Henn Kikkase kaebus Valga Vallavalitsuse 30.07.2021.a ettekirjutuse nr 9-3.1/2587 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Henn Kikkas, esindaja Indrek Põder Vastustaja – Valga vald, esindaja Diana Asi
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 13).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Valga Vallavalitsus tegi 30.07.2021 ettekirjutuse nr 9-3.1/2587 (tl 3-4, edaspidi ettekirjutus), millega ta kohustas kaebaja Henn Kikkast likvideerima Valga linnas Siguri tn 4 maaüksusele ebaseaduslikult rajatud piirdeaed hiljemalt 30.08.2021. Ettekirjutuses oli märgitud, et määratud ajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on vastustajal õigus rakendada sunniraha. Samuti võib vastustaja ettekirjutuse ise täita või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt ning nõuda adressaadilt sisse sellega seotud kulud. Vastustaja põhjendas ettekirjutust järgmiselt. Valga linnas Tartu tn 79b asuva kinnisasja omanik on paigaldanud oma kinnisasja piirdeaia nii, et osa piirdeaiast ulatub Siguri tn 4 maaüksusele. Piirdeaiaga piiratud alasse jääb lisaks Tartu tn 79b kinnisasjale ka ligi 900 m2 Siguri tn 4 kinnisasjast. Siguri tn 4 kinnisasi kuulub vastustajale, vastustaja ei ole andnud aia ehitamiseks nõusolekut. Piirdeaia ehitamise kohta ei ole esitatud ehitusteatist ja ehitusprojekti. Siguri tn 4 kinnisasjal paikneb Räni park, mis on Valga linna üldplaneeringuga määratud puhkeja virgestusalaks ning on mõeldud kõigile vabalt ja terves ulatuses kasutamiseks.
Ettekirjutus on koostatud kaebajale kui Valga linnas Tartu tn 79b asuva kinnisasja omanikule. Kaebaja on ebaseaduslikult paigaldatud piirdeaiaga seotud asjaoludest pikemat aega teadlik, kuna vastustaja on seoses sellega saatnud kaebajale aastatel 2019 - 2021 mitu kirja (tl 21, 23, 25, 30).
2.Kaebaja esitas 01.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühistamise nõudes. Kaebaja väitel on ettekirjutus õigusvastane, kuna ettekirjutuses ei ole põhjendatud, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et Tartu tn 79b kinnisasja omanik on paigaldanud piirdeaia Siguri tn 4 maaüksusele. Isegi kui see asjaolu on kindlaks tehtud, siis piirdeaia rajamiseks ei pidanud esitama ehitusteatist, kuna aed paigaldati ilma kaevetöödeta.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustajal oli õigus ja kohustus teostada riiklikku järelevalvet. Vastustaja on ettekirjutuses põhjalikult selgitanud, kuidas on seostatud piirdeaia paigaldamine Tartu tn 79b kinnistu omanikuga. Kinnisturaamatu andmetel (tl 36) on aastast 2003 Tartu tn 79b kinnisasja omanikuks kaebaja. Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistelt fotodelt (tl 34, 35) on näha, et Siguri tn 4 kinnisasjale ulatuv haljastus koos ebaseadusliku piirdeaiaga hakkas tekkima pärast seda, kui Tartu tn 79b kinnisasja omanikuks sai kaebaja. Piirdeaed on rajatud selliselt, et suurendada Siguri tn 4 kinnisasja arvelt Tartu tn 79b kinnisasja hooviala. Tegemist on ühtse aiaga. Kaebaja on ise kirjutanud (tl 22), et piirdeaed rajati selle jaoks, et kaitsta Tartu tn 79b kinnisasja omanike poolt heakorrastatud territooriumi. Ei ole usutav, et piirdeaia poste sai paigaldada kaevetöid tegemata. Sarnase toote paigaldamisjuhis (tl 37) näeb ette aukude kaevamise. Tegemist on kaevetöödega Valga valla kaevetööde eeskirja tähenduses. Kohtu seisukoht
4.Kohtu hinnangul on ettekirjutus õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
5.Vastustaja on ettekirjutuse faktilise alusena välja toonud selle, et kaebaja on aiaga piiranud maa-ala, mis üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud igaühele vabaks kasutamiseks puhke- ja virgestusalana. Vastustaja on viidanud asjakohasele õigusnormile, mis on ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2 - ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Vastustaja kodulehel avalikult kättesaadavate andmete põhjal on õige vastustaja väide, et tegemist on üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusalaga, üldplaneeringus kannab see nime vetravila (Räni) park. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks tema tegevust peaks pidama õiguspäraseks.
