Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
2. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-490 X kaebus menetluse algatamiseks Tallinna Vangla arsti ja pereõe suhtes, Tallinna Vangla ja Tartu Vangla poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamiseks 25 000 euro ulatuses ning kaebaja meditsiiniosakonda paigutamiseks, ravi korrigeerimiseks ja Viljandi haigla psühhiaatriakliinikusse saatmiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määruse peale asjas nr 3-22-490 menetlusse.
2.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-490 osas, mis puudutab Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet 25 000 eurot terviserikke tekitamise tõttu sellega, et kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis, ning jõu rakendamisega kaebaja avalduste blokeerimisel.
Muus osas jätta X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
6.Jätta rahuldamata X taotlus liita haldusasjad nr 3-22-475, nr 3-22-478, nr 3-22-489 ja nr 3-22-490.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-22-490 Määruse punktide 2–5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punktid 1 ja 6 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X esitas 28.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse menetluse algatamiseks Tallinna Vangla arsti ja pereõe vastu, kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot Tartu Vanglas meelevaldse ravi vähendamise, raske terviserikke tekitamise (psühhoosi põhjustamine, ruumis kinni hoidmine ilma abita), ravi mittemääramise ja jõu rakendamise eest kaebaja avaldusi blokeerides. Lisaks nõuab kaebaja, et ta pandaks vangla meditsiiniosakonda, tema ravi korrigeeritaks ja ta saadetaks Jämejala haiglasse (Viljandi haigla psühhiaatriakliinik).
2.Tallinna Vangla esitas 02.03.2022 vastuse, milles märkis, et kaebaja ei ole Tallinna Vanglas viibimise ajal esitanud vaideid. Kaebaja on esitanud Tallinna Vangla meditsiiniosakonnale korduvalt pöördumisi seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Samuti on kaebaja esitanud 14 taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks ning enamuses nõuetes toob X vähemal või rohkemal määral välja kahju tekitamise seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Varasemates vanglale esitatud kahjunõuetes ei ole X 25 000 euro suurust hüvitist maininud. Selle summaga taotluse esitas kaebaja 27.02.2022. Taotlus registreeriti 01.03.2022 numbriga 5-37/22/44-1 ja on menetluses.
3.Tartu Vangla teatas 04.03.2022 vastuses, et vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vaideid või kahju hüvitamise taotlusi seoses ravi meelevaldse vähendamise, raske terviserikke tekitamise või ravi määramata jätmisega. Ka ei nähtu dokumendihaldussüsteemist kaebaja selliseid pöördumisi, milles kinnipeetav oleks soovinud Viljandi haigla psühhiaatriakliinikusse saatmist. Vangla dokumendihaldussüsteemist nähtuvalt edastas Tallinna Vangla 07.02.2022 kirjaga nr 5-8/22/3259-2 Tartu Vanglale vastamiseks X pöördumise Tartu Vanglas osutatud meditsiiniteenuse osas. Pöördumine registreeriti Tartu Vanglas numbriga 2-3/647-1, kuid sellele ei ole veel vastust koostatud.
4.Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrusega tagastati kaebus. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud Tallinna Halduskohtule kaebused haldusasjades nr 3-22-475 ja 3-22-489 (vastavalt 23.02.2022 ja 25.02.2022). Haldusasjas nr 3-22-475 nõuab kaebaja kohtu sekkumist, sest Tallinna Vanglas on ta ilma jäetud piisavast ravist. Muu hulgas on kaebaja märkinud, et taotleb saatmist meditsiiniosakonda ja ravile Jämejala haiglasse, kuid vangla ei tee midagi. Haldusasjas nr 3-22-489 nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist 25 000 eurot raske tervisekahju tekitamise eest. Kaebuse esitamine Tallinna Vangla arsti ja pereõe vastu ei ole lubatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1). Vangla ülesanne on tagada tervishoiuteenuse osutamine, mida tehakse meditsiiniosakonna kaudu. Meditsiiniosakonna töötajad ei tegutse enda, vaid vangla nimel. Seega vastutab tervishoiuteenuse osutamata jätmise või halva tervishoiuteenuse osutamise eest vangla. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohtumenetlust konkreetsete meditsiiniosakonna töötajate suhtes. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et Tallinna Vangla algataks konkreetsete tervishoiutöötajate suhtes menetluse. Seega puudub kaebajal selles osas kaebeõigus.
