Xi kaebus Tallinna Vangla poolt lukustatud kambris isolatsioonis hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.10.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 15.02.2022 Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt hoiti kaebajat 27.01.2022-05.02.2022 lukustatud kambris isolatsioonis, kuigi ta ei olnud haige ega puutunud COVID-19 nakatunutega kokku. Kaebaja nõudis 500 eurot kahjutasu selle eest, et ei saanud 10 päeva tööl ja jalutuskäikudel käia.
Tallinna Vanglas registreeriti 16.02.2022 kaebaja taotlus, milles ta nõuab saamata jäänud töötasu selle eest, et teda ei viidud 09.02.2022 ÕP2 hoonet koristama.
3.Tallinna Vangla jättis 13.04.2022 vastusega nr 5-37/22/32-2 ja 5-37/22/33-2 mõlemad taotlused rahuldamata. Vastuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Taotluse esitaja viibis ajavahemikul 27.01-05.02.2022 Tallinna Vanglas neljandas üksuses, osakonnas P3, kambris nr 1k-P3-03. Kuna 27.01.2022 selgus, et kaebaja kambrikaaslane oli 23.01.2022 jumalateenistusel koos COVID-19 viirusesse nakatunud isikuga ja oli oht, et ta võib olla nakatunud ja viirust edasi kandnud taotluse esitajale, siis jäeti taotluse esitaja koos kambrikaaslasega 10 päevaks eneseisolatsiooni. Taotluse esitaja ei saanud jalutuskäikudel käia Tallinna Vangla direktori käskkirjadega nr 1-1/21/42 ja 1-1/22/9 kehtestatud piirangute tõttu vaktsineerimata kinnipeetavatele. Käskkirju taotleja vaidemenetluse korras vaidlustanud ei ole. Seega on taotluse 1(8)
esitaja kasutamata jätnud tõhusamad õiguskaitsevahendid. Isolatsiooni ajal ei saanud taotluse esitaja värskes õhus viibida, kuid samasuguseid ebamugavusi tuleb koroonaviiruse tõttu taluda isikutel ka tavaühiskonnas, sest kõigil nakatunutel on kohustus jääda koju eneseisolatsiooni. Värske õhk on inimese tervisele kahtlemata oluline, kuid käesoleval juhul oli taotluse esitaja enda ja kolmandate isikute elu ja tervise huvides jalutuskäikude mittevõimaldamine põhjendatud ja vajalik ning proportsionaalne meede. Oluline on märkida, et jalutuskäikude mittevõimaldamist on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeks ka olukorras, mil kinnipeetavatel isikutel ei olnud nakkuskahtlust. Ajavahemikul 27.01.2022-05.02.2022 on taotluse esitaja töötanud järgmiselt: 27.01.2022 4,75 h; 28.01.2022 4,75 h; 01.02.2022 2,5 h; 04.02.2022 2,5 h; 05.02.2022 2,5 h; 06.02.2022 2,5 h. Seega ei ole taotluse esitaja väide, et ta ei saanud töötada tõene. Majandustööle määratud kinnipeetavaid rakendatakse vastavalt vangla vajadusele ja taotluse esitajal ei saanud tekkida ootust, et teda rakendatakse koristajana tööle iga päev.
4.Kaebaja esitas 25.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt lukustatud kambris isolatsioonis hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot iga isolatsioonis viibitud päeva eest.
5.Kohus võttis 23.05.2022 määrusega menetlusse kaebuse Tallinna Vangla poolt lukustatud kambris isolatsioonis hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kaebaja on menetluse jooksul täpsustanud, et kogu 10 000-eurone hüvitis on mittevaraline kahju ja kaebaja ei nõua saamata jäänud töötasu hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja nõuab 1000 eurot iga päeva eest, mil ta pidi olema eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni paigutamisega rikkus vangla kaebaja õigust igapäevasele jalutuskäigule värskes õhus, millega tekitas tervisele kahju mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psüühiliselt, sest kaebaja oli iga päev stressirohkes seisundis.
7.Kaebajat hoiti alusetult lukustatud kambris isolatsioonis ajavahemikul 27.01.2022-05.02.2022, kuigi kaebaja ei olnud haige ega puutunud COVID-19 nakatunutega kokku. Selgeid vastuseid, miks kaebajat koos kambrikaaslasega lukus hoitakse, inspektor-kontaktisikult ega valvuritelt ei saanud. Vastati ebamääraselt, et kas kaebaja või kambrikaaslane on või oli lähikontaktne. Mingeid teste COVID-19 leidmiseks kaebaja organismist ei tehtud ega pakutud. Kaebaja juures ei käinud 27.01.2022-05.02.2022 ükski meedik, mis näitab, et kogu isolatsioon oli tehtud ilma mõjuva põhjuseta. Kaebaja teada pole vahet, kas keegi on vaktsineeritud või mitte, aga enne isoleerimist peab inimest testima.
