Korrakaitse › Vanglad

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotluse kohaselt on lahtris „Ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid" valesti märgitud a) kõrgohtlik: lapsed (risk ühiskonnas); b) konkreetne täiskasvanu /.../ (risk ühiskonnas); c) põhjuseks on enesevalitsuse kaotamise puhul kontrollimatu tegevus, emotsionaalne seisund, tegude tagajärgedele mõtlemata puudulik probleemide lahendamisoskus konflikti olukorras“. Taotleja leiab, et „[e]eltoodu ei ole millegagi põhjendatud ning on üksnes Julia Smola soovmõtlemise vili“, kuna Harju Maakohtu otsuses oli selgelt kirjas just vastupidine. Ühtlasi leiab X, et lahtris „Lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta" ei ole mingit selgust ning lahtris „Kutseoskused" ei ole toodud välja tema oskusi. Samuti ei ole X rahul riskihinnangust lähtuvate tegevustega: töötamise tulemuse teksti osa; psühholoogilisteks vestlusteks määratud riskitegurite; vabanemiseelse nõustamise riskitegurite ja sotsiaalprogrammi nii riskitegurite kui ka tulemusega.

Vangla põhjendas oma otsust alljärgnevalt: „14. mai 2008 justiitsministri määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend" § 1 sätestab individuaalse täitmiskava mõiste ja selle eesmärgi individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. 14. mai 2008 justiitsministri määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend" § 3 lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: 1) kuritegelikku käitumist; 2) eluaset; 3) tööd ja haridust; 4) majanduslikku toimetulekut; 5) suhteid; 6) sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; 7) tervist ja emotsionaalset seisundit; 8) mõtlemist ja käitumist; 9) hoiakuid; 10) ohtlikkust. 14. mai 2008 justiitsministri määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend" § 8 lg 5 kohaselt inspektor-kontaktisik muudab vajadusel täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel kehtivat täitmiskava. Sama määruse ja paragrahvi lõige 6 täpsustab, et paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolud on eelkõige: 1) kinnipeetava suhtes uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine; 2) uue teabe saamine kinnipeetava sotsiaalse, majandusliku või terviseseisundi kohta, mille tõttu on vaja muuta kavandatud sekkumisi või paigutada kinnipeetav teise vanglasse. Riskihindamise abil saab välja selgitada süüdimõistetu varasema elukäigu ja probleemkohad ning jõuda täpsete põhjusteni, mis on viinud ta kuritegeliku käitumiseni. Riskihindamisel on kindel

