Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

Kohus toob järgnevalt välja osa kirjavahetusest (kogu kirjavahetuse on välja toonud vastustaja, mida kohus ei hakka üle kordama): Kaebaja esitas 06.07.2020 vastustajale avalduse, milles heitis vallale ette, et talle ei ole kuue aasta jooksul tema puudest tulenevalt kohast eluruumi võimaldanud. Sellest tulenevalt peab kaebaja elama oma ema korteris kolmandal korrusel, kust liikumine on tema jaoks võimatu või vähemalt äärmiselt keeruline. Kaebaja väidab avalduses, et Saue vald ei ole midagi ette võtnud olukorra parandamiseks ning ei ole pakkunud temale elamispinda. Saue vald vastas avaldusele 03.08.2020 kirjaga nr 8-11/4167-3, milles märkis, et kaebaja ema ei ela mitte kolmandal, vaid esimesel korruse korteris aadressil Xxxxx X-XX, Saue linn. Kirjast nähtub, et sotsiaaltööspetsialist küsis jaanuaris 2020 kaebaja emalt poja kohta ning ema sõnul elab poeg Hispaanias ja on oma elamistingimustega igati rahul ning Eestisse ei kavatse hetkel tagasi tulla. Vastustaja selgitab kirjas, et 2018 septembris paigutati kaebaja SA PVJ Hooldusravi hooldekodusse asukohaga Keila linnas. Kaebaja lahkus hooldekodust omal tahtel. Vastustaja lisab, et Saue ja Keila vahel on rongi püsiühendus ning Saue valla elanikud saavad seda vahemaad sõita tasuta. Kirjas märgitakse, et eluruumi vajadus katkes kaebaja kinnipidamisasutuses viibimise ajaks 2017. aastal. Eelnevalt on Saue Vallavalitsus oma 30.05.2018 kirjas nr 8-2/3723 esitanud ettepanekud kaebaja elamistingimuste kohandamiseks. Eelviidatud ettepanekule vastas kaebaja ema A. X. 04.06.2018 kirjaga, et tema sügava puudega poja elamistingimuste kohandamiseks pakutav ettepanek „ei ole täna vastuvõetav“. Kaebaja ja tema ema 05.06.2018 pöördumisele on vastatud 26.06.2018 vastuskirjaga nr 8-2/3723-3, milles selgitatakse asjaolusid ja teenuste valikuid ning antakse vajalikud kontaktid. Kaebajaga oli vastustajal viimane vahetu kontakt 07.08.2018, kui toimus ümarlaud lahenduste otsimise eesmärgil valla esindajate, kaebaja ja tema emaga. Vastustaja osutab, et kaebaja tõstatatud küsimustele on vastatud 29.05.2019 kirjaga nr 8-11/2995-1. Abivallavanem Andres Kaarmann palus kaebajal pöörduda hooldaja määramiseks vajaliku hooldusvajaduse hindamiseks ja lepingu sõlmimiseks eakate ja täisealiste puuetega inimeste spetsialisti Sirli Sõstar-Peerna poole, kuna ilma hooldusvajaduse hindamiseta ei saa hoolduslepingut sõlmida. Kaebaja seda ei teinud. Kirjas vastustaja kinnitab, et on kaebajale pakkunud erinevaid lahendusi alates sellest ajast, kui kaebaja registreeris end Saue valla elanikuks. Kaebaja kindlaks sooviks oli eluruum just Saue linnas. Kirjas on tehtud kaebajale ettepanek ajutiselt kuni Saue linnas korterite valmimiseni asuda elama Laagris Xxxxx XX-a asuvas munitsipaalmajas, kus erivajadustele kohandatud korterid asuvad esimesel korrusel. Kirjas palutakse kaebajal tulla abivajaduste hindamiseks ja vajalike teenuste jaoks korrektsete avalduste esitamiseks peale Eestisse naasmist Saue piirkonna sotsiaaltööspetsialisti Maret Maripu vastuvõtule. Saue Vallavalitsuse 29.05.2019 vastuskirjas nr 8-11/2995-1 vastuseks kaebaja esindaja 30.04.2019 pöördumisele märgitakse, et vallavalitsus on pakkunud kaebajale kohta Keila Hooldekodus, kus oleks tagatud kaebaja ööpäevaringne hooldus, arstiabi ja kõrvalabi ning mis on Saue linnale kõige lähemal, kuid kaebaja loobus sellest. Ühtlasi teavitatakse, et Saue linnas ei ole hetkel pakkuda ühtegi I korruse korterit, mis sobiks liikumispuudega inimesele. Kaebaja esindaja 25.05.2021 pöördumisele teada anda, milliseid kortereid Saue Vallavalitsus hetkel kaebajale elamiseks pakkuda on ning kuidas saab nendega tutvuda, vastati 27.05.2021 kirjaga nr 14-12-/18/2020-6, kus teavitati vabadest erivajadustega inimestele kohandatud korteritest (Saue vallas Turba alevikus Xxxxx tn X, Laagri alevikus Xxxxx XX-a) ning selgitati muid asjaolusid, sh anti teada peagi valmivatest uutest elamispindadest Saue linnas Xxxx tn X. Saue Vallavalitsuse 16.03.2022 teates nr 14-12/18/2020-22 kinnitab vastustaja, et Saue linnas aadressil Tule tn 7 on valmimas uued, liikumispuudega inimeste jaoks sobivad, Saue vallale kuuluvad eluruumid (valmimise aeg 01.04.2022) Saue vald tegi X. X.le eluruumi pakkumise ning sotsiaaltöö spetsialist saatis 16.03.2022 kaebajale eluruumi fotod ja teabe toimetulekutoetuse taotlemise võimaluse kohta.

