Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-3026 X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks Tallinna Halduskohtu 20. aprilli 2022. a otsus
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja MM X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 28. septembril 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-3026. Teha asjas uus otsus.
3.Tuvastada, et X töötas OÜ-s Y raietöölisena 15. detsembrist 2011. a kuni 2. oktoobrini 2020. a soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulud 2196 eurot.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud muus osas nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-3026 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.07.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel.
2.SKA 01.11.2021 otsusega nr E10837-1 peatati X pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus esitatakse kohtule kolme kuu jooksul SKA otsuse kättesaamisest. SVPS § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. X-l on täidetud üldine 25-aastane pensionistaaži nõue. X soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse järgmised töötamised: 1) 03.10.1988–14.02.1991 Pärnu EEK Metsatöötlemiseettevõttes ja 2) 20.02.1991–24.12.1996 AS-s Alex, kokku 8 aastat, 2 kuud ja 17 päeva. Soodusstaaži hulka ei arvata töötamise aega OÜ-s Y raietöölisena 15.12.2011–02.10.2020, kokku 8 aastat, 9 kuud ja 17 päeva.
3.X esitas 30.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja töötas täistööajaga 15.12.2011 kuni 02.10.2020 kokku 8 aastat 9 kuud ja 17 päeva OÜ-s Y ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XI „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ erialakoodis 13378 „Raietööline“ nimetatule. Soodustingimustel vanaduspensioni sisuliseks eesmärgiks on korvata tervist kahjustavatel töödel isiku tervisele tekkinud kahju. See nähtub ka SVPS § 1 p 2 sõnastusest ning määruse nr 206 pealkirjast. Tervise osas ei ole aga mitte mingit vahet, kas isik tegi raietöid tööstuslikul eesmärgil või mingil muul eesmärgil – töö sisu mõttes on mõlemad ühtmoodi tervist kahjustavad. Tähtsust ei oma, millisel tootmisalal tegutses isiku tööandja, vaid see, mis tööd tegi vanaduspensioni saamiseks õigustatud isik (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-96-09, p 11). See seisukoht on kooskõlas ka võrdse kohtlemise põhimõttega. Sotsiaalministeerium ei ole andnud selgitusi, et tööandja pidi tegelema metsavarumisega. Tegevusel on tööstuslik eesmärk, kui tööd kasutatakse majanduses (vrd kasuliku mudeli seaduse § 7 lg 4). Y tegeles toitlustamisega ja kaebaja raiutud puitu kasutati toitlustusteenuse pakkumisel. Kaebaja töötas OÜ-s Y raietöölise-langetajana, kelle tööülesanne oli 3 m küttepuude valmistamine. See töö kattis vähemalt 70% kaebaja tööajast. Ülejäänud tööajast tegeles kaebaja tööülesannete täitmisel ettevalmistavate töödega, mis on vajalikud puude langetamiseks. Ettevalmistavad tööd on vajalikud, et saada ohutult teostada põhitööülesandeid. Puid kasutati OÜ Y omatarbeks. Ettevalmistavad tööd kuuluvad raietöölise tööülesannete hulka. 2(6)
3-21-3026
SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Sotsiaalministeerium on 04.12.2014 selgitanud soodustingimustel vanaduspensioni maksmist raietöölistele. Selgituse kohaselt peab ametikoht vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele ning tuleb hinnata, kas isiku töö vastab tolleaegse raietöölise töö sisule või mitte. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on raietöölisel, kes tegi seda tööd tööstuslikul eesmärgil. Õigust sooduspensionile ei ole raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka metsamajanduslikke funktsioone (metsahooldus, metsakaitse). Raietöölise töödeks on töökoha ettevalmistamine puude langetamiseks, trasside sisse raiumine ning tööd puude käsitsi ülestöötamisel. Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel on vaja tuvastada isiku tööülesanded, tööaeg ja see, et tehti tööstuslikku raiet. 15.10.2015 on Sotsiaalministeerium vastuseks kohtule haldusasjas nr 3-15-2156 selgitanud, et soodustingimustel vanaduspensioni seaduse seletuskirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine antud tingimustes, kutsealal või ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku kaotust. Tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Metsa ülestöötamisega tegelevad põhiliselt metsatööstusmajandid. Õigus soodustingimustel pensionile on tööstusettevõtete ja teiste ettevõtete organisatsioonide metsavarumisega tegelevate struktuursete allüksuste töötajatel nimekirjas toodud kutsealade ja ametikohtade järgi. Metsamajandite, mis ei ole loodud metsa ülestöötamiseks, töötajatel ei ole üldreeglina õigust soodustingimustel pensionile. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui nad töötavad vahetult tööstuslikul metsavarumisel, -parvetusel või raielangil. Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt ei ole õigust sooduspensionile raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka metsamajanduslikke funktsioone (metsahooldus, metsakaitse). Kaebaja töö sisuks oli metsa hooldus- ja valgustusraie, võsa lõikus ja varumine, metsa varumine ja selle väljaveoks ettevalmistamine, hoolitsemine metsa heaperemeheliku hoolduse eest, metsa tervisliku seisundi jälgimine ja raieplaani koostamise aitamine, kuid toitlustamisega tegelevas ettevõttes. Pole tõendatud, et kaebaja oleks töötanud SVPS §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga.
5.Tallinna Halduskohtu 20.04.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 2) ja poolte menetluskulud nende endi kanda (p 3). Kuigi määruse nr 206 vastuvõtmise aega arvestades võib möönda, et loetelu nr 2 p-s XI „Metsavarumine“ on silmas peetud metsavarumist metsatööstusettevõtte poolt ning töö tegemist metsatööstusettevõttes, siis määruse nr 206 sõnastusest seda sõnaselgelt ei tulene. Järelikult ei saa välistada, et ka ettevõttes, mille põhitegevusalaks ei ole metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, võib töötada raietööline, kellel on õigus soodustingimustel pensionistaažile. Täidetud peab olema ka täistööajaga sellisel ametikohal töötamise tingimus (SVPS § 1 viimane lõik). Ametijuhendi kohaselt (dtl 87) oli kaebaja peamine tööülesanne OÜ-s Y raietööd Yas ja selle ümbruses. See sisaldab Y ümbruses metsa hooldus- ja valgustusraiet, võsa lõikust ja varumist, metsa varumist ja selle väljaveoks ettevalmistamist. Samuti hoolitseb raietööline metsa heaperemeheliku hoolduse eest, jälgib metsa tervislikku seisundit ja aitab koostada raieplaani. Halduskohus leidis, et metsa hooldust, metsa tervisliku seisundi jälgimist ja raieplaani koostamist ei saa pidada loetelu nr 2 tähenduses metsavarumiseks või raietöölise ülesandeks. Täistööajaga töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud ametikohale iseloomulikud tegevused, või vähemalt seda, et sellised tegevused moodustasid 3(6)
3-21-3026 täistööajaga töötaja kogu tööajast sedavõrd valdava osa, et muud võimalikud ülesanded olid ilmselgelt marginaalse tähendusega. Kaebaja raietöölise-langetajana töötamisega seotud ülesanded katsid ära 70% tema tööajast. Ligikaudu 30% tööajast tegeles ta oma tööülesannete täitmisel ettevalmistavate töödega, mis on vajalikud puude langetamiseks. See sisaldab ka võsa eemaldust ja kokku kogumist langetusperimeetrilt. Seega olid 30% tööaja hulgas ka metsa heaperemehelik hooldus, metsa tervisliku seisundi jälgimine ja raieplaani koostamisel abistamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X esitas 12.05.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 20.04.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja tööülesandeid tuleb hinnata sisuliselt, mitte ametijuhendi järgi. 08.12.2021 seletuses on tööandja selgitanud, et 70% ajast tegeles kaebaja otseselt raietöödega ja 30% ajast ettevalmistavate töödega. Tööandja ei selgitanud, et kaebaja tegeles 30% tööajast metsa heaperemeheliku hooldusega, metsa tervisliku seisundi hindamisega ja raieplaani koostamise aitamisega. Halduskohtu selline järeldus ei tugine tõenditele. 25.08.2021 kirjas vastustajale selgitas tööandja, et kaebaja oli täistööajaga raietööline. Tööandja on vastuses ka selgitanud, et tööandja peab tegelema ka XXX ümbritseva metsaala korrashoiuga. Tööandja ei pidanud sellega aga silmas, et kaebaja tegeleb metsa hooldusega. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendis selgitab tööandja kaebaja tööülesandeid, mis kõik on raietöölise ülesanded. Ühtlasi selgitab tööandja, et raieplaani koostamisega kaebaja ei tegelenud ning korrashoiu all pidas tööandja silmas, et kaebaja hoiab korras oma tööala, mitte ei tegele metsa korrashoiuga. Tööala korrashoid on vajalik selleks, et tagada ohutu töökeskkond (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg-d 1, 41 ja 44 ning § 14 lg 1 p-d 1 ja 5). Selline tegevus on kooskõlas ka Riigimetsa Majandamise Keskuse ohutusjuhendi p-ga 6.1.3 ja Räpina Aianduskooli ohutusjuhendi p-ga
SKA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
Tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Y OÜ ei ole loodud metsa ülestöötamiseks. OÜ Y selgitusest nähtub, et äriühingul oli vajadus hoolitseda XXX ala eest, millega kaasnes ka metsaalade korrashoid ja seeläbi metsavarumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebajal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, sest ta töötas Y OÜ-s raietöölisena määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 p XI alap 1 (erialakood 13378) mõttes. Esiteks vaidlevad pooled selle üle, kas loetelus nr 2 toodud ametikohad pidid olema tööstuslikus metsavarumises või mitte. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja tegeles metsavarumisega kogu tööaja või mitte.
