MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 11.05.2021 otsusele nr 1.2-17/251 ning 07.06.2021 vaideotsusele nr 1.5-5/278
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts, esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts apellatsioonkaebusele lisatud tõend – emeriitprofessor OS 14.12.2021 vastus MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts 13.12.2021 pöördumisele.
2.Jätta MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1534 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-1534 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) keeldus 11.05.2021 otsusega nr 1.2-17/251 heaks kiitmast MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) aretusprogrammi „Tori tõugu hobuste tõuraamatu aretusprogramm, säilitusprogramm ja jõudluskontrolli kord“ muudatusi, mis olid esitatud taotlusega nr 17.1-1/31262. Tori tõugu hobuste aretusprogramm ei ole kooskõlas põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) § 8 lg-ga 2, mille kohaselt, kui tõusiseselt on eristatud mitu alampopulatsiooni, peab iga alampopulatsiooni kohta olema selle aretuseesmärgile vastav aretusprogramm. Iga sellise eristatud alampopulatsiooni kohta peetavat tõuraamatut loetakse originaaltõuraamatuks. Tori tõul on 3 erinevat alampopulatsiooni, millest 2 (universaalsuuna hobuste alampopulatsioon ja vara-tori suuna hobuste alampopulatsioon) on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu. EHS peab tori tõu kolmest alampopulatsioonist kahe alampopulatsiooni originaaltõuraamatut: universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni tõuraamatut ja aretussuuna hobuste alampopulatsiooni tõuraamatut. Mõlemal alampopulatsioonil peab olema eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2012 (EL määrus) art-le 8 vastav aretusprogramm. Taotlusega nr 17.1-1/31262 esitatud tori tõugu hobuste aretusprogrammi II osa (tori tõugu hobuste (tõuraamatu aretussuuna osa (TB) aretusprogramm)) p-s 1.1 on öeldud, et selle aretusprogrammi eesmärgiks on väärtustada tori hobusetõu ajaloolist aretuskäiku, tagada tori tõu genofondi säilitamine ja parandamine ning kasvatada mitmekülgse kasutusotstarbega konkurentsivõimelist tori tõugu hobust. Samas puudub II osas genofondi säilitamise meetodite kirjeldus. Tori tõugu hobuste tõuraamatu universaalse osa säilitusprogramm on toodud ainult universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni kohta. Vastupidiselt PõLAS § 3 lg-s 2 olevatele tõu säilitamise põhimõtetele, milleks on puhasaretus, osalevad tori tõugu hobuste aretusprogrammi II osa p 1.2 kohaselt aretussuuna hobuste aretuses lisaks tori tõugu hobustele täkud komponenttõugudest. Seega on sisuliselt tegemist ristamisprogrammiga. Esitatud programm ei ole kooskõlas EL määruse art 8 lg 3 p-ga c ja I lisa 2. osa p-ga 1h, kuna programmi II osa, milleks on tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna osa (TB) aretusprogramm, ei sisalda genofondi säilitamise meetodite kirjeldust, genofondi säilitamisega seotud üksikasjalikke hindamiskriteeriume ega eesmärgiga seoses aretusloomade valikut. Aretusprogrammi II osa p-s 7 on öeldud, et tõuraamatu TB osa jaguneb põhiosaks ning lisaosadeks A ja B. Aretusprogrammi II osa p 7.6 kohaselt kantakse tori hobuste tõuraamatu lisaosasse B kõik hobused, kes ei ole saadud vastavalt aretusprogrammile, kuid on tõutüübilised ning kelle üks vanematest on tori tõugu hobuste tõuraamatu põhiosasse või lisaosasse A kantud hobune, ning need hobused ei võta osa aretusprogrammist. Lisaosasse B kantud hobuste tõunimetusena kasutatakse väljendit „ristandhobune“ ning ta ei osale tori tõugu hobuste tõuraamatu TA või TB aretusprogrammis. Eeltoodu ei ole kooskõlas EL määruse art 8 § 3 p-ga c, mille kohaselt peab aretusprogramm vastama I lisa 2. osas sätestatud nõuetele, sh punktile 1k.
