lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1988/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 05.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1988/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1988

Määruse kuupäev

05.10.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X kaebus Viru Vangla kohustamiseks erialaarstide vastuvõtule suunamiseks koos õiguskaitse taotlusega

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X, volitatud esindaja Stefanie Staritšenkov

kaebaja esialgse

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Tagastada X.X kaebus.
3.Jätta X.X taotlus tunnistaja ülekuulamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X.X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.X.X esitas 18.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla vastu, milles taotleb Viru Vangla kohustamist tegema ettekirjutust kaebaja eriarstide vastuvõtule suunamiseks. Kaebaja esitas 08.08.2022 vangale taotluse sooviga saada saatekiri erialaarstidele ning 09.09.2022 haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel toimingu põhjendamise taotluse (kas ja millal vangla vastab tema 08.08.2022. a taotlusele). Kaebaja ei ole enda pöördumistele vanglalt vastuseid saanud. Kaebaja on seisukohal, et vangla on tema terviseseisundi jälgimisel tegevusetu ega ole teostanud tema tervise suhtes järelevalvet. Kaebaja vajab esialgset õiguskaitset, kuna tema tervis halveneb iga päevaga, mil ta ei saa vajalikku arstiabi. Vangla ei suuna kaebajat spetsialistide juurde, kuigi vanglal endal puudub võimekus, oskus ja pädevus kaebajat ravida.
2.Viru Vangla selgitas 26.09.2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et vangla tervishoiutöötajad on pärast 08.08.2022 korduvalt käsitlenud kaebaja taotlusi vanglavälise tervishoiutöötaja juurde suunamiseks. Samuti on vangla kaebaja

3-22-1988 08.08.2022. a taotlust käsitlenud nt 10.08.2022, 12.08.2022 ja 17.08.2022 toimunud vangla arsti vastuvõtul. Vangla otsused on kirjas tervishoiuteenuste dokumentides. Vangla dokumendiregistrist ei nähtu, et X.X oleks esitanud 08.08.2022. a taotluste lahenduste peale vaide. Vangla palub jätta X.Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus lahendab esmalt kaebaja riigi õigusabi taotluse (I), seejärel selgitab, miks tuleb kaebus tagastada (II), ning lahendab viimasena kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (III). I
4.Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat põhjusel, et ta ei oma juriidilist haridust ega rahalisi vahendeid kvalifitseeritud advokaadi palkamiseks. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5.
5.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.
6.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama taotleja võimet oma õigusi ise kaitsta. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on X.X isik, kes on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi oma õigusi kohtus kaitsta või vanglale taotlusi ja/või vaideid esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (HMS §-d 6 ja 36), mis aitavad tagada kaebaja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu ning millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib. Seda on kaebaja kaebuses ka teinud ning praeguses menetlusstaadiumis ei ole kohtule seega äratuntav vajadus kaebaja õiguste kaitse tagamiseks talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
7.Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
8.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kaebaja palub kohtul (HKMS § 37 lg 2 p 2).

kohustada

vanglat

suunama

teda

eriarstide

vastuvõtule

10.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
11.Kohustamiskaebusega on kaebajal õigus halduskohtusse pöörduda juhul, kui ta on läbinud kohtueelse menetluse vanglas. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning

3-22-1988 vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

12.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
13.Viru Vangla 26.09.2022. a vastusest kohtule nähtub, et X.X ei ole esitanud vaiet vangla võimalikule tegevusetusele kaebaja eriarstide vastuvõtule suunamata jätmisel. Kuigi kaebaja märgib, et vangla on jätnud tema 08.08.2022. a taotlusele vastamata, nähtub kaebaja tervisekaardi väljavõttest, et vangla on võtnud sisulise seisukoha kaebaja taotluse osas vähemalt osaliselt, leides, et kaebajal puudub praegusel hetkel vajadus eriarstide vastuvõtule saamiseks (nt 17.08.2022. a sissekanne kaebaja tervisekaardis). Samas, 10.08.2022 kaebaja tervisekaarti tehtud sissekandest nähtub, et kaebaja registreeriti oftalmoloogi vastuvõtule, kes saab hinnata ka eriarsti vajadust. Kui kaebaja leidis, et vangla on jätnud tema 08.08.2022. a taotluse sisuliselt lahendamata, oli tal õigus esitada vanglale vaie toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes (HMS § 72 lg 1 p 3). Kaebaja 09.09.2022 vanglale esitatud pöördumist ei saa praegusel juhul käsitada vaidena. Seega tuleb kaebus Viru Vangla kohustamise nõudes kaebaja suunamiseks eriarstide vastuvõtule HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse tunnistaja üle kuulamiseks läbi vaatamata. Kaebajal on võimalik esitada see taotlus uuesti, kui ta läbib asjas kohustusliku kohtueelse menetluse ning otsustab pöörduda uuesti kaebusega kohtu poole. III
16.X.Xi kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta selgitab, et tema tervis halveneb iga päevaga, mil ta ei saa vajalikku arstiabi, kuna vangla ei suuna teda spetsialistide juurde, kuigi vanglal endal puudub võimekus ning oskus ja pädevus kaebajat ravida. Kaebaja sõnul peaks ta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kohtumenetluse ajal ilma ravita piinlema.
17.Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada. HKMS § 249 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis ning seda ka juba vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja küll koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega kohtule kaebuse, kuid kohus tagastab selle kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määruse punktid 8–15). Kuna vaidemenetlust seonduvalt Viru Vangla kohustamise nõudega kaebaja suunamiseks eriarstide juurde ei ole käimas, on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb jätta HKMS§ 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium