3-22-1815 AS Pro Kapital Eesti kaebus Tallinna linna kohustamiseks Kaebaja AS Pro Kapital Eesti, volitatud esindaja EN Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja KR Kolmas isik OÜ Rail Baltic Estonia, volitatud esindajad v.adv Maria Pihlak ja adv Sandra Mikli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Pro Kapital Eesti ja Tallinna linna määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Jätta AS Pro Kapital Eesti määruskaebus rahuldamata. Rahuldada Tallinna linna ja OÜ Rail Baltic Estonia määruskaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2022. a määruse resolutsiooni p 1. Teha uus määrus ja jätta AS Pro Kapital Eesti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS-le Pro Kapital Eesti kuulub kinnistu (registriosa nr 7219201), mis koosneb Ülemiste tee T3–T7 ja Ülemiste tee 5 katastriüksustest. Kinnistu asub Rail Baltic Ülemiste Ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu (DP) alas.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljastas 20. mail 2022 kaevetööloa nr 2022131. Kaevetööloa alusel on õigus teostada töid järgmistel kinnistutel: Peterburi tee 14c, Peterburi tee 2, Peterburi tee 4a, Peterburi tee 4b, Peterburi tee 4c, Peterburi tee 4d, Peterburi tee 4f, Ülemiste raudteejaam, Ülemiste tee 5, Ülemiste tee 7a ja Ülemiste tee T2.
3.AS Pro Kapital Eesti esitas 19. juulil 2022 halduskohtule kaebuse nõudega tühistada kaevetööluba (haldusasi nr 3-22-1550). Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kaevetööloa kehtivuse peatamist. Tallinna Ringkonnakohus peatas 15. augusti 2022. a
4.AS Pro Kapital esitas 26. augustil 2022 kaebuse nõudega kohustada vastustajat peatama ettekirjutusega Rail Baltic Ülemiste Ühisterminali kaevetööd (ehitustööd). Kaebaja palub kohtulahendis märkida, et vastustaja kohustub ettekirjutuse tegema hiljemalt 2 tööpäeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Kaebus sisaldas taotlust kohaldada EÕK-d ning peatada ettekirjutusega Rail Baltic Ülemiste Ühisterminali kaevetööd (ehitustööd) kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja palub EÕK määruses sätestada, et vastustaja kohustub ettekirjutuse tegema hiljemalt 2 tööpäeva jooksul EÕK kohtumääruse tegemisest. Ebaseaduslikud (ilma mistahes väljastatud loata) kaevetööd (ehitustööd) toimuvad Eesti Vabariigi kinnistutel igapäevaselt ning need tuleb peatada. Kaebajal on õigus nõuda, et kogu DP-ga hõlmatud alal ei toimuks ehitustöid enne detailplaneeringu kehtestamist ja seejärel vastavate ehituslubade väljastamist, kuna selliste töödega alustamine enne detailplaneeringu kehtestamist (ja seejärel ehituslubade väljastamist) rikuvad kaebaja õigust olla detailplaneeringu ala kinnistu omanikuna kaasatud vastavatesse menetlustesse ning õigust, et kaebaja ettepanekuid kaalutakse sisuliselt ja võetakse põhjendatud ettepanekud lahendustele arvesse.
