Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
10.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1592 X kaebus peatada ehitustegevus, kohustada tegema ebaseadusliku ehitise likvideerimise ja sunniraha määramise ettekirjutus Kaebaja – X volitatud esindaja Andrei Vesterinen Vastustaja – Tallinna linn; volitatud esindajad Kenneth Rivis, Eva Vanamb
Haldusasi Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada kaebus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
on ameti poolt kaalutletud otsus. Juhul, kui järelevalvemenetluse käigus ilmneb, et omavolilisi ehitustöid ei ole võimalik seadustada ning ehitis tuleb osaliselt või tervikuna ümber ehitada ja/või äärmistel juhtudel lammutada, on ehituse peatamine varajases staadiumis ettekirjutuse adressaatidele tunduvalt vähemkoormavam meede kui hilisem, omavoliliselt juba valmis ehitatud ehitise ümberehitamine ja/või lammutamine. Ettekirjutuse nõue 2: esitada hiljemalt 30.09.2021 ametile ehitustööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt (so ehitusprojekt, mille alusel ehitustööd tegelikult toimuvad). Ehitusprojekt tuleb eeltoodud kuupäevaks esitada e-posti aadressil [email protected]. Edasised juhised annab amet peale ettekirjutuse nõude 2 täitmist ja täiendavate asjaolude väljaselgitamist.“ TLPA teostas 12.11.2021 kinnistul paikvaatluse ning samal kuupäeval tegi kolmandale isikule ettekirjutuse nõude 1 mittetäitmisest tulenevalt sunniraha hoiatuse, millega rakendas ettekirjutuses toodud sunniraha. Kolmas isik tasus sunniraha vabatahtlikult, peatas oma ebaseadusliku ehitustegevuse ja on asunud aktiivselt ehitustegevust seadustama. 28.01.2022 ja 03.03.2022 paikvaatluste käigus ei tuvastanud TLPA, et oleks tehtud ehitustöid võrreldes 12.11.2021 paikvaatlusel tuvastatuga. 25.04.2022 ja 23.08.2022 paikvaatluste käigus tuvastas TLPA, et võrreldes 03.03.2022 teostatud paikvaatlusega ei ole Kilde tn 21 varikatuse ja teise korruse tänavapoolsele fassaadiosale piirde ehitustöödega jätkatud. Kaebajat on teavitatud riikliku järelevalve menetluse algatamisest, kuid rakendatavate meetmete osas teeb otsuse TLPA (lammutada ja/või ümberehitada) ja kaalutlusõiguse kohaselt arvestatakse menetluse käigus ehitise omanike ja naaberkinnistu omanike õigustega. Kolmas isik on peatanud ebaseadusliku ehitustegevuse ning astunud samme ehitustegevuse seadustamiseks. Enne kolmanda isiku kinnistu suhtes kehtiva Pikaliiva-Keskküla detailplaneeringu (DP) kehtetuks tunnistamiseta ei ole võimalik ehitusteatise ja ehitusprojekti menetlusega edasi minna. 20.12.2021 on alustatud DP kehtetuks tunnistamise protsessiga, kuid hetkel on see peatunud – vastustaja soovib enne DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlustega jätkamist, et asjas nr 3-20-2247 jõustuks Tallinna Ringkonnakohtu lahend, mis muudaks olulisel määral halduspraktikat.
ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks. Vastustaja vastusest nähtuvalt on TLPA viinud kinnistul regulaarselt läbi paikvaatlusi ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks ning ühel korral (s.o 12.11.2021) rakendanud kolmanda isiku suhtes ka sunniraha, mille kolmas isik tasus vabatahtlikult. Pärast seda on vastustaja paikvaatlustel tuvastanud, et ebaseadusliku ehitustegevusega pole jätkatud (st sunniraha täitis oma eesmärgi). Seda kinnitavad kohtule esitatud paikvaatluse aktid (25.04.2022, vrd 23.08.2022). Järelevalvemenetlus ei ole kohtule teadaolevalt lõppenud. Kui kaebaja on veendunud, et tänaseks on ebaseadusliku ehitustegevusega vaatamata kehtivale ettekirjutusele jätkatud, tuleb tal sellest teavitada järelevalvemenetlust läbiviivat haldusorganit. Seejuures tasub silmas pidada, et kolmandal isikul ei ole vastustaja teavitamise korral eelduslikult keelatud teha konserveerimistöid, mis on mõeldud ehitisele ohu ja kahju ärahoidmiseks (tagamaks ehitise säilimine olemasoleval kujul, kui peaks olema võimalik ehitise seadustamine). Kohus ei saa haldusorgani asemel hakata järelevalvemenetluses toiminguid tegema (nt paikvaatlusi läbi viima, kolmandale isikule sunniraha määrama jms) ega kolmandale isikule ehitise likvideerimiseks ettekirjutust tegema. Ka ei saa kohus panna vastustajale kohustust kaebaja soovitud konkreetse meetme rakendamiseks ehk ehitise lammutamiseks. Kohus selgitas juba käiguta jätmise määruses, et haldusorganil on kaalutlusõigus ning ta peab valima proportsionaalse meetme õigusrikkumise (loata ehitamine) kõrvaldamiseks. Kui seadus võimaldab põhimõtteliselt seadustada ebaseaduslikku ehitist/rajatist, siis proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt oleks koheselt ehitise likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine, ilma seadustamise võimaluse andmiseta, õigusvastane. Alles seejärel, kui selgub, et ehitise seadustamine pole mingil põhjusel võimalik, saab vastustaja kaaluda kolmandale isikule ehitise likvideerimiseks ettekirjutuse tegemist. Käesoleval juhul on vastustaja aga kinnitanud, et kolmas isik on astunud samme ehitustegevuse seadustamiseks ning kolmanda isiku taotluse alusel on alustatud DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlusega, kuid TLPA peab vajalikuks ära oodata kohtuasjas nr 3-20-2247 tehtud ringkonnakohtu lahendi (mis puudutab DP kehtetuks tunnistamise aluseid ja on senist halduspraktikat muutev) jõustumise. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et edasise järelevalvemenetluse ja seadustamise käigus tuvastatakse kaebaja huvi nn müüriga seonduvalt ning see, kas müüris tehtud muudatused võivad riivata kaebaja huve ülemääraselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.