lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2163/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2163/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1061
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2163

Haldusasi

Xu kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks moodustada arstlik komisjon, mis saaks otsustada kaebaja ennetähtaegse vabastamise vanglast ja ravi osutamise ning Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetada ettekannete nr 1-22-8333, 1-228525 ja 1-22-8608 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Jätta taotlus kaebuse liitmiseks haldusasjades nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 esitatud kaebustega läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Tallinna

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 11.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb järgnevat: 1) esialgset õigusabi; 2) vabanemist ja ravi; 3) arstliku komisjoni moodustamist ja kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi; 4) menetluste liitmist; 5) distsiplinaarmenetluste lõpetamist ja kustutamist. Lisaks palub kaebaja õigusabi.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kaebust vastavalt kaebuse põhjendustele ja kaebusele lisatud dokumentidele selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist moodustada arstlik komisjon, mis saaks otsustada kaebaja ennetähtaegse vabastamise vanglast ja ravi osutamise ning Tallinna Vangla kohustamist lõpetada ettekannete nr 1-22-8333, 1-22-8525 ja 1-22-8608 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused. Kohus saab aru, et kaebaja on esialgse õigusabi all silmas pidanud esialgset õiguskaitset ja soovib juba menetluse ajal arstliku komisjoni moodustamist ja distsiplinaarmenetluste peatamist HKMS § 249 lg 1 alusel. Kaebaja on taotlenud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, mida kohus mõistab menetlusliku taotlusena juhuks, kui kohus peaks kaebust menetlema. Lisaks on kaebaja taotlenud õigusabi, mida kohus mõistab riigi õigusabi taotlusena ja kaebuse liitmist haldusasjadega nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 (68 500-eurone hüvitamiskaebus).

3.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Kohus leiab, et arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise nõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on varasemalt leidnud, et kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist siis, kui kaebaja nõuab paigutamist meditsiiniosakonda, ravi korrigeerimist ja Jämejala haiglasse ravile saatmist, kuigi nõuete tagastamise põhiline alus oli korduva kaebuse esitamine (Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus nr 3-22-490, p 12). Tallinna Ringkonnakohus ei lükanud samas haldusasjas tehtud 02.08.2022 määruses nimetatud seisukohta ümber. Kohus juhib tähelepanu ka haldusasjale nr 3-22-2028, kus kohus tagastas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada talle kliinilise psühholoogi vastuvõttu ning psühhiaatri ja perearsti vastuvõtte tema soovitud aja ja tihedusega ning samuti kirjutades ette, mida need isikud peavad otsustama ja tegema (komisjoni moodustamiseks ettepaneku tegema, kaebaja soovitud ravi määrama jne). Kohus leiab, et kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist ka praeguses asjas esitatud arstliku komisjoni moodustamise nõude puhul. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kindlat tüüpi ravi osutamist enda valitud tervishoiuasutuses. Samamoodi puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vanglas moodustataks arstlik komisjon selleks, et otsustada tema ennetähtaegne vabastamine tervislikel põhjustel ja osutada vajalikku ravi. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes ajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 19.09.2022 vastuses nr 7-8/22/16821-2 on kaebajale selgitatud, et haiglasse ravile saatmise osas ei ole meditsiiniosakonna hinnang muutunud ning kaebaja terviseseisund ei ole selline, mis vajaks suunamist haiglaravile. Vangla selgitas, et arstlik komisjon moodustatakse vaid kliinilise psühholoogi või psühhiaatri sisendi alusel, antud juhul kaebajal see näidustatud ei ole. Seega on kaebaja ravivajadus vanglas tagatud ja tegelikku vajadust arstliku komisjoni moodustamiseks ja kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
5.Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluste lõpetamiseks kohustamise nõue kuulub samuti tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Reeglina vaidlustatakse halduskohtus käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et üheski distsiplinaarmenetluses oleks kaebajale tehtud lõplik distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Kui käskkirjad ära tehakse, tuleb need esmalt vaidlustada vaidega Tallinna Vanglas, sest enne kohtusse pöördumist tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise teated ja distsiplinaarmenetluse protokollid on distsiplinaarmenetluse käigus tehtavad menetlustoimingud, mille eraldiseisev vaidlustamine enne distsiplinaarmenetlust lõpetava haldusakti saamist ei ole HKMS-i järgi lubatav. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel juhul ei riku pooleliolevad distsiplinaarmenetlused kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Seega tuleb kaebajal ära oodata distsiplinaarmenetlust 2(3)

lõpetavad haldusaktid. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus lõpetamiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

distsiplinaarmenetluste

6.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
7.Kuna kaebuse tagastamise määrus ei jõustu koheselt, ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
8.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, sest kohus tagastab kaebuse ja seega on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas kohtuasjas ilmselgelt vähene riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt. Lisaks on halduskohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel korduvalt leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi ise kaitsma (nt haldusasjades nr 3-22-1216, 3-22-1431, 3-22-1793). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 02.08.2022 määruses nr 3-22-490 selgitanud, et kaebaja on RÕS § 7 lg 1 punkti 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukam kui kaebaja varasemad vaidlused. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik poolte võrdsuse tagamiseks.
9.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole kaebust võimalik liita haldusasjades nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 esitatud kaebustega. Seega jätab kohus taotluse kaebuse liitmiseks haldusasjades nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 esitatud kaebustega läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium