MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 11.05.2021 otsuse nr 1.2-17/251 „Aretusprogrammi muudatuste heakskiitmisest keeldumine“ osaliseks tühistamiseks ja 07.06.2021 vaideotsuse nr 1.55/278 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts, seaduslik esindaja Imre Sams ja volitatud esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 18. oktoobril 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.12.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi ka EHS) pidi hiljemalt 01.02.2019 esitama Veterinaar- ja Toiduametile1 (edaspidi ka VTA või alates 01.01.2021 toimunud sündmuste osas
Alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet
PTA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 08.06.2016 määrusega (EL) 2016/10122 (edaspidi EL määrus) ning põllumajandusloomade aretuse seadusega (edaspidi PõLAS) vastavusse viidud aretusprogrammid. EHS esitas 30.01.2019 VTA-le taotluse tegevusloa muutmiseks tori tõugu hobuste aretus- ja säilitusprogrammi ning jõudluskontrolli korra osas (taotlus nr 17.1-1/3269). VTA 20.02.2019 otsusega nr 8 keelduti tegevusloa muutmisest. Eelnimetatud VTA 20.02.2019 otsus tunnistati vaidemenetluses kehtetuks, misjärel jätkas VTA EHS-i 30.01.2019 taotluse menetlust. EHS esitas 08.11.2019 VTA-le uue taotluse tegevusloa muutmiseks tori tõugu hobuste aretus- ja säilitusprogrammi ning jõudluskontrolli korra osas (taotlus nr 17.1-1/31262).
2.PTA 11.05.2021 otsusega nr 1.2-17/251 (edaspidi 11.05.2021 otsus) keelduti heaks kiitmast 08.11.2019 EHS-i esitatud aretusprogrammi „Tori tõugu hobuste tõuraamatu aretusprogramm, säilitusprogramm ja jõudluskontrolli kord“ muudatusi, kuna see ei vasta PõLAS § 8 lg-le 2 ning EL määruse artikli 8 punkti 3 alapunktile c) ning seal viidatud I lisa 2. osa punkti 1 alapunktide h) ja k) nõuetele.
3.EHS esitas PTA 11.05.2021 otsusele vaide, mis jäeti 07.06.2021 vaideotsusega nr 1.5-5/278 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
4.MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi ka kaebaja) esitas 08.07.2021 kaebuse PTA 11.05.2021 otsuse osaliseks ning vaideotsuse koguulatuses tühistamiseks. Kaebaja ei vaidlusta otsust osas, mis puudutab tõuraamatu lisaosa B väljaviimist tõuraamatu aretussuuna osast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.PTA-l puudub õigus otsustada alampopulatsioonide esinemise üle, sh tuvastada nende esinemine või puudumine. Aretusalaste otsuste tegemine ning aretusprogrammide koostamine on EL määruse kohaselt aretusühingute pädevuses ning vastustajal ei ole seaduslikku alust järeldada ja nõuda aretusprogrammis alampopulatsioonide eristamist. Vastustaja asus 11.05.2021 otsuses õigusvastaselt sisusama tori tõugu hobuste aretusprogrammi, jättes tähelepanuta kaebaja väite, et tori tõus ei ole looma omaduste alusel eristuvaid aretuseesmärke ega eristatud alampopulatsioone. Kaebajal puudub igasugune vajadus esitada tori tõugu hobuste tõuraamatut muu struktuuriga kui on kehtiv aretusprogramm. Tegemist on ühe tõuraamatuga, mis on jagunenud kaheks aretussuunaks: 1) universaalsuund, mille tõuraamatu osa on tähistatud TA ja 2) aretussuund, mille tõuraamatu osa on tähisega TB. Aretussuund ei tähenda alampopulatsiooni tekkimist teaduslikus mõttes.
