetud ravimite tõttu ei ole ta võimeline hommikuti jalutama minema. Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt jalutuskäiku värskes õhus mingil konkreetsel ajal. Lisaks ei ole kaebajal arsti poolt tuvastatud meditsiinilisi vastunäidustusi hommikuti jalutamas käimiseks. Senises kohtupraktikas on peetud põhjendatuks hüvitada vangistusseaduse § 55 lg-s 2 sätestatud õiguse nõuetekohase tagamata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju olukorras, kus kinnipeetavale ei tagatud nõuetekohast jalutamisvõimalust värskes õhus järjest pikema perioodi vältel. Seega olukorras, kus kaebajale on tagatud jalutamas käimine iga päev hommikuti ja arsti hinnangul puudub vajadus muuta jalutuskäigu aega seoses kaebaja raviskeemiga, ei oleks pärastlõunasel ajal kaebajale jalutuskäikude võimaldamata jätmisega vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. See, et kaebaja on otsustanud üldse mitte jalutuskäikudele minna, kui neid ei võimaldata talle pealelõunasel ajal, on tema enda valik. Kaebajale on olnud tagatud värskes õhus jalutamise võimalus ning seega oli tal ka võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist. Eelnevat arvestades ei saa vangla tegevust kaebajale jalutuskäikude võimaldamisel hommikusel ajal lugeda õigusvastaseks, mistõttu ei ole sellega seonduvalt kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Samuti on kahjuhüvitise väljamõistmine vähetõenäoline seoses 11.05.2021 arsti vastuvõtu mittevõimaldamisega, kuivõrd kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, et just see vangla tegevus oleks kaebajale tervisekahju tekitanud.
3-21-1801
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.