Tallinna Ringkonnakohus Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2179
Haldusasi
V.S kaebus pensionistaaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2023 otsuse nr E12332-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja V.S, esindaja Tiia Tafenau Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, Merle Magnus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.S apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
esindaja
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada V.S apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada V.S kaebus osaliselt ning
3.1.tuvastada, et V.S töötas ajavahemikel 01.01.1999–15.09.2005 ja 01.11.2006– 05.03.2015 OÜ-s XX soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 järgi;
tühistada Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2023 otsus nr E12332-2 ja kohustada vastustajat V.S 18.07.2023 avaldust uuesti läbi vaatama;
3.3.ülejäänud osas jätta V.S kaebus rahuldamata.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt V.S esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 1643 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
21.07.2025
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
3-23-2179 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.S (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.08.2022 avalduse määrata talle soodustingimusel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel, sest ta on töötanud metsaväljaveo autojuhina (Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) XII osa erialakood 11442).
2.SKA jättis 23.11.2022 otsusega nr E12332-1 avalduse rahuldamata. Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane pensionistaaž, kuid täitmata on soodusstaaž. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvata töötamise aega OÜ-s XX alates 01.01.1999 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani. Kaebaja esitatud dokumentide, SKA kogutud andmete, Sotsiaalministeeriumi selgituste ja kohtupraktika põhjal ei saa väita, et kaebaja töötas metsa ülestöötamisega tegelevas ettevõttes metsavarumisel metsaväljaveo autojuhina. Metsaväljaveo autojuhil on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta töötab metsavarumisel ja veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures ka laeb palgid autole. OÜ XX põhitegevusala ei ole metsa ülestöötamine, vaid autotransport ja kuigi kaebajal on töölepingus ametinimetuseks metsaväljaveo autojuht, ei vedanud ta metsa raielankidelt, ülemistest ladudest ja vaheladudest, vaid teostas vedu maanteel.
3.Kaebaja esitas SKA-le 18.07.2023 uue avalduse ja täiendavad tõendid.
4.SKA jättis 01.09.2023 otsusega E12332-2 kaebaja 18.07.2023 avalduse rahuldamata 23.11.2022 otsuses toodud põhjustel. Täiendavalt esitatud dokumendid ei tõenda kaebaja töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.
5.V.S palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tuvastada, et kaebaja, töötades ajavahemikul 01.01.1999–23.08.2022 OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina, töötas kokku 23 aastat, 7 kuud ja 22 päeva ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 XII osa erialakoodile 11442 (metsaväljaveo autojuht). Kaebaja palus tühistada SKA 01.09.2023 otsus nr E12332-2 ja kohustada SKA-d vaatama kaebaja 18.07.2023 avaldus uuesti läbi. Kaebaja tööraamatu kohaselt asus ta 01.01.1999 tööle OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina. Töösuhe lõppes 15.09.2005 ning ajavahemikul 16.09.2005–30.08.2006 töötas kaebaja OÜ-s XX autojuhina. Novembris 2006 asus kaebaja uuesti tööle OÜ-s XX, jätkates tööd samal töökohal ja samadel tingimustel, nagu oli kokku lepitud 13.03.2000 töölepingus nr 5 ja selle lisaks olevas ametijuhendis.
2(8)
3-23-2179 Alates 01.01.1999 töötas kaebaja metsaväljaveo autol Sisu M164 (väljalaske aasta 1977), mis oli lahtise tõstukiga (tõstukil oli vaid iste ja puudus ilmastikukaitse), tõstuki tugikäpad tuli langetada tööasendisse ja tõsta sõiduasendisse käsitsi. Töö sisu oli metsamaterjali vedu metsast raielankidelt ja vaheladudest tööstustesse. Koorma laadis kaebaja ise tõstuki abil autosse. Töötingimused olid rasked ja aastaringselt tuli töötada välitingimustes. See auto vahetati mõne aja möödudes välja metsaväljaveo auto Sisu SM320 vastu (väljalaske aasta 1984), mis oli varustatud tõstukiga, mis oli samuti ilmastikukaitseta, st kaebaja töötingimused ei muutunud. 2005. a-l osteti uus metsaväljaveo auto Scania, mille tõstuk oli tuulesirmiga. 2015. a-l andis tööandja kaebaja kasutusse metsaväljaveo auto Volvo, mille tõstuk oli kabiiniga. OÜ XX põhitegevus on alates 1999. a-st olnud metsa ülestöötamine. Metsa väljavedu raielankidelt ja vaheladudest metsamaterjali ostjate juurde tuleb käsitada osana metsa ülestöötamise protsessist. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt omab tähendust vaid metsamaterjali pealelaadimise punkt, mitte sihtpunkt.
