Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(17)

tekita ülemääraseid häiringuid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg-st 1 tulenevalt ei ole vaide esitajal õigust väidetavaid negatiivseid mõjutusi keelata. Tahtlikku mõjutuste tekitamist vaide esitajale ei tuvastatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

andmisest keeldumine on õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad taotleja ülekaalukad huvid. EhS viidatud sätete kohaselt ei tohi ehitamisega seada ohtu teiste isikute tervist ja vara ja need sätted kaitsevad ka kaebaja naabrusõigusi. Käesoleval juhul on vastustaja olnud pika aja jooksul tegevusetu, ei ole teostanud XXXXXX tn XX kinnistul toimuva suhtes järelevalvet ega astunud samme, millega takistada kaebajat häirivat tegevust asukohas XXXXXX tn XX. 5) Kaebaja esitas 17.08.2021 vallavalitsusele avalduse haldusmenetluse alustamiseks ja haldusakti andmiseks (ettekirjutuse tegemiseks). Kaebaja arvates oli käesoleval juhul ainult kaks lahendust: 1) C OÜ lõpetab koheselt ja vabatahtlikult oma naabreid häiriva tegevuse XXXXXX tn XX ning 2) juhul, kui ei lõpeta, teeb Lääne-Harju Vallavalitsus XXXXXX XX kinnistu omanikule ettekirjutuse ebaseaduslike rajatiste (suitsuahjude) ja õhksoojuspumba likvideerimiseks. Vallavalitsus keeldus nimetatud avaldust rahuldamast (vt Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja planeeringute osakonna nõuniku Liina Marraku e-kiri 17.09.2021). 6) Kaebaja esitas 05.10.2021 vaide, et vallavalitsus otsustaks uuesti 17.08.2021 esitatud avalduses tehtud ettepaneku alustada haldusmenetlus ning anda haldusakt (teha ettekirjutus). Vaide esitaja arvates ei olnud vallavalitsuse 17.09.2021 vastus piisavalt ega sisuliselt põhjendatud ega selgunud, miks vallavalitsus keeldus ettekirjutuse tegemisest. 7) Kaebaja ei ole nõus, et antud juhul ei ole tegemist kohaliku elu küsimusega. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle EhS § 130 lg 2 p 2 alusel, mh ohutuse üle kogu ehitise kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1). Samuti rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Vallavolikogu 27.12.2018 määrusega nr 41 on kehtestatud Lääne-Harju valla heakorraeeskiri (edaspidi Heakorraeeskiri), mille § 4 kohaselt on keelatud elamumaal tootmistegevuse, toodangu ladustamisega või muu elamumaa mittesihtotstarbelise kasutamisega, mis häirib olulisel määral naabreid. Heakorraeeskirja § 6 p 2 kohaselt peab kinnistu/ehitise omanik tagama, et kinnistu oluliste osade, sh ehitiste ja kinnistul asuvate vallasasjade, seisund ei ohustaks teisi isikuid, nende vara või keskkonda. Suitsuahjude tööstuslik kasutamine tiheasustusalal puudutab kõige enam kohaliku omavalitsuse kehtestatud heakorda. Riiklik järelevalve õhusaaste või -häiringust tekkinud rikkumise üle Keskkonnaameti (KeA) poolt ei välista siiski kohaliku omavalitsuse õigust ja kohustust tagada tootmistegevuse vastavus seadustele ja valla avaliku korra eeskirjale, seda ka juhul, kui õhusaastenorme ei ületata. 8) Kaebaja soovib saavutada eesmärki, et tema elumaja läheduses asuva C OÜ ja Z FIE tegevus ei häiriks kaebaja ja tema pereliikmete igapäevast elutegevust. Haisu ja suitsu häiring jätkub iganädalaselt ning iga päev, mil vallavalitsus lahendustega viivitab ja põhjustab kahju kaebaja perele. Väikeste laste tervis on eriti haavatav, kuna puusuits on väga ohtlik. Häiring võib alata ükskõik mis ajahetkel (laste sünnipäevade ajal, aias töötades). Puudub heanaaberlik suhtumine, ei teavitata, millal ja kaua tehakse lihasuitsutamist. 9) Antud juhul võis vallavalitsus selleks, et tuvastada, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja ning seaduse nõudeid, tellida ekspertiisi. Pärast asjaolude väljaselgitamist ning menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vallavalitsus langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil õigusrikkumine kõrvaldada. Käesoleval juhul ei vallavalitsus tellinud ekspertiisi ega teostanud ise mõõtmisi XXXXXX tn XX. 4(17)

10) Vaides kordas kaebaja varasemaid taotlusi: haldusmenetluse läbiviimist ebaseadusliku ehitustegevuse käigus XXXXXX XX rajatud omavolilise rajatise (suitsuahjud, õhksoojuspump) omanikule ettekirjutuse (haldusakti) tegemist nimetatud ebaseaduslike rajatiste likvideerimiseks. 11) Elamumaa on mõeldud eestkätt elamiseks. Samas puudub seaduses küll kategooriline keeld elamumaa kasutamiseks ärilisel eesmärgil, kuid sõltuvalt asjaoludest võib olla siiski põhjendatud maa sihtotstarbe muutmine. Kinnistul toimub tootmistegevus, mis ei vasta valla õigusaktide ega seaduste nõuetele. 12) Lääne-Harju valla, endise Vasalemma valla üldplaneeringu kohaselt (lk 37, kättesaadav veebilehel: 9f0132aa-6161-4db2-82bf-a1c5e0049f3c (laaneharju.ee)): PEREELAMUTE ALA (EP) Alale on lubatud kavandada pereelamuid, tehnoehitisi, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Alale võib kavandada lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus, haridus-, tervishoiu-, vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi, kui see ei too kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, autoliikluse olulist kasvu) ning parkimine on võimalik lahendada krundi piires kahjustamata seejuures olemasolevat kõrghaljastust. Seega ei vasta XXXXXX tn XX tootmisrajatis ka Vasalemma valla (Lääne-Harju valla) üldplaneeringule. 13) Kuigi Lääne-Harju Vallavalitsus märgib korralduse nr 1183 p-s 16, et vallavalitsus kontrollis avalduses viidatud ehitiste seaduslikkust, probleeme ei esinevat, siis nimetatud väited ei vasta tõele. Vallavalitsus ei ole tegelikult kunagi teostanud mingeid kontrollmõõtmisi XXXXXX tn XX kinnistul paiknevate ehitiste või keskkonnahäiringu osas. Kuigi KOV märgib korralduse nr 1183 p 15, et vallavalitsuse nõunik tutvus XXXXXX tn XX kinnistu olukorraga kohapeal, siis paikvaatluse protokollist ei selgu, milliseid mõõtmisi läbi viidi – millised on probleemsete ehitiste mõõtmed, milline on korstnate kõrgus tegelikult, ei ole vormistatud mõõtmise protokolli, samuti ei kontrollitud külmhoone ja õhksoojuspumba kasutamist jms. Vallavalitsuse ametnik on kõik asjaolud fikseerinud paikvaatluse protokollis nö silma järgi. Sellise lähenemisega ei saa kindlasti nõustuda. Samas tuvastas vallavalitsuse ametnik nimetatud paikvaatluse käigus, et XXXXXX tn XX suitsuahjude juures paikneb abihoone, mis ei ole samuti kantud ehitusregistrisse. Tegemist on mitteelamut teenindava rajatisega (vajalik lihasuitsutamise juures), mis on rajatud omavoliliselt. Kuid nagu paikvaatluse protokollist nähtub, siis vallavalitsus ka nimetatud rikkumise tuvastamisele ei reageerinud. 14) Kaebaja arvates ei ole vallavalitsus teostanud vigadeta kaalutlusõigust, jättes läbi viimata korrektsed mõõtmised XXXXXX tn XX kinnistul, jõudis vallavalitsus ekslikule järeldusele korralduse p 16, et tegemist oli ehitistega, mis ei nõudnud haldusaktide väljastamist ja kohaliku omavalitsuse poolset haldusmenetlust loaeelseks naabrite kaasamiseks. 15) Ei vasta tõele korralduse p 16 märgitud väide, et XXXXXX tn XX asuv varikatus, on eemaldatav – tegelikult on nn varikatus kruvidega sarikate külge püsivalt ühendatud, st mitteeemaldatav (kui vallavalitsus just ei mõtle siinkohal lammutamist). Samuti ei vasta tõele vallavalitsuse väide samas punktis, et liha suitsutamiseks mõeldud abihoone suurus on alla 20 m2, tegelikkuses on see aga kaebaja arvates vähemalt 61,95 m2. Hoone ehitisealuse pinnaga 060 m2 ja üle 5 m kõrge ümberehitamiseks on vajalik ehitusluba ja ehitusprojekt. Tegemist on ehitistega, mida tuleb käsitleda ühtse kompleksina EhS § 3 lg 3 tähenduses ning ehitiste mõõtmed näevad ette omavalitsuse teavitamise ehitamisest XXXXXX tn XX. Kuna seda ei ole tehtud, siis on tegemist ebaseadusliku ehitamisega. 16) Kaebajale jääb täielikult arusaamatuks, kui tema pöördus vallavalitsuse poole juba 2020.a. lõpus, siis miks võttis XXXXXX tn XX paikvaatluse tegemine ligemale 9 kuud. Selline lähenemine ei vasta hea halduse tavale.