Saue Vallavalitsuse 25.05.2022 korralduse nr 596 „Munitsipaaleluruumi üürile andmine“ alusel otsustati sõlmida X. X.ga üürileping (nr 12-2.12/17/2022 aadressil Xxxx X, Saue vald munitsipaaleluruumi nr 26 netopinnaga 33,8 m2 kasutamiseks tähtajaga 1 aasta (mida võib pikendada). X. X. on 05.06.2022 esitanud Saue Vallavalitsusele avalduse koduteenuse kasutamiseks alates 05.06.2022. Samuti on kaebaja esitanud 25.08.2022 taotluse riikliku toimetulekutoetuse määramiseks. Kaebaja on 01.09.2022 esitanud ka tugitoetuse taotluse täiskasvanule. Lisaks on kaebaja 07.09.2022 esitanud ka taotluse raske ja sügava puudega isikute ravimitoetuse määramiseks. Eelnimetatud taotlustele on kaebaja oma elukohaks märkinud Xxxx X-XX, Saue linn.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuotsuse tegemine on antud menetluses tingimata vajalik, kuna kaebajale ei ole ilma selleta selge vastustaja edasine tegevus kaebaja eluasemega seoses ja vastustaja saab enda tegevuses kindluse enda kohustuste osas kaebaja ees. Kaebaja väitel saab ta kohtulahendiga õiguskindluse, kui kohus teeb otsuse, millega kohustatakse vastustajat osutama kaebajale sotsiaalhoolekandelist abi ning korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist vastavalt seadusele (SHS §3 lg1 p1, §5 lg 1). Kaebaja saab kohtulahendiga õiguskindluse, kui kohus teeb otsuse, millega kohustatakse vastustajat võimaldama kaebajale tema puudest tulenevalt kohased eluruumid vastavalt seadusele (SHS §41 lg1, §42 lg1, Saue Vallavolikogu määruse, sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise kord, § 3 p 1). Vastustaja on küll nii enne menetlust kohtus kui ka kohtumenetluse ajal üritanud enda seadusest tulenevat kohustust täita, kuid seda tulemusetult, mistõttu on mõlemale menetlusosalisele oluline ning vastustaja edasine tegevus oleks kindlam, kui poolte suhe ja kohustused määrataks kindlaks kohtulahendiga. Kohtuotsus annab kaebajale kindlustunde, et ta ei pea enam aastaid ootama tema poolt vastustajalt taotletud, tema vajadustele kohandatud, eluruumi. Vastustajale annab kohtuotsus õigusliku selguse, kas ta peab kaebajale osutama sotsiaalhoolekandelist abi ning korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist ning kas temal on kohustus kaebaja vajadustele sobiva eluruumi leidmiseks ja kaebajale eraldamiseks. Kokkuvõtlikult jääb kaebaja enda seisukohale, et kohus peaks kohustama vastustajat temale seadusest tulenevat kohustust täitma ja osutama kaebajale sotsiaalhoolekandelist abi ning korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist ning leidma kaebajale, tema puuet arvestades, sobiva elamispinna mõistliku tähtaja jooksul, et kaebajal oleks võimalik elada inimväärset elu tingimustes, mis võimaldavad temal hakkamasaamist igapäevaste tegevustega. Kaebaja jääb samuti enda nõude juurde mõista kohtu äranägemisel vastustajalt välja kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, kuna temale ei ole aastaid vastustaja poolt tema vajadustele vastavat eluruumi leitud, mis on vastustajale seadusega pandud kohustus. Vastustaja ei nõustu kaebusega. X. X. pöördus 07.05.2015 e-kirjaga elukoha leidmise küsimuses Saue Linnavalitsuse poole. Kirjas selgitas X. X. , et on elanud Soomes, kuid Eestisse tagasi pöördunud, elab oma ema juures, kuid soovib leida eraldi elukohta. Saue Linnavalitsus vastas tema pöördumisele 11.05.2015 e-kirjaga (Saue valla 05.01.2022 selgituse lisa 2), milles selgitas, et kuna X. X. elukoht on registreeritud Soome, tuleb Eestis asjaajamise alustamiseks esmalt registreerida oma elukoht.

X. X. esitas 05.08.2015 e-kirjaga Saue Linnavalitsusele avalduse, milles palus Saue Linnavalitsusel võimaldada talle elukoht Saue linnas. Saue Linnavalitsus andis 09.09.2015 korralduse nr 310 „Avalduse lahendamine“, millega jättis X. X. 05.08.2015 avalduse rahuldamata. Korralduse põhjendavas osas selgitati: “Rahvastikuregistri andmetel on X. X. registreeritud elukoht alates 26.10.2011 Soome, Helsingi, Aurinkolahden xxxxxxxx X C. Kuni Soome elama asumiseni oli X. X. registreeritud elukoht alates 04.03.2007 Saku vallas. Saue linnas elavad X. X. ema ja vend. X. X.le on selgitatud, et sotsiaalpinna saamiseks tuleb registreerida end Saue linna elanikuks, kuid elanike registrisse kandmisest on X. X. keeldunud. Ka sotsiaalteenused, sh abistamine elukoha leidmise korraldamisel lähtuvad isiku registreeritud elukohast.” X. X. pöördus eluruumi eraldamise taotlusega ka Saku Vallavalitsuse poole. Saku Vallavalitsus selgitas 25.11.2015 vastuskirjas, millest saatis koopia ka Saue Linnavalitsusele, X. X.le, et Saku Vallavalitsusel pole võimalik talle sotsiaalkorterit eraldada, kuna tal puudub registreeritud elukoht Saku vallas ning rahvastikuregistrist nähtub, et tema registreeritud elukohaks on Aurinkolahden