X kaebus kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot terviserikke tekitamisel, sest Tallinna Vangla hoidis teda ilma abita kinnises ruumis ning rakendas jõudu tema avalduste blokeerimisel
1.Tagastada kaebus osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist terviserikke tekitamisel, sest Tallinna Vangla rakendas jõudu kaebaja avalduste blokeerimisel.
2.Tuvastada, et kaebus on muus osas esitatud kaebetähtaja möödalaskmisega. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-22-490 menetlus.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta haldusasi nr 3-22-490 liitmata haldusasjadega nr 3-21-1297 ja 3-22-1216.
5.Jätta haldusasja nr 3-22-490 menetlus kinniseks kuulutamata.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 25.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse menetluse algatamiseks Tallinna Vangla arsti ja pereõe vastu, kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot Tartu Vanglas meelevaldse ravi vähendamise, raske terviserikke tekitamise (psühhoosi põhjustamine, ruumis kinni hoidmine ilma abita), ravi mittemääramise ja jõu rakendamise eest kaebaja avaldusi blokeerides. Lisaks nõudis kaebaja, et ta pandaks vangla meditsiiniosakonda, tema ravi korrigeeritaks ja ta saadetaks Jämejala haiglasse (Viljandi haigla psühhiaatriakliinik).
3.Kaebaja esitas 11.03.2022 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.08.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määruse osas, mis puudutab Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet 25 000 eurot terviserikke tekitamise tõttu sellega, et kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis, ning jõu rakendamisega kaebaja avalduste blokeerimisel. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtul tuleb kindlaks teha, kas kaebaja on pöördunud vangla poole nõudes hüvitada kahju terviserikke tekitamisel, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis ning rakendati jõudu tema avalduste blokeerimisel (määruse punkt 18). Ringkonnakohtu määrus jõustus 24.08.2022.
5.Kohus tegi 29.08.2022 Tallinna Vanglale kohtunõude, et selgitada välja, kas kaebaja on pöördunud vangla poole nõudes hüvitada kahju terviserikke tekitamisel, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis ning rakendati jõudu tema avalduste blokeerimisel.
6.Tallinna Vangla esitas kohtule 31.08.2022 tabeli ülevaatega kaebaja kahjunõuetest, nende menetluslikust seisust ja kohtuasjade numbritest, millega kahjunõue seotud on olnud. Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja esitab samasisulisi nõudeid järjepidevalt, ootamata ära varem esitatud nõudele vastust. Vanglal on keeruline järge pidada, missugust nõue on esmakordne ja missugune korduv, sest taotluse põhjendused on samuti sageli raskesti jälgitavad.
7.Kohus tegi 31.08.2022 Tallinna Vanglale täiendava kohtunõude ja palus esitada info asjakohaste kahju hüvitamise taotluste kohta, mis olid esitatud vanglale enne kaebust.
8.Tallinna Vangla esitas kohtule 02.09.2022 üheksa kaebaja poolt vanglale esitatud taotlust perioodist 06.04.2021-04.02.2022 ja Tallinna Vangla 08.04.2021 vastuse nr 5-37/21/93-2, 12.12.2021 vastuse nr 5-37/21/258-2, 14.02.2022 vastuse nr 5-37/21/288-3 ja 12.06.2022 vastuse nr 5-37/22/96-2.
9.Tallinna Vangla esitas 05.09.2022 Tallinna Vangla 10.01.2022 vastuse nr 5-37/21/287-3, millega vangla tagastas läbivaatamatult kaebaja 17.11.2021 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse 5-37/21/283-1 ning 29.11.2021 taotluse nr 5-37/21/287-1 ja 07.12.2021 täiendava selgituse nr 5-37/21/287-2.
10.Kohus jättis kaebuse 09.09.2022 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendusega, miks kaebaja esitas kaebuse alles 25.02.2022.
11.Kaebaja esitas 15.09.2022 tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitab, et ta oli kuni 25.02.2022 raskendatud tervislikus seisundis. Kaebaja ei orienteerunud kohtuasjades ega seostanud numbreid kohtuasjadega. Samuti ei mäletanud kaebaja nõuet. Tervis paranes 25.02.2022 ja kaebaja sai kirjutada kohtusse, kuna leidis paberi tagasilükkamisega. Lisaks esitas kaebaja taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks ning kohtulahendites oma nime asendamiseks tähemärgiga või initsiaalidega, sest suurem osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Kaebaja palub liita antud kohtuasi asjaga nr 3-21-1297. Kaebaja toob välja, et üks terviserikke tekitamisega seonduv nõue on 68 500 eurot, mis on menetluses. Resolutsioonina on 25 000 eurot 68 500-eurose nõude osa. Kaebaja palub kohtul menetleda seda ühes 18 500 euro ja 68 500 euro nõuetega. Kaebaja palub 15.09.2022 esitatud avalduses ja riigi õigusabi taotluse blanketil riigi õigusabi korras advokaati, sest kaebaja mälu ja tervis on halvenenud ning kõigele vaatamata on kaebajal raske oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei saa psüühikahäire ja mäluhäire tõttu ennast ise kaitsta Tallinna Vangla vanemjuristi vastu. Kaebaja majanduslik seisund ei luba advokaati võtta.