5.Kolmas isik selgitas vastuses kaevetööde kiire teostamise vajadust. Kaevetöödega alustamine oli vajalik selleks, et tagada projekti ajakava järgimine. Ajakava järgimine on vajalik, et tagada lõppastmes kogu projekti rahastamise eeldused. Kaevetööd on eelduseks ehitustegevusele. Ülemiste terminali ehitushange on käesolevaks hetkeks juba viivituses, sest väljakuulutatud hankele ei tulnud pakkujad osalema mh põhjendusel, et ajakava täitmine on pakkujatele väljakutseid tekitav. Olukorras, kus uuel hankel peaksid pakkujad arvestama vajadusega teostada lisaks ehitustöödele ka eeltööd (sh kaevetööd), oleks usaldusväärsete pakkujate leidmine veelgi keerulisem. Käesoleval hetkel on kaevetöödega jätkamine mh vajalik ka selleks, et võimaldada olemasoleva raudteetrassi ümberehitust. Selliseks tegevuseks vajalikud load on kolmandal isikul olemas. Kaevetöödega vabastatakse osa tulevasest ehitusalast, et sinna paigutada ehitustegevuseks vajalik tehnika ning soojakud. Raudtee ümberehitamine oleks oluliselt häiritud kui ehitustöid teenindav maa-ala oleks mülgas, mitte ehitustöödega samal tasapinnal olev maa-ala. Kaevetööde peatamine ohustaks seetõttu ka raudtee ümberehitamise faasi ajakava. Kaevetööde peatamine mõjutab kolmanda isiku sõlmitud võlaõiguslike lepingute täitmist. Tööde peatamisel ei saa töövõtja täita lepingus kokku lepitut ning kolmandale isikule kaasneb sellega lepingu rikkumise risk ja sellega seotud õiguskaitsevahendite kohaldamise risk (mh leppetrahvid, kahjuhüvitised). Kaevetööd on eemal kaebaja kinnisasjadest ega põhjusta nendele ülemääraseid häiringuid. Kaebaja väited subjektiivsete õiguste kaitse vajaduse, sh vara väärtuse vähenemise kohta on eksitavad. Kaebaja määratleb oma kaebeõiguse talle kuuluvate kinnisasjade Ülemiste tee T3–T7 (transpordimaa) ja Ülemiste tee 5 (ärimaa) kaudu. Kaebaja jätab mainimata, et Ülemiste tee 5 kinnisasjal on kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus jõudnud kokkuleppemenetluse lõppfaasi ning Maa-amet on kaebajale teinud ametliku pakkumise kokkuleppe sõlmimiseks. Kaebaja omandipõhiõigust ei riku piirkonnas toimuvad kaevetööd, sest kinnisasja väärtus on Maa-ameti poolt määratud. Ülejäänud kinnisasjad on transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused, mille osas kaebaja ei ole näidanud, et neid ei saa transpordimaana kasutada.
6.Vastustaja märgib vastuses, et teostas paikvaatluse. Paikvaatluse tulemusena ei ole vastustajale äratuntavaid mõjusid kaebajale kuuluvatel kinnistutel. Kaebaja on palunud kohustada vastustajat peatama ettekirjutusega Rail Baltic Ülemiste Ühisterminali kaevetööd. 2(7)
3-22-1815 Arvestades asjaolu, et kaebaja kinnistutega piirnevatel kinnistutel pole vastustaja tuvastanud, et enam jätkuvalt kaevetöid tehtaks, muutub kaebaja kaebus vastustaja hinnangul perspektiivituks. Paikvaatluse tulemusena on tuvastatud, et: 1) Ülemiste tee T5 ja T7 (ehk kaebaja kinnistud) on tarastatud ning mingisuguseid mõjusid juba teostatud ja lõpuleviidud kaevetöödest sinna ei ulatu, seega on võimalik mõju kaebaja kinnistule ja omandiõigusele olematu; 2) kaebaja kinnistute vahetus läheduses asuvatel kinnistutel Ülemiste tee T10, Peterburi tee 4a, Peterburi tee 4b, Peterburi tee 4c, Peterburi tee 4d ja Peterburi tee 4f teostatud kaevetööd on lõppenud; 3) Tallinna linnale kuuluvatel kinnistutel kaevetöid ei teostata.