5.2.PõLAS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on alampopulatsiooni moodustamise aluseks looma omaduste alusel kahe või enama aretuseesmärgiga aretussuuna olemasolu. Seejuures ei kehtesta PõLAS looma omadusi, mille alusel eristatakse kahte või enamat erineva aretuseesmärgiga aretussuunda, mis võiksid moodustada siis igaüks eraldi alampopulatsiooni. Tori tõus ei ole tõusiseselt looma omaduste alusel eristatud alampopulatsioone, vaid eristatakse aretussuundasid. Kaebaja esitatud aretusprogramm näeb ette ühe tõuraamatu raames kahte aretussuunda – universaalsuund (TA) ning aretussuund (TB). Vastustajale esitatud aretusprogrammis on nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1012, 8. juuni 2016, tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (EMPs kohaldatav tekst)
2 (7)
tõuraamatu TA osas kui ka TB osas tori hobuste omadused välja toodud ning need ei eristu. Seejuures on kumbagi tõuraamatu ossa hobused eristatud põlvnemisandmete alusel. Samuti ei ole aretusprogrammis TA ja TB aretussuunal erinevaid eesmärke. Aretuseesmärgid on mõlemal juhul samad. EL määruse artikli 8 kohaselt võib aretusprogrammil olla üks või mitu aretuseesmärki. Vastustaja ajab segamini aretuseesmärgid ja meetodid. Viimased ei ole aluseks alampopulatsioonide moodustamisele.
5.3.Vastustaja väide ristamisprogrammist on väär, kuna aretuses kasutatavate komponenttõugude täkud tunnustatakse ja kantakse tori tõuraamatu peatõuraamatu osasse. Sel põhjusel on tegemist puhasaretusega ja puudub vastuolu PõLAS § 3 lg-ga 4.
5.4.Kaebaja taotlus vastab EL määruse artiklile 8 ning PõLAS § 8 lg-le 2. EL määruses artiklis 8 ei räägita alampopulatsioonidest ja nendele vajalikest aretusprogrammidest. Tori tõugu hobuste tõuraamatus puuduvad PõLAS mõistes eraldi alampopulatsioonid ning PTA-l puudub alus asuda alampopulatsioone looma ning neid aretusühingu peetavas tõuraamatus tuvastama. Kaebaja esitatud aretusprogramm vastab EL määruse artikli 8 punkti 3 alapunkti c) nõuetele. Heakskiidetud aretusprogrammi muutmist käsitleb EL määruse artikli 8 asemel artikkel 9.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Alampopulatsiooni mõiste tuleneb PõLAS § 2 lg-st 2 ning see toodi kehtivasse õigusesse 01.01.2019. Kuni 31.12.2018 oli ohustatud tõugude kontekstis kasutusel lihtsalt vormel „eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist“. Sellel põhjusel oli kuni 31.12.2018 tori tõugu hobuste osas ohustatud tõug määratletud läbi aretussuuna mõiste ning ohustatud olid universaalsuund ning vana-tori suund. Kehtiva PõLAS § 2 lg 2 kohaselt sõltub alampopulatsiooni esinemine sellest, kas tõusiseselt on eristatud kahe või enama erineva aretuseesmärgiga aretussuunda või mitte. Kui selline fakt tuvastatakse, siis esinevad ka alampopulatsioonid. Faktiliste asjaolude kindlakstegemine on haldusmenetluses haldusorgani ülesanne. Et vastustaja peab tõu raames alampopulatsioonide esinemise tuvastama, tuleneb ka PõLAS § 3 lg 3 punktist 3 ja lg-st 4. Mitme alampopulatsiooni esinemisel peab iga alampopulatsiooni kohta olema selle aretuseesmärgile vastav aretusprogramm (PõLAS § 8 lg 2).