2.MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts esitas PTA 11.05.2021 otsusele vaide, mis jäeti PTA 07.06.2021 vaideotsusega nr 1.5-5/278 rahuldamata. 2(8)
3-21-1534
3.MTA Eesti Hobusekasvatajate Selts esitas 08.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 11.05.2021 otsuse nr 1.2-17/251 osaliseks ning 07.06.2021 vaideotsuse nr 1.5-5/278 tervikuna tühistamiseks. EHS ei vaidlustanud PTA 11.05.2021 otsust osas, mis puudutab tõuraamatu lisaosa B väljaviimist tõuraamatu aretussuuna osast. PTA-l puudub õigus otsustada alampopulatsioonide esinemise üle. Aretusalaste otsuste tegemine ning aretusprogrammi koostamine on EL määruse kohaselt aretusühingute pädevuses. Vastustaja asus 11.05.2021 otsuses õigusvastaselt sisustama tori tõugu hobuste aretusprogrammi, jättes tähelepanuta kaebaja väite, et tori tõus ei ole looma omaduste alusel eristuvaid aretuseesmärke ega eristuvaid alampopulatsioone. Tegemist on ühe tõuraamatuga, mis on jagunenud kaheks aretussuunaks: 1) universaalsuund, mille tõuraamatu osa on tähistatud TA, ja 2) aretussuund, mille tõuraamatu osa on tähisega TB. Aretussuund ei tähenda alampopulatsiooni tekkimist teaduslikus mõttes. PõLAS § 2 lg 2 kohaselt on alampopulatsiooni moodustamise aluseks looma omaduste alusel kahe või enama aretuseesmärgiga aretussuuna olemasolu. PõLAS ei kehtesta looma omadusi, mille alusel eristatakse kahte või enamat erineva aretuseesmärgiga aretussuunda, mis võiksid moodustada igaüks eraldi alampopulatsiooni. Tori tõus ei ole tõusiseselt looma omaduste alusel eristatud alampopulatsioone, vaid eristatakse aretussuundasid. Aretusprogrammis ei ole TA ja TB aretussuunal erinevaid eesmärke. Vastustaja ajab segamini aretuseesmärgid ja meetodid. Viimased ei ole alampopulatsioonide moodustamise aluseks. Vastustaja viide ristamisprogrammile on väär, kuna aretuses kasutatavate komponenttõugude täkud tunnustatakse ja kantakse tori tõuraamatu peatõuraamatu osasse. Seega on tegemist puhasaretusega ja puudub vastuolu PõLAS § 3 lg-ga 4.
4.Põllumajandus- ja Toiduamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde. Alampopulatsiooni mõiste tuleneb PõLAS § 2 lg-st 2 ning see toodi kehtivasse õigusesse 01.01.2019. Selle ajani oli ohustatud tõugude kontekstis kasutusel lihtsalt vormel „eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist“. Sel põhjusel oli kuni 31.12.2018 tori tõugu hobuste osas ohustatud tõug määratletud läbi aretussuuna mõiste ning ohustatud olid universaalsuund ning vana-tori suund. Kehtiva PõLAS § 2 lg 2 kohaselt sõltub alampopulatsiooni esinemine sellest, kas tõusiseselt on eristatud kahte või enamat erineva aretuseesmärgiga aretussuunda. Õige pole kaebaja väide, et tori hobuste tõuraamat ei erista mitut alampopulatsiooni. Tori tõugu hobuste tõuraamatuid peavad Eestis 2 aretusühingut: kaebaja ja Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ. Kaebaja aretusprogrammis oli 2 suunda: universaalsuund (TA) ja aretussuund (TB), Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ aretusprogrammis on üks aretussuund – vana tori suund (VT). Seega on tori tõu puhul eristatavad kolm alampopulatsiooni, millest ohustatud tõugude loetellu kuuluvad kaks (TA ja VT). EL määruse kohaselt on aretusalaste otsuste tegemine ja aretusprogrammide koostamine aretusühingute ainupädevuses, kuid sellest ei saa järeldada, et vastustajal puudub alus hinnata heakskiitmiseks esitatud aretusprogrammi kooskõla kehtiva õigusega.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes 11.05.2021 otsuse ja 07.06.2021 vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). PTA 11.05.2021 otsus on struktureerimata ning sel põhjusel väga raskesti mõistetav. See puudus ei too aga kaasa 11.05.2021 otsuse tühistamist ega ka õigusvastaseks tunnistamist. Õige pole kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus õigus otsustada, kas tori hobuste universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobused moodustavad kaks alampopulatsiooni. 3(8)
3-21-1534 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestab haldusorgani uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kuna mitme alampopulatsiooni esinemisel peab iga alampopulatsiooni kohta olema selle aretuseesmärgile vastav aretusprogramm (PõLAS § 8 lg 2), on PTA-l õigus tuvastada tõusiseste alampopulatsioonide esinemine. PõLAS § 2 lg 2 sätestab alates 01.01.2019 tõusisese alampopulatsiooni mõiste, nähes ette, et kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam erineva aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad need eraldi alampopulatsiooni. PõLAS § 8 lg 2 näeb ette iga alampopulatsiooni kohta aretuseesmärgile vastava aretusprogrammi olemasolu. Vaidlust ei ole, et kui vastustaja tuvastas õiguspäraselt, et universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobused moodustavad kaks alampopulatsiooni, siis ei vasta kaebaja aretusprogramm PõLAS § 8 lg 2 nõuetele. Kaebaja mõistab aretuseesmärki kitsalt EL määruse tähenduses, kuid jätab täielikult tähelepanuta, et tema aretusprogrammis on universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobuste aretusel erinevad eesmärgid. Aretusprogrammi eesmärk EL määruses ning PõLAS § 2 lg-s 2 sätestatud aretuseesmärgi aretussuund ei ole samatähenduslikud. Kaebaja loogikat järgides ei oleks alampopulatsioonide tekkimine üldse võimalik, v.a kui eesmärgiks on uue tõu loomine. EL määruse art 8 lg 3 p-i a alap-i i kohaselt saab aretusprogrammi eesmärgiks olla: 1) tõu parandamine, 2) tõu säilitamine, 3) uue tõu loomine, 4) tõu taastamine. Seega, kui ohustatud tõu siseselt toimub aretamine kahes suunas (tori hobuste universaalsuuna tõuraamatu all aretatakse universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobuseid), võib selline aretus kaasa tuua olukorra, kus tõu säilitamise ja parandamise egiidi all toimub tegelikult algupärase genofondi rikkumine. Arvestades kaebaja esitatud tori tõugu hobuste aretusprogrammi, nähtub sellest kaks erinevat aretussuunda, ehkki aretuseesmärgid (tõu säilitamine ja tõu parandamine) on kaebaja aretusprogrammis sõnastatud identselt. Kõrvutades universaalsuuna ja aretussuuna tori hobuse tõu omadusi, on üheselt nähtav, et aretussuund on neil erinev. Erinevad on nii tõu omadused (turjakõrguse, rinnaümbermõõdu, kämblaümbermõõdu miinimum ja maksimum) kui ka hobuste tüpaaž. Nii on