3-21-2781 X kaebus kohustada Sotsiaalministeeriumi vastama kaebaja 15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele ning hüvitama kaebajale teabenõuetele vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 500 eurot Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Helen Tralla Kirjalikus menetluses
Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.03.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 15.11.2021 ja 16.11.2021 Sotsiaalministeeriumile teabenõuetena pealkirjastatud pöördumised.
2.16.11.2021 edastas Sotsiaalministeerium X 15.11.2021 teabenõudele vastuskirja selgitusega, et Töötukassa tegevuse üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.
3.X 16.11.2021 edastas 15.11.2021 teabenõudele täpsustuse, et haldusjärelevalve kuulub Sotsiaalministeeriumi pädevusse.
4.X esitas 29.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 01.12.2021 määrusega menetlusse nõuetes kohustada Sotsiaalministeeriumi vastama kaebaja 15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele ning hüvitama kaebajale teabenõuetele vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 500 eurot.
5.Sotsiaalministeerium esitas 10.12.2021 vastuse kaebusele, milles taotles lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning selle taotluse rahuldamata jätmisel uue tähtaja määramist kohtuasjale sisuliseks vastamiseks. Kaebaja 15.11.2021 teabenõudele vastas Sotsiaalministeerium 16.11.2021. Sotsiaalministeeriumi arvates oli kaebaja 16.11.2021 pöördumine selgitustaotlus mitte teabenõue, mistõttu vastas Sotsiaalministeerium sellele tähtaegselt 08.12.2021. Kokkuvõttes on 08.12.2021 vastusega kaebaja saavutanud ka kaebuse eesmärgi.
6.Kaebaja selgitas 11.01.2022 vastuses kohtunõudele, et tema 15.11.2021 ja 16.11.2021 pöördumised olid teabenõuded, mis on nõuetekohaselt täitmata.
7.Sotsiaalministeerium täpsustas 18.03.2022 vastust kaebusele ning selgitas, et kaebaja 16.11.2021 selgitustaotlusele on vastatud 16.12.2021, mistõttu tuleks kaebuse menetlus tervikuna lõpetada.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 22.03.2022 antud määrusega haldusasja menetluse nõude osas, mis kohustas Sotsiaalministeeriumit vastama kaebaja 15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele. Hüvitamisnõue jäi menetlusse.
9.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse haldusasjas nr 3-21-2781 resolutsiooni p 1 peale, millega lõpetati haldusasja menetluse nõude osas, mis kohustas Sotsiaalministeeriumit vastama kaebaja 15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.10.2022 antud määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
11.X esitas 07.11.2022 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022. a määrusele haldusasjas 3-21-2781. Riigikohtu Halduskolleegium ei võtnud määruskaebust menetlusse, Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse haldusasjas nr 3-21-2781 resolutsiooni p 1 jäi jõusse. Kohustamisnõude osas on menetlus lõpetatud, menetlus jätkub hüvitamisnõude osas.
12.Tallinna Halduskohus määras hüvitamiskaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised esitasid täiendavad seisukohad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja leiab, et vastustaja takistab teadlikult ja tahtlikult kaebajal oma õiguste kaitseks tõendeid hankida. Vastustaja viivitas vastamisega õigusvastaselt. Viivituste põhjuseks oli asjaolu, et vastustaja kohtles kaebajat arusaamisvõimetu isikuna, sest kaebajal on puue ja kaebaja kuulub tänu sellele kergelt haavatavate isikute gruppi. Eeltoodut tõendab asjaolu, et vastustaja ei vastanud teabenõudele jah/ei vormis, vaid pidas vajalikuks jagada täiendavaid selgitusi. Vastustaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid teabenõudeid tähtaegselt täita või kaebajat teavitada, et tegemist on selgitustaotlusega. Objektiivseks takistuseks ei saa pidada vastustaja poolt tuvastatud „vajadust” anda selgitusi. Vastustaja poolt antud selgituste sisu asjakohasus ja seotus kaebaja pöördumistega puudub. Lühidalt ‒ vastustaja ei vasta teabenõudes küsitule. Sotsiaalministeerium on oma 16.12.2021 pöördumise kõik selgitused sidunud kaebaja õigustega, mitte vastustaja haldusala positiivete kohustustega tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest. Asjaolu, et