Xxxxxxxxx X C XX, Helsinki, Soome. X. X. esitas 25.11.2015 e-kirjaga Saue Linnavalitsusele avalduse, milles palus Saue Linnavalitsusel võimaldada talle elukoht Saue linnas. Saue Linnavalitsus vastas X. X. pöördumisele 26.11.2015 e-kirjaga, milles selgitas uuesti, kuidas saab X. X. elukoha registreerida Saue linna, mida selleks teha tuleb ja kuidas saab elukohateadet esitada. X. X. vastas 26.11.2015 e-kirjaga, milles väljendas pahameelt, et see eeldab temapoolset tegevust. Saue Linnavalitsus vastas X. X. 26.11.2015 e-kirjale 27.11.2015 e-kirjaga, milles selgitas asjaolusid. X. X. saatis 23.12.2015 Saue Linnavalitsusele e-kirja, milles teatas, et talle on määratud puude raskusaste ja toetus, esitas küsimusi ning selgitas oma seisukohti. 23.12.2015 e-kirjast nähtuvalt ei soovinud ta kohta hooldekodus, mis asub Saue linnast kaugel. X. X. esitas 28.12.2015 Saue Vallavalitsusele taotluse hooldaja määramiseks, mille Saue Vallavalitsus edastas 29.12.2015 ekirjaga Saue Linnavalitsusele. Saue Linnavalitsus vastas X. X. 23.12.2015 e-kirjale ja 28.12.2015 taotlusele 31.12.2015 e-kirjaga, milles teatas, et X. X. elukoht on registreeritud Saue linna ja selgitas, et hooldaja määramise taotluses märgitud isik T. X. on alaealine, mistõttu ei saa teda X. X. hooldajaks määrata. X. X. saatis 04.01.2016 Saue Linnavalitsusele e-kirja, milles väljendas pahameelt ja kordas, et ei soovi kohta Lihula hooldekodus ning teatas, et vajab elukohta ja hooldajat. Saue Linnavalitsus vastas 06.01.2016 e-kirjaga, milles selgitas, et Saue linnale lähemal vabade kohtadega hooldekodusid ei ole ning Saue Linnavalitsus otsib jätkuvalt võimalusi, kuidas X. X. aidata. X. X. esitas 28.07.2016 e-kirjaga Saue Linnavalitsusele avalduse, milles palus Saue Linnavalitsusel võimaldada talle elukoht Saue linnas. Saue Linnavalitsus vastas 29.07.2016 e-kirjaga, milles selgitas, et hetkel oleks pakkuda vaid eluruum, mis ei ole sobiv inimesele, kes kasutab ratastooli. X. X. saatis 02.08.2016 Saue Linnavalitsusele e-kirja, milles küsis, mida on Saue Linnavalitsus teinud, et tema jaoks sobiv sotsiaalpind luua ja millised võiksid olla selleks vajalikud sammud. Saue Linnavalitsus vastas 03.08.2016 e-kirjaga, milles selgitas asjaolusid. X. X. vastas Saue Linnavalitsuse selgitusele 19.08.2016 e-kirjaga, milles märkis, et üürimiseks tal raha ei jätku ja et tema arvates ei oleks üürileandjad eluruumi liikumispuudega inimesele sobivaks kohandamisega kindlasti nõus, seega tema hinnangul peab linn ruumid leidma ja need sobivaks kohandama. X. X. ja T. X. esitasid 26.09.2016 Saue Linnavalitsusele ühise avalduse, milles taotlesid T. X. i määramist X. X. hooldajaks. Saue Linnavalitsus rahuldas taotluse 12.10.2016 korraldusega, määrates X. X. hooldajaks T. X. i alates 01.10.2016 kuni 31.12.2020, määrates ka hooldajatoetuse. Saue Linnavalitsus saatis 17.10.2016 X. X.le, tema hooldaja T. X. ile ja tema ema A. X. ile e-kirja, milles selgitas: “Saue abilinnapea Andres Kaarmann vestles hiljuti X. X.ga eluruumi vajaduse teemal. Arutasime võimalikke variante ja pakume välja aadressil Tule 7 (linnavalitsuse majas) ainukest vaba 1-toalist korterit kasutamiseks Teie emale A. X. ile. Kui

ta on nõus, siis saaksite Teie elada temale kuuluvas korteris 1-sel korrusel. Üürilepingu A. X. iga saaksime teha pikaajalise ja paremate võimaluste avanemiseni Teile sobiva eluruumi leidmisel. Võimalikeks läbirääkimisteks oleme valmis. Palun antud info edasi anda A. X. ile kaalumiseks. Olen pöördunud kinnisvaramaakler K. G. poole leidmaks ratastoolivajadustega inimesele sobivat üüripinda, mis oleks maapinnal ja avarate ruumidega. Seni ei ole sobivaid üüripindu Saue linnas leidnud. Samuti sai küsitud Saue, Kernu ja Nissi vallast sotsiaalpinda, aga kahjuks ei ole ka neil midagi pakkuda. Tagasisidet pakutud eluruumi kasutusele andmise ja muude võimalike vahetuste osas ootan oma meilile hiljemalt 20. oktoobriks.” X. X. vastas 21.11.2016 e-kirjaga, milles väljendas pahameelt selle üle, et talle on pakutud kohta hooldekodus, selle üle, et talle ja tema emale ülalkirjeldatud pakkumine tehti ning avaldas arvamust, et mitte keegi ei soovi lasta oma kinnisvara liikumispuudega inimese jaoks kohandada. Saue Linnavalitsus vastas X. X. 21.11.2016 e-kirjale 22.11.2016 e-kirjaga, milles selgitas: “Saue Linnavalitsus ei plaani lähiaastatel ehitada Saue linna munitsipaalmaju ega – kortereid. Seega saan pakkuda ajutiselt Teie olukorra lahendamiseks 3 ajutist varianti: Esimene variant: koht hooldekodus, kus tagatud täishooldus + toit + pesemine + transport + huvitegevus + vaba aja veetmine. Linnaeelarvest koha osalustasu puudujääv makse u 300 eur, kokku 3600 eurot. Teine variant: korteri üürimine 1 korrusele Sauel (üürihinnad 300 eurot kuus + korteri ümberehitamine omaniku nõusolekul) Kolmas variant: teie ema elukoht linnavalitsuse 2. korrusele ja Teie ema olemasoleva 1. korruse korteri ümberehitamine. Viimase variandiga polnud teie ema nõus. Seega kui Teil on veel mingeid mõtteid, kuidas peab ja võiks välja näha Teie elukorraldus, andke teada.” X. X. viibis 2016. aasta lõpust kuni 2017. aasta lõpuni vanglas. 