Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2781
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalministeerium, esindaja HT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse haldusasjas nr 3-21-2781 resolutsiooni p 1 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
X saatis Sotsiaalministeeriumile 15.11.2021 taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles palus e-posti aadressile väljastada järgmise teabe: „1. Kas Sotsiaalministeerium on teostanud haldusjärelevalvet Töötukassa tegevuse üle seonduvalt tervise- ja tööministri määrusega nr 40 ja selle nõuetekohase täitmise üle?
2.Juhul kui on, palun Teil viivitamatult väljastada kõik teostatud haldusjärelevalve otsused vm dokumendid koopiate, väljavõtete, failidena vm, mis on koostatud teostatud järelevalve tulemusel.“ Kaebaja märkis, et teave on vajalik õiguste kaitsmiseks ja kahju hüvitamiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, EL põhiõiguste harta ja isikuandmete kaitse üldmääruse alusel.
2.X saatis Sotsiaalministeeriumile 16.11.2021 taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles palus e-posti aadressile väljastada järgmise teabe:
3-21-2781 „1. Kas Sotsiaalministeerium on teostanud haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle seonduvalt Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse täitmise üle puuetega isikute õigussubjektsuse (eraelu, vara, varalised õigused) ja automaatse diskrimineerimise aspektist koosmõjus Sotsiaalkindlustusameti poolt asutusesiseselt kehtestatud kohustustega tulenevalt Kindlustustegevuse seadusest?
2.Juhul kui on, palun Teil viivitamatult väljastada kõik teostatud haldusjärelevalve otsused vm dokumendid koopiate, väljavõtete, failidena vm, mis on koostatud teostatud järelevalve tulemusel aastatel 2004–2020.
3.Kas Sotsiaalministeerium on teostanud haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle seonduvalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse täitmise üle töövõimetuspensionäride õigussubjektsuse (eraelu, vara, varalised õigused) ja automaatse diskrimineerimise aspektist koosmõjus Sotsiaalkindlustusameti poolt asutusesiseselt kehtestatud kohustustega tulenevalt Kindlustustegevuse seadusest?
4.Juhul kui on, palun Teil viivitamatult väljastada kõik teostatud haldusjärelevalve otsused vm dokumendid koopiate, väljavõtete, failidena vm, mis on koostatud teostatud järelevalve tulemusel aastatel 2004–2020.“ Taotlusele oli lisatud sama selgitus, mis 15.11.2021 taotlusele.
3.Sotsiaalministeerium vastas 16.11.2021 e-kirjaga, et tervise- ja tööministri 20.05.2016 määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ (määrus nr 40) täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon (AKI). AKI teeb teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel (isikuandmete töötlemise rikkumine jms).
4.X märkis 16.11.2021 Sotsiaalministeeriumi e-kirjale saadetud vastuses, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 24 järgi teeb Eesti Töötukassa kohustuste täitmise üle järelevalvet Sotsiaalministeerium. Pöördumise eesmärk oli välja selgitada, kas Sotsiaalministeerium on teinud haldusjärelevalvet määrusega nr 40 Eesti Töötukassale pandud kohustuste täitmise üle seonduvalt finantsandmete töötlemisega kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) alusel. AKI-l puudub selles osas järelevalve pädevus.
5.X 16.11.2021 vastus registreeriti Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistris ning selle vastamise tähtajaks märgiti 16.12.2021.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2021 kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 01.12.2021 määrusega menetlusse nõuetes kohustada Sotsiaalministeeriumi vastama kaebaja 15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele ning hüvitama kaebajale teabenõuetele vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju 500 eurot. Kaebaja leidis, et tema teabenõudeid ei täidetud viivitamata ja nõuetekohaselt. Sotsiaalministeeriumi 15.11.2021 selgitus on arusaamatu, pahatahtlik ja eksitav. Kaebaja 16.11.2021 avaldus oli teabenõue, mitte selgitustaotlus. Seega tuli sellele vastata hiljemalt 23.11.2021. Kaebajat ei ole teavitatud vajadusest pikendada teabenõude täitmise tähtaega. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt ja tema inimväärikust on alandatud.
7.Sotsiaalministeerium saatis kaebajale 08.12.2021 e-kirja, milles selgitas, miks kaebaja 16.11.2021 pöördumist peeti selgitustaotluseks. Ühtlasi korrati, et määruse nr 40 alusel toimuva isikuandmete töötlemise üle teeb järelevalvet AKI. Sotsiaalministeerium teeb järelevalvet TVTSs sätestatud kohustuste täitmise üle.
8.Sotsiaalministeerium taotles 10.12.2021 vastuses haldusasja menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Sotsiaalministeerium vastas kaebaja 15.11.2021 teabenõudele 16.11.2021. Vastusega mittenõustumine ei tähenda, et teabenõudele oleks jäetud vastamata.
2(4)
3-21-2781 Kaebaja 16.11.2021 pöördumine oli selgitustaotlus, mitte teabenõue. Seetõttu vastati taotlusele 08.12.2021 ehk tähtaegselt. Kaebaja on saavutanud kohtusse pöördumise eesmärgi.
9.Kaebaja oli 11.01.2022 vastuses seisukohal, et tema 15.11.2021 ja 16.11.2021 pöördumised olid teabenõuded ning 16.11.2021 e-kirjaga täpsustati 15.11.2021 teabenõuet. Teabenõudeid ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kaebaja soovis teada, kas Sotsiaalministeerium on kontrollinud oma haldusalas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist. Ta soovis konkreetseid dokumente, mitte õiguslikke selgitusi. Pöördumistele oli võimalik vastata „jah“ või „ei“. Sotsiaalministeerium vajas täiendavat aega kaebaja pöördumise analüüsimiseks eeldatavalt põhjusel, et kaebajal on tervisekahjustus või puue. Kaebajat on diskrimineeritud ja alandatud.
10.Sotsiaalministeerium selgitas 18.03.2022 vastuses, et kaebaja 16.11.2021 selgitustaotlusele vastati 16.12.2021. Sotsiaalministeerium ei ole teinud järelevalvet Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle seonduvalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) täitmisega. Seetõttu ei ole võimalik väljastada ka asjaomaseid otsuseid. Riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ei näe ette haldusjärelevalvet töövõimetuspensionidega seonduva üle, mistõttu ei ole tehtud ka otsuseid järelevalvemenetluses.
11.Tallinna Halduskohus lõpetas 22.03.2022 määrusega haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõudis Sotsiaalministeeriumi kohustamist vastata tema 15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele (resolutsiooni p 1). Menetlus lõpetatakse, kui kaebusega nõutav toiming on tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Vastustaja on teinud kohustamisnõudes taotletud toimingud. Sotsiaalministeerium väljastas 16.11.2021 ja 08.12.2021 vastustes kaebaja 15.11.2021 pöördumises ja selle 16.11.2021 täpsustuses taotletud teabe, märkides, et ei ole Eesti Töötukassa võetud kohustuste osas KindlTS alusel finantsandmete töötlemisel haldusjärelevalvet teinud, mistõttu puuduvad ka järelevalveaktid. Samuti väljastas Sotsiaalministeerium 16.12.2021 vastusega kaebaja 16.11.2021 pöördumises taotletud teabe, selgitades, et ei ole teinud järelevalvet Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle seonduvalt PISTS ega RPKS täitmisega. Seepärast puuduvad järelevalvega seonduvad dokumendid, mida saaks kaebajale väljastada. Kaebajagi on möönnud 11.01.2022 vastuses, et teabenõuetele võis vastata selliselt, et soovitud dokumendid puuduvad. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude, mistõttu ei ole tuvastamiskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. Hüvitamisnõude osas ei ole menetluse lõpetamine põhjendatud, sest kaebajale ei ole hüvitist makstud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X ei nõustu määruskaebuses menetluse lõpetamisega.
