Määruse punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg 6, § 187 lg 7 ja § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 07.09.2020 Tallinna Vanglale kaebuse selle peale, et 07.09.2020 avas valvur X kambri ukse ja soovis musisid ja kallisid.
2.Tallinna Vangla selgitas 08.10.2020 vastuses nr 5-18/20/19311-2, et asjaolude kontrollimise käigus ei leidnud tuvastamist väide, et valvur soovis musisid ja kallistusi. Kuna X kambrikaaslane, kes tuli kambrist ümber paigutada, viivitas kambrist väljumisega, siis protsessi
3-21-1171 kiirendamiseks ütles valvur naljatades, et tehku kambrikaaslased omavahel musid-kallid ära. Midagi ebaeetilist ja õigusvastast valvuri käitumises ei tuvastatud.
3.X esitas 18.12.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) pöördumise seoses Tallinna Vangla 08.10.2020 vastusega nr 5-18/20/19311-2. PPA suunas pöördumise Justiitsministeeriumile, kust see suunati Tallinna Vanglale vastamiseks. Tallinna Vangla vastas 04.02.2021 vastusega nr 5-18/21/310-2, milles jäi varasema seisukoha juurde.
4.X esitas 12.02.2021 Justiitsministeeriumile uue pöördumise seoses vangla vastusega.
5.Justiitsministeerium vastas 10.03.2021 kirjas nr 11-7/984-2, et sellise väljendi ja suhtlemisviisi kasutamine ei olnud ametnikule kohane ning sisekontroll juhib ametniku tähelepanu vajadusele ennast korrektselt väljendada ja suhelda vangidega viisakalt.
6.X esitas 25.03.2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamiseks seoses valvuri perversse käitumisega.
7.Tallinna Vangla jättis 25.05.2021 vastusega nr 5-37/21/51-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata ja vabandas võimalike põhjustatud ebamugavuste pärast.
8.X esitas 31.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis menetlusse nõudes mõista Tallinna Vanglalt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
9.Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.
10.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (apellatsioonkaebuses märgitud selle esitamise ajaks 06.01.2022, ümbrikul 07.01.2022 ja kohtus registreeritud 10.01.2022), milles palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
11.X esitas 27.01.2022 taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kirjade saatmine vanglas on vastustaja kontrolli all ning kaebaja ei saa kontrollida, kuidas kirjade registreerimislehte täidetakse. X sai halduskohtu lahendi kätte 06.12.2021 ning lähtudes 30-päevasest tähtajast, esitas apellatsioonkaebuse 06.01.2022. Kaebaja arvestas ekslikult 30päevase tähtaja ümber ühe kuu pikkuseks tähtajaks. Kaebaja ei viivitanud tahtlikult apellatsioonkaebuse esitamisega. Lisaks oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise perioodil haige, mis takistas edasikaebuse tähtaegset esitamist. Haigus pärssis kaebaja produktiivust ja mõttetööd. Seetõttu on kaebaja ka töölt vabastatud. Kaebajal on vanglas muid kohustusi, millest keeldumine ei ole lubatud ning kaebaja ei saa enda aega kasutada oma äranägemise järgi. Seega ei ole kaebaja väljaspool vanglat viibivate isikutega võrdses seisus.