24.10.2017 ühinesid Kernu vald, Nissi vald, Saue linn ja Saue vald ning moodustus uus Saue vald. X. X. esitas pärast vanglast vabanemist 11.12.2017 Saue vallale avalduse, milles palus võimaldada talle elukoht Saue linnas. Saue Vallavalitsus saatis 30.05.2018 X. X.le ja A. X. ile kirja, milles tegi uuesti ettepaneku vallale kuuluva kolmanda korruse korteri A. X. ile eraldamiseks ja A. X. ile kuuluva esimese korruse korteri X. X. jaoks valla kulul sobivaks kohandamiseks. A. X. esitas Saue Vallavalitsusele 04.06.2018 keelduva vastuse. X. X. saatis 05.06.2018 Saue Vallavalitsusele e-kirja, milles väljendas pahameelt ja avaldas soovi kohtuda abivallavanemaga. Saue Vallavalitsus vastas X. X. 05.06.2018 e-kirjale 26.06.2018 kirjaga, mis saadeti X. X.le ja A. X. ile, milles selgitati: “X. X. pöördus pärast vabanemist Saue Vallavalitsuse poole anda talle valla poolt elamispind, mis asuks Saue linnas. Vallal puuduvad täna linnas elamispinnad, mis oleksid ligipääsetavad ratastooliga. Vallavalitsuse esindajad, kohtunud X. X. ja tema ema Anna X. iga, pakkusid võimaluse küsimuse ajutiseks lahenduseks läbi korterite vahetuse. Saue vallale kuulub sotsiaalkorter, mis asub Xxxx X, mis asub hoone teisel korrusel. Vallavalitusse ettepaneku kohaselt eraldataks eluruum üürilepingu alusel ema A. X. ile ning X. X. saaks elada emale kuuluvas esimesel korrusel asuvas eluruumis. Saue vald on omalt poolt valmis emale kuuluva eluruumi, sealhulgas eluruumile ligipääsu ning pesemisvõimalused, kohaldama X.i X. i vajadustele vastavaks vallaeelarvelistest vahenditest. Nii A. X. ile kui ka Saue vallale kuuluvad eluruumid asuvad lähestikku, et emal oleks võimalik ka X. X. vajadusel abistada. Vallavalitsuse nimetatud ettepanekut A. X. ja X. X. ei aktsepteerinud. Saue linnas ning Laagri piirkonnas puuduvad valla omanduses sobivad eluruumid ning X. X. on korduvalt väljendanud arvamust, et mujale ei ole ta nõus elama asuma. Hetkel on asutud ehitama korterelamut Laagrisse, kuhu on planeeritud ka ratastooliga inimeste juurdepääs esimesele korrusele. Kortermaja valmib esialgsete plaanide kohaselt 2019. aasta suveks. Samuti on vallal plaanis renoveerida ja kohendada erivajadustega inimestele kortermaja Turba alevikus, kus oleksid tagatud X. X.le sobivad elamistingimused. Hetkel pakub Saue Vallavalitsus ajutise variandina X.i hoolekandeasutusse paigutamist kuni sobiva eluruumi valmimisel või leidmisel. Saue vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid on jätkuvalt otsinud võimalust sobiva elukoha leidmiseks

Saue linnas, kuid see pole õnnestunud. Sauelt väljapoole pole X. X. nõus elukohta vastu võtma.”. Saue Vallavalitsuse esindajate, X. X. ja A. X. i vahel 07.08.2018 leidis aset kohtumine. Kohtumise protokolli on märgitud, et X. X. ei soovi hooldekodusse minna, sest siis peaks ta suure osa oma sissetulekust loovutama hooldekodu tasu omaosaluse maksmiseks, samuti ei ole hooldekodudes pakutav toit talle meelepärane. Protokolli on lisaks märgitud, et X. X. oleks siiski nõus ka elukohaga väljaspool Saue linna, näiteks Laagi alevikus, kui seal valmib uus sotsiaalmaja. Samal ajal aga vajab X. X. enda sõnul inimest, kes ööpäevaringselt tema hügieeni eest hoolitseks. X. X. saatis 23.08.2018 Saue Vallavalitsusele e-kirja, milles väljendas pahameelt kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste tegevuse üle tema probleemide lahendamisel. Saue Vallavalitsus vastas X. X. 23.08.2018 pöördumisele 26.09.2018 e-kirjaga, milles selgitas: “Saue Vallavalitsus on hinnanud teie teenuse vajadust. Üldhooldusteenusest keeldusite kui lahkusite omavoliliselt Keila Hooldekodust. Oleme pakkunud hooldaja määramist Teile. Hooldaja määramiseks on vajalik nii Teie kui hooldaja kirjalik avaldus. Ka seda teenust ei ole Te taotlenud. Liikumispuudega isiku kohandatud eluruum hetkel Saue vallas puudub. Saue vald plaanib vahetada kolmanda korruse korteri esimesel korrusel asuva korteriga. Vahetatav korter peaks asuma soovitavalt Saue linna piirkonnas, kus elavad Teie pereliikmed. Palun Teie vastust, kas Te olete nõus esimesel korrusel asuva liikumispuudega isikule kohandatud eluruumiga Saue linnas või selle lähiümbruses.