8.Tallinna Vangla vastusest nähtub, et ainult 27.01.2022 selgus, et kaebaja kambrikaaslane võib olla nakatunud, sest ta oli 23.01.2022 jumalateenistusel COVID-19 viirusesse nakatunud isikuga. Vangla lasi neli päeva kaebaja kambrikaaslasel ringi kõndida, olles n-ö nakatunud ja nakatades teisi kinnipeetavaid ja valvureid, kes edasi töötasid ja neid isolatsiooni ei pandud. Jumalateenistusi peeti samade kinnipeetavatega, kes olid 23.01.2022 koos kaebaja kambrikaaslasega kirikus, kuid neid millegipärast ei isoleeritud, kuigi nad kontakteerusid nakatunuga.
9.Tallinna Vangla rõhutab vastuses seda, et kaebaja ei ole vangla direktori käskkirju vaidemenetluse korras vaidlustanud, mis on õige, sest isegi olles vaktsineerimata pooldab kaebaja Tallinna Vangla kehtestatud piiranguid. Kaebaja saab aru, et vangla muretseb enda julgeoleku pärast, kuid see ei anna vanglale õigust inimesi niisama lukustada enda tahtmise järgi.
10.Vangla on oma vastuses viidanud, et samasuguseid ebamugavusi tuleb koroonaviiruse tõttu taluda isikutel ka tavaühiskonnas, sest kõigil nakatunutel on kohustus jääda koju eneseisolatsiooni. 2(8)
Selle lausega mõisteti kaebaja nakatunuks ilma põhjuseta. Tavaühiskonnas käivad kõigil aknad lahti ja nad ei pea värske õhu saamiseks väljas käima.
11.Lisaks väidab Tallinna Vangla, et kaebaja töötas ajavahemikul 27.01.2022-05.02.2022 ja on selle eest palka saanud. Kaebaja teab väga täpselt, et tööl ta ei käinud. Isegi loenduse ajal ei tehtud ust lahti. Seega on kõik kaebajale arvestatud ja makstud töötunnid fabritseeritud. Vastustaja seisukohad
12.Tallinna Vangla ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitanud, mistõttu on nõue alusetu ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Tallinna Vangla direktor kohaldas 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/21/42 punktiga 1 alates 16.08.2021 vaktsineerimata vangidele liikumispiirangu. Lõpetati kõik saatmised, mis ei olnud vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud, välja arvatud saatmised tervishoiuteenuse osutamiseks, jalutuskäigule, kokkusaamistele, taasühiskonnastavatesse tegevustesse (sotsiaalprogrammides, keeleõppes ja tööhõives osalemine, üld- ja kutsehariduse omandamine) ja kabelisse. Käskkiri kehtis kuni 31.01.2022.