riikliku pensionikindlustuse seadus, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ega töövõimetoetuse seadus ei võimalda vastustajal järelevalvet teostada, ei välista vastustaja võimalust teostada teenistuslikku järelevalvet või oma haldusala pädevuses järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses. Kaebaja pole oma pöördumistes välja toonud, et tal oleks probleem oma subjektiivsete õiguste kaitsmisega. Samas jätab vastustaja avaldamata Sotsiaalkindlustusameti ja kindlustusandja vahelise andmevahetuse, mis muu hulgas sisaldab andmeid piirangute kohta isikute varalistes õigustes. Nimetatud andmevahetust teostatakse varjatult ja läbipaistmatult teatud isikute grupi isikuandmete töötlemise kaudu, mis on meelevaldne, põhjustades ebaõiglust. Vastustaja õigusvastased tegevused rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi – õigust olla tunnistatud õigussubjektina (teabenõudjana) ja saada koheldud vastavalt seaduses sätestatule. Saada õigust seaduse kaitsele, õigust võrdsele kohtlemisele, õigust eraelu puutumatusele, õigust inimväärikusele. Kaebaja leiab, et kogumis on vastustaja süüliselt alandanud tema inimväärikust ja rikkumine kestab. Kahju tekitamine oli vastustajale ettenähtav. Kui vastustaja oleks tunnistanud kaebajat koheselt ja õigeaegselt võrdväärse teabenõudjana hakkamata hindama tema isikut ja/või terviseseisundit ja kohelnud teda vastavalt seaduses sätestatule, poleks kaebajal kahju tekkinud. Pikaajaline riigi õigusvastane praktika kaebaja suhtes on muutnud kaebaja eriliselt tundlikuks ja kujutab reaalselt ohtu kaebaja elule ja tervisele, kuna paneb kaebajale ebamõistlikult suure menetlusliku ja psüühilise koormuse. Õigusvastane praktika kurnab kaebajat, mõjutab negatiivselt tema eraelu- ja isikupuutumatust. Kaebaja tunneb tugevat stressi, jõuetust ja hirmu riigi ettenähtamatu, meelevaldse ja omavolilise tegevuse ees, õigustest ilmajätmist, diskrimineerimist ja tugevat psüühilist survet. Kaebaja tunnetab kogumis inimväärikuse alandamist.
14.Sotsiaalministeerium ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastas kaebaja 15. novembri 2021. a teabenõudele 16. novembril 2021.a. Asjaolu, et kaebaja vastuses esitatuga ei nõustu, ei tähenda, et teabenõudele oleks jäetud vastamata. Kaebaja 16. novembri 2021 pöördumine ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1 tähenduses. Kaebaja 16. novembri 2021. a pöördumine on käsitletav
selgitustaotlusena ning sellele vastati märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise seadusega (MSVS) ettenähtud korras 30 päeva jooksul. Alusetud ja põhjendamata on kaebaja väited, et vastustaja on teda puudeseisundi tõttu diskrimineerinud. Vastustaja ei ole kaebajat tavapärasest erinevalt kohelnud, samuti ei olnud vastavad asjaolud vastustajale enne kaebaja kohtusse pöördumist tema kohta teada, mistõttu ei saanud kaebajal ka kahju tekkida. Selgitamiskohustus on oluline osa hea halduse põhimõttest. Vastustajale ei olnud kaebaja kirjadest selge, et kaebaja soovib vaid JAH/EI vastuseid ning vastustaja täitis seadusest tulenevat selgitamiskohustust, tagamaks, et võimalikele küsimustele on igakülgselt vastatud ning selgitatud ka kaasnevaid asjaolusid, mis võivad pöörduja jaoks tähtsust omada. Vastustajal puuduvad eeldused, mida pöördujate suhtes kohaldatakse – iga pöördumist käsitletakse eraldiseisvalt vastavalt pöördumise sisule, püüdes vastata võimalikult mitmekülgselt. Vastustaja leiab, et ei ole selgituste andmisega kaebaja väärikust alandanud ega pöördumistele vastamisega kahju tekitanud. Pöörduja õiguste riivamine oleks haldusmenetluses toimunud vastupidisel juhul, kui haldusorgan vastaks üksnes JAH/EI, jättes tähelepanuta võimalikud muud selgitused, mida asja raames saaks anda või konkreetne pöörduja soovib. Tavapäraselt oodatakse haldusorganilt pigem rohkem selgitusi ning vastavat inimese võimalikult igakülgset abistamist ja laiemat selgitamiskohust toetab ka kohtupraktika. Asjaolu, et kaebajale ei sobinud pikema vastuse ja selgituste andmine, ei ole õigusvastane ega saa olla aluseks kahju tekkimisele. Ka Riigikohus on leidnud, et on usutav, et õigusvaidlus(ed) tekitavad stressi, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud, kus vastustaja antud selgitused oleks toonud kaasa väga intensiivse tagajärje. Vastustaja peab tõenäoliseks, et selline olukord oleks tavapäraselt võinud kaasneda hoopis selgituste andmata jätmisega, kui selle tagajärjel oleks jäänud realiseerimata inimese põhiõigused. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli süüline, arvestades sama paragrahvi lõike 2 kohaselt süü vormi ja raskust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Vastustaja tahtlus oli suunatud objektiivselt pöördumistele vastamisele, järgides vajalikku hoolsust ning puudus tahtlus õigusvastase tagajärje saabumiseks. Vastustajale ei olnud pöördumiste sisust mõistlikult arusaadav, et kaebaja soovib vaid jah/ei vastust. Sõltumatult pöörduja isikust oleks vastustaja poolt antud samad selgitused, näiteks kui kaebaja oleks palunud pöördumised esitada mõnel teisel isikul.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes 2) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju
oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks (TlnHk 07.07.2022 otsus nr. 321-2903, p 14, TrtHk 30.12.2022 otsus nr. 3-22-1205, p 10).
16.Mittevaralise kahju väljamõistmise esimeseks eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus. Kaebaja esitas taotlused teabe väljastamiseks 15.11.2021 ja 16.11.2021, vastustaja vastas 15.11.2021 esitatud taotlusele 16.11.2021 ja 16.11.2021 esitatud taotlusele 16.12.2021. Õigusvastasuse hindamiseks tuleb kõigepealt selgitada, kas esitatud taotluste puhul on tegemist teabenõude või selgitustaotlusega. AvTS § 6 sätestab, et teabenõue on teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. Vastavalt MSVS § 2 lg 2 p-dele 1 ja 2 on selgitustaotluseks isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või taotleb MSVS§-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Esitatud taotlustest selgub, et soovitakse konkreetseid haldusjärelevalvega seonduvaid dokumente kui sellised dokumendid on vastustajal olemas. Taotlustele vastamine ei nõua vastustaja käsutuses oleva teabe analüüsi, lisateabe kogumist või õiguslike hinnangute andmist, sest vastustaja vastustest nähtub, et haldusjärelevalvet teostatud pole, eelkõige pädevuse puudumise tõttu. Kokkuvõtvalt saab taotlusi käsitleda teabenõuetena. 15.11.2021 esitatud taotlusele vastas vastustaja järgmisel päeval, jäädes teabenõudele vastamise tähtaja piiridesse (AvTS § 18 lg 1). Küll aga vastustaja oleks pidanud teabenõude edastama vastavalt kuuluvusele Andmekaitse Inspektsioonile, kui tema seisukoht oli, et teabenõudele vastamine oli Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses (AvTS § 21 lg 1). Teabenõude edastamisega ja teabenõudja teavitamisega oleks saanud teabenõude täidetuks lugeda (AVTS § 20 p 2). Kui vastustajale polnud selge, millist teavet soovitakse, siis oleks vastustaja pidanud teabenõudjaga ühendust võtma ja välja selgitama, millist teavet teabenõudja soovib ning vajadusel nõude täpsustamiseks teabenõudele vastamise tähtaega pikendama (AvTS § 19). Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks teabenõuete täpsustamise eesmärgil kaebajaga ühendust võtnud. 16.11.2021 saadetud teabenõudele vastas vastustaja 16.12.2021, rikkudes AvTS § 18 lg 1 sätestatud teabenõudele vastamise tähtaega. Eraldi tuleb välja tuua kaebaja poolt 16.11.2021 esitatud täiendus 15.11.2021 saadetud teabenõudele. Kohus nõustub, et nimetatud täienduse puhul on tegemist selgitustaotlusega, millele vastustaja vastas nõuetekohaselt 08.12.2021. Kokkuvõtvalt oli vastustaja tegevus teabenõuetele vastamisel õigusvastane, vastustaja poolt jäi täpsustamata 15.11.2021 esitatud teabenõude sisu, teabenõude edastamine vastavalt kuuluvusele Andmekaitse Inspektsioonile ja tähtaegselt vastamata 16.11.2021 esitatud teabenõudele. Vastustaja käitumine oli tingitud asjaolust, et vastustaja pidas kaebaja pöördumisi selgitustaotlusteks. Kohus möönab, et taotluste sisu teatava abstraktsuse tõttu pole taotluste selgitustaotlustena käsitlemine välistatud. Kohtu hinnangul on tegemist siiski teabenõuetega (v.a. 16.11.2021 saadetud 15.11.2021 teabenõude täpsustus). Kuigi vastustega on teabenõuetele sisuliselt vastatud on vastustaja rikkunud taotluste menetlemisel AvTS sätestatud korda, mis on kaasa toonud tema tegevuse õigusvastasuse.