7.Tallinna Halduskohus keelas 9. septembri 2022. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaevetööde teostamise üksnes Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Ülemiste tee T10 (78401:101:6929) ja Peterburi tee 4d (katastritunnus: 78403:315:1760). Kaebaja omandiõigust võivad riivata need kaevetööd, mis toimuvad kinnistutel, mis vahetult piirnevad kaebaja kinnisasjaga. Kaebajal on kohustus tõendada seda, et kaugemal jäävatel kinnistutel teostatavad kaevetööd riivavad kaebaja õigusi. Praeguse kaebuse raames ei saa kaebaja vaielda selle üle, et terminal rajamine toimuks korrektsel õiguslikul alusel. Vaidlusel peab olema äratuntav seos kaebaja omandiõigusega. Kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistutel, mis vahetult ei piirne tema kinnistuga, mõjutaks kaevetööde tegemine negatiivsel moel tema omandiõiguse teostamist. Kaebaja ei ole ära näidanud, et kaevetööde tõttu ei oleks tema omand sihipäraselt kasutatav või selle väärtus väheneks. Vaidlust ei ole selles, et DP menetlus on lõppfaasis ja paratamatult mõjutab see asjaolu kaebaja kinnistute väärtust. Kaevetööde teostamisel iseenesest kaebaja kinnistute väärtusele täheldatavat mõju ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2022. a määrusest ei tulene, et kaebaja kaebeõigus ulatuks kogu kavandatavale DP alale sõltumata sellest, kas konkreetne tegevus kaebaja omandiõigust mõjutab või mitte. Ringkonnakohtu argumentatsioon oli esitatud kaebuses asjas nr 3-22-1550, kus kaevetöid teostati kaebaja kinnistu kõrval. Seega on kaebajal põhjendatud nõuda, et EÕK abinõuna ei lubataks kaevetöid tema naaberkinnistutel.
Kaebajal ei ole hiljem võimalik oma õigusi kaitsta, sest kaebuse rahuldamise korral ei saaks enam kaevetöid peatada. Paekivi kaevatakse välja 13 000 m2. Paekivi ei saa loodusesse tagasi panna. Kaebaja õigusi ei riku üksnes need kaevetööd, mis toimuvad vahetult kaebaja kinnistu naabruses, vaid ka need, mis toimuvad kaugemal. Kaebaja õigusi võib rikkuda see, kui ehitamisega alustatakse enne seda, kui DP menetluses on kujundatud seisukoht kaebaja vastuväidete kohta. Tegevusega ei rikuta mitte üksnes kaebaja omandiõigust, vaid ka seda õigust, et kaebaja kaasataks DP menetluses ja et tema vastuväiteid sisuliselt lahendataks. Kui DP jääb pooleli ja kaebaja kinnistut ei võõrandata, jääb kaebaja kinnistut ümbritsema 4–6 m sügavune auk ja see omab negatiivset mõju kaebaja kinnistu väärtusele. Kaevetööde tõttu pääseb Ülemiste tee T5 katastriüksusele üksnes ühelt küljelt mööda järsku nõlva. Kaebeõigus pole piiratum põhjusel, et DP-d pole kehtestatud. Vastustaja ei kavatse vabatahtlikult peatada kaevetöid. Ebaseaduslik ehitustegevus tuleb peatada ettekirjutuse tegemisega.
Kolmas isik taotleb vastuses kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätmist.
3(7)
3-22-1815 Kohustamiskaebuse lahendamisel ei oma tähendust kaebaja need väited, mis seonduvad poolelioleva DP menetlusega. Kaebaja ei soovi kaitsta mitte oma õigusi, vaid mõjutada menetlust. Haldusasi nr 3-22-1550 ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kaebaja ei ole kinnistu omanik, mis piirneb kaevetöödega. Kaebaja õigusi saab rikkuda haldusorgani tegevusetus, kuid haldusorgan pole tegevusetu. Kaebaja pole selgitanud, kuidas kaevetööd tema õigusi rikuvad. Kaebaja pole selgitanud, kuidas pinnase ühele ja samale sügavusele kaevamine kahjustab kaebaja õigusi ja takistab ligipääsu. Kaebaja kinnistu on võsastunud ja aiaga piiratud. Kaebaja kinnistu on juba kolmes küljest ümbritsetud auguga. Terminalile puudub avalik ligipääs ja seetõttu ei saa kaebaja autoga vastustaja ja riigi kinnistule ligi. Kaevetöödega on juba alustatud ja need on osaliselt lõpetatud.