5(17)

17) Lihasuitsutamine XXXXXX tn XX toimub terve aasta läbi ning ahjud on kasutuses 36 tundi nädalas (KeA 19.08.2021 kiri). KeA hinnangul põletatakse XXXXXX tn XX kinnistul toimuva tootmistegevuse käigus ära vähemalt 18 tonni puitu aastas. 18 tonni puidu kasutamise korral eraldub 396 kg lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja 477 kg tahkeid osakesi (KeA kiri 18.10.2021). Samas rõhutab kaebaja, et ka KeA ei ole kohapealse kontrolli raames teostanud mõõtmisi, seega on ka ameti arvamus hinnanguline (KeA kiri 20.09.2021). Kaebaja on KeA vastused edastanud vallavalitsusele. Kaebaja lisab kaebusele videod, millel on kujutatud XXXXXX tn XX häiring (suits). Samuti on intervjuust ERR-i ajakirjanikule saates „Maahommik“ ettevõtte esindaja märkinud, et ahjud on rajatud üksnes tootmiseks. 18) Vaideotsuses ei ole antud vallavalitsuse poolt mingit hinnangut XXXXXX tn XX toimuva valla heakorraeeskirja rikkumise kohta, millele kaebaja vaides tähelepanu juhtis. Isegi juhul, kui leida, et XXXXXX tn XX asuvad rajatis on seaduslik (kaebaja seda ei leia), toimub tootmistegevus elamumaal ning selle käigus rikutakse valla enda heakorraeeskirja. Järelevalvemenetluse läbiviimine ning selle käigus meetmete rakendamine on antud juhul tulenevalt tööstuslike liha suitsutamise ahjudega XXXXXX tn XX kinnistul paiknemisest kohustuslik, st kaalutlusõigus on sisuliselt redutseerunud nullini. Pidev keskkonnahäiring, mis väljendub kaebaja kinnistule leviva suitsu ja ebameeldiva aroomi näol, ohustab kaebaja ja tema pereliikmete tervist ning kahjustab nende vara ja looduskeskkonda. Antud juhul puudub ka kindel tootmisaeg. Kohalik omavalitsus peab ehitusjärelevalvet läbi viies arvestama ja kaaluma ka kinnistu omaniku tegevusest tekkida võivaid kahjulikke mõjutusi (sh suits ja hais) naabritele. 19) EhS § 44 p 4 kohaselt on üleliia koormav püsiv negatiivne mõju kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele üheks ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. EhS § 130 lg 2 punktide 3 ja 4 järgi teostab kohaliku omavalitsuse üksus EhS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet muuhulgas ehitusloa ja kasutusloa olemasolu kontrollimiseks. Seega on järelevalvet puudutavate sätete eesmärgiks kaitsta ka vaidlusaluse lihasuitsutamise kompleksi läheduses (mõjualas asuvate) kinnistuid omavate isikute õigushüvesid. EhS § 132 lg 3 kohaselt on korrakaitseorgani pädevuses ka ehitise lammutamise otsustamine, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. KOV on ka EhS §-des 134–140 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks. 20) Kaebaja tunneb enda elukohas kahjulikku suitsu, mille allikaks on lihasuitsutamise kompleks XXXXXX tn XX kinnistul. Seega on kaebajal puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Isikute subjektiivsete õiguste rikkumise osas on kaebaja positsiooniks, et suits seab ohtu kaebaja tervise (kaudselt seab kaebaja tervise ohtu isegi alla piirmäära jääv lõhnahäiring). Seega, sõltumata vaidlustatud korralduse p-s 23 väidetust, kaebaja tunneb lõhnahäiringut ning see rikub tema subjektiivseid õigusi. Ka KeA kinnitab keskkonnahäiringu olemasolu XXXXXX tn XX kinnistul. Ebameeldiv või häiriv lõhn võib inimeste heaolu mitmel moel mõjutada. Pikaajalisel kokkupuutel isegi nõrga lõhnahäiringuga on sarnane mõju ajutise, kuid tugeva lõhnahäiringuga kokkupuutel. Seega võib lõhnahäiringuid pidada oluliseks stressitekitajaks, mis omakorda põhjustab bioloogilisi muutusi. Samuti on dokumenteeritud ebameeldiva lõhna mõju kinnisvara hinnale. Riivatud on kodu puutumatus. Eraelu ja sh kodu puutumatuse tagamine ning tervisekaitse on kattuvad eesmärgid. (vt ka RKHK lahend asjas nr 3-15-2232) 21) Kaebaja on tuvastanud ortofotode abil ehitise XXXXXX tn XX kinnistul, mida ei ole ehitusregistrisse kantud. Seega oli vastustaja kohustuseks välja selgitada ja tõendada ehitamise 6(17)

õiguslik alus, ehitise ehitusalune pind, kasutamise otstarve, ehitamise aeg, ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduvad asjaolud ning muud järelevalvemenetluse läbiviimiseks olulised asjaolud.