universaalsuuna hobuste osas võrreldes aretussuunaga eesmärgiks suurem massiivsus ja suhteliselt suurem keha pikkus. Lisaks on aretussuuna hobuste puhul kirjeldatud hüpet, mida ei ole universaalsuuna hobuste puhul välja toodud. Samuti on erisused seesmiste omaduste (tervis, kohanemisvõime, söödakasutus, iseloom, temperament, jõudlus, sigivus) osas. Universaalsuuna puhul on välja toodud, et soovitud on hobune, kes sobib metsa- ja talutöödele, hobuturismi, hipoteraapiasse jne. Aretussuuna hobuse osas on aga soovitud hobune, kes sobib mitmekülgse ja tasakaaluka hobusena kasutamiseks kõikidel ratsaspordialadel, turismis, kergematel talutöödel jne. Seega nähtub, et aretussuuna puhul on selge soov aretada universaalsuuna hobusest erinev hobune. Oluline on veel, et kui universaalsuuna osas on lubatud vaid puhasaretus, siis aretussuunas on lubatud komponenttõugude kasutamine. Vastustaja tellitud ja Eesti Maaülikooli läbiviidud uuring ning selle arvustus kinnitavad vastustaja seisukohta, et aretussuuna ja universaalsuuna hobuseid tuleks pidada erinevateks alampopulatsioonideks. Selle kohaselt on aretussuuna hobuseid raske pidada tori hobusteks ning kui aretussuuna hobused on kõige sarnasemad Eesti sporthobustele või hannoverile, siis universaalsuuna ja vana-tori suuna hobused ei eristu teineteisest üldse ning tuleks lugeda ühtseks tori tõuks. Maaeluministri 21.12.2018 määrus nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ näeb § 1 p-s 2 ette, et tori hobuste puhul loetakse ohustatuks universaalsuuna hobuste alampopulatsioon ning vana-tori suuna alampopulatsioon. Lähtudes kaebaja loogikast, mille 4(8)
3-21-1534 kohaselt aretussuund eraldiseisvat alampopulatsiooni ei moodusta, tuleks aretussuuna hobused lugeda universaalsuuna hobusteks ning neid tuleks käsitada ohustatuna. Seda aga kaebaja ei väida, vaid on nõus, et aretussuuna hobuste näol ei ole tegemist ohustatud tõuga. Kuna kaebaja esitatud aretusprogramm ei vastanud PõLAS § 8 lg 2 nõuetele, ei ole vaja muid kaebuse väiteid analüüsida (kooskõla EL määruse art 8 lg 3 p-ga c ning I lisa 2. osa p-dega 1h ja 1k), vaid piisab hinnangust, et 11.05.2021 otsus ja 07.06.2021 vaideotsus on ka selles osas õiguspärased. Kuigi kaebajat ei kuulatud p-i 1k osas haldusmenetluses ära, ei too see HMS § 58 järgi kaasa otsuse tühistamist. PõLAS-i regulatsioon, mis sätestab alampopulatsiooni mõiste ning kohustab koostama alampopulatsioonile eraldiseisva aretusprogrammi, ei ole vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 11. Väljaspool EL õigusega reguleeritut on riigil ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas põllumajandusloomade aretust reguleerida ning selle tulemuseks ei ole ohustatud tõugude hävimine või kaebaja õiguste alusetu piiramine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.11.