14.Tallinna Vangla direktori 31.01.2022. a käskkirjaga nr 1-1/22/9 kohaldati Tallinna Vangla kinnises vanglas tagasiulatuvalt alates 28.01.2022 COVID-19 viiruse tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja punktiga 1 kehtestati vaktsineerimata vangidele järgmised piirangud: lukustati kõik vaktsineerimata vangide kambrid, v.a emade-laste osakonnas; lõpetati vaktsineerimata vangide vanglasisesed saatmised, v. a saatmised tervishoiuteenuse osutamiseks, arvuti kasutamise ruumi, jalutuskäigule, kokkusaamistele, vangla majandustöödele eluosakonnas, sotsiaalprogrammidesse, üldharidus- ja kutsekooli, riigikeeleõppesse ja konfessiooni jumalateenistusele; peatati Tallinna Vangla kodukorras kinnitatud päevakavajärgsed tegevused (vaba aeg); peatati töötamine väljaspool eluosakonda; peatada huvitegevus, sh kehakultuuriga tegelemine spordisaalis ja –väljakul ning osakonnas paikneval trenažööril; peatati kirikus käimine, v.a konfessiooni jumalateenistusel, mis on konkreetse vangi kohta registrisse kantud; võimaldati vaktsineerimata vangil helistada taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; kambris vanglateenistujaga kokkupuutel, väljaspool kambrit liikumisel ning jalutusboksis ja –hoovis viibimisel tuli vangil kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Kaitsemaski võis jalutuskäigu ajaks jalutusboksis või –hoovis eemaldada juhul, kui vang oli jalutuskäigul üksi või puutub kokku üksnes enda kambrikaaslasega. Kaitsemaski tuli kanda korrektselt, kaetud pidi olema nina ja suu. Kaitsemaski kandmisest keeldumisel saatmist ei toimunud ja mittenõuetekohasel kandmisel oli vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud juhul, kui vangi elu või tervis on ohus; vang, kes vanglasse vastu võeti või kelle COVID19 haigust põhjustava viiruse test oli positiivne või kes oli positiivse testi andnud isiku lähikontaktne1 või kelle osas on kahtlus nakatumisele, jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või -osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldati käskkirja punktis 3 sätestatud meetmeid. Käskkirjas on tehtud ekslikult viide punktile 4, kuid tegemist on ilmse ebatäpsusega. Käskkirja punkti 1.1 kohaselt loeti vaktsineerimata vangiks vangid, kes on keeldunud täielikult, teise doosiga või tõhusdoosiga COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimisest ja vangid, kelle COVID19 läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud.
15.Kaebaja on keeldunud COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimisest, mistõttu oli tema liikumisja suhtlemisvabadus käskkirja nr 1-1/22/9 punkti 1 alusel piiratud. Kuna 27.01.2022 selgus, et kaebaja kambrikaaslane oli 23.01.2022 jumalateenistusel koos COVID-19 viirusesse nakatunud isikuga, siis oli oht, et ta võib olla nakatunud ja viirust edasi andnud ka kaebajale. Seetõttu jäeti kaebaja koos oma kambrikaaslasega 10 päevaks eneseisolatsiooni. Tallinna Vangla direktori 31.01.2022. a käskkirja nr 1-1/22/9 punkti 3 kohaselt tuli isolatsiooni jäetud kinnipeetava kamber 3(8)
lukustada, keelatud olid saatmised, mis ei olnud hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks, sh olid keelatud jalutuskäigud, kehakultuuriga tegelemine ning peatatud olid kõik Kodukorras kinnitatud päevakavade järgsed tegevused.
16.Direktori käskkirju kaebaja vaidemenetluse korras vaidlustanud ei ole, seega on ta jätnud kasutamata tõhusamad õiguskaitsevahendid. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine on riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt üheks avaliku võimu kandjalt kahjuhüvitise väljamõistmise eelduseks.
17.Isolatsiooni ajal ei saanud kaebaja värskes õhus viibida, kuid samasuguseid ebamugavusi tuleb koroonaviiruse tõttu taluda isikutel ka tavaühiskonnas, sest kõigil nakatunutel on kohustus jääda koju eneseisolatsiooni. Mis tahes haigus võib tingida tubasele režiimile jäämist ja seda mõnikord oluliselt pikemaks perioodiks, kui käesoleval juhul kaebajal taluda tuli. Värske õhk on inimese tervisele kahtlemata oluline, kuid käesoleval juhul oli kaebaja enda ja kolmandate isikute elu ja tervise huvides jalutuskäikude mittevõimaldamine põhjendatud ja vajalik ning proportsionaalne meede. Oluline on märkida, et jalutuskäikude mittevõimaldamist on peetud põhjendatuks ja vajalikuks koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeks ka olukorras, mil kinni peetavatel isikutel ei olnud nakkuskahtlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
20.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on mittevaralist kahju seostanud eeskätt sellega, et ta ei saanud perioodil 27.01.2022-05.02.2022 kestnud 10-päevase kohustusliku eneseisolatsiooni tõttu käia värskes õhus jalutamas. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist kahjunõudega süüliselt väärikuse alandamise eest. Kaebaja on ise maininud tervise kahjustamist, kuid kaebajale ei ole tekitatud konkreetset kehavigastust ega terviseriket.
21.Vaidlus puudub selles, et Tallinna Vangla on avaliku võimu kandja ning kaebaja kui kinnipeetava ja Tallinna Vangla vahel on avalik-õiguslik suhe, sest üksnes avalik võim saab vanglakaristust täide viia ja kinnipeetavaid piirangutele allutada. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei olnud vaidlusaluse eneseisolatsiooni ajal (27.01.2022-05.02.2022) COVID-19 vastu vaktsineeritud. Tallinna Vangla on esitanud kohtule kaebaja poolt 07.11.2021 Tallinna Vanglale esitatud avalduse vaktsineerimisest keeldumise kohta (Tallinna Vangla 21.06.2022 vastuse lisa).
