X OÜ kaebus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 30.03.2022 korraldus nr 294
Menetlusosalised
Kaebaja – X OÜ, volitatud esindaja Oleg Nišajev Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Jaan Lindsaar
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kesklinna Linnaosa (edaspidi ka: linnaosa) vanema 27. septembri 2021 korraldusega nr T22-1/21/274 moodustati alaline komisjon (edaspidi komisjon) eelläbirääkimistega pakkumiste läbiviimiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumil asuvate Tallinna linnale
3-22-974 kuuluvate rajatiste osade kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks. Komisjoni 28. septembri 2021 koosoleku protokolli nr 1 kohaselt otsustati toetada linnarajatiste kasutusse andmist Reidi tee äärde jalakäijate alale ja müügiinventari paigaldamist tänavatoidu müügiks eelläbirääkimistega pakkumise korras kolme asukohta.
2.Kesklinna Linnaosa valitsus kuulutas 1. novembri 2021 linnaosa vanema korraldusega nr T22-1/21/297 (edaspidi: korraldus) välja eelläbirääkimistega pakkumise linnarajatise osade kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks Reidi tee äärde jalakäijate alale müügiinventari paigaldamiseks tänavatoidu müügiks kolmele müügikohale (müügikohad nr 1, 3 ja 6). Viidatud korralduse punkti 4 kohaselt määrati pakkumiste esitamise tähtajaks 14. detsember 2021 kell
3.Müügikohale nr 6 esitasid pakkumise kaks pakkujat – Y OÜ, registrikood XXXXXXXX (esitas kaks pakkumist) ja X OÜ, registrikood XXXXXXXX. Komisjon avas ümbrikud pakkumistega laekumise järjekorras 14. detsembril 2021. Komisjoni 14. detsembri 2021. a protokolli nr 2 kohaselt tunnistati Y OÜ esitatud kaks pakkumist ja X OÜ esitatud pakkumine linnaosa vanema 1. novembri 2021 korralduses nr T-22-1/21/297 sätestatud nõuetele vastavaks ning kutsuti pakkujad 21. detsembril 2021. a läbirääkimistele. Komisjoni 21. detsembri 2021. a protokolliga nr 3 otsustati, et läbirääkimistel osalenud pakkujatel tuleb esitada lõplikud pakkumised 23. detsembril 2021. a hiljemalt kell 11.00 suletuna kinnises ümbrikus linnaosa valitsusse aadressil Nunne tn 18, Tallinn.
4.Komisjoni 23. detsembri 2021. a koosoleku protokolli nr 4 kohaselt toimus linnaosa valitsuses lõplike pakkumiste avamine ja parima pakkuja väljaselgitamine. Pakkumised avati esitamise järjekorras. Müügikohale nr 6 laekus kaks lõplikku pakkumist, mille esitasid Y OÜ ja X OÜ. Komisjon otsustas lugeda parimaks X OÜ pakkumise müügikohale nr 6 ning teha linnaosa vanemale ettepanek eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste väljakuulutamiseks vastavalt protokollile.
5.Linnaosa vanema 31. detsembri 2021 korraldusega nr T-22-1/21/329 kinnitati Reidi tee ääres jalakäijate alal asuvate Tallinna linnale kuuluvate rajatiste osade kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks tänavatoidu müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise tulemused ning tunnistati eelläbirääkimistega pakkumise müügikohale nr 6 võitjaks X OÜ, kes tegi parima pakkumise.
6.Vastavalt Tallinna asutuste dokumendiregistri dokumentide kataloogi andmetele esitas Y OÜ
1.veebruaril 2022 Tallinna Kesklinna valitsusele pöördumise. Linnaosa valitsus edastas nimetatud dokumendi ja omapoolsed selgitused Tallinna Linnavalitsusele 8. veebruaril 2022.
18.veebruaril 2022 esitas Y OÜ Tallinna Linnakantseleile dokumendi pealkirjaga “vaide täiendamine”.