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväiteid. PõLAS § 2 lg 2 ja § 8 lg 2 kompavad selgelt teaduse piire ja otsustavad asjaolude üle, mis rangelt võetuna saavad olla ainult teaduslikult põhistatud andmetele tuginevad. Seadusandja ei saa otsustada loodusseaduste üle. Alampopulatsiooni tekkimise seadmine sõltuvusse erinevatest arengusuundadest, on voluntaristlik, sest eesmärk ei tekita iseenesest alampopulatsiooni. Samuti ei tekita alampopulatsiooni hobuslaste hüppevõime. Mitte üheski Euroopa riigis ei ole hobuslaste populatsiooni alampopulatsiooniks takistussõidu hobune või koolisõiduhobune. Muidu võiks jõuda järeldusele, et trummi mängiv karu on karulaste alampopulatsioon. Asja õigemaks lahendamiseks tuleb vastavalt HKMS § 198 lg-le 3 asja juurde võtta Eesti Maaülikooli emeriitprofessori OS arvamus, mille järgi ei saa universaalsuuna ja aretussuuna tori hobuseid eristada alampopulatsioonideks kämblaümbermõõdu erinevuste või hüppevõime järgi. Alampopulatsioon ei teki aretussuuna alusel. Aretusprogrammis arvestati üksnes hobuste põlvnemisandmeid – universaalsuunda kanti toru hobused, kes põlvnesid tori tõugu vanematest ja aretussuunas on kasutatud ka komponenttõu esindajaid. PõLAS § 2 lg 2 alusel on võimalik alampopulatsiooni tekkimine enne selle tegelikku tekkimist, sest seaduses kasutatud mõiste alusel tekib alampopulatsioon „eristatavast arengusuunast“. Selline seisukoht on kummaline, sest alampopulatsiooni eristumine populatsioonist saab toimuda tulevikus ja selgelt väljakujunenud geneetiliste muudatuste alusel, mitte ei teki see seaduses nimetamise kaudu. Mõiste „alampopulatsioon“ on teaduslik termin ja selle seaduses normatiivselt defineerimine peab tuginema teaduslikele alustele. Vastupidine seisukoht riivab PS §-s 38 sätestatud õigust teaduse vabadusest. Halduskohtu poolt viidatud Eesti Maaülikooli uuringu kokkuvõte ütleb selgelt, et tõusiseseid alampopulatsioone tori tõus ei ole ning tori tõusiseste erinevate arengusuundade mõttes analüüsitud alampopulatsioonide (TA, TB ja VT) hobused on geneetiliselt sarnased. Kohus suhtus pealiskaudselt kaebaja taotlusse jätta PõLAS § 2 lg 2 ja § 8 lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 11. Aretusprogramm oli kooskõlas EL normidega. EL määrus ei tunne alampopulatsiooni mõistet. Alampopulatsiooni mõiste sissetoomisega ja eraldi aretusprogrammide nõudmisega ähmastab vastustaja EL määruse toimet nii PõLAS § 9 lg 1 tähenduses kui ka üldiselt. Kaebaja õigused on rikutud seeläbi, et talle pannakse kohustus 5(8)
3-21-1534 mitteteaduslikult põhistatud alampopulatsiooni esinemise tunnistamiseks ja selle järgi käitumiseks. PõLAS § 2 lg 2 on meelevaldne norm. Kui seadusandja saab kehtestada alampopulatsiooni mõiste, piirab see aretusühingute vaba eneseteostust EL määruse alusel tegutsemiseks. Aretustegevus on aretusühingu iseseisev tegevusvaldkond ja riigil puudub õigus sekkuda aretusprogrammide koostamisse, aretuseesmärkide hindamisse või alampopulatsioonide nimetamisse. Vastustaja asus 11.05.2021 otsuses õigusvastaselt sisustama tori tõugu hobuste aretusprogrammi. Kaebajal puudub igasugune vajadus esitada tõuraamatut muu struktuuriga, kui on 2018. a-l heaks kiidetud kehtiv aretusprogramm. Tegemist on ühe tõuraamatuga, mis on jagatud kaheks aretussuunaks ning selguse mõttes on ära toodud mõlema suuna aretusprogrammid. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, kuidas saab alampopulatsiooni tekkimise aluseks olla hobuste kasutuvaldkond, hüppevõime, kehapikkus või massiivsus.