7(17)

tähelepanuta, et oluline on sätte kohaldamisel asjaolu, et selline tegevus peaks häirima olulisel määral ka teisi naabreid. Naabrid pole olulist häiringut kurtnud. Vastustaja leiab, et heakorraeeskirja § 1 lg-st 3 ja AÕS §-st 143 tulenevalt, pole võimalik ettekirjutust teha ja trahvi määrata. Kaebaja väide, et suits on väga ohtlik ei tõenda, et see on tekitatud ohtu inimese elule või tervisele. Suits võib kanduda kaebaja kinnistule igast korstnast või grilli kasutamisest. Suitsu levimist ei saa vastustaja takistada. Pole tõenäoline, et suitsuahju suits põhjustab suuremat ohtu, kui teiste ehitiste korstnad või teiste naabrite grillid. Kaebaja viitas kaebuses heakorraeeskirja § 4 p-le 20, milles on keelatud muuhulgas rohket suitsu tekitavate jäätmete põletamine. Kaebaja ei ole tõendanud, et jäätmeid (jäätmeseaduse § 2 mõttes) on põletatud. 6) Ehitisregistri andmed on tänaseks muutunud. Ehitisregistrisse kantud ehitised ei ole ebaseaduslikud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu elamumaal asuvate suitsuahjude tõttu on vaja läbi viia detailplaneeringu menetlus ja muuta üldplaneeringut, mille tulemusel muudetakse elamumaa tootmismaaks. Elamumaad kasutatakse samal ajal ka elamiseks. Vasalemma valla üldplaneeringu järgi on uuele elamukrundile lubatud ehitada üks pereelamu ja kaks abihoonet. Üldplaneeringu kohaselt ei tohi hoonete alune pind ületada 10 %. Tegemist ei ole küll uue elamukrundiga, kuid sarnased põhimõtted kehtivad hoonestatud kinnistutele. XXXXXX tn XX kinnistu suurus on 2851m2, kuid ehitisregistrisse kantud hoonete alune pind on (101+15,4+35+42.2=) 193,6 m2. Sellisel juhul jääb kinnistule kolm abihoonet, neist 15,4 m2 suurune kuur kuulub vabaehituse alla, mida abihoone hulka ei loeta. Vastustaja arvates puudub vastuolu üldplaneeringuga, kuna hoonete alune pind ei ületa kokku 10 % krundi pindalast. Planeerimisseaduse (Plan) § 125 lg-st 1 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus alevikes ehitusloakohustusliku hoone ehitamiseks. Suitsuahi ja õhksoojuspump ning 42,2 m2 suurune ehitis ei kuulu ehitusloakohustusliku ehitise hulka. Kui tegemist ei ole ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamisega, siis ei tulene seadusest ka nende ehitiste rajamisel detailplaneeringu menetlemise kohustust või EhS

8(17)

põletamisel aastas on saasteainete kogused järgmised tahked osakesed 0,106 tonni ehk 106 kg ja lenduvad orgaanilised ühendid 0,087872 tonni ehk 87,872 kg. Nii tahkete osakeste kui ka lenduvate orgaaniliste ühendite aastased kogused jäävad alla keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Isegi kui aastased kasutatavad küttepuude kogused oleksid viis korda suuremad kui ettevõtte poolt esitatud andmetel (6-7 ruumi aastas), siis ei vajaks ettevõte ikkagi õhusaasteluba. Kokkuvõtvalt leidis ka Keskkonnaamet, et rikkumist ei ole. Eelnimetatud KeA kirjad on kaebaja ise lisanud kaebusele lisadena 6, 7 ja 8. 9) Lõhnahäiringu kohta on kaebajale vastus antud vaideotsuse punktis 23. 10) Kuna vastustaja pädevuses pole atmosfääriõhu kaitse seaduse rikkumise menetlused, ei saa vastustaja sellest tulenevalt ettekirjutusi teha või trahve määrata. 11) Kaebuses märgib kaebaja, et ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). Vastustaja leiab, et vastustaja saab menetleda vaid EhS § 130 lg 2 rikkumisi, st lähtudes põhimõttest, et ehitustegevus jaguneb loakohustuslikuks (kui on vaja ehitusluba), teatamise kohustuslikuks (kui on vaja esitada ehitusteatis) ja nn vabaks ehitustegevuseks. Kaebajat häirivad suitsuahjud kuuluvad vabaehitustegevuse alla. Vaba ehitustegevusele ei eelne naabreid kaasavat kohaliku omavalitsuse loamenetlust. Suitsuahjude ohutus on Päästeameti kinnitusel tuvastatud (lisa 4). Kehtiva EhS § 3 lg-st 3 tulenevalt võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, teatise- ja loamenetlustes käsitada ühe ehitisena. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole see siiski kohustuslik, seega ei olnud vastustajal kohustus neid käsitleda ühtse ehitisena. Visuaalsel vaatlusel on võimalik eristada, kus hoone lõppeb ja katusealune algab. Õigusaktid ei sätesta, millal tuleks ehitis lugeda üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi ehitiseks. Kinnistusomanik esitas teatise ehitiste ühe abihoonena ehitisregistrisse kandmiseks ja esitas mõõdistuse, millest nähtuvalt on ehitiste alune pind 42,2 m2 (lisa 2). EhS lisa 2 kohaselt alla 20-60 m2 elamu teenindamiseks vajaliku hoone aluse pinnaga ehitised kantakse ehitisregistrisse teatise esitamisega ja selle kohta haldusakti ei anta. Piirinaaber on asukohale nõusoleku andnud (lisa 3) ning teisi naabruses olevate kinnistute omanikke ei kaasata. Kaebuses toodud pilt, mille kohaselt on ehitise kompleksi suurus 61,95 m2, ei ole kinnitust leidnud. Ehitiste ohutus on tuvastatud KorS § 10 kohaselt järelevalveorganite koostöös. Päästeamet tegi ettekirjutuse ja lõpetas 18.10.2021 nr 7.2-6-2021-2167 kirjaga menetluse haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 alusel, kuna ettekirjutusega pandud kohustused oli aadressil XXXXXX tn XX täidetud (lisa 4). KeA 18.10.2021 nr 15-5/21/894-4 kirjast nähtus, et KeA järelevalveosakond teostas OÜ C tegevuskohas aadressil XXXXXX nt XX 02.07.2021 kohapealse kontrolli ja tutvusid tootmiseks kasutatavate suitsuahjudega ning arutleti võimalike häiringu leevendusmeetmete üle. Kohapealse kontrolliga ei tuvastatud keskkonnakaitseliste nõuete rikkumisi. Suitsuahjud on Päästeameti kinnitusel ohutud. Kui järelevalvemenetluse õigus on erinevatel asutustel, ei tähenda, et igaüks peaks tegema ettekirjutuse. Järelevalvemenetluse käigus vastustaja ohtu ega kõrgendatud ohtu ei tuvastatud, seega puudus alus ettekirjutuse tegemiseks. Vaideotsuse tegemise ajal ei olnud 42,2 m2 suurune