2(7)
3-22-490 Kaebus on Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude osas korduv. Kaebaja on 25.02.2022 haldusasjas nr 3-22-489 esitanud kaebuse, kus ta nõuab Tallinna Vanglalt 25 000 euro suuruse kahju hüvitamist raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Haldusasjas nr 3-22-489 ei ole kaebust tagastatud. Kui kohus peaks haldusasjas nr 3-22-489 kaebuse tagastama, saab tagastatud nõude lugeda menetluses olevaks seni, kuni kaebaja saab määruse peale esitada määruskaebuse (nt Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2019 määrus asjas nr 3-18-2188). Seega tuleb kahju hüvitamise nõue tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 3). Kahju hüvitamise nõue ei ole Tartu Vangla vastu esitatud osas lubatav, sest kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Tartu Vangla 04.03.2022 vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotlusi seoses ravi meelevaldse vähendamise, raske terviserikke tekitamise või ravi määramata jätmisega. Tartu Vanglale on vastamiseks edastatud üksnes pöördumine Tartu Vanglas osutatud meditsiiniteenuse osas, millele ei ole veel vastatud. Pöördumises ei nõuta kahju hüvitamist. Nõue paigutada kaebaja meditsiiniosakonda, korrigeerida ravi ja saata ta Viljandi haiglasse ravile langeb sisuliselt kokku 23.02.2022 haldusasjas nr 3-22-475 esitatud kaebusega, sest ka seal on kaebaja avaldanud rahulolematust enda raviga (ravimite väljastamata jätmine, psühhiaatrilise ravi mittekohaldamine väljaspool vanglat asuvas raviasutuses) ja taotleb meditsiiniosakonda paigutamist ning Jämejala haiglasse saatmist. Haldusasjas nr 3-22-475 ei ole jõustunud määrust kaebuse tagastamise kohta. Seega on praeguses asjas esitatud nõue korduv. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kindlat tüüpi ravi osutamist enda valitud tervishoiuasutuses (VangS § 52 lg-d 1 ja 2 ning § 53 lg 2). Tallinna Vangla esitas 02.03.2022 kohtule vastused kaebaja mitmetele pöördumistele seoses tema ravimisega. Vastustest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas teda Tallinna Vanglas ravitakse ja tema eesmärgiks on saada ravi väljaspool vanglat. Kaebaja ravivajadus on vanglas tagatud ja tegelikku vajadust raviks väljaspool vanglat ei ole. Näiteks Tallinna Vangla 03.02.2022 vastusest nr 7-8/22/988-2 nähtub, et kaebaja on viibinud Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas jälgimisel 10.11.2021– 04.01.2022, mille tulemusena tema raviskeemi korrigeeriti ning ravi edasist muutmist ei soovitatud. Nägemispuuet ega psühhootilisust kaebajal ei tuvastatud ning arstlikku komisjoni tema vabastamise eesmärgil ei moodustatud. Tallinna Vangla selgitas 12.10.2021 vastuses nr 7-8/21/23491-2, et kaebaja suunatakse haiglaravile või Tartu Vanglasse juhul, kui seda peab vajalikuks psühhiaater. Halduskohus ei saa arstide sisulisi otsuseid ümber hinnata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 11.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja nõuded Tallinna Vangla, mitte konkreetsete arstide vastu. Seega on halduskohus pädev kaebust lahendama. Kaebajale VangS §-dest 52 ja 53 tulenevaid õigusi on rikutud. Määruskaebusele on lisatud taotlus liita haldusasjad nr 3-22-478, nr 3-22-475 ja nr 3-22-489 praeguse haldusasjaga. Lisaks esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse. Kaebaja näeb häguselt ja põeb skisofreeniat, mistõttu ei saa ta ilma advokaadi abita enda õigusi kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I 3(7)
3-22-490
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
8.X taotleb riigi õigusabi, sest ta näeb häguselt ja põeb skisofreeniat, mistõttu ei saa ta ilma advokaadi abita enda õigusi kaitsta. RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus praegusel juhul lahendada isiku riigi õigusabi taotluse üksnes esindaja määramiseks määruskaebemenetluses seonduvalt Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määruse vaidlustamisega (RÕS § 4 lg 3 p 5).
