3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.05.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. esitas 15.11.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude, mis registreeriti 16.11.2021 SKA dokumendiregistris. SKA on dokumendiregistris määratlenud pöördumise teabe taotlusena ning määranud teabenõude täitmise tähtajaks 16.12.2021.
2.X. X. esitas 29.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus, kohustada viivitamatult SKA-d väljastama soovitud teave hiljemalt 01.12.2021 ning mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot.
3.Tallinna Halduskohus võttis 29.11.2021 määrusega menetlusse kaebaja kaebuse nõuetes kohustada Sotsiaalkindlustusametit vastama kaebaja 15.11.2021 teabenõudele ning hüvitama kaebajale teabenõudele vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 500 eurot.
4.SKA vastas 01.12.2021 kaebaja 15.11.2021 pöördumisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.E. Kullasepa põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja pöördumine on teabenõue. SKA on teabevaldaja. SKA-l oli kohustus väljastada teave hiljemalt 23.11.2021. SKA ei ole selleks ajaks ka kaebajat teavitanud teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest kuni 15 päevani seoses vajadusega teabenõuet täpsustada või et teabe väljaselgitamine on aeganõudev. Kui SKA luges teabenõude selgitustaotluseks, oli SKA-l kohustus viie päeva jooksul kaebajat teavitada. 2) SKA tegev on diskrimineeriv. SKA-le teadaolevalt on kaebajal puue. SKA ei tunnista automaatselt puudega isikute gruppi seaduse ees teabenõudjatena ning eirab ilma seadusliku aluseta nende puhul õigust võrdsele kohtlemisele teabenõude menetlemisega seonduvalt. SKA tegevus ei ole juhuslik ja ühekordne, vaid teadlik, tahtlik ja juurdunud. Õigusvastase tegevuse korduvust tõendavad haldusasi 3-20-1449 ja SKA dokumendiregistri väljavõte. 3) Kaebaja palus SKA-l väljastada kõik finantsandmetega dokumendid, mis SKA poolt seonduvalt isikuga X. X. on alates 2004. a If P&C Insurance AS-le edastatud. SKA edastas dokumendid valikuliselt. Kaebajale teadaolevalt on SKA edastanud If P&C Insurance AS-le ka regressnõuded seonduvalt kaebajale makstud töövõimetuspensioniga tulenevalt liiklusõnnetusest. SKA ei ole tõendanud, et kaebaja isiku puhul esineb regressnõuete puhul erijuhuna piirav säte. SKA tegevus siiani teabe osaliselt väljastamata jätmisel ja selle põhjendamata jätmisel tõendab, et SKA poolt kaebaja põhiõiguste piiramise eesmärk on varjatult midagi muud. 4) SKA õigusvastane tegevus rikkus kaebaja inimväärikust. Kaebaja tunnetab, et riigil puudub kohustus tagada kaebaja õigused ja kaebaja on nagu kerjus, kes peab muudkui lunima endale seaduses sätestatud kohtlemist riigi poolt. Riigi õigusvastaste tegevuste kogus kaebaja suhtes on ületanud mõistliku taluvuse piiri, mistõttu kaebaja on muutunud ülitundlikuks mis tahes riigi õigusvastase tegevuse suhtes ning tunnetab seetõttu SKA õigusvastast tegevust oma teabenõude menetlemisel inimväärikuse alandamisena. 5) SKA õigusvastane tegevus teabenõudele vastamisel ei piirdu viivitamisega. SKA piiras ebaseaduslikult kaebaja õigusi ja vabadusi varjatud ja pahausksel eesmärgil. Kaebaja eraellu, tahtesse, vabasse eneseteostusesse, inimväärikusse sekkumine (otsustused, et tegemist ei ole teabenõudega, vajalik on anda õiguslikke selgitusi, osaliselt teavet mitte väljastada ja mitteväljastamist põhjendada) ei olnud kooskõlas PS §-ga 11. 6) SKA hindas vääralt kaebaja teabe taotluse selgitustaotluseks eesmärgiga piirata kaebaja õigusi. Kaebaja taotlustele oli võimalik vastata vormis jah või ei. Seega ei vajanud väljastatud
