Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale videokõned emaga
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta Xi kaebus haldusasjas nr 3-21-2242 rahuldamata.
2.Jätta kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 30 eurot Eesti Vabariigi kanda.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. oktoober 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Halduskohtu menetluses on kinnipeetava Xi 30.09.2021. a esitatud kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale videokõned lähedastega (emaga). Kaebus on esitatud põhjusel, et Tartu Vangla ei reageerinud õigeaegselt kaebaja probleemile, jättis kaebuse tähelepanuta ning takistab tal suhtlemist sugulastega. Kaebaja palub kohtul kohustada Tartu Vanglat tagama kaebaja suhtlemine sugulastega videoside kaudu.
2.X esitas 14.10.2021. a taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, taotledes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 2 alusel vangla kohustamist võimaldama temale videokohtumise emaga. Viimane kohtumine emaga toimus taotluse kohaselt 13.11.2017. a. Kaebaja palus arvestada tema taotlust nr 6-24/3113-1 ja Õiguskantsleri 05.05.2021. a seisukohta nr 7-7/202136/2103141, p 6.1.
3.Tartu Halduskohus jättis 21.10.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas 04.11.2021. a määrusega HKMS § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.
5.Tartu Halduskohus jättis 07.03.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja kohtumenetluse kiirendamise taotluse ja otsustas 17.08.2022. a lahendada asja kirjalikus menetluses. Kaebaja nõue
6.Kaebuses palutakse tuvastada, et Tartu Vangla ei reageerinud õigeaegselt kaebaja probleemile, jättis tema kaebuse tähelepanuta ning takistab suhtlemist sugulastega. Kaebaja palub kohtul kohustada Tartu Vanglat tagama kaebaja suhtlemine sugulastega videoside kaudu. 15.10.2021. a menetlusdokumendi kohaselt esitas kaebaja 26.07.2021. a vanglale taotluse nr 624/3113-1, milles soovis saada videokohtumise võimalust oma emaga, kes on invaliid ja ei saa kaebaja juurde vanglasse sõita. Viimast korda kohtus kaebaja emaga 13.12.2017. a. 17.08.2021. a vastusega nr 6-24/3113-2 vangla taotlust ei rahuldanud. Vangla rikub oluliselt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, § 23 lg-id 1, 2; PS § 14, 19, 27. Õiguskantsleri 05.05.2021 nr 7-7/202136/2103141 p 6.1. Samuti rikub vangla põhiseaduse (PS) § 26, inimõiguste konventsiooni art-ga 8 tagatud õigusi ja vabadusi. Haldusmenetluses rikutakse kaebaja õigusi ja vabadusi VangS § 11 lg 7 kohasele vastusele. Haldusmenetluses rikub vangla oluliselt PS §
46.08.11.2021. a menetlusdokumendi kohaselt mainib Õiguskantsler 05.05.2021 otsuses nr 77/202136/2103141 juba alates 2015. a videoside juurutamist, mis asendab lühiajalisi kohtumisi. Kuus aastat on piisavalt pikk aeg, et võtta vastu videoside otsus. Eesti on digiriik ja liider selles, aga tagada videosidet kinnipeetavatele vangla ei saa. Õiguskantsler mainib oma otsuses paljusid riike, kus see süsteem töötab, ja Valgevene on üks nendest. Tartu vangla peab kaasa aitama kaebaja suhtlemisele perega. Kaebaja ema Y on invaliid ja oma füüsilise seisundi tõttu ei saa sõita kohtumistele alates 13.11.2017. a. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat tagama kaebajale lühiajaline kohtumine videoside teel ema Yga. 07.03.2022. a menetlusdokumendi kohaselt pöördus kaebaja 14.02.2022. a teistkordselt avaldusega vangla poole lisades perearsti tõendi ema seisundi kohta ja palus kohtumist emaga videoside teel ja sai keeldumise. Kaebaja palub pöörata tähelepanu, kuidas Tartu vangla kohtleb invaliide, ei tehta mööndusi ega looda tingimusi invaliididele. Eesti on Euroopa riik, kus kõik on võrdsed ja kui Euroopas luuakse puuetega inimestele kõiki võimalusi, et olla võrdsed ja saada teenuseid nagu terved. Tartu vanglat see ei puuduta, kinnipeetavate sugulastele, kes on invaliidid füüsilise puudega, ei looda võrdseid tingimusi, nad jäävad tähelepanuta ja abita. 17.03.2022. a menetlusdokumendi kohaselt on Tartu vangla võimaldanud kohtumist videoside teel ühele teisele kinnipeetavale, kes oli invaliid. Kaebaja ema on invaliid ja sellistele puudega inimestele tuleb luua erilisi tingimusi. Vanglateenistus peab soodustama kaebaja suhtlemist emaga ja võimaldama kohtumist videoside teel. 21.08.2022. a menetlusdokumendis kordab kaebaja varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti. Kaebaja rõhutab, et Tartu Vangla juhtkond on andnud korduvalt võimalust helistada teistele kinnipeetavatele videoside teel, arvestades erinevaid asjaolusid (üks nendest on kinnipeetav Q), aga kaebajale ja tema invaliidist emale sellist võimalust ei anta. Kaebaja taotleb vastustajale definitiivse ettekirjutuse tegemist ja kohtuotsuse viivitamatult täitmisele pööramist.
Vastustaja vastuväited
7.Tartu Vangla esitas 03.11.2021. a vastuse kaebusele, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele videokõnesid, mille tõttu ei ole võimalik ka kohustada vanglat selliseid kõnesid kinnipeetavale võimaldama. Selleks ei anna alust ka kirjaliku taotluse esitamine ja selgitused selliste kõnede võimaliku positiivse mõju osas. Õiguskantsler soovitas küll Justiitsministeeriumil analüüsida, kas kehtiv õigus võimaldab videokohtumisi korralda, ning kui ei võimalda, siis kiiresti ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides. Seega ei järeldu ka Õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttest, et videokõnede võimadamine on kehtivas õiguses kinnipeetavatele ette nähtud subjektiivne õigus. Üksnes Õiguskantsleri soovitus muuta olukorda kehtivas õiguses, ei anna kinnipeetavale õigust ega alust nõuda videokõnede võimaldamist enne õigusliku regulatsiooni võimalikke muudatusi. Vastuseks kaebaja 15.10.2021. a menetlusdokumendile selgitas vangla, et kinnipeetaval on olnud võimalik pidada kirjavahetust ja teha telefonikõnesid emale piiramatult, vastavalt rahalisele võimekusele. Neid võimalusi on kinnipeetav aktiivselt ka kasutanud, helistades emale igapäevaselt ja suheldes keskmiselt 1- 2 minuti kaupa . Kinnipeetav väidab, et tema emal on tervislikud probleemid, mille tõttu ei saa ema kokkusaamistele käia, kuid mitte ühtegi vastavasisulist tõendit kinnipeetav esitanud ei ole. Samuti ei ole kinnipeetav ise esitanud täiendavaid põhjendusi, miks juba olemasolevad suhtluskanalid ei ole tema jaoks ammendavad ja piisavad. On arusaadav, et kinnipeetav soovib oma lähedastega suhelda silmast-silma, kuid ka videokõned ei asenda reaalseid kokkusaamisi. Tartu Vanglal puuduvad tehnilised vahendid igapäevaste videokõnede võimaldamiseks. Senise praktika kohaselt on videokõnesid võimaldatud üksnes erandkorras, näiteks tõlgi kaasamiseks või sõjakurjategijatele, samuti juhul kui kinnipeetaval ei olnud võimalik tulenevalt oma erivajadusest lähedastega telefoni teel suhelda. 