10.Kolmas isik taotleb määruskaebuses halduskohtu 9. septembri 2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Halduskohus väljus kaebuse ja EÕK piiridest, kuna asus ise vastustaja asemel järelevalvet läbi viima ja meedet kohaldama. Kaebajal on õigus saada vastustajalt üksnes vastus oma pöördumisele, mitte õigust konkreetse sisuga ettekirjutusele. Kaebaja pole näidanud, milles seisneb oht avalikule korrale, mida vastustaja peaks asuma tõrjuma. Halduskohus otsustas ise peatada kaevetööd, kuigi kaebaja taotles, et seda teeks vastustaja. Kohus pole taotlusest väljumist põhjendanud. Halduskohus rahuldas EÕK taotluse enneaegselt. Kaevetööde jätkamise kasuks räägib oluline avalik huvi ning kaevetööde peatamine piirab ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Kolmas isik ei saa täita lepingulisi kohustusi ja see toob kaasa kahju. Projektis tekkiva viivituse tõttu ei saa alustada järgmiste projekti etappidega. Kaevetöödega vabastatakse plats (sh Ülemiste tee 10, kus on hetkel kaevetööd peatatud), mida on planeeritud kasutada vaidlusaluste kinnistutega külgneva raudtee trassi ümberehitamiseks (selleks on vajalikud load olemas) ning ümberehitustööd on oluliselt häiritud ja osaliselt takistatud kui ehitustegevuseks vajalikku tehnikat ning soojakuid ei saa kaevetööde tulemusel vabastatud platsile paigaldada. Kaevetööde teostamise peatamise korral on takistatud kolmanda isiku ja kaevetööde töövõtja OÜ Kaurits vahelise lepingu täitmine. OÜ Kaurits teavitas kolmandat isikut, et talle tekkiv otsene varaline kahju on 234 114 eurot.
11.Tallinna linn taotleb määruskaebuses halduskohtu 9. septembri 2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik, kuna see on suunatud kolmandale isikule. Kaebaja esitas aga nõude vastustaja kohustamiseks. Seaduses puudub abinõu, mida saaks suunata kolmanda isiku vastu. Praeguse vaidluse esemeks ei ole DP. Kaebaja pole selgitanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine. Kaebajale kuuluvad kinnistud omandab riik, mille kohta on tehtud vastav märge ka kinnistusraamatusse. Kaebaja seisukoht ei vasta tõele, et kaevetöid teostatakse 100%-liselt terminali rajamiseks. Terminal paikneb Ülemiste tee T2 kinnistul, mis kuulub linnale ja millel kaevetöid ei tehta. Terminali ei kavandata Ülemiste tee T5 ja T10 ning Peterburi tee 4d kinnistutele (tulevane väljak ja plats). Kaebaja pole teinud DP-le mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Vastuväited seonduvad õiglase hinna osas, mis aga selgub kinnisasja omandamisel. Kaebaja soovib saada paremat positsiooni hinnavaidluses. Ülemiste tee T5 ja T7 kinnistud on transpordimaa. Kui Ülemiste tee T5 kinnistut ei peaks mingil põhjusel omandatama avalikes huvides, kuid siiski kehtestatakse DP, siis jääb kaebajale ikkagi kogu olemasolev ehitusõigus alles realiseeritaval kinnistul. Kaebaja ei saa nõuda vastustajalt, et viimane teostaks järelevalvet raudteerajatise rajamise üle (ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 3 p 1). Ettekirjutuse tegemiseks alus puudub. Kaebaja pole selgitanud, kuidas on kaevetööd ohtlikud.
4(7)
3-22-1815
12.Kaebaja taotleb vastuses kolmanda isiku ja vastustaja määruskaebuste rahuldamata jätmist. Kaebaja kinnistute naabruses toimuvad ebaseaduslikud ehitustööd ja vastustaja on tegevusetu. Olukorras, kus linn on tegevusetu, peab kohus EÕK korras kaebaja õigusi kaitsma. Endist olukorda pole võimalik taastada. Kaebaja kinnistut jääb ümbritsema 4–6 m sügavune auk. Avalikes huvides pole õigusvastase ehitamise lubamine. Kaebaja on oma õiguste rikkumist põhjendanud. Ehitusprojektis ettenähtud kaevetööd on seotud terminali ehitamisega. Kaebaja esitas DP menetluses sisulisi vastuväiteid. Kaebaja ei pea taluma oma vahetus ümbruses ehitustöid, mida kehtiv DP ette ei näe.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus võib muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määrusega võib kohus kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama, samuti keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks (HKMS § 251 lg 1 p-d 3 ja 5). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2 esimene lause).