teave täiendavat analüüsimist ega süstematiseerimist. SKA ei ole näidanud ega tõendanud, kuidas SKA teavet täiendavalt analüüsis ja sünteesis. SKA jätab arusaadavalt põhjendamata ja tõendamata, miks kaebajal, kellel oli apellatsiooniastmes vaidlus SKA-ga sama õigusliku selgituse üle, vajab täiendavalt samasisulist selgitust SKA-lt. Samuti olid SKA-l õiguslikud selgitused juba olemas ning puudus vajadus nende uuesti koostamiseks. SKA-l olid osaliselt olemas dokumendid, kus esinesid lisaks kaebaja nimele veel ainult 1 või 2 nime. Seega ei vajanud teave täiendavalt süstematiseerimist, vaid oli väljastatav väga lihtsalt kolmandate isikute nimede kinni katmisega, mistõttu ei ole liigitatav selgitustaotluse alla. 7) SKA-l oli kohustus keelduda teabenõude täitmisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul põhjusel, et SKA-l puudub vastav teave. Samas jääb arusaamatuks, kuidas SKA sisekord ei sätesta väidetavat seadusest tulenevat kohustust ametnikele asutusesisese teabe väljastamiseks ilma asutuse juhi loata, kuna avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt otsustab asutusesisese teabe väljastamise üle asutuse juht. Seega erinev kord peab eksisteerima sisekorras. Samuti peab sisekorras olema teave varaliste andmete ümbersisustamise kohta terviseandmeteks. Seetõttu leiab kaebaja, et tõenäoline on võimalus, et SKA kontrollis ebapiisavalt ja hooletult väljastatava teabe õigsust sisuliselt ning tegelikkuses on SKA-l eesmärk piirata kaebaja juurdepääsu sisekorrale. 8) Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju seonduvalt ebaseaduslike piirangutega, eraelu puutumatuse rikkumisega ja inimväärikuse alandamisega ning diskrimineerimisega. SKA-l tuleb kaebajale tekkinud kahju täies ulatuses hüvitada, kuna üldmääruse kohaselt on kaebajal intensiivsed põhiõiguste ja -vabaduste riived. Riigikohtu ja EIK praktika kohaselt on riigi eraellu sekkumine väga intensiivne riive, kui see toob kaasa piirangu. EIK praktika kohaselt on inimväärikuse alandamine, kui isikute õigusi ei tunnistata või isikuid ei kohelda seaduse ees võrdselt. Kaebajale kestab piirang teabe saamiseks alates detsembrist 2021 ning SKA vastusest kaebusele nähtub SKA tahe jätkata ebaseaduslike piirangutega ja kohelda teda seaduses sätestatust erinevalt ilma mõjuva asjakohase põhjuseta. Kaebaja ei pea tõendama mittevaralist kahju. Kaebaja on tõendanud eraellu sekkumise ja inimväärikuse alandamise, mis on mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Kohtul tuleb hinnata kaebaja õiguste rikkumist kogumis, kui ka asjaolu, et siseriiklikult on õigusvastane tegevus riigi poolt kaebaja isiku puhul tüüpiline, mitte erand (haldusasjad 3-14-51664, 3-16-336 , 3-18-1750, 3-20-786, 3-20-1449, 3-21-2781, 3-21-2903, mis muudab talumiskohustuse automaatselt kumulatiivseks. Seetõttu on õigusvastaste tegevuste kogus ületanud kaebaja mõistliku talumise lävendi, mistõttu on põhjendatud ja eesmärgipärane mõista välja mittevaralise kahju hüvitis rahas ning panna hüvitis sõltuvusse SKA poolt teabevaldaja kohustuste õiguspärase täitmise ajast. 9) Kaebajale oli soovitud teave vajalik, sh teises kohtuasjas, võimalike dokumentaalsete tõenditena ja seisukohtade kujundamisel. Kaebajal ei ole kohustust avaldada teabe kasutamise eesmärke. Kaebaja on puudeseisundiga ja tervisekahjustusega isik ning vajab rohkem aega ettevalmistamiseks. Vähene ettevalmistusaeg rikub kaebaja eraelu puutumatust, alandab inimväärikust, on diskrimineeriv ja seab reaalselt ohtu kaebaja tervise, heaolu ja iseseisva toimetuleku.