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla tegevus on olnud õigusvastane ja kas sellega on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju, mida ei ole võimalik kõrvaldada muude RVastS-s sätestatud õiguskaitsevahenditega.
23.Kohus kontrollib esmalt, kas Tallinna Vangla tegevus on olnud õigusvastane, sest kui see eeldus on täitmata, ei saa kaebaja õigusi olla rikutud ega temale kahju tekitatud.
24.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid 4(8)
ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus.
25.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 42 lg 2 sätestab, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
26.Tallinna Vanglas on kehtestatud vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavate suhtes erinevad täiendavad julgeolekuabinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Seega tuleb kontrollida, kas kaebaja kui vaktsineerimata kinnipeetava kohtlemine oli perioodil 27.01.202205.02.2022 kooskõlas sellel ajal kehtinud vangla õigusaktidega. Tallinna Vangla viitas kohtueelses menetluses asjakohaste õigusaktidena kahele Tallinna Vangla direktori käskkirjale: 1) 13.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/42; 2) 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/9.
27.Tallinna Vangla direktori 13.08.2021 käskkirja nr 1-1/21/42 punkti 1 kohaselt lõpetati alates 16.08.2021 vaktsineerimata vahistatute ja kinnipeetavate saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud, välja arvatud saatmised tervishoiuteenuse osutamiseks, jalutuskäigule, kokkusaamistele, taasühiskonnastavatesse tegevustesse (sotsiaalprogrammides, keeleõppes ja tööhõives osalemine, üld- ja kutsehariduse omandamine) ja kabelisse. Käskkiri kehtis kuni 31.01.2022.
28.Tallinna Vangla direktori 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kohaldati Tallinna Vangla kinnises vanglas tagasiulatuvalt alates 28.01.2022 COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja punktis 1 kehtestati piirangud vaksineerimata vangidele. Punkti 1.1 kohaselt loeti vaktsineerimata vangiks vangid, kes on keeldunud täielikult, teise doosiga või tõhusdoosiga COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimisest ja vangid, kelle COVID-19 läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud. Punkt 1.10 sätestas, et vang, kes on vanglasse vastu võetud või kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne või kes on positiivse testi andnud isiku lähikontaktne või kelle osas on kahtlus nakatumisele, jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või -osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldatakse käskkirja punktis 3 sätestatud meetmeid (käskkirja tekstis on ekslikult viidatud punktile 4). Käskkirja punktis 3 sätestati isolatsioonikambrisse või -osakonda paigutatud vangidele kohalduvad piirangud: 3.1. lukustada kambrid; 3.2. lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; 3.3. peatada Kodukorras kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;
3.4.jätta ära jalutuskäigud, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht; 3.5. jätta ära kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises; 3.6. kambris vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool kambrit liikumisel tuleb kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peab olema nina ja suu. Kaitsemaski kandmisest keeldumisel ja mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud juhul, kui vangi elu või tervis on ohus;
3.7.Võimaldada helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele;
3.8.isolatsioonimeetmeid rakendatakse vangi suhtes COVID-19 viiruse peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni. 5(8)
29.Kaebajat hoiti eneseisolatsioonis 27.01.2022-05.02.2022 ehk kokku 10 päeva. Selle aja jooksul ei saanud kaebaja käia värskes õhus jalutamas, mis on kaebaja põhiline etteheide eneseisolatsiooni jätmise tagajärgedele.
30.Kinnipeetava eneseisolatsiooni jätmiseks andis perioodil 28.01.2022-05.02.2022 õigusliku aluse Tallinna Vangla direktori 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9 punkt 1.10. Isolatsioonirežiimi esimene päev, 27.01.2022, oli viimane päev enne 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9 tagasiulatuvalt kehtima hakkamist. Seega küsis kohus Tallinna Vanglalt eraldi üle, millisel õiguslikul alusel jäeti kaebaja 27.01.2022 eneseisolatsiooni. Tallinna Vangla vastas kohtule 17.08.2022, et kaebaja oli 27.01.2022 isolatsioonis Tallinna Vangla direktori 10.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/33 punkti 2 alusel. Nimetatud käskkiri oli kehtiv kuni 31.01.2022. Tallinna Vangla on nimetatud käskkirja ka kohtule esitanud. Tallinna Vangla direktori 10.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/33 punkt 2 kohaselt jätkati nendele kinnipeetavatele, kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne või kes on COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isiku lähikontaktne või kelle osas on kahtlus nakatumisele, nende eneseisolatsiooni ajaks kindlaksmääratud meetmete kohaldamist. Seega oli kehtiv õiguslik alus kaebaja eneseisolatsiooni jätmiseks olemas kogu eneseisolatsiooni perioodi vältel.