10.03.2022. a selgitas Tartu Vangla vastuseks kohtunõudele, et Tartu Vangla üksustes või konkreetselt eluosakondades ei ole loodud selliseid ruume koos vajaliku tehnilise võimekusega, mille kaudu oleks võimalik kinnipeetavatele videosilla vahendusel suhtlemist võimaldada. Kuivõrd kehtiv õigus kinnipeetavatele sellist õigust ette ei näe, siis ei saa ruumide puudumine olla vanglale etteheidetav. Tartu Vanglasse on loodud kaks ruumi, milles on menetluskonverentside läbiviimiseks vajalik tehniline lahendus. Neid ruume kasutatakse menetluskonverentsina läbiviidavatel kohtuistungite korraldamiseks ja nende tehniliste lahenduste kaudu on kinnipeetavatel võimalik osaleda kohtuistungitel virtuaalselt. Erandkorras oleks võimalik neid ruume ja neis olevaid tehnilisi lahendusi kasutada videosilla vahendusel suhtlemise võimaldamiseks, kui ruum ei ole broneeritud kohtuistungi läbiviimiseks. Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kuna käesoleval ajal ei näe kehtiv õigus ette videosilla vahendusel suhtlemist lähedastega ja vanglale ei ole antud sellise küsimuse lahendamiseks kaalumisruumi, siis ei saa ka vangla otsustada videosillavahendusel suhtlemise võimaldamist ega teha kehtivast õigusest erandeid. Sellist pädevust vanglale antud ei ole. Sellisel viisil suhtlemise võimaldamine eeldab seaduse muutmist. Seetõttu sõltumata sellest, kuidas või mismoodi kinnipeetav põhjendab videosilla teel suhtlemise vajalikkust, ei saa vangla teha otsustust, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kui vanglale ei ole antud sellist otsustuspädevust ja kehtiv õigus ei näe ette võimalusi videosilla vahendusel suhtlemiseks, siis ei saa ka vangla isiku jaoks positiivset otsustust teha ning selline otsustus ei oleks õiguspärane haldusmenetluse seaduse § 54 mõttes. Vangla 21.10.2021. a seisukohast nr 1-10/21110/211-5 võib jääda ekslik mulje nagu Tartu Vanglas karistust kandvatele sõjakurjategijatele võimaldatakse suhtlemist videosilla vahendusel. Tegelikkuses see nii ei ole. Tartu Vanglas ei
võimaldata ka sõjakurjategijatele videosilla vahendusel suhtlemist lähedastega. Ka nemad peavad peresidemeid hoidma kehtivas õiguses antud võimaluste piires ehk kirjavahetuse ja/või telefoni teel või kokkusaamiste kaudu. Sõjakurjategijate puhul on nende ärakuulamiseks kaasatud videosilla kaudu üksnes tõlki, mida aga ei saa tõlgendada kui videosilla vahendusel lähedastega suhtlemise võimaldamist. Kohtu seisukoht
8.Tartu Vangla 06.10.2021. a vastusega kohtunõudele on tõendatud, et kaebaja 23.08.2021. a vaiet vangla Justiitsministeeriumile ei edastanud, mistõttu oli see kohtusse pöördumise ajaks lahendamata. Kui isiku vaie on seadusega sätestatud tähtajaks lahendamata, tuleb kohtul lugeda kinnipeetaval kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks (nt RKHK 28.02.2020. a otsus asjas nr 3-17-1503, p 18). Sellisel puhul on kinnipeetava kaebus kohtule lubatav vaatamata seadusekohases kohustuslikus vaidemenetluses vaideotsuse tegemata jätmisele. Halduskohus luges seetõttu kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks kaebaja nõudes võimaldada temale Tartu Vanglas videokõned emaga vähemalt üks kord kuus. Kohtueelselt esitatud taotluses ei ole kaebaja märkinud soovi võimaldada videokõnesid oma tütrega, mistõttu on käesolevas asjas vaidluse esemeks vangla kohustamine võimaldamaks videokõned kaebaja emaga, sest kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ainult selles osas.