6.SKA leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) SKA analüüsis erinevaid SKA sisekordasid ning tuvastas, et SKA ei ole koostanud ega kinnitanud aastatel 2004- 2020 sisekorda, mis kohustaks SKA-d edastama kindlustusandjatele andmeid. Seetõttu, ei väljastanud SKA kaebajale sisekordasid, vaid selgitas veelkord, mille alusel SKA kaebaja andmed on kindlustusandjale esitanud. Samuti vajas süstematiseerimist teave kaebaja andmete kohta, mis esitati aastatel 2004-2020 kindlustusandjatele, kuivõrd mitmel juhul sisaldas teave ka andmeid kolmandate isikute kohta, mida ka kaebajale selgitati. Tulenevalt eeltoodust on tegemist selgitustaotlusega AvTS § 23 lg 2 p 5 tähenduses ning sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. SKA
vastas kaebaja selgitustaotlusele 01.12.2021, mis on vähem kui 30 kalendripäeva ehk seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 2) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et teda puudega isikute gruppi kuulumise tõttu teistmoodi koheldaks. Vaidlusaluses asjas ei saa olla kaebajale tekitatud sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamine võiks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kõne alla tulla. Vaidlusalune juhtum ei kujuta endast ühtegi RVastS § 9 lg-s 1 kirjeldatud põhiõiguse riivet, sh ei ole tegemist niisuguse intensiivsusega sündmusega, mis eraldi võetuna või kumulatiivselt kujutaks endast väärikuse alandamist RVastS tähenduses. Kaebaja ei ole veenvalt suutnud välja tuua, milles see kahju seisneb. SKA-le ei ole ära tuntav, et kaebajale oleks saanud kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt RVastS normide alusel hüvitatav kahju tekkida. Kaebuses toodu ei saa riivata kaebaja põhiõigusi sedavõrd intensiivselt, et tuleks kaaluda kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel. SKA tegevus seoses kaebajale vastamisega ei olnud õigusvastane. Kaebajale vastati kooskõlas kehtiva õigusega. 3) SKA-l on kasutusel kolm erinevat dokumendihaldussüsteemi, kus kaebaja andmed võisid sisalduda ning lisaks arhiiv, kus säilitatakse dokumente paberkandjal. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada enda kohta andmeid pika perioodi jooksul (so 2004 kuni 2020), pidi SKA ka kõiki eelpool nimetatud kanaleid kontrollima. Sama kehtib ka SKA sisekordade kohta. Osad kaebaja andmeid sisaldavad dokumendid sisaldasid kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga teavet, mida SKA pidi kaebaja eest varjama. Eelpooltoodust tulenevalt on tegemist selgitustaotlusega ning sellele vastamisega. 4) SKA-l on kaebajaga samal ajal pooleli ka vaidlus haldusasjas nr 3-20-1449, kus ta käesoleva vaidluse esemeks olevaid dokumente soovis kasutada ja kasutas. Kohus kohustas SKA-d uuesti üle vaatama, kas tal on täiendavaid dokumente kaebaja osas lisada ning korduval üle kontrollimisel selgus, et rohkem finantsandmeid sisaldavaid dokumente SKA-l säilinud ei ole. Haldusasjas nr 3-20-1449 lisas kaebaja menetlusse dokumendi, kus kaebaja küsis 19.07.2021 ja If P&C Insurance AS selgitas, et ka neil ei ole säilinud SKA vastuseid 2016. aastast ja varasemast perioodist. 5) SKA ei lähtunud kaebaja 15.11.2021 pöördumisele vastates AvTS § 23 lg-st 3, kuivõrd tegemist ei ole teabenõudele vastamisest keeldumisega, vaid kaebaja pöördumine oli kvalifitseeritud selgitustaotlusena. Juhul kui SKA on valesti kvalifitseerinud kaebaja pöördumise ja vastas kaebajale hilinemisega, ei ole tegemist sellise hilinemisega, mis kaebajale kahju oleks tekitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on kaebusega esmalt taotlenud vastustaja kohustamist vastama kaebaja 15.11.2021 teabenõudele. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja seda 01.12.2021 teinud. Kaebaja on küll väitnud, et vastustaja ei ole talle esitanud kõiki asjakohaseid dokumente, kuid kohtu hinnangul ei ole see väide põhjendatud. Kohtul pole alust kahelda, et vastustaja on kogu tema valduses oleva teabe kaebajale edastanud. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, millest tulenevalt kohtul oleks alust arvata, et vastustaja varjab kaebaja ja kohtu eest 15.11.2021 teabenõudega nõutud teavet. Niisiis on kaebaja käesolevaks hetkeks saavutanud kohustamiskaebuse eesmärgi. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd kohus menetleb ka kaebaja esitatud hüvitamisnõuet, ei ole tuvastamiskaebusele üleminek HKMS § 152 lg 2 mõttes kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega lõpetab kohus kohustamisnõude osas haldusasja menetluse.