17.Teiseks tuleb kontrollida, kas vastustaja tegevusest tekkis kaebajale kahju. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi
saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vaidlus puudub mittevaralise kahju tekkimise võimaluse osas seoses vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse rikkumise ja au ja hea nime teotamisega, sest neid tagajärgi praeguses vaidluses ei esine. Antud vaidluses tuleb mittevaralise kahju tekkimist hinnata süüliselt väärikuse alandamise või tervise kahjustamise osas. Moraalse (ehk mittevaralise) kahju all peetakse silmas ennekõike mittevaralise, erandina ka varalise õigushüve rikkumisega kaasnevaid negatiivseid psühholoogilisi mõjusid – füüsilist või hingelist valu või kannatust. Hingelised kannatused võivad olla näiteks alandustunne, solvumine, hirm, nördimus, mure ja kaotusvalu, samuti märkimisväärsed olmelised ebamugavused. Siiski ei tähenda igasugune valu või kannatus moraalset kahju. Valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega, st rikkumise raskus peab valuraha maksmist õigustama (Jäätma J., Pilving I., Põhiseaduse § 25 komm 13. – Ü. Madise jt (toim).). Vastustaja on õigesti viidanud, et on usutav, et ka õigusvaidlus(ed) tekitavad stressi, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis (RKHK 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 30.4). Kaebaja ei ole mittevaralise kahju tekkimist tõendanud. Kohtu arvates ei saa mittevaralise kahju tekkimist kaebuse asjaolude pinnalt ka eeldada. Kaebaja esitas taotlused teabe edastamiseks 15.11.2021, 16.11.2021 ja täienduse 15.11.2021 esitatud taotlusele. Vastustaja vastas nimetatud taotlustele 16.11.2021, 08.12.2021 ja 16.12.2021. Vastustaja ei viivitanud vastustega ebamõistlikult kaua. Olenemata sellest, et kaebaja 15.11.2021 ja 16.11.2021 esitatud taotlused on teabenõuded, võimaldab ka AvTS vajadusel teabenõuetele vastamise tähtaega pikendada 15 päeva võrra. Vastustaja vastas teabenõuetele MSVS sätestatud 30 päeva jooksul, mistõttu on kaebajale vastatud seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul. Lisaks on vastatud ka sisuliselt, kus on välja toodud, et pädevuse puudumise tõttu pole haldusjärelevalvet teostatud. Osas, milles vastustajal on pädevus pole samuti siiski haldusjärelevalvet teostatud. Kui pole järelevalvet teostatud, puuduvad ka vastavad aktid ja muud dokumendid, mida teabenõudjale edastada. Oma vastustes on vastustaja täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust, tagamaks, et võimalikele küsimustele on igakülgselt vastatud ning selgitatud ka kaasnevaid asjaolusid, mis võivad kaebaja jaoks tähtsust omada. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, kus vastustaja antud selgitused oleks toonud kaasa väga intensiivse tagajärje. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis tuleks kaebajale rahaliselt hüvitada.
18.Kuna puudub kaebajale tekkinud kahju, pole kohtul vajalik analüüsida muid kahju hüvitamise nõudega seotud asjaolusid. Kaebus jääb rahuldamata.
19.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.