9.HKMS § 2 lg 1 järgi peab kohus tagama isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kaebaja on menetlusdokumentides väljendanud tahet, et Tartu Vangla võimaldaks tal suhelda videokõne teel oma lähedastega. Kohtueelselt oli kaebaja taotlenud Tartu Vanglalt võimaldada üks kord kuus videokõne emaga, mis on tõendatud kaebaja 26.07.2021. a taotlusega nr 6-24/3113-1. Tartu Vangla 17.08.2021. a otsusega nr 6-24/3113-2 on tõendatud, et vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Neil asjaoludel määratles kohus eelmenetluses vaidluse eseme (HKMS § 41) ja menetleb käesolevalt kaebaja kaebust Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale videokõned lähedastega, s.o emaga, kuna kaebaja on kohustuslikus kohtueelses menetluses (VangS § 1 1 lg 5) esitanud vanglale taotluse üksnes videokõneks emaga.
10.Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumisega (jätkuva tegevusetusega) ning haldusorgani kohustust toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Vastuseks kaebusele väärib märkimist, et täidetud peavad olema mõlemad eeldused, mida erinormid toimingu sooritamiseks ette näevad – ilma selleta ei teki vastustajal tegutsemiskohustust. Kohustamiskaebust rahuldava kohtuotsuse täitmine ei tohi olla haldusorgani jaoks õiguslikult ega ka faktiliselt võimatu.
11.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
3.jagu, mis sätestab suhtlemise eesmärgi ja kinnipeetava õigustena loetletud suhtlemise liigid,
milleks on kinnipeetava õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele, kirjavahetusele ja telefonikõnedele, ajalehtede ja ajakirjade lugemisele ning raadio- ja telesaadete jälgimisele1.
13.Kohtule arusaadavalt on tänapäeval tehniliselt ja organisatoorselt videokõned kõige hõlpsamini teostatavad telefonitsi. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 näeb ette kinnipeetavale õiguse nõuda telefoni kasutamise võimaldamist vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Seega välistab kehtiv õigus vangla kohustamise kaebajale videokõnede võimaldamiseks mobiiltelefonitsi.
14.Tartu Vangla on halduskohtule esitatud menetlusdokumentides järjepidevalt selgitanud ja lisatud dokumentidega tõendanud, et kaebajal on olnud võimalik pidada kirjavahetust ja teha telefonikõnesid emale piiramatult, vastavalt rahalisele võimekusele. Neid võimalusi on kinnipeetav aktiivselt ka enne kaebusega kohtusse pöördumist kasutanud, helistades emale igapäevaselt ja suheldes keskmiselt 1-2 minuti kaupa. Kohus loeb kohtule esitatud tõenditega tõendatuks, et kaebajale on kohtueelselt tagatud telefoni kasutamine ja kirjavahetuse pidamine emaga suhtlemiseks.
15.Kaebaja 26.07.2021. a vanglale esitatud taotluse kohaselt taotles kaebaja vanglalt lühiajalise kokkusaamise asemel emaga emal videokõne tegemise võimalust.
16.Sarnaselt kohtuga tõlgendas kaebaja taotlust ka vangla, kui kaebaja taotlus jäeti 17.08.2021. a otsuse kohaselt VangS § 23 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata, sest videokõne teel suhtlemise võimalust lähedastega vangistusseaduses sätestatud ei ole.
17.Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks, et videokõnesid on võimalik teha tehnoloogiliselt uuemate mobiiltelefonidega, nn nutitelefonidega nt Face Time Video või Google duo video kõnerakenduste kaudu. Nagu eelpool viidatud, ei ole VangS § 28 lg 1 kohaselt kinnipeetaval õigust mobiiltelefoni kasutamisele. Seega esines vanglal seadusest tulenev kohustus kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks kinnipeetava telefoni kasutamise õiguse realiseerimiseks kaebaja soovitud kujul.