14.1.Kaebaja esitas kaebuses nõude kohustada vastustajat peatama ettekirjutusega terminali kaevetööd. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras, et kohus kohustaks vastustajat peatama ettekirjutusega terminali kaevetööd. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning keelas kaevetööd Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Ülemiste tee T10 (78401:101:6929) ja Peterburi tee 4d (78403:315:1760).
14.2.Kaebaja on vastustajalt taotlenud seega ehitusjärelevalve läbiviimist ning selles menetluses sellise ettekirjutuse tegemist, millega keelataks kaevetööde tegemine. Halduskohus ei ole kohustanud vastustajat andma ettekirjutust, vaid ise keelanud kaevetööde tegemise. HKMS § 251 lg 1 p 3 ja p 5 mõttega pole vastuolus see, kui kohustamisnõude raames, millega kaebaja taotleb, et haldusorgan keelaks ettekirjutusega mingi tegevuse, otsustab kohus ise esialgse õiguskaitse korras keelata võimalikul haldusakti adressaadil kindla tegevuse. Küll aga tuleb kohtul sellises olukorras arvestada, et üldpõhimõtte kohaselt otsustatakse nii järelevalve menetluse algatamine kui ka selles menetluses kohaldatav meede kaalutlusõiguse alusel, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb järelevalvet taotleva isiku õigushüve (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 14. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-19-509, p 20). EhS § 130 lg 2 p 2 ja KorS § 28 lg 1 jätavad kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamise kui ka meetme kohaldamise küsimuses. Kohus peab olema veendunud, et haldusorgani asemel ettekirjutuse tegemine on vajalik ettekirjutust taotleva isiku õigushüve kaitseks ning haldusorganil pole muud võimalust kui teha teisele isikule esimese isiku õigushüve kaitseks kindla sisuga ettekirjutus (vt RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kaebaja ei saa nõuda, et järelevalve menetluses tehtaks kaalutlusvigadeta otsustus üksnes objektiivse õiguskorra kaitseks.
15.Kaebaja taotluse alusel järelevalve menetluses ettekirjutuse tegemise üheks eelduseks on, et tehtav ettekirjutus on vajalik kaebaja õigushüve kaitseks. Kaebaja väidab, et kui 5(7)
3-22-1815 kaevetöid ei peatata, siis ümbritseb tema kinnistuid 4–6 meetri sügavune ja 13 000 m2 auk, mis vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja toob kaasa maapinna püsivuse probleemid. Kaebaja lisab, et sellises suuruses auk muudab oluliselt keskkonda ja tõenäoliselt ei soovi keegi kaebaja kinnistut omandada.
15.1.Kaebajal ei ole üldist subjektiivset õigust nõuda, et teine isik ehitaks kooskõlas objektiivse õigusega, sh, et ehitamise aluseks oleks detailplaneering ja ehitusluba. Kaebaja õigusi võib aga puudutada see, kui ebaseaduslik ehitustegevus (nt ehitamine ilma ehitusloata) kahjustab kaebaja mõnda õigushüve, nt omandiõigust. Sellises olukorras võib esineda alus kaaluda ehitusjärelevalve menetluse ettekirjutuse tegemist. Üksnes järelevalve menetluse kaalumiskohustusest aga ei järeldu, et kohtul tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata haldusorgani asemel kaebaja nimetatud tegevus. Esialgse õiguskaitse korras tegevuse keelamine võib olla mõeldav olukorras, kus kohtule on piisavalt ja üheselt selge, et teise isiku tegevus reaalselt ohustab kaebaja kaitstavat õigushüve, nt omandiõigust.