31.Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi Tallinna Vangla direktori käskkirja, mis reguleerib COVID-19 viiruse tõkestamiseks kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnises vanglas. Kaebaja on kaebuses kinnitanud, et vaatamata vaktsineerimata olemisele pooldab ta Tallinna Vangla kehtestatud piiranguid, kuid on seisukohal, et tema suhtes on piiranguid põhjendamatult kohaldatud.
32.Tallinna Vangla põhjendas kaebaja eneseisolatsioonis hoidmist sellega, et kuna kaebaja kambrikaaslane oli 23.01.2022 jumalateenistusel koos COVID-19 viirusesse nakatunud isikuga, siis oli oht, et ta võib olla nakatunud ja viirust edasi andnud ka kaebajale. Tallinna Vangla esitas kohtule 22.07.2022 väljavõtte kinnipeetava tervisekaardist, kellega kaebaja kambrikaaslane 23.01.2022 samal jumalateenistusel viibis. Tervisekaardi andmetel võeti kinnipeetavalt 27.01.2022 COVID-19 PCR test. Tallinna Vangla tegi 29.01.2022 kinnipeetava tervisekaarti sissekande, et tema suhtes rakendub isolatsioonirežiim positiivse proovi saanud vangile (10 päeva). Tallinna Vangla esitas kohtule 22.07.2022 ka Tallinna Vangla järelevalveosakonna ametniku 27.01.2022 e-kirja, milles ametnik annab teada, et kaebaja kambrikaaslane oli üks vaktsineerimata kinnipeetavatest, kes viibis 23.01.2022 jumalateenistusel koos positiivse testi saanud kinnipeetavaga. Kuna kaebaja kambrikaaslane oli nakatunud kinnipeetava lähikontaktne, oli kambri jagamise tõttu põhjust kahtlustada ka kaebaja nakatumist.
33.Tallinna Vangla asjakohased käskkirjad ei näinud ette kõigi kinnipeetavate testimist, kes eneseisolatsiooni jäetakse. Testitakse üldjuhul siis, kui selleks annavad põhjust haigustunnused. Terviseameti poolt avaldatud info kohaselt ei ole ilma sümptomitete lähikontaktsetel kohustust ennast testida.1 Seega piisas vangla tingimustes lähikontaktsete ja nakkuskahtlusega kinnipeetavate isoleerimisest.
34.Tallinna Vangla direktori 10.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/33 punkt 2.5 nägi eneseisolatsiooni ajaks ette järgneva meetme: jätta ära jalutuskäigud, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht. Tallinna Vangla direktori 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9 punkt 3.4 nägi isolatsioonikambrisse või osakonda paigutatud kinnipeetavale ette järgneva meetme: jätta ära jalutuskäigud, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht. Käskkirja nr 1-1/22/9 põhjendustes on selgitatud: „Eneseisolatsiooni kohustuse eesmärk on, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkusekandja ei kannaks nakkust edasi
https://www.terviseamet.ee/et/olen-lahikontaktne ja https://www.terviseamet.ee/et/uudised/koige-oluliseminfo-testimise-karantiini-ja-lahikontaktsuse-kohta
6(8)
uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte. VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus. Tuleb aga arvestada, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Jalutuskäigule saatmine eeldab erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu ruume sel juhul teised vangid. Võimalik nakkusekandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaasvange, vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele. Täiendav nakatumine on ühest küljest ohuks konkreetsete isikute elule ning tervisele, mille kaitsekohustus riigil on, kuid on koormaks kogu riigi tervishoiusüsteemile ja riigi rahalistele võimalustele ja ka vanglale. Vanglateenistujate võimalik nakatumine ja haigestumine raskendab oluliselt kinnipeetavate üle järelevalve teostamist ning vangla julgeoleku tagamist, sest vanglateenistujaid võib jääda hädapäraste toimingute jaoks liiga väheks. Teenistujate massiline haigestumine tooks seetõttu paratamatult kaasa veel täiendavaid piiranguid kogu vanglas ning see mõjutaks negatiivselt oluliselt rohkemaid vange.