6.SKA palus jätta kaebus rahuldamata. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema töötanud loetelus nimetatud ameti- või töökohal täistööajaga ning asutuse tegevusala ja töötaja ametikoht või kutseala peavad ühtima loeteludes tooduga. Loetelu nr 2 on koostatud tootmisala põhiselt ning igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad või ametikohad, kus töötamine annab õiguse sooduspensionile. Oluline on nii tootmisala kui ka kutseala või ametikoht. Lähtuda tuleb loetelu nr 2 kehtestamise aegsetest ametikohtadest ja töötingimustest. Arvestada tuleb ka Sotsiaalministeeriumi selgitusi määruse nr 206 sisu kohta, mille kohaselt ei ole kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Äriregistri andmetel oli OÜ XX tegevusala aastatel 1999–2019 kaubavedu maanteel ning aastatel 2020–2021 metsamajandust abistavad tegevused. Haldusmenetluses ei ole tuvastatud, et OÜ XX tegevusala oli metsavarumine. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja töö sisu oli üksnes metsa väljavedu ning ta töötas sellistes tingimustes ja selliste vahenditega, mida loetelu nr 2 koostamisel silmas peeti.
7.Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 2). SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni inimesel, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töökohtadel. Loetelus nr 2 on üheks selliseks tootmisalaks XII osa „Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus“. Metsavarumise puhul annab soodusstaaži ametikoht „metsaväljaveo autojuht (erialakood 11442)“. SKA ei arvanud kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamise aega OÜ-s XX ajavahemikul 01.01.1999–23.08.2022. Kohtuistungil nõustus kaebaja, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvata töötamise aega OÜ-s XX ajavahemikul 16.09.2005–30.08.2006, samuti aega, mis jääb nimetatud töötamise ning novembris 2006 uuesti OÜ-s XX töötamise alustamise vahele. Seega on vaidluse all, kas kaebaja tegi OÜ-s XX ajavahemikel 01.01.1999–15.09.2005 ja
3(8)
3-23-2179 01.11.2006–23.08.2022 tööd, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Seejuures ei ole vaidlust, et kaebajal on olemas 25-aastane üldine pensionistaaž. Määruses nr 206 nimetatud ametikoha sisu kohta saab anda selgitusi Sotsiaalministeerium, kes on haldusasjas nr 3-15-2156 esitatud vastuses välja toonud, et loetelude koostamisel lähtuti toonastest töötingimustest. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni inimestele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Määrav ei ole ametikoha nimetus, vaid inimese tegevus töötades. Ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele. Sotsiaalministeerium on selgituse koostamisel tuginenud Eesti NSV Sotsiaalhooldusministeeriumi materjalidele. Selle materjali kohaselt on tööstuslik metsavarumine metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Metsamajandite, mis ei ole loodud metsa ülestöötamiseks, töötajatel ei ole reeglina õigust soodustingimustel pensionile. Õigus soodustingimustel pensionile on neil vaid siis, kui nad töötavad vahetult tööstuslikul metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse nr 206 kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ja sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ja rasketeks töötingimusteks oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes (nt talvel lumes sumpamine ja sage külmetamine, kui enda soojendamise võimalus puudus). Sotsiaalministeeriumi vastuse kohaselt on kohtupraktikas tuvastatud metsaväljaveo autojuhi õigus soodustingimustel vanaduspensionile järgmistel asjaoludel: metsas võeti koorem peale, puud viidi saeveskisse. Autodel olid kraanad, vintsid ja vedrutõstukid. Oluliseks peeti, et puud ehk koorma laadis autojuht ise peale, sõltumata aastaajast. Metsaväljaveo autojuht vedas puitu välja, olles ise roolis ja kinnitades ise palgid. Palke kinnitati nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamasti käsitsi. Sellest lähtutakse metsaväljaveo autojuhile pensioni määramisel. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna Sotsiaalministeeriumi hinnangul õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Iseseisvat tähendust ei ole asjaolul, et äriregistri andmetel oli OÜ XX põhitegevusala aastatel 1999–2019 kaubavedu maanteel ning aastatel 2020–2021 metsamajandust abistavad tegevused. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud OÜ XX juhatuse liikme R.M ütlustest selgus, et ettevõtte tegevus ei vastanud äriregistri eripärade tõttu äriregistrisse kantud tegevusalale. Tegelikult on OÜ XX alates selle asutamisest tegelenud metsa ülestöötamisega ega ole kunagi tegelenud vedudega maanteel. Tunnistaja selgitas, et ettevõte ei tegelnud metsavarumisega enda tarbeks, vaid tegemist oli tööstusliku tegevusega, sest teenust osutati tellijatele. Töid tehti raielankidel, ülestöötatud mets laaditi kraavide äärtest autole ning veeti välja vaheladudesse ja ladudesse. Maanteedel sõideti seoses veoga vähe. Tunnistaja ütlustele tuginedes peab kohus usutavaks, et kaebaja töötas ettevõttes, mis tegutses tööstusliku metsavarumisega raielankidel ning vedas lankidelt metsamaterjali vaheladudesse ja ladudesse. Tunnistaja selgitas, et kaebaja alustas töötamist metsaväljaveo autol Sisu, mis oli lahtise tõstukiga (puudus ilmastikukaitse). Veoki kabiin oli vineerist. Tugijalad tuli kinnitada käsitsi. Töö sisuks oli metsamaterjali vedu metsast raielankidelt, kraavide äärtelt ja ladudest vaheladudesse ja tööstusesse. Selle autoga töötas kaebaja aastatel 1999–2002. Aastatel 2002– 2005 töötas kaebaja uuema metsaväljaveo autoga Sisu, mille tõstuk oli samuti ilmastikukaitseta. Vahe varasema sõidukiga oli see, et kabiin ei olnud enam vineerist ja tugijalgade kinnitamine ei toimunud käsitsi. Aastatel 2005–2015 töötas kaebaja Scaniaga, mille tõstuk oli tuulesirmiga. Kaebaja asus 2015. a-l tööle metsaveoväljaveo autol Volvo,
4(8)
3-23-2179 mille tõstuk oli kabiiniga. Tunnistaja selgitas, et kaebaja töötas aastaringselt ja iga ilmaga rasketes tingimustes väljas (sh talvel), laadis koormaid, vedas metsa välja ladudesse ja vaheladudesse. Ainuke kaitse ilmastiku eest kuni sõiduki Volvo saamiseni oli veoki kabiinis. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaebaja töö oli raske, kuid see ei ole käsitatav töötamisena ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 erialakoodile 11442 (metsaväljaveo autojuht). Selles loetelus ei ole sätestatud tervistkahjustavaid töötingimusi, vaid selle koostamisel on lähtutud tolleaegsetest töötingimustest teatud töödel, kutsealadel ja ametikohtadel. Tunnistaja selgitas, et koorma peale- ja mahalaadimine toimus haaratsitega. Vintsi ei ole kunagi kasutatud ja tunnistajale teadaolevalt ei olnud vintsiga laadimise süsteem ajal, mil OÜ XX tegevust alustas (aastal 1999), enam üheski metsa ülestöötamisega tegelevas ettevõttes kasutusel. Kaebaja oli laadimise ajal tõstukil. Koorma kinnitas kaebaja käsitsi. Määruse nr 206 kehtestamise ajal toimus aga palkide koormasse laadimine vintsi abil. Töötamine haaratsitega masinatel, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga masinaid, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tunnistaja R.M ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei laadinud koormat vintsiga ja käsitsi, vaid tõstuki ja haaratsiga. Seega ei olnud vastustajal võimalik lugeda kaebaja töötamise aega OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.V.S palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtu järeldused on vastuolus Sotsiaalministeeriumi selgituste ja varasema kohtupraktikaga, mille kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile metsaväljaveo autojuhil, kes on vedanud puitu metsast välja, laadides seejuures metsas ise koorma peale, on olnud ise roolis ja kinnitanud ise palgid nn vintssüsteemiga, tõstukiga või käsitsi. R.M ütlustega on tõendatud, et kaebaja laadis autole kinnitatud tõstuki abil ise palgikoorma peale, kusjuures kuni 2015. a-ni ei olnud tõstukil kabiini, mis oleks kaebajat koorma laadimisel ilmastiku eest kaitsnud. Töö toimus iga ilmaga ja ainus koht, kus sooja saada, oli sõiduki kabiin. Soojakuid ei olnud. Koorem võeti peale metsast, lankidelt ja kraavide äärest ning veeti sadamasse või saeveskisse. Kohus on jätnud kaebuse rahuldamata üksnes põhjusel, et kaebaja laadis autole koorma peale tõstukiga. Kaebaja kasutuses olnud metsaveo autodel olnud tõstukiga koorma laadimist ei saa aga käsitada haaratsiga koorma laadimisena. Tõstuki otsas oli küll tööorgan, millega puitu haaratakse, kuid see ei muuda tõstukit haaratsiks. Vastustaja ei ole selgitanud, millist seadeldist peetakse haaratsiks, mille kasutamine puidu laadimisel ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Pealegi jättis SKA kaebaja avalduse rahuldamata põhjusel, et OÜ XX tegevusalaks ei olnud metsavarumine, mitte põhjusel, et kaebaja töö iseloom ei vastanud loetelu nr 2 erialakoodile 11442. Seetõttu on halduskohtu otsus üllatuslik.
9.SKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Pole tuvastatud, et kaebaja töötas sellistes tingimustes ja selliste vahenditega, nagu loetelu nr 2 koostades silmas peeti. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaebaja laadis koorma peale haaratsi abil kogu OÜ-s XX töötamise aja, kuid haaratsiga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Samamoodi ei anna sellist õigust metsamaterjali vedu maanteel, vaid loetelus nr 2 on silmas peetud metsast väljavedu (metsaväljaveo autojuht). Kaebaja võttis metsamaterjali metsast peale, aga vedu toimus üle Eesti (saeveskitesse, sadamatesse jne), st ka maanteel. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja alates 2015. a-st autoga, mille tõstuk oli kabiiniga ja soe. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on õigus 5(8)
3-23-2179 soodustingimustel vanaduspensionile üksnes autojuhil, kes juhib laadurit väljas, mitte kabiinis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.V.S apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja tegi OÜ-s XX ajavahemikel 01.01.1999– 15.09.2005 ja 01.11.2006–23.08.2022 sellist tööd, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile (loetelu nr 2 XII osa erialakood 11442 – metsaväljaveo autojuht).
12.Halduskohus tuvastas otsuse p-s 16 õigesti, et OÜ XX tegutses vaidlusalusel ajavahemikul tööstusliku metsavarumisega (seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 18.10.2022 otsuse nr 3-21-3026 p-s 9 leidnud, et loetelu nr 2 XII osa p 1 „Metsavarumine“ ei piirdu ainult tööstusliku metsavarumisega). Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Kuna vastustaja ei ole sellele apellatsioonimenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud, siis ringkonnakohus sellel teemal pikemalt ei peatu.
13.Vastustaja ja halduskohus on tuginenud loetelu nr 2 XII osa erialakoodi 11442 sisustamisel Sotsiaalministeeriumi 12.12.2014 selgitusele nr 4.2/5403 (dtl 36) ja 15.10.2015 vastusele nr 1.2-4.1/3821 haldusasjas nr 3-15-2156 (dtl 38–39). Määruse nr 206 p 3 alap 1 järgi annab selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeerium. Seega on eeltoodud selgitustele tuginemine iseenesest asjakohane. Kuna erialakoodide sisu ei ole õigusaktides täpselt määratletud, tuleb kohtul siiski hinnata, kas SKA ja Sotsiaalministeerium on sisustanud määratlemata õigusmõisteid õigesti (vrd nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14).