15.2.Pöördumatu tagajärjena kaebaja õigustele ei tule käsitada seda, kui teise isiku kinnistult eemaldatakse pinnast 4–6 meetri sügavuselt ja kuni 13 000 m2 ulatuses. Tegemist ei ole kaebaja kinnistuga, mida muudetakse. Küsimus saab seisneda selles, kas teise isiku tegevus ja selle tagajärg toob kaasa kaebaja õigustele (nt omandiõigusele) selliseid negatiivseid mõjusid, mida on positiivse kohtulahendi korral raske või võimatu kõrvaldada. Üksnes asjaolust, et naaberkinnistult välja kaevatud pinnase loodusesse tagasi asetamine ei ole tõenäoline, ei järeldu veel kaebaja õigushüvede (nt omandiõiguse) kahjustumine.
15.3.Kaebaja katastriüksuste T3–T7 sihtotstarve on transpordimaa ning katastriüksuse Ülemiste tee 5 sihtotstarve on ärimaa. Transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus piirneb nende kinnistutega, millel soovitakse teostada kaevetöid. Ärimaa sihtotstarbega katastriüksus ei oma kokkupuudet nende kinnistutega, millel teostatakse maapinna eemaldamist. Kohtule esitatud dokumentidest pole võimalik järeldada, et kaevetööde tõttu ei saaks kaebaja transpordimaad ja ärimaad kasutada või et esineks varisemis- või muu oht, mis tingiks ehitusjärelevalve menetluses kaebaja õigushüve kaitseks ettekirjutusega sekkumise. Kaebaja pole kohtule veenvalt põhistanud, milles seisneb võimalik kahju, sh kaebaja omandiõiguse negatiivne mõjutamine, kui kaevetöödega jätkatakse. Tegemist on paepinnasega, mis eelduslikult jääb kaebaja kinnistul stabiilseks, vastupidiseid põhistusi kohtule pole esitatud. Kaebajale on kõikidele kinnistutele juurdepääs tagatud. Kaebaja ei väida, et tema kinnistu muutuks kasutuskõlbmatuks.
15.4.Kaebaja pole piisavalt veenvalt põhistanud ka seda, et katastriüksuse, mille sihtotstarve on ärimaa, väärtus kaevetööde tõttu väheneks ning seda tuleks asuda tõrjuma ehitusjärelevalve menetluses kaevetöid keelava ettekirjutusega. Kaevetööd ei piirne ärimaa katastriüksusega. Ärimaal ei asu hoonet, mis kaevetööde tõttu ohtu satuks. Ärimaale on detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus. Üksnes kaevetööde tõttu ei jää kaebaja määratud ehitusõigusest ega selle võimalikust realiseerimisest ilma. Eeldada ei saa ka seda, et kui terminali ei rajata ja lähiümbruses peaks asuma üksnes süvendatud maa-ala, siis vaidlusaluses kohas kaebaja vara väärtus väheneks ja ta ei saaks oma kinnistut võõrandada või ta peaks seda tegema keskmisest turuhinnast märgatavalt odavamalt. Sellekohaseid sisulisi põhistusi, sh tõendeid kaebaja esitanud pole. Hüpoteetiline olukord pole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Seevastu, kui vaidlusalune DP kehtestatakse ja ehitusload väljastatakse, on tõenäoline, et terminali tarvis kaebajale kuuluv kinnistu võõrandatakse kas kokkuleppel kaebajaga või kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ja korras. Kui kaebajale kuuluv kinnistu sundvõõrandatakse, tehakse tasu sundvõõrandamise menetluses kindlaks. Kui kaebaja ei ole määratud tasuga, sh selle aluseks olnud eriteadmistega isiku antud vara väärtuse 6(7)
3-22-1815 hinnanguga nõus, on tal õigus sundvõõrandamise tasu suurust ja selle aluseks olnud metoodikat vaidlustada, sh tõstatada küsimuse, millise aja seisuga tuli vara väärtus kindlaks teha.
15.5.Kuna kohtule ei nähtu esitatud dokumentidest, et kaebaja mõne õigushüve kaitse osutuks positiivse kohtuotsuse korral oluliselt raskeks või võimatuks, ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei tule eraldi analüüsida kaebuse rahuldamise tõenäosust ning võimalikke mõjusid avalikule huvile ja kolmanda isiku õigustele.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused ning tühistab kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.