12.Kaebaja esitas 15.09.2022 lisadokumendid, mis on templite järgi esitatud Tallinna Vanglale 2022. aasta juunis ja juulis.
2(5)
13.Kaebaja esitas 16.09.2022 avalduse menetleda 25 000-eurost nõuet lisarikkumisega (arusaamatu käekiri) nõudes 5700 eurot ja kohtul määrata liithüvitis. Kaebaja selgitab, et tegi ennistamistaotluse, kuid tundub, et 25 000 eurot on tagasi lükatud 25.02.2022 halduskohtus ja on augusti 68 500-eurose liitnõude osa. 68 500-eurone nõue oli liitnõue 25 000 eurot, 5000 eurot ja 38 500 eurot. Kaebaja palub ennistada 5700-eurone nõue haldusasjas nr 3-22-490.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse osaline tagastamine
14.Nagu kohus 09.09.2022 määruses selgitas, tuli kohtul kontrollida, kas kaebaja on pöördunud Tallinna Vangla poole nõudes hüvitada kahju terviserikke tekitamisel, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis ning rakendati jõudu tema avalduste blokeerimisel.
15.Kohus on palunud Tallinna Vanglal esitada asjakohased kohtueelse menetluse materjalid. Tallinna Vangla esitas kohtule dokumendid 31.08.2022, 02.09.2022 ja 05.09.2022.
16.Kaebaja esitas 15.09.2022 kohtule koopiad dokumentidest, mis olid templite järgi esitatud Tallinna Vanglale 2022. aasta juunis ja juulis. Kaebaja on dokumentidele juurde kirjutanud, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud ja palub tähtaja ennistada. Esitatud dokumendid ei ole haldusasjas nr 3-22-490 asjakohased, sest neid ei olnud kaebuse esitamise ajal (25.02.2022) veel olemas. Seega ei saa need tõendada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist haldusasjas nr 3-22-490.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus ei ole tuvastanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist terviserikke tekitamisel, sest Tallinna Vangla rakendas jõudu kaebaja avalduste blokeerimisel. Tallinna Vangla esitatud kohtueelse menetluse materjalide hulgas ei ole ühtegi kahju hüvitamise taotlust, kus kaebaja mainiks oma avalduste jõuga blokeerimist. Kohus saab aru, et jõuga blokeerimine tähendab füüsilise jõu kasutamist vastuseks kaebaja avaldustele, sest üksnes sellisel viisil oleks mõeldav terviserikke tekitamine. Selliseid olukordi ei nähtu ühestki kahju hüvitamise taotlusest. Kahju hüvitamise taotlustest ei nähtu ka olukordi, kus vanglateenistus oleks keeldunud kaebaja avaldusi vastu võtmast ja jätnud need kambrisse. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist terviserikke tekitamisel, sest Tallinna Vangla rakendas jõudu kaebaja avalduste blokeerimisel.
18.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine
19.Kohus leidis 09.09.2022 määruses, et kaebusega võib olla seotud kaebaja poolt Tallinna Vanglale 26.10.2021 esitatud taotlus nr 5-37/21/269-1 (Tallinna Vangla 02.09.2022 esitatud vastuse lisade hulgas), mis lahendati Tallinna Vangla 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2 (Tallinna Vangla 02.09.2022 esitatud lisade hulgas). Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 5700 eurot seoses sellega, et kaebaja au ja head nime on rikutud ning teda süüdistavalt alandatud. Kaebaja märkis, et lõhkus mõnitatavate väljendite tõttu ära ka oma veekeetja. 08 kambris viibides ei osutatud taotluse esitajale ka meditsiiniabi ja kuigi taotluse esitaja kolm tundi karjus, ei saadetud isegi õde. Viimane lause viitab ilma abita kinnises ruumis hoidmisele. Tallinna Vangla jättis 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2 nõude rahuldamata. Kaebaja ei maininud kahju hüvitamise taotluses otseselt terviserikke tekitamist, kuid meditsiiniabi saatmata jätmise puhul võib seda eeldada. Kohus lähtus 09.09.2022 määruses sellest, et kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud Tallinna Vangla 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2, mille kaebaja sai eelduslikult kätte selle 3(5)
tegemise päeval, oleks kaebus tulnud esitada 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 11.01.2022. Kohus täpsustab, et kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kahju hüvitamise kaebuse seoses Tallinna Vangla 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2 Tartu Halduskohtule juba 17.12.2021 haldusasjas nr 3-21-2939. Kaebus tagastati, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt selle puudusi. Järelikult pidi Tallinna Vangla kohtueelne lahend olema kaebajale teada hiljemalt 17.12.2021, mis tähendab, et hiliseim võimalik kohtusse pöördumise tähtaeg oli 17.01.2022. Praeguses haldusasjas on kaebus esitatud 25.02.2022. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaja möödalaskmisega.