14.Ametikohtade vastavusel hindamisel tuleb lähtuda määruse nr 206 kehtestamise ajal konkreetsele ametikohale iseloomulikest töötingimustest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2025 otsus nr 3-22-1461, p 11). Nii kaebaja kui ka halduskohtu istungil tunnistajana ütlusi andnud R.M kirjeldasid kaebaja tööd metsaväljaveo autojuhina OÜ-s XX järgmiselt: kaebaja töötas mitme erineva metsaväljaveo autoga (Sisu M164, Sisu SM320, Scania ja Volvo), mille peal asus tõstuk; kaebaja langetas tõstuki tugikäpad tööasendisse, laadis ise tõstuki haaratsit kasutades koorma autosse, kinnitas koorma käsitsi ja vedas selle sihtpunkti; kaebaja võttis koorma peale metsast raielankidelt, kraavi äärtest või vahelaost ning toimetas selle teise vahelattu või tööstusesse (nt saeveskisse ja sadamasse); kaebaja töötas üksinda, täistööajaga ja töid tehti aastaringselt, ilmast sõltumata.
15.Halduskohus oli seisukohal, et loetelu nr 2 kehtestamise ajal toimus palkide sõidukile laadimine vintsi abil, kuid kuna kaebaja laadis OÜ-s XX töötades palke koormasse haaratsiga, ei töötanud ta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal. See järeldus on ekslik. Ringkonnakohus tuvastas 31.01.2025 otsuses nr 3-22-1461 (p 16), et metsaveokile või haagisele paigaldatud ning auto- või traktorijuhi poolt juhitav hüdrauliline (haaratsiga) palgitõstuk oli määruse nr 206 kehtestamise ajaks metsa kokkuja väljaveol muutunud tavapäraseks. See tähendab, et nimetatud tõstuki kasutamine oli loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega 11442 tähistatud ametikohal tehtava töö iseloomulikuks osaks. Ringkonnakohus jääb siinses asjas selle seisukoha juurde. Seega ei olnud alust jätta kaebust rahuldamata põhjusel, et kaebaja laadis palke koormasse haaratsiga. 6(8)
3-23-2179
16.Hinnates metsaväljaveo autojuhi ametkoha vastavust loetelu nr 2 XII osa erialakoodile 11442, on nii Sotsiaalministeeriumi selgituste kui ka kohtupraktika kohaselt peetud oluliseks asjaolu, et koormat peale laadides töötab autojuht väljas, mitte kabiinis. R.M selgitas halduskohtu istungil, et kaebaja töötas aastatel 1999–2002 metsaväljaveo autol Sisu, mille kabiin oli vineerist. See sõiduk oli varustatud lahtise tõstukiga, millel puudus ilmastikukaitse. Tõstuki tugijalad tuli avada ja kinnitada käsitsi. Kaebaja töö sisu oli koorma peale laadimine ning metsamaterjali vedu raielankidelt, kraavide äärtelt ja ladudest vaheladudesse ja tööstusesse. Aastatel 2002–2005 töötas kaebaja metsaväljaveo auto Sisu uuema mudeliga, mis oli samuti varustatud tõstukiga, millel puudus ilmastikukaitse. Vahe varasema sõidukiga Sisu oli see, et tugijalgade kinnitamine ei toimunud enam käsitsi, vaid need sai avada auto kabiinist kangiga, ning sõiduki kabiin ei olnud enam vineerist. Kaebaja tööülesanded olid samad. Aastatel 2005–2015 (arvestades vahepealseid pause, vt eespool) töötas kaebaja metsaväljaveo autol Scania, mille tõstuk oli jätkuvalt lahtine, kuid istme taga oli tuulesirm, muud ilmastikukaitset ei olnud. Alates 2015. a-st töötas kaebaja metsaväljaveo autoga Volvo, mille tõstuk oli kinnise kabiiniga ja soe. Tunnistaja selgituse kohaselt oli 2015. a-l saadud Volvo n-ö tänapäevane metsaveomasin. Vastustaja ega halduskohus ei ole seadnud R.M ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ning ka ringkonnakohtul puudub selleks mõistlik põhjus.