struktuur, mille osad moodustavad terviku, ja arvesse võetakse kõiki fakte, mis võivad olla kuritegusid põhjustanud. Riskihindamine on vahend, mille toel on võimalik välja selgitada Teie kuritegeliku käitumise põhjused ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ja ohtlikus ning tegevused, millega mõjutada süüdimõistetut käituma õiguskuulekalt. Andmed varasema kriminaalse käitumise osas tehakse peamiselt kindlaks kohtuotsuste ja erinevate registrite andmete põhjal. Samuti arvesse võetakse varasemate süüdimõistmiste üldarvu, vägivaldsete ja mittevägivaldsete kuritegude eest. Põhjalikumalt keskendutakse kriminaalse käitumise väljaselgitamisel viimasele süüdimõistmisele. Ohtlikkuse määramisega hinnatakse isiku võimet kahjustada ümbritsevat, mis sisaldab hinnanguid tema varasemale käitumisele ja tegudele. Ohtlikkust hinnates püütakse välja selgitada, kas isik võib panna toime tegusid, millega kaasneb vägivald tema enda või teiste isikute vastu. Peale vägivalla arvestatakse ohtlikeks tegudeks neid kuritegusid, mille tagajärg võib olla oht ühiskonnale, nt organiseeritud kuritegevus, rahvatervisevastased teod. Õhutase määratakse seda kõrgem, mida raskemad tagajärjed süüdimõistetu tegudel on. Näiteks kui ohtlik käitumine on kaasa toonud raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas eluohtlikke vigastusi või teo tagajärjeks on olnud inimese surm või raske tervisekahjustuse tekitamine, millest taastumine on väga pikaajaline või võimatu või isik on teinud ohtlikke (sealhulgas ühiskonnaohtlikke) tegusid, millega on kaasnenud raskendavaid asjaolusid, siis hinnatakse isik kõrgohtlikuks. Lahtris „Ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid" on kirjas: ..Kriminaalkorras karistatud ühel korral. Esimene vangistus. Toime pandud kuriteod on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes oleva isiku suhtes ja tapmise katse". X poolt toime pandud kuritegu hinnatakse üldjuhul kõrgohtlikuks, seda kindlasti siis kui kannatanuteks on kinnipeetava endine elukaaslane ja nende ühine 3-aastane tütar. Toime pandud kuriteo põhjuseks on enesevalitsuse kaotamise puhul kontrollimatu tegevus, emotsionaalne seisund, samuti ka oma tegude tagajärgedele mõtlematus; puudulik probleemide lahendamisoskus konflikti olukorras. Kinnipeetava kohta koostatud riskihindamine ja individuaalne täitmiskava ei ole inspektor-kontaktisiku personaalne arvamus, vaid kajastab, lisaks informatsiooni analüüsile, erinevate spetsialistide hinnanguid, ning ei tugine ainult kohtuotsuses kirjeldatule. Kinnipeetav X koostatud individuaalse täitmiskava lahtris „Kutseoskused" on toodud välja kinnipeetava kutseoskusi, mis on kinnisvarahooldaja. Juhul, kui kinnipeetaval on veel muid oskusi, mida ta pole maininud, siis tuleb sellest teavitada oma juhtumikorraldajat ning esitada vastavad dokumendid (lõpetamise/omandamise tunnistused, tõendid jne). Riskihindamise ja täitmiskava andmed võivad muutuda juhul, kui muutub keskkond ja tingimused, milles oht ilmnes ning süüdimõistetu osaleb tulemuslikult sekkumistegevustes ja muudab oma käitumist, see tähendab, et ta on teinud järeldusi toimepandud kuriteost ja oskab analüüsida oma käitumist, olles aru saanud tehtud vigadest ning õppinud juurde uusi oskusi alternatiivsete lahenduste leidmiseks ja on muutnud oma suhtumist kuritegudesse. Arvestades kriminogeensete riskide hindamise mõju kinnipeetava isikliku täitmiskava koostamisele ning läbi selle mõjule kinnipeetava karistuse kandmisele, karistusaja planeerimisele, vanglasisesele paigutamisele, avavanglasse paigutamisele ning tingimisi ennetähtaegsele vabanemisele tekkis küsimus, kas kinnipeetav saab selle sisu kohtus vaidlustada. Kriminogeensete riskide hindamine ei ole vaadeldav eraldi toiminguna või dokumendina, sest tulenevalt kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg-st 1 on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused ning seega toimub kinnipeetava riskide hindamine täitmiskava koostamise raames. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava oma olemuselt üksikisiku vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument ning ei ole oma õiguslikult olemuselt haldusakt. Kriminogeensete riskide hindamine on keskne

töövahend, mille põhjal planeeritakse kinnipeetava tegevused vangistuse ajaks, otsustatakse tema vanglasisene paigutus, avavanglasse paigutamine jne. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et riskide hindamisega on otseselt või kaudselt seotud kõik tegevused, mis kinnipeetava karistusaja planeerimisel vanglas otsustatakse. Juhime tähelepanu, et kinnipeetavale koostatud individuaalses täitmiskavas kajastatud riskihinnangust lähtuvaid tegevusi, nende tulemusi ja riskitegureid ei mõjuta kinnipeetava ohutase, vaid kogu informatsioon kogumis“ (dtl 20-21).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.