7.Põllumajandus- ja Toiduamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes vaidlustatud haldusaktides toodud seisukohtade juurde. Alampopulatsiooni mõiste määratlemisel ei ole mingit pistmist loodusseadustega, sh ei tulene vastav mõiste ühestki loodusseadusest. Keegi pole võtnud seisukohta, et hobuse hüppevõime tekitab alampopulatsiooni. Samamoodi pole menetluses väidetud ega halduskohtu poolt järeldatud nagu moodustaks kusagil eraldi alampopulatsioonid erinevate ratsaspordialade hobused või trummi mängivad karud. PõLAS § 2 lg 2 kohaselt määrab alampopulatsioonide olemasolu see, et tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam erineva aretuseesmärgiga aretussuunda. Täitevvõim peab avaliku võimu teostamisel lähtuma kehtivast õigusest ning tal ei ole võimalik jätta kehtiva õiguse normi kohaldamata või tõlgendada seda normist lähtuva seadusandja tahtega vastuolus oleval viisil pelgalt seetõttu, et normile omistatakse hinnanguid „kummaline“, „merkantiilne“ jt apellatsioonkaebuses kasutatud adjektiivid. Ükski kehtiva õiguse norm, sh PS norm ei kohusta seadusandjat määratlema seadustes kasutatavaid mõisteid selliselt, et seaduses mõistele antud sisu kattub nt teaduses samale mõistele omistatud tähendusega. Õige pole apellatsioonkaebuse seisukoht, et vastustaja ega halduskohus pole teinud kaebajale etteheiteid aretusprogrammi EL õigusele vastavuse osas. Vaidlustatud haldusaktis on asutud seisukohale, et aretusprogramm ei vasta EL määruse art 8 lg 3 p-s c ning I lisa 2. osa p-des 1h ja 1k sätestatud nõuetele. Loogiliselt vigane on kaebaja retooriline küsimus, et mis juhtub siis, kui aretuseesmärk on tõusiseselt sama, aga aretussuunad on erinevad. Erinevate aretussuundade olemasolu tähendab, et vastavate aretussuundade eesmärgid on erinevad (PõLAS § 2 lg 2). Nt ei ole võimalik samaaegselt aretada ühelt poolt suurt ja massiivset hobust (üks aretussuund) ja teiselt poolt sihvakamat sportlikku hobust (teine aretussuund) ning mõlema suuna jaoks püstitada sama eesmärk, et hobune suudaks võistlustel ületada võimalikult kõrgeid takistusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele emeriitprofessor OS 14.12.2021 arvamuse küsimuses, kas tori hobuse tõugu saab jagada alampopulatsioonideks. Taotluse kohaselt on nimetatud tõend vajalik asja õigemaks lahendamiseks HKMS § 198 lg 3 mõistes. Vastustaja tõendi juurdevõtmisele vastu ei vaielnud, vaid märkis, et sellest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
6(8)
3-21-1534 HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata, jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja pole praeguses asjas põhistanud, miks ei saanud nimetatud tõendit esitada juba halduskohtus. Kaebaja on arvamuse saamiseks O. Saveli poole pöördunud alles pärast halduskohtu otsust ning ilmselgelt oleks olnud võimalik sama seisukohta küsida ka varem. Seega on tõend esitatud viivitusega ning ringkonnakohus saab sellega arvestada vaid juhul, kui see on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tõendi asja juurde võtmine ei ole põhjendatud. Vastustaja lähtus 11.05.2021 otsuse tegemisel PõLAS § 2 lg 2 sõnastusest ning poolte vahel pole iseenesest vaidlust selles, et alampopulatsiooni mõiste kasutamine õigusaktis ei pruugi olla identne selle mõiste loodusteadusliku sisuga. Seega ei ole asja lahendamisel määrav analüüs sellest, kuidas loodusteaduslikult alampopulatsioonid tekivad.
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustajal puudus õiguslik alus keelduda aretusprogrammi heakskiitmisest. Muu hulgas tugineb kaebaja PõLAS-i muutmise seaduse eelnõule (624 SE), millega muudetakse PõLAS § 11 lg-te 2 ja 3 sõnastust. Vastustaja tugines heakskiidu andmisest keeldumisel PõLAS § 11 lg-le 2, mille kohaselt teeb PTA hobuslaste aretusprogrammi heakskiitmisest keeldumise otsuse, kui aretusprogramm ei vasta EL määruse art-s 8 sätestatud nõuetele. Esmalt märgib ringkonnakohus, et eelnõust 624 SE ei nähtu, et hetkel kehtiva redaktsiooni alusel oli heakskiitmisest keeldumine lubamatu ning PTA 11.05.2021 oleks seetõttu formaalselt õigusvastane. Seletuskiri ütleb, et muudatus on tingitud asjaolust, et PõLAS § 11 lg-te 2 ja 3 sõnastust on praegu võimalik mitmeti tõlgendada. EL määruse art 8 lg 3 p c järgi hindab pädev asutus aretusprogrammi ja kiidab selle heaks, kui aretusprogramm vastab muu hulgas I lisa 2. osas sätestatud nõuetele. Vastustaja on 11.05.2021 otsuses tuvastanud, et kaebaja esitatud tori tõugu hobuste aretusprogrammi II osa, mis puudutab aretussuuna (TB) hobuseid, ei vasta EL määruse I lisa 2. osa p-dele 1h ja 1k. Sõltumata sellest, kas vastustaja tuvastas rikkumised õigesti, oli ta PõLAS § 11 lg-st 2 tulenevalt pädev hindama, kas aretusprogramm vastas EL määruse I lisa 2. osa nõuetele. Seega on otsus formaalselt õiguspärane.