6.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ehitamiseks oli EhS lisa 1 alusel nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt, kuna tegemist on piirdeaiaga, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Vastustaja on esitanud tõendid selle kohta, et sarnase aia rajamiseks tuleb postidele kaevata augud (tl 37). Kaebaja ei ole esitanud mingeid põhjendusi või tõendeid, kuidas rajas ta aia ilma kaevetöid tegemata. Vastupidi, kaebaja on taotlenud piirdeaia likvideerimiseks ajapikendust tuginedes sellele, et töid on raskem teha, kui maa on külmunud (tl 28). Vastustaja väitel on kaevetöödega tegemist ka Valga valla kaevetööde eeskirja § 2 lg 1 p 1 ja p 2 alusel - töid tehti tõenäoliselt sügavamal kui 30 cm maapinnast ja tööde käigus ilmselgelt rikuti pinnakatet (muru). Kohus nõustub sellega, kuid selgitab, et eeltoodul ei ole määravat
tähtsust. EhS lisas 1 märgitud kaevetööd ei tähenda üksnes kaevetöid kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirja mõttes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021.a otsus kohtuasjas 3-20913 p 14 alapunkt 2, p 21).
7.Vastustaja viitas ettekirjutuses ka sellele, et tema kui maaomanik ei ole ehitamiseks nõusolekut andnud. Kohtupraktika põhjal on vaidlus selle üle, kas ehitise võib rajada võõrale maale, eraõiguslik (vt näiteks Riigikohtu otsus asjas 3-18-2022 p 19, 22) ning maaomaniku nõusoleku puudumine ei ole ettekirjutuse põhjendusena kohane. Küll aga omab ehitusjärelevalves tähtsust, kas ehitisel või ehitamisel on naaberkinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju (EhS § 12 lg 3, § 44 p 4, neist esimesele on vastustaja ettekirjutuses ka viidanud). EhS § 36 lg 5 p 4 ja lg 6 tähendavad, et kui selline mõju on võimalik, siis tuleb ehitusteatise menetlusse kaasata naaberkinnisasja omanik ning hinnata ehitamise vastavust EhS § 44 p 4 nõuetele. Eeltoodu ei tähenda ettekirjutuse õigusvastasust, kuna ettekirjutuse tegemiseks oli piisav otsuse punktis 5 ja / või punktis 6 toodu. Kui vastustaja peab seda vajalikuks, siis on tal lisaks ehitusjärelevalve teostamisele võimalus esitada kaebaja vastu ka hagi maakohtule.
8.Kaebaja väitel ei ole vastustaja kindlaks teinud, et piirdeaia rajas tema. See väide jääb arusaamatuks, arvestades et kaebaja on kirjavahetuses vastustajaga aia rajamist kinnitanud ja põhjendanud (tl 22). Aia rajamisega on kaebajale kuuluvast Tartu tn 79b kinnisasjast ja Siguri tn 4 kinnisasja osast moodustunud ühtne aiaga ümbritsetud territoorium.
9.Vastustaja tegi kaebajale korralduse piirdeaed likvideerida (lammutada) EhS § 132 lg 3 p 2 alusel. See säte ütleb, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kohtu hinnangul on ehitise lammutamise nõue põhjendatud ja isegi ainuvõimalik olukorras, kus kaebaja on ehitisega omavoliliselt hõivanud üldplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ette nähtud ala.
10.Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata.
11.Vastustaja palus 06.09.2021 kohtul selgitada, kas ettekirjutuse sundtäitmine on takistatud. Kohus selgitab, et ettekirjutus on kehtiv, s.h ei ole kohus selle kehtivust või täitmist esialgse õiguskaitse korras peatanud. Ettekirjutuse sundtäitmine ei ole takistatud. Menetluskulud. Selgitused
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
13.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.