9.SVPS § 1 p 2 näeb soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse ette isikule, kes on töötanud muudel (st p-s 1 nimetamata) tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu nr 2 p XI kannab pealkirja „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ ning selle alap 1 pealkirja „Metsavarumine“. Sätete sõnastusest ei nähtu, et metsavarumine peab olema tööstuslik. Oluline on, et isik on töötanud 4(6)
3-21-3026 tervist kahjustaval ja raskete töötingimustega töödel. Kui loetelu nr 2 p XI alap-des 2, 4 ja 5 („Tselluloosi- ja paberitööstus“, „“Puidukeemiatööstus“ ja „Puidutööstus“) on ametikoht seotud tööstusliku kutsetegevusega, siis metsavarumisel seda ei ole nõutud. Punkt XI loetelu hõlmab kõik metsavarumise ametikohad ega ole piiratud tööstusliku metsavarumise ametikohtadega. Nii saab ka raietööline tegeleda metsavarumisega mistahes tööandja juures, tingimusel, et sellistel töödel ei ole töötatud osalise tööajaga (SVPS § 1 viimane lause). Seda tõlgendust kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2010 otsuse nr 3-3-1-96-09 p-s 11 väljendatud seisukoht.
10.Vastustaja hinnangul ei täitnud kaebaja terve tööaja ülesandeid, mis oleksid vastanud määruse nr 206 p XI alap-s 1 märgitud raietöölise tööülesannetele (vt Riigikohtu 27.09.2019 otsus asjas nr 3-17-1108, mis käsitles olukorda, kus loetelus nimetatud tööülesandeid täideti 80% ajast). Kaebaja märkis kaebuse p-des 19 ja 20 – viitega Y OÜ juhatuse liikme selgitusele –, et kaebaja töötas äriühingus raietöölise-langetajana, kelle tööülesanne oli 3 m küttepuude valmistamine, mis kattis vähemalt 70% tema tööajast. Ülejäänud tööajal tegeles kaebaja ettevalmistavate töödega, mis on vajalikud puude langetamiseks, ning need kuuluvad raietöölise tööülesannete hulka.
11.Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et Y kütmiseks kulus aastas 200 kuni 300 tm puid. Mets kasvas 27 hektaril. Kaebajal tuli puud langetada, saagida 3 m pikkuseks ja koondada traktoriga äraveoks. Muid tööülesandeid kaebajal ei olnud. Puude langetamine eeldas ala puhastamist võsast. Seda tööd tegi kaebaja täistööajaga. Sae hooldamisega tegeles kaebaja lisaks töövälisel ajal. Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajandustööde ohutusjuhendi p 6.1.3 järgi tuleb raietöölisel kettsaega töötades raie käigus raielank ette valmistada, eemaldades selleks langetatava puu ümbert võsa ja lamapuidu ning talvel teha taganemiseks 2 kuni 3 m pikkused rajad. Räpina Aianduskooli ohutusjuhendi p 4.4 järgi peavad sellised taganemisrajad olema 4 kuni 5 m pikkused.
12.Tööandja Y OÜ kinnitas haldusmenetluses, et kaebaja töötas täistööajaga raietöölisena. Töölepingu järgi oli töö sisuks raietööd, metsa hooldustööd, metsa- ja võsa varumine. Ametijuhend nägi ette ka raiutud metsa ja võsa väljaveoks ettevalmistamise, metsa tervisliku seisundi hindamise ja raieplaani koostada aitamise ning nõudis tööohutuse järgimist.
13.Raietöölise tase 3 kutsestandardi1 järgi on raietöölise tööks metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud tööd, sh ülesanne luua optimaalsed tingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Raietööline hooldab ka võsa- ja kettsaagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Raietöölise tööosadeks on ka tööala õigsuses veendumine, kasvama jäävate puude valimine, puistu koosseisu kujundamine, puidu sortimendi koondamine ja koguse hindamine.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on nende tõenditega tõendatud kaebaja töötamine raietöölisena täistööajaga. Raietöölise ülesannete hulka kuulub tööohutuse tagamiseks ka võsalõikus, valgustusraie, ohutuse tagamiseks ala ettevalmistus, sh radade ettevalmistamine, raiutud puidu laasimine, järkamine ja koondamine väljaveoks, samuti töövahendite hooldamine. Kogutud tõendid on usaldusväärsed, arvestades ala suurust ja töötamist üksinda. Olukorras, kus seda ala ei olnud pikka aega hooldatud, võisid raietööd toimuda 27 hektaril ca 8 aastat ja 9 kuud järjest. Täistööajaga töötades tuli kaebajal sellisel juhul teha ühe aasta jooksul töid keskmiselt 3 hektaril, ühes päevas ca 120 m2. Töötempo ei olnud sel juhul küll suur, kuid täistööajaga töötamine ei ole ka ebausutav, arvestades, et töötamiseks ei kasutatud harvesteri või muid suuri masinaid.
15.Vastustaja ei esitanud kohtule tõendeid täisajaga töötamise fakti ümberlükkamiseks ega taotlenud kohtult täiendavate tõendite kogumist.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
17.Apellant taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Halduskohtus oli kaebaja esindajatasu koos käibemaksuga 1116 eurot ja apellatsioonimenetluses 1080 eurot. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvetega. Ringkonnakohtu arvates on esindajatasu põhjendatud ja vajalikus suuruses, arvestades asja mahtu ja keerukust ning asja arutamist kohtuistungil. Seetõttu tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tervikuna vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.