9(17)

abihoone ehitisregistrisse kantud ja vaideotsuse punktis 16 selgitas vastustaja loa ja teatise kohustusega seonduvat. 12) Vastustaja ei ole olnud tegevusetu. Vaideotsuses nähtub, et vastustaja on viinud läbi menetlusi ja vastanud kaebaja kirjadele. 13) Kaebaja taotleb, et lõpetatakse XXXXXX tn XX kinnistul liha suitsutamise tegevus ja vastustaja peab kaebaja arvates tegema suitsuahjude ja õhksoojuspumba likvideerimiseks ettekirjutuse. Kuigi suitsuahjud tekitavad suitsu ja lõhnahäiringut, siis vastavad need nõuetele ja tegemist ei ole ebaseaduslike ega ohtlike ehitustega. KorS § 9 kohaselt saab isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses toimuda ainult seaduse alusel. Kaebajal puudub õigus ettekirjutuse tegemist nõuda. Puudub ka rikkumine, mille kohta saaks ettekirjutuse teha. Kaebaja väide, et valla enda normatiivaktist tulenevalt saaks teha ettekirjutuse, ei vasta tõele. Vastustajal polnud kohustust tellida ekspertiis, et selgitada välja, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja. Vajadus omandiõiguse vaba teostamise ja avalike ehk üldiste huvide vahel tasakaalu leidmise järele tuleb põhiseadusest. Oma kinnistul ehitise püstitamine või selle laiendamine kujutab endast omandi vaba kasutamise õiguse realiseerimist. Kuid ehitamine mõjutab üldist huvi, siis saab kinnisasja kasutamist kitsendada. Ühele või mõnele kinnistule ulatuv suits ja lõhn ei ole üldine huvi ja selle talumiskohustus tuleneb AÕS § 143, seega puudub vastustajal sekkumise õigus. Vastustaja nõustub, et on kohustatud kaitsma kolmandate isikute (sh naaberkinnistu omaniku) õigusi ehitisest tulevate kahjulike mõjude eest, kuid seadusandja on piirdunud ehitusloa ja kasutusloa menetlusega ning kohustab häiringuid taluma AÕS § 143 alusel. Vaba ehitustegevuse puhul kaasavad loamenetlused puuduvad. Vastustaja saab nii avalike huvide kui ka üksikisiku õiguste kaitseks kasutada ainult seaduses ettenähtud abinõusid. Lähtudes eelkirjeldatust saab kinnisomandi kasutamist kitsendada vaid seaduse alusel ja seadus kaitseb kõiki omanikke. Kuna tegemist oli vaba ehitustegevusega ja suitsuahju kinnistule paigaldamise kitsendav seadus puudub, ei ole rikkumist ega saa kinnisasja kasutamist kitsendada. Kui rikkumist ei ole, ei saa ka ettekirjutust teha või trahvi määrata. Vastustajal on õigus menetlusi läbi viia ainult seaduse alusel vastava õigus- ja volitusnormi olemasolul. Seda on vastustaja kaebajale selgitanud menetlustoimingutes ja vaideotsuses. Kaebaja soovib kaebusega saavutada suitsuhäiringu lõpetamist vastustaja poolt sisuliselt lammutusettekirjutusega. EhS § 132 lg 3 näeb ette võimaluse teha lammutamisettekirjutus eelõige kõrgendatud või olulise ohu korral või ebaseadusliku ehitise korral kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. KorS § 5 lg-d 3 ja 4 sisustavad olulise ohu ja kõrgendatud ohu mõiste. Vastustaja arvates kuuluvad suitsuahjud vaba ehitustegevuse alla ega saa tekita kõrgendatud või olulist ohtu, vastasel korral oleks seadusandja lugenud need ehitusloakohustuslike ehituste hulka. XXXXXX tn XX kinnistu ei piirne kaebaja kinnistuga, seega lammutamise nõudmiseks alus puudub. (vt nt RKHK 20.10.2005 nr 3-3-1-33-05, p 13) Mistahes oht, sh näiteks mistahes oht keskkonnale ei saa õigustada ehitusloast tuleneva õiguse realiseerimise keelamist. Seevastu kõrgendatud ohu korral (KorS § 5 lg 4) kahaneb korrakaitseasutuse kaalutlusõigus vähemalt üldjuhul ohu tõrjumise kasuks. Vastustaja olulist või kõrgendatud ohtu ei tuvastanud. Igasugune suits võib olla ohtlik, sarnast mõju avaldavad kaebaja kinnistutele teiste naaberelamute korstnatest tulev suits. Kuid sellise suitsu levimist ei saa pidada oluliseks või kõrgendatud ohuks, kuna vastasel korral tuleks keelata igasugune kütmine. Lähtudes eelkirjeldatud põhjendustest leiab vastustaja, et liha 10(17)