18.Vastustaja viitab menetlusdokumentides muuhulgas videokonverentsina peetavatele kohtuistungitele ja menetlustoimingute läbiviimisele menetluskonverentsina (tõlgi kaasamine tavakinnipeetavate ja sõjakurjategijate menetlustoimingutele, selgitades, et Tartu Vanglas on vastava tehnikaga varustatud kaks ruumi. Kohtu arusaamisel peab ka kaebaja menetlusdokumentides silmas taolist tehnilist lahendust. Halduskohtule teadaolevalt toimuvad peamiselt videokonverentsidena kohtuistungid kinnipeetavate vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlustes kriminaalmenetluses ja halduskohtumenetluses kinnipeetavate vangla vastu esitatud kaebuste menetlemisel.
L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn, Juura 2014, lk 80.
Halduskohtu kogemuse pinnalt eeldab vastava tehnika kasutamine teatavat tehnilist vilumust nii vangla poolelt, kuid mis peamine ka vanglaga videosilla teel ühendust taotleva helistaja poolelt. Seega ei piisa üksnes vanglateenistuse ametnike kogemusest, vastav tehniline võimekus peab olema ka käesoleva kaasuse valguses kinnipeetava lähedasel, kelleks kaebaja rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja taotluse esitamise ajal 2021. aastal kaebaja 70 aastane ema. Kohtul puudub esitatud tõendite alusel veendumus, et pigem küpses keskeas olev inimene on ilma kõrvalise abita vanglaga videokõne alusel ühenduse saamiseks/loomiseks tehniliselt suuteline.
19.Kohus kontrollis kaebaja väiteid ja tuvastas, et Õiguskantsleri 05.05.2021. a seisukoha nr 7-7/202136/2103141 kohaselt tuleks justiitsministeeriumil astuda samme, et kinnipeetavad ja nende pere ning lapsed saaksid suhelda videokohtumiste vahendusel. Kusjuures Õiguskantsler peab seda vajalikuks nii Covid-19 leviku tõttu kehtestatud piirangute ajal kui ka hiljem. Justiitsministeeriumil tuleks analüüsida, kas kehtiv õigus võimaldab videokohtumisi korraldada, ning kui ei võimalda, siis kiiresti ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides {https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20T artu%20Vanglasse%20ja%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda_1.pdf, 18.08.2022}.
20.Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et kehtiv õigus ei võimaldanud 2021. aastal vanglal kaebaja taotlust rahuldada vaatamata kaebaja taotlust toetavale Õiguskantsleri ettepanekule.
21.Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ sätestab lühiajalise kokkusaamisega seonduvat alates 16.07.2022. a kehtivas redaktsioonis järgnevalt: § 31. Lühiajalise kokkusaamise tingimused (1) Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. [RTL 2009, 59, 868 - jõust. 24.07.2009] (2) Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik (edaspidi kokkusaaja) klaasist vaheseinaga. [RT I, 19.12.2014, 7 - jõust. 01.01.2015] (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil eraldamiseta võib kokkusaamise võimaldada: 1) avavanglas või avavanglaosakonnas viibivale kinnipeetavale; 2) vangistusseaduse § 26 lõikes 1 loetletud isikutega ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ametiisikutega, kui see on nimetatud isikutele vajalik oma tööülesannete täitmiseks; 3) vangla poolt korraldatavate tegevuste raames vangistusseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil; 4) muude isikutega õigusaktist tuleneval alusel; [RT I, 19.12.2014, 7 - jõust. 01.01.2015] 5) vangistusseaduse § 25 lõikes 1 loetletud isikutega ja tingimustel. [RT I, 13.07.2022, 1 - jõust. 16.07.2022]
(3) Kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täisealise isikuga. Täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul. [RT I, 19.12.2014, 7 - jõust. 01.01.2015] (31) Kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu. [RT I, 13.07.2022, 1 - jõust. 16.07.2022] (4) Kinnipeetava kokkusaamisele vangistusseaduse §-s 26 nimetatud isikuga kohaldatakse lisaks käesolevas peatükis sätestatule ka välislepingutes ja muudes õigusaktides sätestatut. [RT I, 06.10.2017, 1 - jõust. 09.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. oktoobrist]
22.Seega ei ole ka käesolevaks ajaks Õiguskantsleri 2021. aasta maikuus tehtud ettepanek seoses kinnipeetavate vanglavälise suhtlemisega videokõnede teel ministri määruse muutmise teel realiseerunud.