7.Tallinna Linnavalitsuse 30.03.2022. a. korraldusega nr 294 (vaideotsus) otsustati: 1.1 Rahuldada Y OÜ vaie osas, millega taotletakse Tallinna Kesklinna vanema 31. detsembri 2021 korralduse nr T-22-1/21/329 kehtetuks tunnistamist. 1.2 Tulenevalt asjaolust, et Tallinna Kesklinna Valitsuse moodustatud alaline komisjon ei taganud enampakkumise menetluse läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist, tunnistada müügikoha nr 6 osas kehtetuks: 1.2.1 linnaosa vanema 1. novembri 2021. a korraldus nr T-22-1/21/297, millega kuulutati välja eelläbirääkimistega pakkumine linnarajatise osade kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks Reidi tee äärde jalakäijate alale müügiinventari paigaldamiseks tänavatoidu müügiks; 1.2.2 linnaosa vanema 31. detsembri 2021. a korraldus nr T-22-1/21/329, millega kinnitati Reidi tee ääres jalakäijate alal asuvate Tallinna linnale kuuluvate rajatiste osade kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks tänavatoidu müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise
2(7)
3-22-974 tulemused ning tunnistati eelläbirääkimistega pakkumise müügikohale nr 6 võitjaks X (registrikood XXXXXXXX). 1.3 Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistusel kaasajastada Tallinna Linnavolikogu
8.aprilli 2010 määrus nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord”. Kuni määruse uue redaktsiooni jõustumiseni ühtlustada linna ametiasutuste praktika määruse rakendamisel neile kirjalike selgituste andmise teel.
8.Tallinna Halduskohtusse saabus 29.04.2022 X OÜ kaebus nõudega tühistada Tallinna Linnavalitsuse 30.03.2022. a korraldus nr 294 (vaideotsus).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.X OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaie esitati mittetähtaegselt. Hilinemisega esitatud vaide menetlemine vastustaja poolt rikub õiguskindluse põhimõtet kaebaja suhtes, kuna kaebetähtaja peamine eesmärk ongi kaitsta õiguskindlust. 2) Vastustaja seisukoht (vaideotsuse p 1.2), et komisjon ei taganud enampakkumise menetluse läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist ei vasta tegelikkusele. Vaideotsuse punktis 7.9 asus vastustaja seisukohale, et “ei selgu ühestki dokumendist, sh komisjoni protokollist, millist infot komisjon pakkumiste avamisel kohalviibijatele avaldab”. Tallinna Linnavolikogu 8. aprilli 2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord” (edaspidi: määrus) § 9 lg 1 kohaselt avab komisjon pakkumistega ümbrikud pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni kõik kohalviibinud liikmed. Pakkuja võib viibida pakkumiste avamise juures, selle kohta tehakse protokolli märge. Määruses ei tehta vahet esialgsete ja lõplike pakkumiste avamisel. Määruse § 1 lõige 3 näeb ette, et määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse “Linnavara kasutusse andmise korrast” (edaspidi: kord, vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusega number 32). Pakkumistega ümbrikute avamine tähendabki ümbrikute sisu avaldamist avamise juures viibijatele. Vaide esitajal oli võimalus ja õigus viibida pakkumistega ümbrikute avamise juures. Ka korralduse punktist 1.6, mille kohaselt “läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad pärast pakkumiste avamist pakkumise esitamise järjekorras”, saab üheselt järeldada pakkumiste sisu (sh pakutud üürihindade) avaldamist. Eeltoodu põhjal ei saa nõustuda ka vaideotsuse punktis 7.10 sisalduva vastustaja seisukohaga, et “arusaamatuks jääb, kust oleks Y OÜ pidanud välja lugema, et just Kesklinna Valitsuse komisjon avaldab enampakkumiste avamisel ka üürihinna”. 