9.Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus asjas nr 3-2-1-708, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Määruskaebuse esitaja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta (vt ka HKMS § 2 lgd 4–6). II
10.X märkis halduskohtule esitatud kaebuses, et ta soovib algatada menetluse dr C, meditsiiniosakonna ning pereõe W vastu. Halduskohus tõlgendas kaebuse nõuet selliselt, et selle eesmärgiks on kohustada vanglat algatama menetlus personaalselt dr C ning pereõe W vastu, mistõttu puudub X-l selles osas kaebeõigus. Määruskaebuses täpsustas X, et soovis esitada nõuded Tallinna Vangla, mitte konkreetsete arstide vastu.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu X kaebusest üheselt, et ta soovis esitada nõudeid konkreetselt arsti ja pereõe vastu. Kaebaja on kaebuses küll viidanud arsti ning pereõe võimalikule õigusvastasele tegevusele, kuid on samas selgitanud ka vanglas üldiselt antava ravi ebapiisavust ning ravimite andmata jätmist. Nõuete esitamise soovi vangla vastu kinnitas X ka määruskaebuses. Kaebajale kui õigusteadmisi mitteomavale isikule ei pruukinud olla selge, et tal tuleb esitada nõuded Tallinna Vangla, mitte konkreetsete isikute vastu. Halduskohtul oli 4(7)
3-22-490 võimalik küsida kaebajalt selles osas selgitusi või tõlgendada ise kaebust eesmärgipäraselt, s.o nii, et kaebaja eesmärgiks on esitada nõuded Tallinna Vangla kui haldusorgani vastu. Eelnev ei too siiski kaasa määruskaebuse rahuldamist osas, mis puudutab kaebaja väiteid ebapiisava meditsiinilise abi osutamisel ning ravimite väljastamata jätmisel, sest ka juhul, kui tõlgendada kaebust nii, et see on esitatud Tallinna Vangla vastu, on kaebuse tagastamine õige. Selles osas on tegemist korduva kaebusega.
12.Kaebuse korduvus HKMS § 43 lg 1 tähenduses eeldab esitatud kaebuste esemete (HKMS § 41 lg 1) kattuvust. Kaebuste samasus esineb juhul, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega (nt Riigikohtu 06.02.2018 määrus asjas nr 3-17-1182, p 10). Kaebuse aluse piiritleb põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse, mitte kaebuse õiguslik põhjendus. HKMS § 157 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1 tulenevalt peab kohus haldusasja lahendamisel ise tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (nt Riigikohtu 14.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-6-17, p 9; 12.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-25-14, p 15).
13.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja haldusasjas nr 3-22-475 halduskohtule 23.02.2022 kaebuse, milles märkis mh, et ta on jäetud ilma piisava ravita ning vangla arst ei lisa ravi, vaid ütles, et võtab skisofreenia ravi maha. Halduskohus tagastas viidatud asjas X kaebuse 21.03.2022 määrusega. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist samade nõuetega, mis on esitatud praeguses haldusasjas. Kuigi kaebaja pole 23.02.2022 kaebuses märkinud selgelt, et talle ei väljastata piisavalt ravimeid, on see järeldatav tema väidetest ravi lisamata jätmise ning väidetava äravõtmise kohta. Nendest väidetest nähtub, et kaebaja hinnangul ei väljastata talle piisavalt ravimeid tema terviseprobleemide vastu. Eelneva tõttu on see nõue hõlmatud haldusasjas nr 3-22-475 esitatud taotlusega ning korduv. Haldusasjas nr 3-22-490 kaebuse esitamise (28.02.2022) ning 04.03.2022 koostatud halduskohtu määruse ajal oli X varem esitatud kaebus haldusasjas nr 3-22-475 endiselt halduskohtu menetluses. Kirjeldatud osas on kaebus tagastatud seega õigesti. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
14.Halduskohus tagastas Tallinna Vangla vastu esitatud nõuded, s.o kohustamis- ning hüvitamisnõude, sest need on korduvad (v.a osas, milles need olid halduskohtu hinnangul esitatud personaalselt arsti ning pereõe vastu).
15.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X haldusasjas nr 3-22-475 halduskohtule 23.02.2022 kaebuse, milles taotles enda ravile saatmist meditsiiniosakonda ja Jämejala psühhiaatriakliinikusse. Halduskohus tagastas viidatud asjas X kaebuse 21.03.2022 määrusega. Halduskohus selgitas praeguses asjas õigesti, et osas, mis puudutab X nõudeid saata ta meditsiiniosakonda, korrigeerida ravi ja saata Jämejala psühhiaatriakliinikusse (kohustamisnõue), on tegemist korduva kaebusega. Kuigi X ei taotlenud haldusasjas nr 3-22475 otsesõnu ravi korrigeerimist, nähtub praeguses asjas esitatud kaebusest, et ravi korrigeerimise nõude eesmärgiks on saada ravile kas meditsiiniosakonda või Jämejala psühhiaatriakliinikusse. Eelneva tõttu on ka see nõue hõlmatud haldusasjas nr 3-22-475 esitatud taotlusega ning korduv. Haldusasjas nr 3-22-490 kaebuse esitamise (28.02.2022) ning 04.03.2022 halduskohtu määruse tegemise ajal oli X varem esitatud kaebus endiselt halduskohtu menetluses. Kirjeldatud osas tagastas halduskohus kaebuse õigesti.