“ X. X. vastas Saue Vallavalitsuse 26.09.2018 e-kirjale 28.09.2018 e-kirjaga, milles väljendas pahameelt, et hooldekodus viibimise ajal eeldati temalt hooldekodu kodukorra järgimist ja hooldekodu tasu omaosaluse maksmist, samuti väljendas X. X. pahameelt, et talle pole omavalitsuse poolt antud korterit, määratud hooldajat, osutatud õigusabiteenust ja võlanõustamisteenust ning antud töökohta. X. X. asus oma kirjas taas seisukohale, et tema jaoks on aktsepteeritav üksnes Saue linnas asuv elupind. Saue Vallavalitsus vastas X. X. 28.09.2018 e-kirjale 28.09.2018 e-kirjaga, milles küsis: “/.../ kas eluruum Sauel, Laagris, Riisiperes asukohaga esimesel korrusel ja kohandusega ratastoolis elamiseks on Teile vajalik? Mõlemas piirkonnas on infrastruktuur olemas (pood, raudtee, pangaautomaat, raamatukogu). Me ei saa hakata müüma ja ostma kortereid, kui Te olete vastu. Valla jaoks on Teie vastus praegu oluline. Palun vastata lühidalt. Kas ei või jah?” X. X. vastas Saue Vallavalitsuse 28.09.2018 e-kirjale 30.09.2018 e-kirjaga, milles märkis: “Kas ma vajan elukohta? Jah. Järgmine moment, kus? Sauel.” Saue Vallavalitsus saatis 01.10.2018 X. X.le e-kirja, milles märkis: “Tänan vastuse eest! Teavitan, et sotsiaaleluruumi teenus on Saue linnas ja Saue vallas tasuline st et peate arvestama üüri- ja kõrvalkulude eest maksmisega. Üürihind orienteeruvalt 5eurot/m2, lisanduvad kõrvalkulud vee, kanalisatsiooni, elektri, prügiveo ja kütte eest. Vajadusel võimalik eluasemekulude maksmisel riiklikku toimetulekutoetust. Lähem info riikliku toimetulekutoetuse maksmise kohta sotsiaaltööspetsialistilt/.../. Palun kinnitust, et olete minu e-kirja kätte saanud.” Kaebaja esindaja esitas 06.07.2020 vallavalitsusele pöördumise. Saue Vallavalitsus vastas 03.08.2020 kirjaga, milles selgitas: “Sotsiaaltööspetsialist küsis jaanuaris 2020.a avaldaja emalt poja kohta. Ema selgituste järgi elab poeg Hispaanias ja on oma elutingimustega igati rahul. Sotsiaaltööspetsialist suhtles emaga uuesti 03.08.2020.a. Ema kinnitas, et tal on pojaga kontakt, poeg on jätkuvalt Hispaanias ja saab endaga hakkama. Ema sõnul ei ole poeg ütelnud, et plaaniks hetkel Eestisse tagasi tulla. /.../ Septembris 2018.a paigutati X. X. SA PJV Hooldusravi hooldekodusse Keilas. Isik lahkus hooldekodust omal tahtel. /.../ Saue Vallavalitsusel puuduvad Saue linnas jätkuvalt liikumisraskustega inimestele sobivad eluruumid. Projekteerimisel on uued eluruumid aadressile Xxxx X, Saue linn. /.../ Ajutiselt saaksime kuni Saue linna korterite valmimiseni pakkuda eluruumi Laagris Xxxxx XXa asuvas munitsipaalmajas, kus on erivajadustele kohandatud korterid 1. korrusel (üür 10 eurot/m2). /.../ Arvestades asjaoluga, et viimastest kontaktidest on möödunud pea kaks aastat, inimene viibib

välismaal ja meil puudub info, kas ja millal ta Eestisse naaseb ning millised muutused on vahepeal toimunud tema abivajaduses, siis leiame, et ilma tänast seisu kirjeldava hindamiseta sotsiaalosakonna spetsialistide poolt ja täpse infota teenuste vajaduse ajalisest raamist, ei saa Saue Vallavalitsus ühepoolselt teha ühtegi otsust teenuste osutamiseks/.../.“ X. X. 06.07.2020 avalduses Saue vallale palus ta esitada vallal seisukoha ja haldusakti talle eluruumi eraldamiseks. Saue Vallavalitsus tegi kirjas nr 8-11/4167-3 kaebajale ettepaneku talle eluruumi eraldamiseks Saue vallas Laagri alevikus Xxxxx XXa asuvas munitsipaalmajas, kus on erivajadustele kohandatud korterid esimesel korrusel. Kuid selle asemel, et Saue Vallavalitsuse ettepanekule vastata, esitas X. X. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Saue valda eraldama talle Saue vallas tema puudest tulenevalt sobiv eluase. Kohtule saadetud kaebuses ei selgitatud, miks ei sobi Saue valla pakutav esimesel korrusel asuv erivajadustele kohandatud korter X. X.le tema puudest tulenevalt eluasemeks. Kaebuses palus X. X. lisaks Saue valla kohustamisele eluruumi eraldamiseks ka kohustada Saue valda koostama kaebaja kohta juhtumiplaan, mis sisaldaks tema suhtes planeeritavaid tegevusi ja nende ajakava. Saue Vallavalitsus oli 29.05.2019 kirjas nr 8-11/2995-1 X. X.le selgitanud, et vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 9 lg-le 1 kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isikule abi andmisel on vajalik koordineerida mitme organisatsiooni koostööd ning hetkel ei ole Saue Vallavalitsusel vajadust X. X.le abi osutamist ühegi teise organisatsiooniga kooskõlastada, sest pole ette näha tegevusi, mis oleks seotud teiste organisatsioonidega. Kaebuses palus X. X. lisaks Saue valla kohustamisele talle eluruumi eraldamiseks ja tema kohta juhtumiplaani koostamiseks ka kohustada Saue valda abistama kaebajat lähtuvalt tema puudest tulenevatest vajadustest. Kaebuse põhjendustest oli võimalik järeldada, et X. X. soovib talle hoolduse seadmist. Juba 26.06.2018 kirjas nr 8-2/3723-3 on Saue Vallavalitsus palunud kaebajal pöörduda hooldaja määramiseks vajalikuks hooldusvajaduse hindamiseks ja osapoolte vahelise lepingu sõlmimiseks Saue Vallavalitsuse eakate ja puuetega täisealiste spetsialisti poole. Kuna X. X. viimastest kontaktidest Saue Vallavalitsuse sotsiaaltöö ametnikega oli möödunud kaks aastat, palus Saue Vallavalitsus 03.08.2020 kirjas nr 8-11/4167-3 X. X.l tulla tema abivajaduse hindamiseks sotsiaaltööspetsialisti vastuvõtule. Seda X. X. ei teinud, samuti ei olnud ta teatanud vastuvõtule tulemist takistavatest asjaoludest, mille puhul oleks saanud kokku leppida aja kodukülastuseks. Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist oli 2020. aasta jaanuaris ja augustis vestelnud X. X. emaga, kes rääkis, et X. X. elab Hispaanias. Kaebaja esindaja vastas kohtunõudele 01.02.2021 e-kirjaga, milles märkis, et kohtumenetlus on vajalik põhjusel, et kaebaja ei usalda valda. Lisaks märkis kaebaja esindaja, et Saue valla poolt seni pakutud eluasemevariandid on olnud asjakohatud ja ei arvestanud kaebaja tervisehäiretega, kuid kaebaja esindaja ei selgitanud ega põhjendanud seda seisukohta. Kaebaja esindaja lisas, et kaebaja ei välista kohtuliku kompromissi sõlmimist, kui vald pakub sobilikku eluruumi. Esindaja sõnul kaebaja kardab, et ilma kohtulahendita ei hakka vald kokkulepet täitma. Lisaks selgitas kaebaja esindaja, et kaebaja on Covid-19 pärast lõksus ning ei saa seetõttu vallamajja tulla. Kaebaja esindaja 25.05.2021 kirjas kohtule selgitas, et tal pole õnnestunud kaebajaga kontakti saada. Kaebaja ei vastanud oma esindaja e-kirjadele, telefonikõnedele ega sõnumitele, samuti ei helistanud tagasi. Kaebaja telefon oli sisse lülitatud, kuid kutsuva tooni põhjal sai kaebaja esindaja aru, et kaebaja viibib välismaal. Kaebaja esindaja selgitas, et on teinud enda poolt kõik võimaliku, et kõnealust probleemi kiiresti lahendada, antud olukorras ei ole see aga võimalik kaebaja senise käitumise ja suhtumise tõttu ning asjaolu tõttu, et kaebaja esindaja ei saa langetada otsuseid kaebaja eest. Kaebaja esindaja märkis, et ta võttis Saue vallaga ühendust 24.05.2021 ja selgitas vallale, et ei ole kaebajaga ühendust saanud. Saue vald selgitas 09.09.2021 kirjas kohtule, et X. X. ei ole seniajani Saue vallaga ühendust võtnud, kuid Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist oli 08.09.2021 helistanud X. X. emale, et X. X. kohta informatsiooni paluda ning ema sõnul elab X. X. jätkuvalt Hispaanias ja hetkel

Eestisse naasmist ei plaani. X. X. ema selgitas, et poeg viibib Hispaanias hooldusasutuses, asutuse nime ema ei mäletanud, kuid teadis, et see on seotud Punase Ristiga. Kaebaja esindaja edastas 20.09.2021 kohtule kaebaja 15.09.2021 ja 18.09.2021 e-kirjad, mis sisaldasid kaebaja ebaviisakat pöördumist oma esindaja poole, milles kaebaja seadis kahtluse alla oma esindaja kutseoskused. Kaebaja esindaja esitas 22.10.2021 vastuse 11.10.2021 kohtunõudele, millele lisas kaebaja 12.10.2021 esindajale adresseeritud ebaviisaka e-kirja. Esindaja selgitas vastuses kohtunõudele, et X. X. arvates tohib Saue vald pakkuda talle kortereid ainult Saue linnas ning selgitas lisaks, et X. X. arvates on tal tekkinud moraalne kahju põhjusel, et talle ei ole korterit võimaldatud. Vastustaja arvates kõik kaebaja väited kahju tekitamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. 21.12.2021 kohtuistungil tunnistas X. X. , et tegelikult elab ta alates 2018. aasta oktoobri algusest Hispaanias. Lisaks möönis kaebaja kohtuistungil, et tegelikult on talle Saue valla piires omavalitsuse poolt eluasemeid pakutud, kuid ta ise ei soovinud neid vastu võtta, sest tahtis elukohta Saue linnas. Saue valla sotsiaaltööspetsialist saatis 14.03.2022 X. X.le e-kirja, milles märkis, et Saue linnas on valmimas vallale kuuluv liikumispuudega isikule sobiv eluruum, kirjeldas eluruumi ja selle üürimise tingimusi ning palus kaebajal teada anda, kas ta soovib seda üürida. X. X. vastas 14.03.2022 e-kirjaga, milles küsis täiendavat infot. Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist saatis 16.03.2022 e-kirjaga kaebajale eluruumi fotod ja teabe toimetulekutoetuse taotlemise võimaluse kohta. X. X. nõustus pakutud eluruumiga ja otsustas Eestisse naasta. Kaebaja saabus Tallinna Lennujaama 23.05.2022 hilisõhtul ning temale eraldatud eluruumi samal öösel. Korteri võtmed olid eelnevalt antud X. X. ema kätte. Eluruumi valduse üleandmise kohta koostati ja allkirjastati üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt oli korter vastselt remonditud ja selles oli üleandmise hetkel pesumasin, külmutuskapp, pliit, kööginurk, meditsiiniline voodi, laud ja kaks tooli. Saue Vallavalitsuse korraldus X. X.le eluruumi üürile andmise kohta vormistati tagantjärele 25.05.2022. X. X. on keeldunud allkirjastamast kirjalikku üürilepingut, kuid on eluruumi kasutamise eest siiski tasunud. X. X. esitas 05.06.2022 Saue Vallavalitsusele koduteenuse taotluse. Kaebajale asus koduteenust osutama