3) Vaideotsuse punktis 7.11 asus vastustaja samuti valele seisukohale, mille kohaselt “X OÜ sai üürihinna lõpliku pakkumise tegemisel arvestada Y OÜ pakutud üürihinnaga, kuid Y OÜ-l sellist võimalust ei olnud”. Korralduse punkti 4 järgi tuli osavõtjatel “esitada pakkumised 14. detsembriks 2021 kella 11.00-ks Tallinna Kesklinna Valitsuse infolauda, Nunne tn 18, kinnises ümbrikus märgusõnaga „Reidi tee toit“ koos müügikoha numbriga. Ümbrikud avatakse 14. detsembril 2021 kell 11.10”. Ehk siis esialgsete pakkumiste avamise aeg ja koht olid avaldatud juba 01.11.2021. a. Absurdne on vastustaja vaideotsuse punkti 7.12 järeldus, et “Üürihinda ei oleks tulnud avaldada, kui pakkumiste avamisel ei ole kohal kõigi pakkujate esindajad või kõik pakkujad ei ole sellega nõus, et mitte seada pakkujaid ebavõrdsesse olukorda”. Esiteks saaks sellise loogika järgi pahatahtlik pakkuja takistada igat pakkumismenetlust, jättes ilmumata esialgsete pakkumiste avamisele. Teiseks on vastustaja ülaltoodud seisukoht vastuolus korralduse samas punktis sisalduva vastustaja põhiseisukohaga – “tagada tuleb, et kõik pakkujad saaksid võrdselt teavet ja menetlus oleks läbipaistev ning välistada manipulatsioonide ja pakkujate omavaheliste kokkulepete võimalus. Antud juhul on linnaosa valitsus kohelnud 3(7)
3-22-974 pakkujaid ebavõrdselt ning seetõttu tuleb enampakkumise läbiviimiseks antud linnaosa vanema korraldused müügikoha nr 6 suhtes kehtetuks tunnistada”. Kaebajal ja vaide esitajal oli sama teave ning samad õigused. Kaebaja kasutas oma õigust viibida esialgse pakkumise juures, vaide esitaja aga mitte. 4) Vastustaja viitab vaideotsuse punktis 7.14 määruse § 9 lõikele 3, mille kohaselt ei kuulu eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele. Käesolevas menetluses aga puudub väide, et eelläbirääkimiste sisu oli avaldatud. Kaebaja arvates on komisjoni ning mõistliku heatahtliku pakkuja ainuvõimalik loogika järgmine. Pärast esialgsete pakkumiste avamist saab pakkuja teada, kas tema üürihind on piisavalt kõrge võrreldes teiste osalejate omadega. Selliselt tekib pakkujal võimalus tõsta üürihinda lõplikus pakkumises kindlustamaks võitu pakkumismenetluses. Tallinna Linn selle tulemusena saab võimalikult kõrge üürihinnaga lepingu võitnud pakkujaga. Tänu esialgsete pakkumiste avaldamisele suurendas kaebaja oma esialgset üürihinda neljakordselt 630 eurolt 2529 eurole. See omakorda on kooskõlas vastustaja elanike kollektiivse avaliku huviga. 5) Väidetav õigusselguse probleem vastustajal ei ole aluseks kaebaja põhiseaduslike õiguste rikkumiseks. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et vaideotsuse punktis 1.3 vastustaja otsustas küll kaasajastada Tallinna Linnavolikogu 8. aprilli 2010 määrust nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord”, kuid toimuvaid ja määratavaid pakkumismenetlusi see ei puuduta. Ehk siis teisisõnu ei näe vastustaja enda õigusaktidel sellist viga, mis välistaks eelläbirääkimistega pakkumismenetluste läbiviimise. Rikutud on X OÜ õigust õiguskindlusele, õiguspärasele ootusele ning ettevõtlusvabadusele. Ühtlasi ei arvestanud vastustaja korralduse koostamisel avaliku huviga, milline seisneb eeskätt selles, et vastustaja saaks võimalikult palju rahalisi vahendeid linnaeelarve täitmiseks ja läbi nende kasutamise tõstaks linnaelanike heaolu. Vaideotsuse vastuvõtmisel ei arvestanud vastustaja ka müügikoha nr 6 kaubandustegevuse hooajalise iseloomuga. Uue pakkumismenetluse läbiviimine tähendab tänavakaubanduse kõrghooaja möödumist, mis omakorda väljendub kahju tekkimises Tallinna linnal saamata jäänud üürikasumi näol.
10.Tallinna linn palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja kahtleb selles, kas Y OÜ esitas 01.02.2022 üldse vaide või oli see üksnes „pöördumine“. Vastustaja hinnangul vastab Y OÜ 01.02.2022 vaie kõigile HMS § 76 lõikes 2 loetletud vaidele esitatud nõuetele. Muuhulgas nähtub, mis on vaidlustatud haldusaktiks (Tallinna Kesklinna Linnaosa vanema 31. detsembri 2021 korraldus nr T-22-1/21/329) ning kuidas ja mis põhjustel see vaide esitaja õigusi rikub. Seetõttu on vaie õigesti menetlusse võetud. Vaide esitaja on soovinud esialgselt esitatud vaiet 17.02.2022 täiendada eelkõige seetõttu, et 15.02.2022 toimus Teams vahendusel ärakuulamise koosolek, kus selgusid vaide esitaja jaoks uued asjaolud. Vaide täiendamine ei muuda asjaolu, et vaidemenetlus algas ikkagi 01.02.2022, kui esitati vaie haldusorganile (HMS § 74). Vaie esitati tähtaegselt. 2) Vaide esitajat (Y OÜ) pakkumiste avamise juures ei viibinud ja sellest tulenevalt ei saanud ta ka teada, mida pakkumiste avamise juures viibijatele avaldati ja kas seda tegelikult oleks tohtinud avaldada ning kas see on viinud pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Õige on vaideotsuses märgitu (p 7.10), et Y OÜ ei saanud teada, et pakkumiste avamisel jagab linnaosa valitsus lisateavet, sh olulist infot pakutud üürihinna kohta. 3) Määruse § 9 lg 3 sätestab, et eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. Kaebaja loeb valeks vaideotsuse punkti 7.11 seisukoha, et kaebaja sai lõpliku üürihinna pakkumisel arvestada vaide esitaja (Y OÜ) pakutud üürihinna suurusega aga vaide esitaja ei saanud. Kuna pakkumiste avamisel ei viibinud Y OÜ esindajat, siis tekkis siiski olukord, kus X OÜ-l oli olemas täielik info pakutavate üürihindade osas müügikoha nr 6 suhtes, 4(7)
3-22-974 kuid Y OÜ-l vastav info puudus. X OÜ sai üürihinna lõpliku pakkumise tegemisel arvestada Y OÜ pakutud üürihinnaga, kuid Y OÜ-l sellist võimalust ei olnud. Sealjuures moodustas üürihinna osakaal 80% lõplikust punktisummast. Seega ei koheldud kõiki pakkujaid võrdselt. Kuna võrdne kohtlemine ei olnud tagatud, ei oma tähtsust kaebaja väited, et vaidemenetluses oleks pidanud arvestama avaliku huviga, milline seisneb eeskätt selles, et vastustaja saaks võimalikult palju rahalisi vahendeid linnaeelarve täitmiseks ja läbi nende kasutamise tõstaks linnaelanike heaolu. 4) Kaebaja on jõudnud seisukohale, et tema õigusi õiguskindlusele, õiguspärasele ootusele ning ettevõtlusvabadusele on rikutud just seetõttu, et pakkumismenetluse reegleid on menetluse käigus muudetud. Vaidlustatud vaideotsusega anti juhised edaspidiseks ning need juhised ei olnud aluseks vaide rahuldamisele ja Tallinna Kesklinna linnaosa vanema 1. novembri 2021 korralduse nr T-22-1/21/297 ja 31. detsembri 2021 korralduse nr T-22-1/21/329 kehtetuks tunnistamisele müügikoha nr 6 osas. 5) Kaebaja toob ka välja, et vaidlustatud vaideotsusega ei arvestatud kaubandustegevuse hooajalisusega ega sellega, et uue pakkumismenetluse läbiviimine tähendaks tänavakaubanduse kõrghooaja möödumist ning saamata jäänud üüritulu tõttu kahju tekkimist Tallinna linnale. Kaebaja erahuvi ei kaalu üles olulist avalikku huvi, milleks on, et linna vara antakse kasutusse õigusakte ja olulisi õiguspõhimõtteid järgides. Kuigi kaebaja kaotas võimaluse 2022. a suvel Reidi tee ääres müügikohas nr 6 tegeleda äritegevusega, võis kaebaja sarnast äritegevust praktiseerida muus kohas, Reidi tee piirkond ei olnud selleks ainus võimalik koht. Kui kaebus rahuldatakse, on võimalik kaebajal enda õigust tegeleda müügitegevusega Reidi tee ääres, küll mõningase ajalise viivitusega, siiski realiseerida.