suitsutamisega ei kaasne olulisi mõjusid elukeskkonnale, mis oleks vastuolus üldplaneeringu või ehitusseadustikuga. 14) Kaebajat ei häiri tegelikult ehitiste kompleksi suurus ega asjaolu, kas see on kantud ehitisregistrisse või mitte, vaid suitsuahjude põhjustatud suitsu levimine tema kinnistule. Paraku suitsuahju paigaldamiseks ei pea kohalik omavalitsus väljastama ehitusluba, seega on suitsuahjud XXXXXX tn XX kinnistul õiguspärased. Mõju saab olla vaid kinnistule ulatav suits või lõhn, mis levib vastavalt tuulesuunale või kasutuse intensiivsusele. Suitsuahjude kasutamine 36 tundi nädalas ei saa tekitada kõrgendatud või olulist ohtu, millega oleks õigustatud lammutamise nõudmine, mida kinnitavad KeA vastused (kaebaja esitatud lisad kaebuse lisa 6, 7 ja 8). 15) Mis puudutab mürahäiringut, siis vastustaja arvates on ebausutav kaebaja väide, et ühest soojuspumbast tekib välisõhus leviva müra normtaseme ületamine ning oluline või kõrgendatud oht kaebaja elule või tervisele. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ lõikest 6 tulenevalt, väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset. Soojuspumba paigaldaja peab tagama, et pumba müra ei ületaks normtasemeid. Soojuspumba õhumüra saab ligikaudselt hinnata pumba tehniliste andmete põhjal. Üldjuhul arvestatakse, et õhksoojuspumbale kauguse suurenedes kaks korda vähenevad müratasemed 6 dB võrra. Näiteks kui seade on ühe meetri kaugusel tekitab see 52dB müra, kui kahe meetri kaugusel siis 46dB, nelja meetri kaugusel 40dB jne. Kuna õhksoojuspump on kaebaja elamust ca 40 m kaugusel, siis on põhjust järeldada, et soojuspumba müra kaebaja elamus müranormi ei ületata. Põhjendamatu kaebaja väite tõttu ei ole ekspertiisi kulutuste tegemine õigustatud. Vastustaja arvates ei saa olla XXXXXX tn XX õhksoojuspumba müra ülemäärane ega tuua kaasa pumba eemaldamist. Väide, et tegemist on mitteeluruumi teenindava rajatisega ei ole kinnitust leidnud, kuna ehitist saab kasutada nii elamu teenindamiseks kui tootmiseks. 15) Kaebuse väide, et ehitis on 61,95 m2 suur ei ole tõene. Ehitise suuruse kohta on esitatud vallale mõõdistus, kus kompleksi suurus oli kokku 42,2 m2. Sellise ehitise aluse pindalaga ehitis ei kuulu ehitusloakohustusliku ehitise hulka. Kuna varikatus on eemaldatav hoonet kahjustamata, sai hoonet ja varikatust lugeda eraldi ehitisteks ning puudus kohustus neid ehitisregistrisse kanda. XXXXXX tn XX asuva ehitise kompleks (hoone ja katusealune koos) on kantud abihoonena ehitisregistrisse. Korstnate täpne kõrgus ei ole vastustajale teada ja antud juhul ei oma see tähtsust. Antud juhul saab vastustaja ehitisena vaadelda ainult varikatust ja selle all paiknevaid abiruumi ja jahekambrit summaarse ehitisealuse pinnaga 42,2 m2 ja kõrgusega 3,6 m, mitte aga suitsuahjusid koos nende korstna kõrgusega. Ehitiste tehnilisi andmeid reguleerib majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, sh ehitise kõrguse arvestamist (§ 30). Määruse nr 57 § 30 lg 4 kohaselt ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata. 16) Kaebaja väidab, et tal puuduvad vahendid uuringute tegemiseks. Ka KeA on leidnud, et neil puuduvad vahendid uuringute tegemiseks (lisa 1) ja on leidnud, et lõhn ja suits ei ole ülemäärased, st jäävad kordades alla piirnormi, seega ei ole vajadust teha uuringut, et tuvastada ohtlike ainete hulka. Ka vastustaja ei ole kohustatud omal kulul uuringuid tegema.