6.2.Kaebaja väide, et tori hobuste tõuraamat ei erista mitut alampopulatsiooni, on väär. Tori hobune on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu, kus ohustatud tõuks on tori hobune, mille puhul loetakse ohustatuks universaalsuuna hobuste alampopulatsioon ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon. Tori tõugu hobuste tõuraamatuid peavad Eestis 2 aretusühingut: kaebaja ja Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ. Kaebaja aretusprogrammis oli kaks aretussuunda: universaalsuund (TA) ja aretussuund (TB) ja Vana-Tori Hobuse Ühingu aretusprogrammis on üks aretussuund – vana tori suund (VT). Seega on tori tõu puhul eristatavad kolm alampopulatsiooni, millest ohustatud tõugude loetellu kuuluvad kaks (TA ja VT) ning ühte (TB) ei loeta ohustatud tõuks. Ka kohutupraktikas on leitud, et kaebaja aretusprogrammis kirjeldatud tõuraamatu osad TA ja TB on kaks iseseisevat tõuraamatut (Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2014 otsus nr 3-121764, punkt 17). PõLAS tähenduses loetakse iga selliselt eristatud alampopulatsiooni kohta peetavat tõuraamatut eraldi originaaltõuraamatuks.
6.3.Kaebaja seni kehtiv tori hobuste aretusprogramm kinnitab, et tori hobuste puhul on eristatavad universaalsuuna hobuste populatsioon ja aretussuuna hobuste populatsioon. Seda saab välja lugeda nii aretusmeetoditest kui ka aretuseesmärkidest. Nt TB suuna aretusmeetodid lubavad komponenttõugude hobuste osalemist aretuses, siis TA suuna puhul on lubatud ainult puhasaretus. Sama on ka aretuseesmärkidega. Ehkki mõlemal juhul on eesmärgiks tõu säilitamine ja parandamine, siis aretusprogramm kirjeldab universaalsuuna ja aretussuuna hobuste omadusi 3 (7)
ja aretusega taotletavaid eesmärke erinevatena ja samuti on erinevad mõlema aretussuuna puhul rakendatavad aretusmeetodid. Seega ka senine kaebaja aretusprogramm nägi ette tõu kaks alampopulatsiooni PõLAS § 2 lg 2 tähenduses.
6.4.Et EL määruse kohaselt on aretusalaste otsuste tegemine ja aretusprogrammide koostamine aretusühingute ainupädevuses, siis ei saa sellest järeldada, et vastustajal puudub alus hinnata heakskiitmiseks esitatud aretusprogrammi kooskõla kehtiva õigusega. Kuivõrd kaebaja heakskiitmiseks esitatud aretusprogrammis on tuvastatavad alampopulatsioonid PõLAS § 2 lg 2 tähenduses – universaalsuund (TA) ja aretussuund (TB) – peavad kaebaja vastavad aretusprogrammid vastama PõLAS § 8 lg 2 sätestatud põhimõttele.
6.5.Kaebaja heakskiitmiseks esitatud aretusprogramm ei vasta EL määruse artikli 8 punktiga 3c ja I lisa 2. osa punktiga 1h kehtestatud nõudele, kuivõrd II osa, milleks on tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna osa (TB) aretusprogramm, ei sisalda genofondi säilitamise meetodite kirjeldust ega genofondi säilitamisega seotud üksikasjalikke hindamiskriteeriume ega ka eesmärgiga seoses aretusloomade valikut. Lisaks sätestab aretusprogrammi II osa punkt 1.2, et hobuste aretuses osalevad lisaks tori tõugu hobustele täkud komponenttõugudest ja seetõttu on tegu sisuliselt ristamisprogrammiga. Tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna osa (TB) aretusprogrammi üldine aretuseesmärk – tõu säilitamine ja tõu parandamine – ei ole kooskõlas programmis toodud aretusmeetoditega ning viib aretusprogrammi vastuollu PõLAS § 3 lg-s 4 sätestatud puhasaretuse põhimõttega.
6.6.Heakskiitmiseks esitatud aretusprogramm ei vasta EL määruse artikli 8 punktiga 3c ja I lisa
2.osa punktiga 1k kehtestatud nõudele, kuivõrd aretusprogrammi II osa punkt 7.6 lubab lisaossa B kanda hobused, kes ei ole saadud vastavalt aretusprogrammile ning puuduvad ka aretusprogrammi tingimused, mis võimaldavad asjaomaste loomade järglaste põhiosasse kandmist vastavalt normidele. Kaebusest saab järeldada, et selles osas nõustub kaebaja vaidlustatud otsusega ja seega antud küsimuses vaidlus puudub.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.EHS nõustus 11.05.2021 otsusega osas, mis puudutas tõuraamatu lisaosa B väljaviimist tõuraamatu aretussuuna osast. Muus osas kaebaja 11.05.2021 otsuses toodud seisukohtade ja otsuse resolutsiooniga ei nõustu.