20.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja möödalaskmist sellega, et ta oli kuni 25.02.2022 raskendatud tervislikus seisundis. Kaebaja ei orienteerunud kohtuasjades ega seostanud numbreid kohtuasjadega. Samuti ei mäletanud kaebaja nõuet. Kohus leiab, et kaebaja tervisega seotud asjaolud ei saanud olla mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja pöördus perioodil 12.12.202125.02.2022 halduskohtusse 15 erinevas haldusasjas, millest enamus olid kahju hüvitamise kaebused Tallinna Vangla vastu. Järelikult ei saanud kaebaja tervis kaebuse koostamist ja õigeaegset kohtule esitamist takistada. Segadus erinevate haldusasjade kaebetähtaegadega ei saa olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebaja peab enda esitatud kahju hüvitamise taotlustest ülevaadet omama. Tallinna Vangla 12.12.2021 vastuse nr 5-37/21/258-2 lõpus on selgitatud, et Tallinna Vangla vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kaebajal oli varasem kohtusse pöördumise kogemus olemas, mille põhjal ta pidi teadma, et kohtusse ei saa hüvitamiskaebusega pöörduda ükskõik kui pika aja jooksul, vaid 30 päeva jooksul Tallinna Vangla vastuse kättesaamisest arvates. Lisaks on kinnipeetavatel VangS § 311 kohaselt ligipääs interneti kaudu kättesaadavatele õigusaktide andmebaasidele (sh Riigi Teataja), mis tähendab, et segaduse korral oli kaebajal võimalik HKMS-i tekstiga tutvuda ja õige kohtusse pöördumise tähtaeg välja selgitada. Kohus võtab arvesse ka seda, et kaebetähtaeg on mööda lastud rohkem kui kuu ajaga, mis tähendab, et tähtaja ennistamiseks peaks esinema väga kaalukas põhjus. Kohtu hinnangul seda praeguses olukorras ei esine. Kaebaja esitas tähtaegse kaebuse haldusasjas nr 3-21-2939, kuid ei kõrvaldanud tähtaegselt selle puudusi, mis tõi kaasa kaebuse tagastamise. Seega on kaebaja ise tekitanud olukorra, kus ta kaotas võimaluse kahju hüvitamise kaebuse menetlemiseks.
Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
22.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kohus ei ennista kaebetähtaega, lõpetab kohus haldusasja nr 3-22-490 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
23.Menetluse lõpetamise määruse jõustumisel ei saa kaebaja enam sama nõudega ja samal alusel kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Riigi õigusabi taotlus
24.Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks halduskohtumenetluses ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, mis on määruskaebusega vaidlustatav, tõlgendab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib esindajat määruskaebuse esitamiseks ja selle edukuse korral järgnevaks halduskohtumenetluseks. 4(5)
25.HKMS § 110 lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (RÕS). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
26.Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus asjas nr 3-2-1-7-08, punktid 10–13; 02.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-58-05, punkt 7). Kaebaja on varasemalt mitu korda kohtumääruste peale määruskaebusi esitanud ja need on olnud ringkonnakohtus menetletavad. Kaebaja on ka praeguses haldusasjas ühe määruskaebusmenetluse läbinud, saavutades kohtumääruse osalise tühistamise. Praegune haldusasi ei ole õiguslikult keerukam kui kaebaja teised kahju hüvitamist puudutavad haldusasjad. Seega ei ole riigi õigusabi määramine vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei ole vajalik hinnata kaebaja majanduslikku seisu, sest sellest taotluse lahendus ei muutuks.
Eelneva põhjal jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
Muud menetluslikud taotlused
28.Kohus saab kaebuste liitmise taotlusest aru selliselt, et kaebaja nõuab haldusasja nr 3-22490 liitmist haldusasjade nr 3-21-1297 ja 3-22-1216 juurde. Kuna kohus lõpetab haldusasjas nr 3-22-490 menetluse, ei ole enam menetluses olevat kaebust, mida saaks teiste haldusasjadega liita. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata.
29.Kaebaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist, sest materjalid sisaldavad tema terviseinfot. Taotluses on viidatud ka teistele haldusasjadele (nr 3-22-933, 3-21-1297, 3-22-932, 3-22-1847). Kohus lahendab käesolevas määruses ainult praegust haldusasja puudutava taotluse. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, ei pea kohus kogu menetluse kinniseks kuulutamist põhjendatuks. Asjas ei ole tulemas kohtuistungit. Menetlusvälistel isikutel pole reeglina võimalik ilma poolte nõusolekuta haldusasja toimikuga tutvuda. Asjas tehtavas lõplikus kohtulahendis saab kaebaja nime ära varjata. Seega jätab kohus haldusasja nr 3-22-490 menetluse kinniseks kuulutamata.
30.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Andmesubjekti nime saab asendada ka määruses. Kohus asendab kaebaja taotlusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.