16.Õigesti on tagastatud ka kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu, sest nagu Tartu Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, oli kaebajal kaebuse esitamise ajaks hüvitamisnõude osas 5(7)
3-22-490 läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 46 lg-d 1 ja 2; vt ka Tartu Vangla 04.03.2022 vastus kohtunõudele). Seega ei saanud halduskohus kaebust selles osas menetleda. Seejuures kehtib VangS-s sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ka juhul, kui kinnipeetav vaidlustab vangla arsti tegevust ravi osutamisel või selle kvaliteeti (vt selle kohta nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 määrus asjas nr 3-22527, p-d 9–11). Kaebajal on võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse uuesti pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
17.Seonduvalt Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudega märgib ringkonnakohus järgmist. X esitas haldusasjas nr 3-22-489 halduskohtule 25.02.2022 kaebuse, milles nõudis, et kohus mõistaks Tallinna Vanglalt välja 25 000 eurot mh raske terviserikke tekitamise eest, sest psühhoosis ei anta abi ning ta jäetakse ravimata. Tallinna Halduskohus tagastas viidatud asjas X kaebuse 11.03.2022 määrusega. Seega oli asjas nr 3-22-490 kaebuse esitamise ning vaidluse all oleva halduskohtu määruse ajal X kaebus kirjeldatud osas – kahju hüvitamise nõue raske terviserikke tekitamise eest, sest psühhoosis ei anta abi ning ravimata jätmise eest – endiselt halduskohtu menetluses. Kaebuse aluse ning nõude kattuvuse tõttu on tegemist korduva kaebusega ning selle tagastamine õiguspärane.
18.Ringkonnakohtule ei nähtu siiski, et X kaebus oleks korduv Tallinna Vangla vastu esitatud hüvitamisnõude osas, mis puudutab terviserikke tekitamist, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis, ning jõu rakendamist kaebaja avalduste blokeerimisel. Nendel alustel ei esitanud kaebaja kaebust haldusasjas nr 3-22-489. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et haldusasjas nr 3-22-490 kaebuse esitamise ja halduskohtu määruse tegemise ajal oli halduskohtu menetluses samal alusel esitatud X kaebus mõnes muus haldusasjas. Tallinna Vangla esitas 02.03.2022 vastuseks kohtunõudele mitmed X pöördumised, sh 01.03.2022 esitatud kahju hüvitamise taotluse summas 25 000 eurot. Sellest taotlusest ei nähtu, et X oleks heitnud vanglale ette terviserikke tekitamist, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis ning rakendati jõudu tema avalduste blokeerimisel. Samas märkis Tallinna Vangla 02.03.2022 vastuses, et X on varem esitanud vanglale mitmeid kahju hüvitamise taotlusi, kuid mitte summas 25 000 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et see ei välista, et kaebaja on varem pöördunud vangla poole nõudes hüvitada kahju terviserikke tekitamisel, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis ning rakendati jõudu tema avalduste blokeerimisel, sest kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudel ei ole määrav mitte kahju hüvitamise nõude suurus, vaid konkreetne nõude alus, millest lähtuvalt kaebaja kahju hüvitamist taotleb. Hüvitise suurust on kinnipeetaval võimalik suurendada või vähendada kohtumenetluses ning seda ei loeta kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 2). Seega tuleb halduskohtul kindlaks teha, kas kaebaja on pöördunud vangla poole nõudes hüvitada kahju terviserikke tekitamisel, sest kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis ning rakendati jõudu tema avalduste blokeerimisel. Selles osas tuleb asi saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
19.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt. Tühistada tuleb Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus asjas nr 3-22-490 osas, mis puudutab Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet summas 25 000 eurot terviserikke tekitamise tõttu sellega, et kaebajat hoiti ilma abita kinnises ruumis, ning jõu rakendamisega kaebaja avalduste blokeerimisel. Muus osas jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt asendab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
6(7)
3-22-490
21.Kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-22-475, nr 3-22-478, nr 3-22-489 ja nr 3-22-490 liitmiseks jääb rahuldamata. Menetlused haldusasjades nr 3-22-475 ja nr 3-22-489 on praeguseks lõppenud. Haldusasi 3-22-478 ei seondu praeguse haldusasja ega kaebajaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.