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt edastati teade pakkumise tulemuste kinnitamise kohta Y OÜ esindajale 03.01.2022 (dtl 90). Y OÜ esitas digitaalselt allkirjastatud vaide 01.02.2022 (dtl 97-101). Kohus leiab, et vaie on esitatud tähtaegselt (HMS § 75). Vaie oli pealkirjastatud vaidena ning sellest nähtus vaidlustatav haldusakt, samuti haldusakti vaidlustamise põhjused. 01.02.2022 vaides palus vaide esitaja mh vastustajal välja selgitada, kas võitjaks osutunud pakkujale oli avaldatud infot, millised olid pakkujate eelpakkumisel tehtud maksumused (vaide p 2.5, vaide taotluse p 2.5). Vaide täiendamine 15.02.2022 ärakuulamisel saadud info valguses 17.02.2022 ei olnud keelatud. Seda ei saa käsitada uue vaide esitamisena, kuna vaide nõue ja selle esitamise asjaolud olid samad. Seega on Y OÜ vaie esitatud tähtaegselt.
12.Kohtu arvates on vaideotsus ka sisuliselt õiguspärane. Käesoleva asja lahendamisel tuleb juhinduda määruse kuni 03.07.2022 kehtinud (määruse v.r.) ja korra kuni 07.07.2022 kehtinud (korra v.r.) redaktsioonist. Määruse v.r. § 1 lg 3 kohaselt juhindutakse määrusega reguleerimata küsimustes korrast. Antud juhul on probleem tekkinud sellest, et kaebaja esindaja viibis 14. detsembril 2021 komisjoni koosolekul, Y OÜ esindaja aga mitte. Sellest tulenevalt sai kaebaja teadlikuks kõigi pakkumiste maksumustest ning sai seda oma lõpliku pakkumise tegemisel arvesse võtta. Y OÜ-l aga seda võimalust ei olnud. Määruse v.r. § 9 lg 1 kohaselt avab komisjon pakkumistega ümbrikud pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni kõik kohalviibinud liikmed. Pakkuja võib viibida pakkumiste avamise juures, selle kohta tehakse protokolli märge. Määruse v.r. § 9 lg 3 kohaselt eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. Korra v.r. § 9 lg 3 kohaselt eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. Määruse v.r. ei anna selgesõnalist vastust küsimusele, kas pakkumiste avamisel vastavalt määruse v.r. § 9 lg-le 1 on kõigil kohalviibijail õigus saada teada kõigi 5(7)
3-22-974 esitatud pakkumiste maksumus. Ka ei ole reguleeritud küsimust, kas ja kuidas toimub teiste osalejate, kes kohal ei viibinud, pakkumiste avamisest teavitamine. Seetõttu tuleb pöörata pilk korra v.r. poole. Asjakohased on korra 4. jagu „Läbirääkimistega pakkumise kord“ ja 3. jagu „Kirjaliku enampakkumise kord“, kuna vastavalt korra v.r. §-le 26 lähtutakse läbirääkimistega pakkumise läbiviimisel kirjaliku enampakkumise protseduurist, arvestades läbirääkimistega pakkumise eritingimusi. Korra v.r. § 24 reguleerib pakkumuste registreerimist ja avamist. Korra v.r. § 24 lg 2 kohaselt väljakuulutatud pakkumuste avamise ajal avab komisjon saabunud pakkumuste ümbrikud. Pakkumuste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkujad. Korra v.r. § 24 lg 3 kohaselt avatakse kõik tähtajaks saabunud pakkumused nende saabumise järjekorras, kantakse kirjaliku enampakkumise protokolli ning tehakse teatavaks pakkuja nimi ja hind. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kohtu arvates tuleneb korrast v.r. üheselt, et pakkumiste avamisel tehakse teatavaks kõigi pakkumuste maksumus.