23.Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega välistab kehtiv õigus kaebuse rahuldamise. Seda põhjusel, et vastustaja toiming, mis väljendus kaebaja toimingu sooritamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmises, oli õiguspärane ja kehtiv õigus ei anna kohtule alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks ka kohtuotsuse tegemise ajal.
24.Kohus peab vajalikuks kaebajale täiendavalt osundada, et kohtu hinnangul on õiguslikult enam kui küsitav, kas vangla on avalikku võimu teostava täitevvõimu asutusena kohustatud isikuks kaebajast kinnipeetava invaliidist emale pojaga suhtlemise tagamisel.
25.Kaebaja on pojana kohustatud oma abi vajavat eakat ema toetama. Kaebaja ei saa seda teha vangistust kandva süüdimõistetuna (VangS § 2) vanglas kinnipidamise tõttu.
26.Vangistusõigus kaitseb kinnipeetava õigusi. Käesoleval juhul ei tulene kaebaja viidatud kehtivast õigusest vanglale kohustust kaebaja abivajava ema eest hoolitsemiseks ja tema õiguste tagamiseks ja kaitseks kohtu poolt enam kui kümneks aastaks vangi mõistetud täiskasvanud pojaga suhtlemise täiendavaks korraldamiseks kaebaja soovitud moel. Kaebaja eakas ema ei saa käesoleval juhul pojalt tuge kaebaja varasema kriminaalse tegevuse ja riigi poolt sellisele tegevusele antud õigusliku hinnangu tõttu, mitte vangla tegevusetuse tõttu. Kohus konstateerib, et vangla on kohtule esitatud tõendikogumi kohaselt soodustanud kaebajast kinnipeetava lähedastega suhtlemist kehtivas õiguses sätestatud viisil. Kui kaebajal ei oleks võimalik üldse emaga vangistuse ajal suhelda telefoni või kirja teel, siis esineks kohtul alus kaaluda, kas vangistusõiguse normid on kooskõlas põhiseaduses sätestatuga. Kohtule ei ole praegusel juhul taoline vajadus ja olukord äratuntav.
27.Võrdselt peab kohtlema võrdseid.
Olukord, kus invaliidist kinnipeetavat on koheldud kaebajast erinevalt, ei tähenda võrdsusõiguse rikkumist vangla poolt, sest kaebaja ei apelleeri oma kaebuses enda ihuhädadele vaid ema invaliidusele. Seega ei ole tõendatud ka võrdsusõiguse rikkumine kaebaja puhul võrreldes teiste kinnipeetavatega.
28.Kohus on kohustusliku kohtueelse menetluse asjas kaebaja kaebust kohtulikult menetlenud, tagades sellega kaebajale põhiseadusliku õiguse tema kohtuasja sisulisele arutamisele.
29.Kaebuse rahuldamiseks ei anna käesoleval juhul alust ka vangla minetused kaebaja vaide menetlemisel, millele kaebaja osundab.
30.Õiguskantsleri ettepanek on edastatud nii Tartu Vangla direktori asetäitjatele kui justiitsministrile ja on seega neile teada ja täitmiseks võetud. Vaatamata sellele, ei ole Vangla sisekorraeeskirja muutmine Õiguskantsleri soovitatud kujul kinnipeetavate laste ja peredega praeguseks realiseerunud.
31.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
32.Poolte võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte endi kanda.
33.Kohus vabastas kohtumenetluses kaebaja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt riigilõivude tasumisest, mistõttu jäävad need seoses kaebuse rahuldamata jätmisega riigi kanda.
34.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed asendada tähemärgiga, kuna otsus kajastab isikute terviseandmeid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.