Saue Päevakeskus, mis asub X. X. kasutuses oleva korteriga samas majas. Hooldustöötaja käib kaebajat abistamas 1-2 korda päevas, teenus on X. X.le tasuta. Eestisse naasmisest alates on X. X. taotlenud ja talle on makstud toimetulekutoetust, tugitoetust, ravimitoetust ning terviseabi toetust. Kaebaja kinnitas kohtule, et viibib alates 23.05.2022 talle eraldatud eluruumis. Vastustaja selgitab, et andis X. X. kasutusse eluruumi juba tema Hispaaniast Eestisse naasmisel ning on selle perioodi vältel kaebajale taas ka muud sotsiaalhoolekandelist abi osutanud. Vallalt eluruumi saamist kinnitas ka X. X. ise oma 09.06.2022 e-kirjas, mille kaebaja esindaja 10.06.2022 kohtule edastas. X. X. elab Saue linnas Xxxx X-XX asuvas vastremonditud invavajadustele vastavas munitsipaalkorteris seniajani. Seetõttu on vastustaja jaoks üllatav ja täiesti arusaamatu, et kaebaja esindaja on taas asunud väitma, justkui ei oleks Saue vald X. X. kasutusse eluruumi andnud. Paistab, et kaebaja esindaja ei ole enne seisukoha koostamist asja materjalidega piisava põhjalikkusega tutvunud. Ka asjaolu, et X. X. ei ole nõustunud allkirjastama kirjalikku üürilepingut, ei anna alust väita, et Saue vald pole tema kasutusse eluruumi andnud. Kuna üürilepingu põhitingimused olid talle enne korteri eraldamist teatavaks tehtud ja ta võttis pakutud korteri vastu ning asus seda kasutama, saab õiguslikult üürilepingu sõlmituks lugeda. Saue vald selgitab, et Saue Vallavolikogu kehtestatud määrus võimaldab sõlmida üürnikega üksnes kuni üheaastase tähtajaga üürilepinguid, kuid nende pikendamiskordade arv ei ole piiratud ja sõltub üürniku abivajadusest, mida enne tähtaja lõppemist uuesti hinnatakse. Vastustajal ei ole oma kohustuste ulatuse osas kunagi kahtlusi olnud, seetõttu püüdis Saue vald X. X.l olnud elukohaprobleemi aastate vältel korduvalt lahendada, s.h erinevate eluruumide pakkumisega, kuid need püüdlused ei andnud tulemust üksnes kaebaja soovimatuse tõttu selles

osas vallaga koostööd teha. Saue vald ei mõista kaebaja soovi kohustamisnõude kohtuotsusega lahendamiseks ja peab seda täiesti tarbetuks. Vastav kaebaja 20.09.2022 seisukohas toodud taotlus on selgitatav üksnes sellega, et X. X. esindajal võis asja materjalide ülevaatamisel märkamata jääda, et kaebaja juba elab Saue valla poolt tema kasutusse antud eluruumis. Kuna Saue vald on aastate jooksul järjepidevalt püüdnud X. X. probleeme lahendada ning selleks erinevaid lahendusi pakkunud, kuid X. X. ei ole neist ühegagi nõustunud, on ka väited kaebajale kahju tekitamise kohta alusetud. Kaebaja poolt kohtumenetluse kestel esitatud seisukohad ja asjaolude kirjeldused on sisu poolest otseses vastuolus Saue valla poolt kohtumenetluse käigus esitatud dokumentaalsete tõenditega, mis näitab, et kaebaja on kohtule järjepidevalt valeväiteid esitanud. Kaebaja ise pole kohtule tõendeid esitanud ja tema väited on paljasõnalised, põhistamata ja tõendamata. Tõele ei vasta kaebaja väited, et Saue vald pole talle aastate vältel eluruume pakkunud ning püüdnud ka muul viisil tema elukohaprobleemi lahendada. Lisaks tuleb arvestada, et 2016. aasta lõpust kuni 2017. aasta lõpuni viibis kaebaja vanglas ning pärast seda elas ta üle 3,5 aasta (alates oktoobri algusest 2018 kuni 23.05.2022) omal valikul Hispaanias.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas vaidlust ei ole selles, et X. X.l (edaspidi kaebaja) on sügav liikumispuue ning ta vajab kõrvalabi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tulenevalt puudest vajab vastavalt tema vajadustele kohandatud eluruumi jm sotsiaalhoolekandelist abi. Vaidlus seisneb selles, kas Saue vald (edaspidi vastustaja) on keeldunud kaebajale vastava eluruumi eraldamisest ning kas sellega on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja väidab, et vastustaja ei tegelenud tema probleemiga ning keeldus talle sobiva eluruumi leidmisest/eraldamisest, millega on tekitanud temale mittevaralise kahju. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning kinnitab, et vald ei ole keeldunud kaebajale eluruumi eraldamisest ning on otsinud erinevaid variante ja teinud ettepanekuid probleemi lahendamiseks, s.h on välja pakutud ka ajutisi lahendusi kuni sobiva eluruumi leidmiseni, kuid kaebajale ja tema emale ei ole pakutu sobinud. Vastustaja on esitanud kohtule põhjaliku ülevaate kogu kirjavahetusest kaebaja ja vastustaja vahel, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohtu hinnangul kirjavahetusest ei nähtu, et vastustaja oleks keeldunud kaebaja probleemiga tegelemast. Ühelegi kaebaja ja tema esindaja kirjalikule pöördumisele ei ole jäetud vastamata või venitatud vastamisega vms. Kirjavahetuse põhjal võib järeldada, et vastustaja on otsinud erinevaid võimalusi ja astunud samme probleemi lahendamiseks