“ Kohus leiab, et jalutuskäikude ärajätmine eneseisolatsiooni ajaks oli asjakohane piirang, sest viiruse laialdane levik vanglas ohustaks vangla julgeolekut. Pandeemia tingimustes tuleb eeldada, et ka vanglas kehtivad piirangud viiruse leviku takistamiseks. Paljud kinnipeetavad kuuluvad riskigruppi oma tervislike näitajate poolest ja võivad COVID-19 haigust raskelt põdeda. Nakatunud ja haiglaravi vajav kinnipeetav tuleks toimetada vanglast välja haiglaravile, mis tähendaks lisakoormust tervishoiusüsteemile. Praeguse seisuga on teada, et viirus on sedavõrd nakkusohtlik, et kriitiliste juhtumite arv võib osutuda lühikese aja jooksul ohuks riiklikule tervishoiusüsteemile. Riikliku tervishoiusüsteemi toimevõime säilimine on oluline avalik huvi, sest selle kaudu tagatakse inimeste elu ja tervise kaitse. Seega kaitses kaebaja eneseisolatsiooni suunamine olulist avalikku huvi. Kaebaja eneseisolatsioon kestis kokku 10 päeva. COVID-19 haigust põhjustava viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.2 Kohus leiab, et tegemist ei ole nii pika ajaga, et eneseisolatsiooni saaks pidada ebaproportsionaalselt pikaks. 10-päevane eemalolek värskest õhust on ebameeldiv, kuid ei saa eraldiseisvalt tekitada tõsist kahju inimese füüsilisele ja vaimsele heaolule. Kinnipeetavate isoleerimist ja liikumisvabaduse piiramist saab pidada sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks meetmeks nakkusohu vältimiseks. Üksnes kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi nakkusoht täielikult välistatud olla, sest ükski kaitsevahend ei takista täielikult viiruse levikut. Täiendavalt leevendab jalutuskäikude ärajäämist asjaolu, et olemasolevate tõendite kohaselt ei viibinud kaebaja perioodil 27.01.2022-05.02.2022 ainult kambris.
35.Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla on esitanud valeinfot selle kohta, et ta perioodil 27.01.202205.02.2022 tööl käis. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad aga seda, et kaebajal oli võimalik eneseisolatsiooni ajal tööl käia. Tallinna Vangla poolt 17.08.2022 esitatud 2022. aasta jaanuari ja veebruari tööajatabelitest nähtub, et kaebaja käis tööl järgnevalt: 27.01.2022 (4,75 t), 28.01.2022 (4,75 t), 01.02.2022 (2,5 t), 04.02.2022 (2,5 t), 05.02.2022 (2,5 t), 06.02.2022 (2,5 t). Kohtul puudub alus arvata, et tööajatabelid oleksid võltsitud, sest Tallinna Vanglal puudub põhjus esitada fiktiivseid andmeid kinnipeetava töötamise kohta, eriti kui samale kinnipeetavale on jaanuaris ja veebruaris töötamise eest makstud, mida kinnitab Tallinna Vangla 17.08.2022 esitatud K-Raha väljavõte ajavahemikust 01.01.2022-31.03.2022. Seega oli kaebajal olemas liikumisvõimalus väljaspool kambrit, kuigi mitte värskes õhus.
36.Kaebaja on väitnud, et kõiki 23.01.2022 toimunud jumalateenistusel viibinud kinnipeetavaid, kes COVID-19-sse nakatunud kinnipeetavaga kokku puutusid, ei jäetud eneseisolatsiooni. Kohus ei saa uurida teiste kinnipeetavatega seotud asjaolusid, sest need väljuvad kaebuse piiridest ega saa vahetult mõjutada seda, kas kaebaja eneseisolatsiooni jätmine oli õiguspärane. Olukorras, kus teise kinnipeetava suhtes jäi eneseisolatsioon mingil põhjusel kohaldamata, ei saa kaebaja nõuda enda samasugust kohtlemist, kui tegelikult oli eneseisolatsiooni jätmiseks kehtiva korra järgi alus olemas.
https://koroonakriis.ee/covid-19
7(8)
37.Kokkuvõttes leiab kohus, et Tallinna Vangla ei ole tekitanud kaebajale RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, sest Tallinna Vangla tegevus ei olnud õigusvastane.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.