11.Kui kaebaja peab pädevuse puudumise all silmas ka seda, et alampopulatsiooni esinemise saab kindlaks teha üksnes teaduslikult ning PTA-l ei ole selles osas otsustusõigust, selgitab ringkonnakohus järgmist. Vastustaja tugines alampopulatsiooni esinemise tuvastamisel PõLAS § 2 lg-le 2, mille järgi, kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam erineva aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad need igaüks eraldi alampopulatsiooni. Lisaks nähtub ka PõLAS § 3 lg 2 alusel kehtestatud 21.12.2018 määruse nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ § 1 p-st 2, et tori hobuse puhul loetakse ohustatuks universaalsuuna hobuste alampopulatsioon (TA) ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon (VT). Nagu halduskohus õigesti märkis, ei ole eelneva põhjal alust järeldada, et aretussuuna (TB) hobused ei moodusta eraldi alampopulatsiooni PõLAS § 2 lg 2 tähenduses. Vastustaja on asjakohaselt juhtinud tähelepanu asjaolule, et juriidilised mõisted ei pruugi alati kattuda samadele mõistetele tavaelus või teistes teadusvaldkondades antud tähendusega. Seega ei ole asjas määrav, kuidas sisustab alampopulatsiooni mõistet loodusteadus. Eeltoodu ei tähenda, et seadusandja on sekkunud PS § 38 lg-s 1 sätestatud teaduse vabadusse. 7(8)
3-21-1534 Loodusteaduse valdkonnas saab alampopulatsiooni mõistet jätkuvalt kasutada seal levinud tähenduses. Kui on täidetud PõLAS § 2 lg 2 l-s 1 toodud tingimused, tuleb PõLAS § 8 lg 2 kohaselt esitada aretusprogramm iga alampopulatsiooni kohta. Asjaolu, et EL määrus ei tunne alampopulatsiooni mõistet, ei tähenda, et PõLAS-i vastav regulatsioon on EL õigusega vastuolus.
12.PõLAS § 2 lg 2 ja § 8 lg 2 ei ole vastuolus PS-ga. Vaidlusaluse regulatsiooni tõttu ei saa kaebaja heakskiitmiseks esitada enam ühist aretusprogrammi, vaid peab nii universaalsuuna (TA) kui ka aretussuuna (TB) hobuste osas koostama eraldi aretusprogrammi. Mõlemad aretusprogrammid peavad iseseisvalt vastama EL määruse art 8 nõuetele. PTA 11.05.2021 otsuses tuvastati aretussuuna (TB) hobuste osas aretusprogrammis puudused (vastuolu EL määruse I lisa 2. osa p-dega 1h ja 1k). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei piira aretusühingute vaba eneseteostust (PS § 19) ega sunni kaebajat tunnistama mitteteaduslikku alampopulatsiooni mõistet. Teatud formaliseeritus (aretusprogrammide koostamine ja heakskiitmiseks esitamine) on aretustegevuses vajalik. Kaebaja on juba varem pidanud eraldi arvestust universaalsuuna ja aretussuuna hobuste üle ning on nende osas seadnud erineva aretuseesmärgiga aretussuunad. Seega ei suuna PõLAS § 2 lg 2 ja § 8 lg 2 kaebajat tegema sisulisi muudatusi oma senises aretustegevuses, vaid kaebajal tuleb varasema ühe aretusprogrammi asemel koostada kaks. Eeltoodut ei saa pidada ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi riivavaks (PS § 11).
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.