vastavalt valla võimalustele. Kaebaja on viibinud ka Keila Hooldekodus, kuid sealt ta lahkus omal soovil. Kaebaja on soovinud eluruumi ainult Saue linnas, muud variandid on ta tagasi lükanud. Vastustaja kinnitas, et Saue linnas ei olnud tol ajal kaebajale sobivat eluruumi pakkuda. Vastustaja pakkus küll erinevaid lahendusi, s.h ajutisi, kuid need kaebajale ei olnud vastuvõetavad. Kohtumenetluse ajal said Saue linnas valmis erivajadustega inimestele kohandatud eluruumid aadressil Tule tn 7. Kaebajale, kes kohtumenetluse ajal elas Hispaanias, tegi vastustaja ettepaneku asuda elama erivajadustega inimesele sobivale elamispinnale asukohaga Tule tn 726, Saue linn. Kaebaja nõustus ettepanekuga ning naases Hispaaniast Eestisse ja asus elama

temale eraldatud eluruumi, kus elab praeguse ajani. Lisaks on kaebaja esitanud erinevad sotsiaalabi taotlused ning temale osutatakse vajalikku abi, s.h on kaebajale määratud koduteenus, mida osutab Saue Päevakeskus, mis asub kaebaja kasutuses oleva korteriga samas majas. Vastustaja kinnitusel hooldustöötaja käib kaebajat abistamas 1-2 korda päevas, teenus on tasuta. Vastustaja selgituse kohaselt Eestisse naasmisest alates on kaebaja taotlenud ja talle on makstud toimetulekutoetust, tugitoetust, ravimitoetust ning terviseabi toetust. Saue vallalt eluruumi saamist kinnitas ka X. X. ise 09.06.2022 e-kirjas, mille kaebaja esindaja 10.06.2022 kohtule edastas. X. X. elab Saue linnas aadressil Xxxx tn X-XX asuvas vastremonditud invavajadustele kohandatud munitsipaalkorteris. Samuti osutatakse kaebajale ka sotsiaalhoolekandelist abi. Seega kohustamisnõue on kohtumenetluse ajal ära langenud ning ei ole enam aktuaalne. Samas on kaebaja kohtumenetluse käigus täiendanud kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, millelt riigilõivu tasumisest on ta vabastatud. 21.12.2021 toimunud kohtuistungil kaebaja videokonverentsi teel (Hispaaniast) kinnitas, et elab 2018. aastast Hispaanias, hetkel viibib hooldusasutuses, mille hoolduskulusid tasub Eesti. Samuti kaebaja põhjendas kohtule mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid ja oma emotsioone. Kaebaja jätkuvalt leidis, et vastustaja keeldus tegelema talle sobiva eluruumi leidmisega/eraldamisega, mis tekitas temas üleelamisi: kannatusi kehvade elamistingimuste pärast, ebamugavust, frustratsiooni. Samuti kaebaja kinnitas kohtule, et tahtis elamispinda tingimata Saue linnas, mistõttu muud variandid talle ei sobinud. Kaebaja kinnitas kohtule ka seda, et naaseb kohe Eestisse, kui talle eraldatakse tema vajadustele vastav eluruum. Vastustaja teavitaski kaebajat sobiva eluruumi valmimisest Saue linnas (edastas ka fotod), nagu kaebaja oli soovinud. Kaebaja nõustus ettepanekuga ning alates 23.05.2022 asus elama aadressil Xxxx X-XX, Saue linn. Seega kaebaja aktsepteeris pakutud eluruumi ning võttis pakkumise vastu. Üürileping on sõlmitud, eluruumi üleandmise-vastuvõtu akt vormistatud ja allkirjastatud. Peale selle on kaebajale määratud ka erinevad toetused, mille kohta vastustaja on esitanud kohtule tõendid. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus möönab, et kaebaja võis tunda frustratsiooni ja ebamugavust temale sobiva eluruumi puudumise tõttu, nagu ta kohtule suuliselt kohtuistungil väitis, kohus seda ei eita. Samas peab kohus hindama vastustaja süülist käitumist, s.t süü olemasolu või selle puudumist. Kohtu hinnangul puudub vastustaja süüline käitumine, s.t vastustaja ei ole kaebaja suhtes süüliselt käitunud ega teadlikult ja tahtlikult väidetavalt keeldunud kaebaja probleemi lahendamisest (erivajadustega inimestele kohandatud eluruumi eraldamisest). Kohtuistungil kaebaja kinnitas kohtule, et asus elama Hispaaniasse 2018. aastal. Eestisse tuli kaebaja tagasi 23.05.2022. Praegu elab kaebaja Saue linnas aadressil Xxxx X-XX. Kohus märgib, et kaebaja on saanud soovitud eluruumi Saue linnas, kus talle on eraldatud erivajadustele kohandatud korter I korrusel ning temaga on sõlmitud tähtajaline üürileping, mida saab vastustaja kinnitusel pikendada, lisaks saab kaebaja ka sotsiaalhoolekandelist abi. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud süüliselt, sh teadlikult ja tahtlikult väidetavalt keeldunud sobiva eluruumi olemasolul selle eraldamisest kaebajale, sellist olukorda ei ole kohus haldusasjas tuvastanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole täidetud RvastS § 9 kohaldamise

eeldused ning kaebajale ei saanud tekkida sellist mittevaralist kahju, mida peaks hüvitama rahas.

MENETLUSKULUD

X. X.le riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendab selle eraldi määrusega. X. X. oli menetlusabi korras vabastatud kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest, mistõttu riigilõiv jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.