11(17)

17) Kaebaja leiab, et 36 tundi nädalas liha suitsutamist tekitab pideva häiringu, kuid vastustaja sellega ei nõustu. Nädalas on 168 tundi, kui neist 36 tundi toimub suitsutamine, siis jääb 136 tundi suitsutamisest vabaks, seega ei saa tegemist olla pideva või ülemäärase häiringuga. Ka KeA vastustest nähtub, et ülemäärast häiringut ei ole. Kaebaja ja kolmas isik saaksid suitsutamise graafiku ilma vastustaja abita kokku leppida või vajadusel pöörduda tsiviilvaidlusega kohtu poole. Vaidemenetluses puudutatud isik ja kaebaja kokku saada ja omavahel rääkida ei soovinud. 18) Kaebuses mainib kaebaja, et Lääne-Harju Vallavalitsus on ka EhS §-des 134–140 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks. Vastustajale jääb ebaselgeks millise EhS § rikkumisega kaebaja arvates tegemist on. 19) Kaebaja viidatud riigivastutuse seadus rakendub vaid siis kui vastustaja kohustus tuleneb mingist seadusest. Sellist otsest kohustust seadustest ei tulene. KorS § 27 tulenevalt on ohukahtluse korral pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid, mis ei tähenda konkreetselt sellise kohustuse olemasolu. Vastustajal on meetmeid võimalik rakendata vaid vastavalt pädevusele ja otsesele volitusele. 20) Kaebaja viitab keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Vastustaja leiab, et piirväärtused tulenevad atmosfääri õhu kaitse seadusest ning sätestatud piirväärtusi ei ole ületatud. 21) XXXXXX tn XX kinnistu omanikul ja valdajal on PS järgsed õigused omandi kasutamiseks ning kitsendused peavad olema seaduslikud. Seadus, mis keelab liha suitsutamise või grillimise või õhksoojuspumba paigaldamise puudub. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega. Lähtudes eelnimetatud põhjustest ei saa kaebaja ettevõtlustegevuse lõpetamist järelevalvemenetluse kaudu nõuda. Pigem vastupidi AÕS §-st 143 tulenevalt on kinnisasja omanikul talumiskohustus. Tõendatud ei ole, et suits, lõhn ja müra oleks tahtlikult suunatud kaebaja kinnistule, kahjustaks oluliselt kinnisasja kasutamist või oleks vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. AÕS §143 lg-st 2 järeldub, et kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. 22) Lisaks eelnevale peab vastustaja oluliseks märkida, et KorS § 4 lg-st 1 tulenevalt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 4 lõike 2 kohaselt eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. AÕS § 143 alusel on kaebajal võimalik oma õiguste kaitse tagada tsiviilkohtus, millest tulenevalt kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse ei saa olla avaliku korra osa. 23) Kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt saab ettekirjutuses esitada vaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Ehitise registrisse kandmise kohustuse puudumise tõttu ei olnud vallal kohustust teha ettekirjutust ehitiste lammutamiseks või registrisse kandmiseks. 27.01.2022 kanti ehitised registrisse abihoonena. Abihoone ei ole ohtlik ega ebaseaduslik. KeA leidis, et suitsu ja lõhnahäiring ei ole ülemäärane. KOV ei saa ületada

12(17)

EhS § 130 lg-st 2 tulenevat järelevalve teostaja pädevust ega nõuda olematu rikkumise kõrvaldamist. 17.09.2021 valla vastus ja 09.11.2021 vaideotsus on õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