Sotsiaalministeerium ei ole küsitud teavet väljastanud. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise aruandes väitis riik, ei riigisiseselt ei ole probleeme eraelu, vara ja inimväärikusega. Kaebaja soovis alusdokumente selle kohta, et kontrolliti avaliku võimu kandja seaduses sätestatud kohustuste täitmist. Sotsiaalministeerium kontrollis teavet kindlustusandja õiguse seisukohast, mitte avaliku võimu kandja kohustuse ja kohustuse täitmise tagajärjel saabutavate tegelike mõjude aspektist (KindlTS §-d 218 ja 219). Kaebaja ei küsinud selgitusi ega dokumente Sotsiaalkindlustusameti tegevuse kohta puude tuvastamise, vaiete, pensionide ja sotsiaaltoetuste määramisel PISTS, RPKS ja SÜS alusel. Kaebaja soovis teada, kas Sotsiaalministeerium on pidanud kergelt haavatavaid isikuid vääriliseks ja hinnanud avaliku võimu kandjatele seaduses sätestatud kohustuste tingimusi ennetavalt vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja EL põhiõiguste hartale ning sekkunud haldusjärelevalve menetluse (vm menetluse) kaudu eesmärgiga ennetada meelevaldsust, omavoli ja kuritarvitusi ning vormistanud järelevalve kohta haldusaktid. Selliseid dokumente ei ole Sotsiaalministeerium kaebajale väljastanud ega kinnitanud nende puudumist. Teabenõudele vastamine ei olnud 3(4)
3-21-2781 kooskõlas hea halduse tavaga, sest vastuste pealkirjades ei ole näidatud, et need on vastused teabenõudele või on vajadus teabenõude täpsustamiseks. Kaebajale tuli vastata, kas sellist teavet on või ei ole. Kui teave on olemas, siis tuli edastada olemasolevad dokumendid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja ei nõustu menetluse osalise lõpetamisega ning leiab, et Sotsiaalministeerium ei ole talle 15.11.2021 ja 16.11.2021 avaldustes küsitud teavet väljastanud. Seega on kaebaja eesmärk, et halduskohus jätkaks kohustamisnõude menetlust. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
15.Kaebaja küsis 15.11.2021 ja 16.11.2021 avaldustes, kas Sotsiaalministeerium on teinud järelevalvet Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle määruses nr 40 ning PISTS-s ja RPKS-s sätestatud kohustuste täitmise üle seonduvalt isikuandmete töötlemisega KindlTS alusel. Sotsiaalministeerium vastas 16.11.2021, 08.12.2021 ja 16.12.2021 e-kirjadega, et määruse nr 40 alusel toimuva isikuandmete töötlemise üle teeb järelevalvet AKI, Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle PISTS-s sätestatud kohustuste täitmisel ei ole järelevalvet tehtud, sellist pädevust ei ole Sotsiaalministeeriumile antud ning õigusaktid ei näe ette töövõimetuspensionidega seonduvat järelevalvet. Sõltumata sellest, kas kaebaja pöördumised tuli kvalifitseerida teabenõude või selgitustaotlusena, on talle tema küsitud teave väljastatud. Kaebaja on kohtumenetluses rõhutanud, et soovis vastust jah/ei vormis. Sotsiaalministeeriumi 16.11.2021, 08.12.2021 ja 16.12.2021 vastustest nähtub üheselt, et kaebaja kirjeldatud järelevalvemenetlusi pole algatatud, mistõttu ei saa kaebajale asjakohaseid dokumente väljastada. Seega on kaebaja saanud küsitud teabe. Kaebaja pidas ka ise 11.01.2022 avalduses võimalikuks, et kui järelevalvemenetlusi ei ole algatatud, pole võimalik esitada asjakohaseid dokumente (vt kaebaja 11.01.2022 seisukoha p 5).
16.Kaebaja kohtumenetluses esitatud avaldusest võib järeldada, et ta pole rahul vastustaja vastuste sisuga. Iseenesest on Sotsiaalministeeriumil haldusjärelevalve (Eesti Töötukassa) ja teenistusliku järelevalve (Sotsiaalkindlustusamet) korras võimalik kontrollida halduse tegevuse õiguspärasust (Vabariigi Valitsuse seaduse §-d 751 ja 93, TVTS § 24). Ministeeriumil on selliste järelevalvemenetluste algatamisel siiski ulatuslik kaalutlusruum (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2020 määrus nr 3-20-778, p-d 15–16). Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet AKI (isikuandmete kaitse seaduse § 56). Kui kaebaja soovib järelevalvemenetluse algatamist, on tal võimalik esitada taotlus asjaomasele haldusorganile. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on isikuandmete töötlemisel rikutud, on efektiivsem vaidlustada konkreetseid haldusorgani toiminguid.
17.Halduskohus märkis õigesti, et kuna kaebaja on esitanud hüvitamisnõude, puudub alus jätkutuvastuskaebusele üleminekuks. Seega võis kohustamisnõuete menetluse HKMS § 154 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
18.Ringkonnakohus asendab kaebaja eraelu kaitseks avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.