17.Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, arvestades ka Sotsiaalministeeriumi selgitusi, kaebaja töölepingut, ametijuhendit ja muid asja materjale, et töötades OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina sõidukitel Sisu ja Scania, töötas kaebaja soodustingimustele vanaduspensioni õigust andval ametikohal. Kaebaja töötamine metsaväljaveo sõidukil Volvo ei vasta aga loetelu nr 2 XII osa erialakoodiga 11442 tähistatud ametikohale. Kuigi pole vaidlust, et Volvoga töötades laadis ja kinnitas koorma jätkuvalt kaebaja ise ning töötamine toimus aastaringselt ja igasuguse ilmaga, oli kaebaja Volvo tõstuki kabiinis ilmastiku eest kaitstud. Seega ei vastanud sellised paranenud töötingimused enam määruse nr 206 kehtestamise aegsetele tingimustele. See asjaolu ei mõjuta siiski lõpptulemust. SVPS § 2 p 1 kohaselt peab kaebaja olema soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimiseks töötanud erialakoodiga 11442 tähistatud ametikohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud. Pole vaidlust, et kaebaja töötas OÜ-s XX ajavahemikul 01.01.1999–15.09.2005 ning seejärel uuesti alates 01.11.2006 kuni SKA-le 23.08.2022 avalduse esitamiseni. Kaebaja selgitas halduskohtu istungil, et OÜ-le XX kuulunud Volvo kanti registrisse 05.03.2015, mille saab võtta selle sõidukiga töötamise aja alguseks (helisalvestis alates 01:07:59). Kaebaja on töötanud OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul 01.01.1999–15.09.2005 ja 01.11.2006– 05.03.2015 kokku 15 aastat ja 20 päeva. Seega täitus kaebajal SVPS § 1 p 2 kohaselt nõutav soodusstaaž juba enne Volvoga töötamise alustamist. Selle üle, et kaebajal on täidetud ka 25aastane üldine pensionistaaž, ei ole asjas vaidlust.
18.SVPS § 1 viimase lause kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka osalise tööajaga töötamise aega. Täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu 27.02.2019 otsus nr 3-17-1108, p 11). Tunnistaja R.M ütlustest ja kaebaja esitatud tõenditest (tööleping, ametijuhend) saab järeldada, et kaebaja tööülesanded olid OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina töötades üldjoontes samad ning kaebaja töötas täistööajaga. Tuleb eeldada, et mõnel aastaajal oli metsaväljaveo autojuhi töös pause ka määruse nr 206 kehtestamise ajal (nt kevadel, kui metsateed olid läbimatud).
7(8)
3-23-2179 Puudub ka alus väita, et kaebaja tegeles osaliselt metsa veoga maanteel. Sarnastel asjaoludel tuvastas ringkonnakohus 31.01.2025 otsuses nr 3-22-1461 töötamise metsaväljaveo autojuhina. Puudub mõjuv põhjus asuda siinses asjas teistsugusele seisukohale. Ka Sotsiaalministeeriumi 15.10.2015 selgituse kohaselt (dtl 36) oli määruse nr 206 kehtestamise ajal metsaväljaveo autojuhi ametikohale iseloomulik mh asjaolu, et ta laadis metsas koorma ise peale ja viis metsa saeveskisse, s.o see eeldas teatud ulatuses ka palkide vedu maanteel. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et üksnes maanteevedudega kaebaja ei tegelenud.
19.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus V.S apellatsioonkaebuse osaliselt. Selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tervikuna ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tuvastab, et V.S töötas ajavahemikel 01.01.1999–15.09.2005 ja 01.11.2006–05.03.2015 OÜ-s XX soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal SVPS § 1 p 2 järgi. Selle tõttu tuleb tühistada ka SKA 01.09.2023 otsus nr E12332-2 ja kohustada vastustajat kaebaja 18.07.2023 avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebus jääb rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ajavahemikul 06.03.2015–23.08.2022.
20.Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda ning vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11). Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid õigusabikulud 1312 eurot ja esindaja sõidukulu marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu 131,76 eurot, kokku 1443,76 eurot (koos käibemaksuga; taotlused koos arvete ja maksekorraldustega dtl 135–140, 143–146 ja 148). Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus olid õigusabikulud 610 eurot (koos käibemaksuga; taotlus koos arve ja maksekorraldusega dtl 192–195). Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades on mõlemas kohtuastmes tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kuna suures osas on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, loeb ringkonnakohus kaebuse rahuldamise proportsiooniks 80%. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 1643 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.