8.Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei korda kohus PTA 11.05.2021 otsuse3 ja vaideotsuse4 seisukohti, kuna nõustub nendega. Küll aga peab kohus vajalikuks välja tuua, et PTA 11.05.2021 otsusele võib ette heita, et see on struktureerimata ning sel põhjusel ka väga raskesti mõistetav. Haldusakti struktureerimine viisil, et sellest on selgelt arusaadav menetluse käik ning eraldiseisvalt menetlusosaliste ja haldusorgani seisukohad, aitavad tagada õigust heale haldusele ning võimaldavad järgida haldusorgani põhjendusi konkreetse sisuga haldusakti andmisel. See etteheide ei too aga kaasa 11.05.2021 otsuse tühistamist ega ka õigusvastaseks tunnistamist. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
9.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PTA-l puudus otsuse tegemisel õigus otsustada, kas tori hobuste universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobused moodustavad kaks alampopulatsiooni. HMS § 6 sätestab haldusorgani uurimispõhimõtte ning selle kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama asja lahendamiseks kõik olulised asjaolud. Kuna mitme alampopulatsiooni esinemisel
Kaebuse lisa 3. Kaebuse lisa 8. 4 (7)
peab iga alampopulatsiooni kohta olema selle aretuseesmärgile vastav aretusprogramm (PõLAS § 8 lg 2), siis järelikult on PTA-l ka õigus tuvastada tõusiseste alampopulatsioonide esinemine.
10.Alates 01.01.2019 kehtib uus PõLAS ning kuni selle ajani kehtinud põllumajandusloomade aretuse seadus5 ei näinud ette tõusisest alampopulatsiooni mõistet. Alates 01.01.2019 sätestab aga PõLAS § 2 lg 2 eraldi tõusisese alampopulatsiooni mõiste. Nimetatud sätte kohaselt kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam erineva aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad need igaüks eraldi alampopulatsiooni. Igal sellisel alampopulatsioonil on eristatav nimetus, mis lisatakse põlvnemist tõendaval dokumendil tõunimetuse järele või sellele järgnevale reale. PõLAS § 8 lg 2 näeb ette iga alampopulatsiooni kohta aretuseesmärgile vastava aretusprogrammi olemasolu. Vaidlust ei ole, et kui vastustaja tuvastas õiguspäraselt, et universaalsuuna (TA) ning aretussuuna (TB) hobused moodustavad kaks alampopulatsiooni, siis kaebaja esitatud aretusprogramm PõLAS § 8 lg 2 nõuetele ei vasta.
11.Kaebaja mõistab kohtumenetluses aretuseesmärki kitsalt EL määruse tähenduses, kuid jätab täielikult tähelepanuta, et tema esitatud aretusprogrammis on universaalsuuna (TA) ning aretussuuna (TB) hobuste aretusel erinevad eesmärgid. Aretusprogrammi eesmärk EL määruses ning PõLAS § 2 lg-s 2 sätetatud aretuseesmärgi aretussuund, mis on aga aluseks alampopulatsiooni mõtestamisel, ei ole samatähenduslikud. Kui lähtuda kaebaja loogikast, et aretuseesmärgi puhul tuleb lähtuda aretusprogrammi eesmärgist, mis lähtub omakorda EL määruse artikli 8 lg 3 punkti a) alapunktist i), siis ei oleks alampopulatsioonide tekkimine üldse võimalik, va kui eesmärgiks on uue tõu loomine. Nimelt saavad EL määruse kohaselt olla aretusprogrammil eesmärgiks: 1) tõu parandamine; 2) tõu säilitamine; 3) uue tõu loomine; või 4) tõu taastamine. Seega kui ohustatud tõu siseselt toimub aretamine kahes suunas, nagu seda praegusel juhul kaebaja teinud on, kus tori hobuste universaalsuuna tõuraamatu all aretatakse universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobuseid, siis võib selline aretus tuua kaasa olukorra, kus tõu säilitamise ja parandamise egiidi all toimub tegelikult algupärase genofondi rikkumine.