13.Küll ei ole määruse v.r. ega korra v.r. täpsemalt reguleeritud, kuidas toimetatakse edasi pakkumiste avamise protokolliga. Kohtu arvates tuleneb hankemenetluse, milleks olemuslikult on ka linnavara kasutusse andmine enampakkumise vormis, üldpõhimõtetest ‒ võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte ‒ et pakkumuste avamise protokoll tuleks teatavaks teha kõigile enampakkumisel osalejatele, iseäranis neile, kes pakkumiste avamisel kohal ei viibinud. Vastupidise käsitluse kohaselt ei saavutaks edaspidised läbirääkimised ja lõpliku pakkumise esitamine seda eesmärki, mida vastava menetlus taotleb ‒ luua tõhus konkurents ja saavutada enampakkumise läbiviijale parim tulemus. Kuna pakkujad on ebavõrdses olukorras (osad teavad pakkumuste maksumust, osad mitte), on ka mõnedel pakkujatel keerulisem konkurentsivõimelist lõpp-pakkumist teha. See, et pakkumiste avamise korral tehakse kõigile pakkujatele avalikuks esitatud pakkumuste maksumused, on reguleeritud näiteks riigihankemenetluses, vt riigihangete seaduse § 113 lg 2 ja lg 6. Linnavara kasutusse andmise kord ei ole põhimõtteliselt erinev riigihankemenetlusest. Selliseid erisusi ei ole vastustaja enda õigusaktides vähemasti kehtestatud. Kohtu arvates ei välista ei määruse v.r. ega korra v.r. pakkumiste avamise protokolli edastamist kõigile enampakkumises osalejatele. Määruse v.r. § 9 lg 3 reguleerib eelläbirääkimisi, mis toimuvad peale (algsete) pakkumiste avamist. Seega ei piira see säte algsete pakkumuste maksumuse avaldamist. 04.07.2022 jõustunud määruse redaktsioonis (määruse u.r.) on selgesõnaliselt fikseeritud, et komisjon teeb pakkumiste avamisel avaldatud informatsiooni (pakkuja nimi ja pakkumissumma) ning pakkumiste nõuetele vastavuse või mittevastavuse kirjalikult teatavaks kõigile pakkumisel osalejatele (määruse u.r. § 92 lg 3). Kohtu arvates pole põhjust sisustada varem kehtinud määrust teisiti. Vastustaja on kirjutanud regulatsiooni selgemaks, kuid ei ole loonud uut õiguslikku olukorda.
14.Kohtu arvates ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust õiguskindlusele, õiguspärasele ootusele ega ettevõtlusvabadusele. Õigusvastaselt läbi viidud enampakkumine ei saa kaebajale luua kaitsvat usaldust konkursi tulemuste suhtes. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust korraldada müügitegevust just Reidi tee ääres Tallinna linna maal. Ka kaubandustegevuse hooajalisus ei väära vastustaja otsuse õiguspärasust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja erahuvi ei kaalu üles olulist avalikku huvi, milleks on, et linna vara antakse kasutusse õigusakte ja olulisi õiguspõhimõtteid järgides.
15.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Seega jäävad kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.