8.Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
9.Järgnevalt lahendab kohus hüvitamisnõude. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vastustaja on kaebaja 15.11.2021 pöördumisele vastates õiguspäraselt toiminud.
10.Kaebaja esitas SKA-le 15.11.2021 pöördumise, mis oli peakirjastatud taotlusena teabe väljastamiseks. 15.11.2021 pöördumises taotles kaebaja, et SKA väljastaks talle: 1) SKA sisekorrad aastatel 2004-2020, mis kohustavad SKA-d kindlustusandjatele edastama finantsandmed ning 2) kõik finantsandmetega dokumendid, mis SKA poolt seonduvalt kaebajaga on alates 2004 If P&C Insurance AS-le edastatud. Kaebaja esitas pöördumises ka selgitused, miks ta eelnimetatud teavet soovib, kuid ei avaldanud soovi SKA poolt täiendavate selgituste saamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et kaebaja sooviks oli esitada teabenõue AvTS § 6 lg 1 mõttes. See tahe pidi ka vastustajale äratuntav olema, mida kinnitab ka asjaolu, et vastustaja on kaebaja 15.11.2021 pöördumise oma dokumendiregistris registreerinud teabenõudena. Samuti on SKA vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja 15.11.2021 pöördumine on selgitustaotlus AvTS § 23 lg 2 p 5 tähenduses ning sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Seega on vastustaja kaebaja 15.11.2021 pöördumist esmalt teabenõudena käsitlenud, kuivõrd muidu poleks lähtutud AvTS-ist, ning seejärel selle selgitustaotluseks ümberkvalifitseerinud. AvTS § 23 lg 2 p 5 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. AvTS § 23 lg 2 p 5 alusel teabenõude selgitustaotluseks ümberkvalifitseerimisel tuleb aga AvTS § 23 lg 3 kohaselt teabenõudjale ka teabenõude täitmisest keeldumisest viie tööpäeva jooksul teada anda ning seda põhjendada. Vastustaja pole seda teinud.
11.Siinkohal tuleb aga hinnata, kas vastustaja on üldse õiguspäraselt kaebaja teabenõude selgitustaotluseks lugenud. AvTS § 23 lg 2 p 5 lubab seda teha, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Vastustaja hinnangul tuli kaebaja 15.11.2021 pöördumist selgitustaotlusena käsitleda, kuna sellele vastamiseks pidi vastustaja kontrollima kolme erinevat dokumendihaldussüsteemi ning arhiivi ja neist leitud dokumentidel varjama kolmandate isikute andmed ehk teabe süstematiseerima. Samuti tuli vastustajal enda sõnul analüüsida SKA sisekordasid, et tuvastada, kas need kohustavad SKA-d edastama kindlustusandjatele andmeid. Mitte igasugune tegevus, mis nõuab keskmisele teabenõudele vastamisest suuremat ajakulu, ei tingi teabenõude selgitustaotluseks ümberkvalifitseerimist. Riigikohus on leidnud, et ka olemasolevate andmete põhjal arvutustehete abil hõlpsasti teabe leidmine ja väljastamine ei ole teabe sünteesimine (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2021 määrus nr 3-20-992, p 11). Kohtu hinnangul ei ole dokumendihaldussüsteemides ja arhiivis otsingu teostamine vastustaja kirjeldatud viisil selline tegevus, millest tulenevalt saaks teabenõude selgitustaotluseks ümberkvalifitseerida. Olukorras, kus näiteks arhiivis otsingu teostamine oli niivõrd aeganõudev, et seda polnud võimalik AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul täita, oli vastustajal võimalik AvTS § 19 kohaselt teabenõudele vastamise tähtaega pikendada.