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades kaebaja esitatud tori tõugu hobuste aretusprogrammi6, siis nähtub sellest kaks erinevat aretussuunda, ehkki aretuseesmärgid (tõu säilitamine ja tõu parandamine) on kaebaja aretusprogrammis sõnastanud identselt ning need lähtuvad EL määruse artikli 8 lg-st 37. Kõrvutades aga universaalsuuna ja aretussuuna tori hobuse tõu omadusi8, siis on üheselt nähtav, et aretussuund (ehk millistele omadustele vaastavat hobust aretada soovitakse) on universaalsuuna ja aretussuuna hobustel erinev. Erinevad on nii tõu omadused (turjakõrguse, rinnaümbermõõdu, kämblaümbermõõdu miinimum ja maksimum), samuti on erinev hobuste tüpaaž. Kui universaalsuuna hobuste osas on võrreldes aretussuunaga eesmärgiks suurem massiivsus ja suhteliselt suurem keha pikkus, siis aretussuuna hobuste puhul on toodud välja, et võrreldes universaalsuuna hobuse tüübiga on eesmärgiks väiksem massiivsus ja suhteliselt väiksem kehapikkus. Lisaks on aretussuuna hobuste puhul kirjeldatud ka hüpet, mida aga universaalsuuna hobuste puhul välja toodud ei ole. Samuti on erisused seesmiste omaduste (tervis, kohanemisvõime, söödakasutus, iseloom, temperament, jõudlus, sigivus) osas. Universaalsuuna puhul on välja toodud, et soovitud on pärilike vigadeta ja haigusteta hobune, kes sobib metsa- ja talutöödele, hobuturismi, hipoteraapiasse jne. Aretussuuna hobuse osas on aga soovitud pärilike vigadeta ja haigusteta hobune, kes sobib mitmekülgse ja tasakaaluka hobusena kasutamiseks kõikidel ratsaspordialadel, turismis, kergematel talutöödel jne. Seega nähtub, et aretussuuna puhul on selge soov aretada universaalsuuna hobusest erinev hobune. Oluline on ka Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017022. Kaebaja 06.10.2021 seisukoha lisa 1.
vrdl. kaebaja 06.10.2021 seisukoha lisa 1 lk 2 ja 22.
Universaalsuuna osas kaebaja 06.01.2021 seisukoha lisa 1 lk 4, punkt 1.8 ja selle alapunktid ja aretussuuna osas lk 23, punkt 1.7 ja selle alapunktid
5 (7)
see, et kui universaalsuuna osas on lubatud vaid puhasaretus, siis aretussuunas on lubatud komponenttõugude kasutamine9.
13.Ka vastustaja tellitud ja Maaülikooli läbiviidud uuring10 ning selle arvustus11 kinnitavad PTA seisukohta, et aretussuuna hobuseid ja universaalsuuna hobuseid tuleks pidada erinevateks alampopulatsioonideks. Uuringust ja selle arvustusest nähtub, et aretussuuna hobuseid on raske tori hobuseks pidada ning kui aretussuuna hobused on kõige sarnasemad Eesti sporthobusele või hannoverile, siis universaalsuuna ja vana-tori suuna hobused ei eristu teineteisest üldse. Seejuures tehakse arvustuses ettepanek, et kuna tori universaalsuund ja vana-tori suund ei eristu teineteisest geneetiliselt, siis tuleks vaid neid lugeda ainsaks ja ühtseks tori tõuks12. Täiendavalt peab kohus vajalikuks tuua välja ka selle, et maaeluministri 21.12.2018 määrus nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ näeb § 1 punktis 2 ette, et tori hobuste puhul loetakse ohustatuks universaalsuuna hobuste alampopulatsioon ning vana-tori suuna alampopulatsioon. Lähtudes kaebaja loogikast, mille kohaselt aretussuund eraldiseisvat alampopulatsiooni ei moodusta, siis tuleks aretussuuna hobused lugeda universaalsuuna hobusteks ning neid tuleks käsitada ohustatuna. Seda aga kaebaja ei väida. Vastupidi, kaebaja on nõustunud, et aretussuuna hobuste näol ei ole tegemist ohustatud tõuga.