Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
26.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2349
Haldusasi
X kaebus Vabariigi Valitsuse 28.05.2021 korralduse nr 212 punkti 5 alapunkti 1 tühistamiseks osas: „ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva“ ning Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 5 alapunkti 2 tühistamiseks osas: „ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva“.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Esindaja: advokaat Katrin Paulus Vastustaja: Vabariigi Valitsus Esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper, vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Vabariigi Valitsuse 28.05.2021 korralduse nr 212 punkti 5 alapunkti 1 tühistamiseks osas: „ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva“ ning Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 5 alapunkti 2 tühistamiseks osas: „ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva“. 1(3)
Kaebaja esitas taotluse kaebusest loobumiseks ja asja menetluse lõpetamiseks (HKMS § 153 lg 1) ning palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Vastustaja on nõus asja menetluse lõpetamisega. Vastustaja taotleb menetluskulude (õigusabikulude summas 6142,50 eurot) hüvitamist, kuna kaebus väljub vastustaja igapäevatöö raamest. Kaebaja palub jätta vastustaja õigusabikulud tema enda kanda.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kaebaja esitas kohtule kaebusest loobumise avalduse. Kohus selgitab, et kaebusest loobumise korral kaebaja ei saa enam uuesti samas asjas sama nõudega kohtusse pöörduda. Kohus võtab vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-21-2349 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Vastustaja on taotlenud kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 6142,50 eurot. Vastustajat on asjas esindanud Ellex Raidla Advokaadibüroo lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi. Vastustajale osutatud õigusabiteenus sisaldab 29,25 tundi tööd advokaadibüroo partneri, advokaadi ja advokaate abistanud juristi poolt, fikseeritud tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta). Esitatud on kulude kandmist tõendavad kuludokumendid. Taotluse põhjenduste kohaselt õigusabikulud on tekkinud, kuna kaebus väljub vastustaja igapäevatöö raamest ning kohtuasjade maht ületab asja materjalide hulka arvestades oluliselt tavapärast koormust. Kaebaja leiab, et vastustaja menetluskulud on ebavajalikud ja põhjendamatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses ning seega tuleb jätta vastustaja õigusabikulud vastustaja enda kanda. Kohtupraktika käigus on kohtud korduvalt selgitanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabikulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (TlnHKo 3-21-2665, p 15; TrtRnKo 3-21-871, p 9). Kuigi vastustaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses leidnud, et kaebus väljus vastustaja igapäevatöö raamest, on halduskohus asjas nr 3-21-2665 p-s 15 selgitanud, et vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlust ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Nimetatud kohtuasjas oli vastustajaks samuti Vabariigi Valitsus ning tegemist oli analoogse kaebusega. Ka haldusasjas nr 3-21-2550 p-s 24 on kohus rõhutanud, et haldusorganil on õigus kasutada enda esindamiseks halduskohtumenetluses advokaate, ent sellega seonduvad kulud jäävad vastustaja kanda samamoodi nagu need jääksid siis kui vastustajat oleksid esindanud ametnikud. Kohus märgib, et kaebuses on vaidlustatud Vabariigi Valitsuse antud korraldusi ning korralduste üle peetavad vaidlused kuuluvad vastustaja põhitegevuse hulka. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusorganile on õigustatud välja mõista välise õigusabi kulud, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Samas aga ei ole alust vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Kohus leiab, et antud juhul ei väljunud kohtuasi vastustaja põhitegevuse raamidest. Tegemist on tema põhiülesandega. Vastustaja peab olema suuteline ise haldusmenetluses lahendamist vajavaid õigusküsimusi lahendama ja oma seisukohti kohtus kaitsma. Antud kohtu2(3)
menetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud väliste õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt. Praeguses asjas ei ole ka põhjust arvata, et kaebaja oleks esitanud kaebuse pahatahtlikult, mis võiks õigustada haldusorgani menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Sellises situatsioonis Vabariigi Valitsuse õigusabikulude kaebaja kui üksikisiku kanda jätmine ei ole õigustatud. Arvestades eeltoodut jäävad vastustaja õigusabikulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 104 lg 6 punkti 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Käesoleval juhul kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse ja 15 eurot kaebuse eest). Seega kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.