12.Tallinna Vangla palus jätta taotluse rahuldamata. Arvestades kaebaja kohtumenetluses osalemise kogemusi, on talle kohtuotsuse 30-päevane vaidlustamistähtaeg teada. Halduskohus on 01.12.2021 otsuses edasikaebamise korda tutvustanud ning märkinud kuupäevaliselt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Apellatsioonkaebus ei ole tähtaegselt esitatud ka juhul, kui lugeda 30 päeva kulgemist arvates päevast, millal X kohtuotsuse kätte sai. Kirjavahetuse kaardilt nähtub, et X sai halduskohtu kirja 2(6)
3-21-1171 asjas nr 3-21-1171 kätte 03.12.2021. Isegi kui lugeda tähtaega kaebaja väidetud kuupäevast (06.12.2021), on apellatsioonkaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Vangiregistri andmetel oli X arstitõendi alusel töökohustusest vabastatud ajavahemikul 08.07.2021−30.10.2021. Hiljem ei ole arst töökohustusest vabastavat tõendit X-le väljastanud ja tervisest tulenevaid vastunäidustusi töötamiseks ei esinenud. X ei ole hiljem töötanud seetõttu, et vangla ei ole teda tööle määranud. Vangla dokumendihaldusprogrammi Delta andmetel on X taotluses väidetud haigestumise perioodil esitanud Tallinna Vanglale vaideid, kahjunõudeid ja muid pöördumisi, samuti esitanud kaebusi kohtutesse (nt 13.09.2021 kaebus asjas nr 3-21-2097; 06.10.2021 kaebus asjas 3-21-2268; 10.11.2021 apellatsioonkaebus asjas nr 3-20-1682; 15.11.2021 kaebus asjas 3-21-2630 jt). Kaebaja tervislik seisund ei takistanud tal haldusasjas nr 3-20-1682 kohtuistungil osalemist ja on võimaldanud tal edaspidi esitada kohtule erinevaid kaebusi (nt 12.01.2022 avaldus asjas nr 3-20-449). X tervisekaardile ajavahemikul 03.12.2021–07.01.2022 tehtud kanded ei viita kaebaja pärsitud mõtlemis- ja teovõimele. Täiendavaid kohustusi, mis takistanuks apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist, kaebajal vastustajale teadaolevalt ei olnud. X ei osale hõivetegevuses ja tal oli piisavalt vaba aega, et kaebusi kirjutada. Videosalvestist kontrollides on näha, et X-l oli ajavahemikul 03.12.2021– 07.01.2022 piisavalt aega, tahtmist ja tervist aktiivselt kaasvangidega suhelda ja lauatennist mängida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Tallinna Vangla esitas 21.01.2022 vastuses kohtunõudele X kirjavahetuskaardi ning 02.02.2022 vastuse lisana väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Tõendid tuleb võtta haldusasja toimikusse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Tõendid on asjakohased, et hinnata X esitatud apellatsioonkaebuse tähtaegsust ning mõjuva põhjuse olemasolu apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega omavad tõendid haldusasja lahendamisel tähtsust, nende esitamine on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.
14.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (HKMS § 187 lg 3 p 2).
15.Ringkonnakohus jääb 21.01.2022 määruses väljendatud seisukoha juurde, et X apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. HKMS § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tallinna Halduskohus tegi otsuse haldusasjas nr 3-21-1171 avalikult teatavaks 01.12.2021 ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli 31.12.2021. HKMS § 67 lg 4 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teist kellaaega. HKMS § 68 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kella 24.00-ni tähtpäeval. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kohtu tööpäeva lõpuni tähtpäeval. Vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata (HKMS § 68 lg 4). Apellatsioonkaebusele lisatud ümbrikult nähtub, et X andis apellatsioonkaebuse Tallinna Vanglale üle 07.01.2022 (apellatsioonkaebusele on märgitud kuupäev 06.01.2022). Kuigi Tallinna Vangla kirjavahetuskaardile ei ole märgitud konkreetselt praeguse haldusasja numbrit, nähtub ka kirjavahetuskaardilt, et X andis vanglale 07.01.2022 3(6)
3-21-1171 üle kirja saatmiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Eelneva tõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamise kuupäevaks lugeda 07.01.2022 ning apellatsioonkaebus on esitatud mittetähtaegselt. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt määrati Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määrusega haldusasi läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses ning määrati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohtumäärus toimetati 13.09.2021 kaebajale kätte. Seega oli ka otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud (vrdl HKMS § 181 lg 1 teine lause).
16.HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui apellatsioonkaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
17.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
18.Kaebaja on selgitanud, et oli edasikaebuse esitamise perioodil haige, mis takistas apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist, sest pärssis haigus kaebaja produktiivsust ja mõttetööd. Seetõttu oli kaebaja ka töölt vabastatud. Kaebajal on vanglas muid kohustusi, millest keeldumine ei ole lubatud ning kaebaja ei saa enda aega kasutada oma äranägemise järgi.
19.Ringkonnakohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest perioodil 03.12.2021– 07.01.2022 nähtub, et 22.12.2021 palus kaebaja fikseerida, et tal on unetus, stress ja peavalu. Ka 30.12.2021 palus X fikseerida, et tal on stressi tõttu peavalu, ent sellel päeval oli ta võimeline liikuma hoogsalt alumiselt korruselt mööda treppe üles. 31.12.2021 on tervisekaarti märgitud, et kaebaja sõnul on tal närv püsti ja süda paha. Meediku hinnangul oli isiku kõne selge ja kõnnak ning liigutused vabad. Samu sümptomeid kurtis apellant 06.01.2022 vastuvõtul. Meediku märkus vastuvõtu kohta on, kaebaja oli rahulik ja korrapärase käitumisega ning olulise depressioonita. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja tervisekaardi väljavõttest, et kaebajal esines selliseid tervisemuresid, mis oleksid tal püsivalt takistanud apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. 4(6)
3-21-1171 Kuigi kaebaja on mitmel korral kurtnud stressi ja peavalu üle, nähtub tervisekaardi väljavõttest ka see, et meedik on nendel päevadel hinnanud kaebaja olevat tavapärase, rahuliku ning vaevusteta. Tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks viidatud ajavahemikul olnud hospitaliseeritud või tal oleks olnud mõni muu püsiv ja tõsine tervisehäda, mis edasikaebamise perioodi vältel takistas apellatsioonkaebuse esitamist. Samuti ei nähtu väljavõttest, et kaebajal esinesid sellised tervisehädad, mille tõttu oli ta töölt vabastatud. Ka vastustaja kinnitas, et kaebajat ei ole alates 30.10.2021 vabastatud töökohustusest tervislikel põhjustel, vaid seetõttu, et teda ei ole tööle määratud. Eelnevast tulenevalt ei olnud kaebaja tervislik seisund selline, mis oleks püsivalt takistanud apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. X ei ole täiendavalt selgitanud, millised muud kohustused – arvestades, et kaebaja ei ole hõivatud töökohustusega – takistasid tal apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Isegi kui kaebaja osales muudes hõivetegevustes – mida vastustaja siiski ei kinnitanud –, oli kaebajal enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist piisavalt aega, et vabal ajal apellatsioonkaebus ringkonnakohtule tähtaegselt esitada.
20.Ringkonnakohus viitas 21.01.2021 määruse p-s 14 Riigikohtu praktikale, kus Riigikohus on erandlikel juhtudel pidanud võimalikuks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist kinnipeetavate puhul olukorras, kus nende võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud ning sellest tulenevalt ei pruugi neile olla tagatud 30-päevane tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks, arvates kohtuotsuse avalikult kuulutamise päevast. Seejuures arvestas Riigikohus tähtaja ennistamisel mh kuupäevaga, millal otsus kinnipeetavale tegelikult kätte toimetati (Riigikohtu 02.12.2009 määrus nr 3-3-1-78-09; 10.05.2010 määrus nr 3-3-1-17-10 ja 14.03.2011 määrus nr 3-3-1-93-10).
21.See Riigikohtu praktika ei anna praegusel juhul alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sest puuduvad neis lahendites märgitud erandlikud asjaolud. Esmalt on ebaõige kaebaja väide, et ta sai halduskohtu otsuse kätte 06.12.2021. Kohtute infosüsteemi on haldusasja nr 3-21-1171 alajaotuse Saadetised juurde lisatud väljastusteade, millelt nähtub, et kaebaja sai halduskohtu 01.12.2021 otsuse kätte 03.12.2021. X on kättesaamist kinnitanud enda allkirjaga. Sama nähtub Tallinna Vangla esitatud kirjavahetuskaardilt. Seega ka juhul, kui lugeda apellatsioonkaebuse tähtaja arvestust otsuse kättesaamisest arvates, tuli edasikaebus esitada hiljemalt 03.01.2022. Lisaks eelnevale võttis Riigikohus viidatud lahendites mh arvesse nt seda, et esimese astme kohtu otsuses ei olnud märgitud apellatsioonkaebuse esitamise konkreetset kuupäeva ning apellatsioonkaebus esitati 30 päeva jooksul esimese astme kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Vaidlustatud halduskohtu otsuse edasikaebamise korras on märgitud, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31.12.2021. Kaebaja andis apellatsioonkaebuse vanglateenistusele üle selle edastamiseks 07.01.2022. Seega ületas kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ka juhul, kui hakata selle kulgemist arvestama halduskohtu otsuse kättesaamisest (03.12.2021). Kaebaja on korduvalt osalenud apellatsioonimenetluses, mistõttu puudub alus arvata, et ta ei saanud õigesti aru halduskohtu otsuse vaidlustamise tähtajast. Seega puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
22.HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna X apellatsioonkaebus on esitatud mittetähtaegselt ning selle esitamise tähtaeg jääb ennistamata, keeldub ringkonnakohus 07.01.2022 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult 5(6)
3-21-1171 apellatsioonkaebuse esitajale. Seega tuleb lugeda, et X ei ole Tallinna Halduskohtu 01.12.2021 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.