13(17)

vallavalitsuse otsusele või toimingust (järelevalvemenetluse lõpetamine) teavitavale kirjale, millega oleks haldusmenetlus enne 17.09.2021 lõpetatud ning mille peale oleks kaebaja saanud kohtusse pöörduda või esitada vaiet. Vaideotsusest nähtuvalt on enne kaebajat olnud ka teiste vallaelanike poolt korduvaid pöördumisi XXXXXX tn XX lähtuvate häiringutega (vt vaideotsuse p 4). Ei nähtu, et vastustaja oleks oma initsiatiivil esimeste pöördumiste järgselt alustanud haldusmenetlust (järelevalvet) ning selle siis mingil hetkel lõpetanud. Samas on vastuses kaebusele märgitud, et kaebaja esitas taotluse riikliku järelevalvemenetluse alustamiseks, millest järeldub, et menetlust viidi läbi kaebaja taotlusest lähtuvalt (vt ka vastust kaebusele p 1.2). Vaideorgan on ise käsitlenud 17.09.2021 e-kirja, kas haldusakti või toiminguna. See nähtub ka vaideotsuse punktidest 24 ja 25, milles vastustaja on HMS § 73 lg 1 alusel pidanud ennast pädevaks haldusaktile või toimingule esitatud vaiet lahendama. Millegipärast on vaideorgan lugenud vaide esemeks haldusorgani tegevusetuse, ignoreerides 17.08.2021 kaebaja avalduse punktis 11 esitatud taotlusi. Taotlused tuleb lahendada ühemõtteliselt vaideotsuse resolutsioonis lähtudes vaideorgani volitustest vaide läbivaatamisel (HMS § 85). Seega on vaie senimaani korrektselt lahendamata.

14(17)

kinnistul asub abihoone, mis on ehitisregistrisse kandmata. Tuvastatud on, et abihoone varikatus on teisaldatav ning koos katust kandva tagaseinaga suitsuahjudega ei moodusta see ehituslikku kompleksi EhS § 3 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul vajab teisaldatavuse väide täiendavat põhjendamist ja tõendamist (nt fotod) ning kohus pole veendunud, kas haldusorgani hinnang ehitusliku kompleksina mittekäsitlemise osas on põhjendatud. EhS § 3 lg 3 on kaalutlusõigust võimaldav norm ning elamualal väikeettevõtluse lubamine sellises kompleksis, millest tekib häiringuid naabruses elavatele inimestele, võib olla olukord, kus võiks nõuda vähemalt ehitusteatist. See võimaldaks KOV-l ka nõuda ehitustehnilist lahendust, mis näeb ette leevendavad meetmed. Nagu vaideotsusest nähtub peab samas ka EHR-i mittekantav ehitis olema ohutu ja vastama EhS § 11 lg 2 ja § 12 nõuetele. Haldusorgan on väitnud ehitise nõuetekohasust vaideotsuses, tuginedes KeA ja Päästeameti vastustele, mis on antud kaebaja tehtud pöördumiste alusel. See on iseenesest lubatav, kui KOV-il ei ole alust neis seisukohtades kahelda ning see oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Samas ei välista riikliku järelevalve organi tuvastus KOV-i õigust ja kohustust tagada tema territooriumil toimuva tegevuse vastavust seadustele ja kohalikule avaliku korra eeskirjale (vt RKHK 09.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-9408, p 15). Praegusel juhul on 17.09.2021 otsuses X 17.08.2021 taotluse alusel järelevalvemenetluses meetmete rakendamata jätmist põhjendatud üksnes haldusorganil pädevuse puudumisega õhusaaste või -häiringutest tekkinud rikkumiste menetlemiseks (kuigi taotlus oli esitatud ka ehitusjärelevalveks ja seoses tuleohutusega) ning leitud, et taotluse esitajal tuleks pöörduda maakohtusse. Seega ei vasta 17.09.2021 e-kirjas tehtud otsus ei sisu- ega vorminõuetele ning sellega pole lahendatud haldusorganile esitatud taotlust. Kui haldusorgan leidis, et tal puudub pädevus järelevalvemenetluses meetmete rakendamiseks, oleks tulnud seda kohaselt põhjendada, lähtudes kõigist taotluses välja toodud probleemidest ja nende puhul asjakohastest õigusaktidest.

17.08.2021 taotlust uuesti läbi vaatama. Haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse kohaselt (HMS § 5 lg 1), milliseid ja kas on vaja teha täiendavaid menetlustoiminguid asjaolude selgitamiseks.

Heakorraeeskirja § 4 p 19 kohaselt on heakorra nõuete täitmiseks valla territooriumil keelatud elamumaal tootmistegevuse, toodangu ladustamisega või muu elamumaa mittesihtotstarbelise kasutamisega tegelemine, mis häirib olulisel määral naabreid.

16(17)

naabruses elavate inimeste kompromissiga, et leppida kokku naabreid häiriva tegevuse toimumisaegades ja kestuses ning kaaluda, kas on võimalik leida täiendavaid leevendusmeetmeid mõjude vähendamiseks. Ka KOV-i huvi peaks olema kaasa aidata naabritevahelise konflikti lahendamisele. Kohtu arvates tuleks teha selleks osapooltele veelkord ettepanek.

/allkirjastatud digitaalselt/

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.