12.Ka kolmandate isikute andmete varjamine kaebaja eest ei ole käesoleval juhul selliseks tegevuseks, millest tulenevalt saanuks SKA kaebaja teabenõude selgitustaotluseks lugeda. Kaebajale 01.12.2021 väljastatud dokumendid olid äärmiselt lühikesed ega sisaldanud hulganisti teavet, mille osas varjamise ulatuse üle otsustamine oleks saanud olla keeruline. Teabe otsimine enda dokumendihaldussüsteemidest ning vajadusel ka arhiivist ja kolmandate isikute andmete varjamine enne teabe teabenõudjale väljastamist on kohtu hinnangul
teabenõuetele vastamisel tavapärased tegevused. Seega tulnuks vastustajal väljastada kaebajale 15.11.20221 teabenõudes taotletud teave 5 tööpäeva jooksul. Niisiis on vastustaja kaebajale teabe väljastamisega õigusvastaselt viivitanud.
13.Kaebaja taotleb kohtult seoses vastustaja õigusvastase tegevusega mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja viitab kaebuses enda ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes isikutega, kes ei kuulu puudega isikute gruppi. Seega taotleb kaebaja kohtu hinnangul mittevaralise kahju hüvitamist seoses enda inimväärikuse alandamisega, mis seisnes tema diskrimineerimises võrreldes isikutega, kellel ei ole puuet.
14.Kaebaja on kohtumenetluses küll selgitanud ka, et SKA sekkus teabenõudele vastamisega viivitades kaebaja eraellu, kuid kohtule ei nähtu, et tegemist oleks kaebaja eraelu puutumatuse rikkumisega. See, et teavet edastati hiljem kui pidanuks, ei tähenda, et riik sekkus kaebaja eraellu.
15.Kohus ei leia, et vastustaja õigusvastane tegevus teabenõudele vastamisega viivitamisel küündiks kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi, millest nähtuks, et SKA oleks kaebajat puude tõttu tavapärasest teisiti kohelnud. Ka kaebaja viited varasematele kohtuasjadele ei kinnita seda, kuivõrd tegemist pole analoogsete vaidlustega SKA ja kaebaja vahel. Üheski kaebaja viidatud asjas ei ole kohus tuvastanud, et SKA või mõni muu haldusorgan oleks kaebajat tema puude tõttu diskrimineerinud. Kuigi kaebaja on lisaks käesolevale haldusasjale vaidlustanud ka Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi tegevuse tema teabenõuetele vastamisel ka eelmenetluse staadiumis haldusasjades nr 3-21-2781 ja 3-21-2903, ei saa sellest järeldada, et SKA või riigiasutused laiemalt kaebajat diskrimineeriks. SKA vastustest kaebajale ei nähtu, et nad oleksid kaebajat tema puude tõttu eriliselt kohelnud. Sellele faktile ei ole üldse tähelepanu juhitud. Kohus märgib siinkohal, et paratamatult esineb vigu ka haldusorganite töös ning asjaolu, et kaebaja 15.11.2021 teabenõude menetlemine ei olnud korrektne, ei tähenda, et see liigituks kaebaja diskrimineerimise alla või tooks endaga kaasa õiguse mittevaralise kahju hüvitamisele. Kohus mõistab, et vastustaja tegevus võis kaasa tuua rahulolematust ja negatiivseid emotsioone, kuid mitte määral, millest saaks tuletada kaebaja inimväärikuse alandamise.
16.Seega ei ole kokkuvõttes täidetud kaebajale mittevaralise kahju hüvitamise eeldused, mistõttu jätab kohus hüvitamisnõude rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.