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PTA tuvastas haldusmenetluses õigesti, et ühe tõuraamatu all aretatavaid universaalsuuna ning aretussuuna hobuseid tuleb pidada kaheks eraldiseisvaks alampopulatsiooniks, millel on aretusprogrammis kirjeldatud tunnused. See PTA seisukoht ühtib ka kaebaja 16.10.2018 kirjas13 toodud seisukohaga, kus kaebaja on aretussuuna samastanud alampopulatsiooniga ning samuti Tallinna Ringkonnakohtu varem väljendatud seisukohaga, mille kohaselt: „Ehkki EHS peetavas tori tõugu hobuste tõuraamatus on formaalselt eristatud kahte osa: universaalsuuna tõuraamatut TA ja aretussuuna tõuraamatut TB, tuleb EHS kehtestatud tõuraamatute ülesehituse (I kd, tl 32-37) põhjal nõustuda apellantidega, et sisuliselt on tegemist siiski kahe iseseisva tõuraamatuga, mis kumbki käsitlevad tori tõugu hobuste populatsiooni kindlaksmääratud osa, millel on vastavas tõuraamatus kirjeldatud tunnused.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2014 otsus nr 3-12-1764, punkt 17). Seega on alates 01.01.2019 õiguspärane ka vastustaja PõLAS § 8 lg-st 2 tulenev nõue, et iga alampopulatsiooni kohta tuleb koostada aretuseesmärgile vastav aretusprogramm.
15.Kuna kaebaja esitatud aretusprogramm ei vastanud PõLAS § 8 lg 2 nõuetele, siis ei ole otsuses toodud teiste väidete, mille kohaselt programm ei ole kooskõlas EL määruse artikli 8 punktiga 3c ja I lisa 2. osa punktiga 1h ja 1k, analüüsimine vajalik. Küll aga märgib kohus, et 11.05.2021 otsus ning vaideostus on ka nende seisukohtade osas õiguspärane ning punkti 1k osas on seda möönnud ka kaebaja14. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud olla punkti 1k osas ära kuulatud, ei muuda otsust selles osas õigusvastakseks. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole toonud kohtu- või vaidemenetluses selliseid asjaolusid, mille alusel oleks vastustaja pidanud punkti 1k osas tegema teistsuguse otsuse. Seega ei saa väita, et ärakuulamisõiguse tagamine oleks viinud teistsuguse sisuga haldusakti andmiseni.
vrdl. aretusmeetodite kirjeldus ja aretusedu saavutamise abinõud, kaebaja 06.10.2021 seisukoha lisa 1, lk 2, alapunktid 1.2 ja 1.3 ning lk 22, alapunktid 1.2, 1.4 ja 1.5 ning mõisted lk 6 ja lk 26.
Kaebuse vastuse lisa 1.
Kaebuse vastuse lisa 2.
Kaebuse vastuse lisa 2, lk 5–6.
Vastustaja kaebuse vastuse lisa 3.
Kohtuistungi helisalvestis 14:59:27–15:02:35
6 (7)
16.Kohus ei nõustu, et PõLAS regulatsioon, mis sätestab alampopulatsiooni mõiste ning kohustab koostama alampopulatsioonile eraldiseisva aretusprogrammi, on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtule ei nähtu, et alampopulatsioonile iseseisva aretusprogrammi koostamise kohustus oleks vastuolus eelviidatud normiga. Väljaspool Euroopa Liidu õigusega reguleeritut on riigil ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas põllumajandusloomade aretust reguleerida ning kohtule ei nähtu, et selle tulemuseks oleks ohustatud tõugude hävimine või kaebaja õiguse alusetu piiramine.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud osas on PTA otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Sel põhjusel jääb rahuldamata ka kaebaja vaideotsuse tühistamise nõue. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.