Roovao OÜ kaebus Järva Vallavalitsuse 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-5/2021/3-8 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja: Roovao OÜ, seaduslik esindaja Jaanus Grauberg Vastustaja: Järva vald
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende end kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. oktoober 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Halduskohtule saabus 03.11.2021 Roovao OÜ kaebus Järva Vallavalitsuse 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-5/2021/3-8 tühistamiseks.
2.05.11.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.
3.01.09.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub tühistada Järva Vallavalitsuse 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-5/2021/38 alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja selgitab esmalt, et on Järva vald, Vao küla, Soo tee 5, Soo tee 8 korteriühistu üks neljast liikmest alates 25.11.2019 aastast. Kaebajale kuulub korteriühistu 56st korteriomandist
43.Teistele ühistu liikmetele kuulub 13 korteriomandit. Vastustaja edastas 10.06.2020 korteriühistu liikmetele ja Järva vald, Vao küla, Soo tee 5, Soo tee 8 korteriühistule emaili teel ettekirjutuse nr 7-5/2020/13-4 (lisa 2, tl 9-11p), millega kohustati korteriühistu liikmeid kinnistul sulgema kõik lahtised akna- ja ukseavad või piirama kinnistul asuvad ehitised piirdeaiaga hiljemalt 20.07.2020. Ettekirjutusele eelnes ning sellele oli lisatud paikvaatluse protokoll kinnistul (lisa 3, tl 12-14p). Vastustaja edastas 08.07.2020 õiguslikult reguleerimata haldustegevuse dokumendi, milline on registreeritud Järva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi nr 7-5/2020/13-5 (lisa 4, tl 1516). Dokumendi pealkirjaks on märgitud „Koosoleku protokoll“ ning regulatiivses osas on märgitud, et otsustati ehitusjärelevalve ettekirjutus peatada, kui korteriühistu on paigaldanud kinnistu perimeetritele eravalduse sildid ning korteriühistu niidab vähemalt aastas korra kinnistu Soo tee poolse osa. Kui nimetatud tegevused teostatakse juuli lõpuks, peatab vastustaja ehitusjärelevalve ettekirjutuse. Hilisemalt viitab vallavalitsus sellele haldustegevusele kui ettekirjutuse ajutisele peatamisele kuni 2021. aasta kevadeni. Dokumendis nr 7-5/2020/13-5 puuduvad viited 2021. aasta kevadele. Korteriühistu täitis dokumendi 7-5/2020/13-5 regulatiivse osa tähtajaks. Tõestused siltidest ja niitmistest edastati vastustajale 20.07.2020 ja vastustaja registreeris need oma dokumendihaldussüsteemis 03.08.2020.
4.2.06.08.2021 andis vastustaja korteriühistu liikmetele ettekirjutuse nr 7-5/2021/3-8 (Lisa 1, tl 4-8p), millega kohustati adressaate korteriühistu kinnistul sulgema kõik lahtised akna- ja ukseavad või piirama kinnistul asuvad ehitised piirdeaiaga hiljemalt 30.10.2021. Ettekirjutusele eelnes ning sellele oli lisatud paikvaatlus kinnistul (lisa 5, tl 17-19p).
4.3.04.09.2021 edastas kaebaja vaide (lisa 6, tl 20-22) vastustajale, kui menetlevale haldusorganile, paludes kontrollida ja veenduda, et ettekirjutusega nr 7-5/2021/3-8 ei ole rikuta haldusmenetluse protsessi reegleid ning sunnimeetmete rakendamise põhimõtteid ja korda, kuna aasta tagune ettekirjutus on esitatud samadel põhjendustel, kuid on lõpetatud haldusaktiga ning korteriühistu täidab määratud kohustusi. Rikkumise olemasolul tunnistada ettekirjutus nr 7-5/2021/3-8 kehtetuks. Vastustaja leidis, et kaebaja esitatud vaides on puudused ja palus need likvideerida edastades 13.09.2021 dokumendi nr 14-7/2021/2516-2 (lisa 7, tl 23-24). Kaebaja edastas 22. septembril puuduste kõrvaldamise vastuse (lisa 8, tl 25-26p), kus on antud kinnitus, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Vastustaja poolt
loetletud vaide sisuliste puudustega kaebaja nõus aga ei olnud ja sisulisi täiendusi ei lisanud. 04.10.2021 edastas vastustaja vaideotsuse nr 524 (lisa 9, tl 27-30p), millega jäeti vaie rahuldamata.
4.4.Vastustaja tegi ettekirjutuse nr 7-5/2020/13-4 ja korteriühistu täidab haldusaktiga nr 75/2020/13-5 määratud kohustusi, mis tulenevad nimetatud ettekirjutusest. Vastustaja ei ole kordagi viidanud, et korteriühistu poolt ei täideta aktiga seatud nõudeid. Uue ettekirjutuse aluseks olev olukord ei erine sisulises osas täitmisel oleva ettekirjutuse kirjeldatud olukorrast. Vastustaja poolt edastatud vaideotsuse punktis 1.3 ei põhjenda vastustaja, kuidas on uus ettekirjutus kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne vaides esitatud põhjendustega. Ettekirjutuste nr 7-5/2020/13-4 ja nr 7-5/2021/3-8 aluseks olevate asjaolude erinevusi või muutusi ei ole kõrvutatud aga on jõutud uue tulemini. Puudub selgitav analüüs. Sama puudus on vastustaja poolt edastatud vaideotsuses toodud vastuses. Kaebaja toob välja, et varasem lõplik akt puudutas siiski niitmist ja märgistust, mis on aia ehitamisest või avade kinni katmisest oma olemuselt ja sisult märkimisväärselt erinev. Vastustaja vaideotsuses puudub vastustaja selgitus kõige olulisemale küsimusele, miks oli menetluse peatamine põhjendatud? Vaideotsuses on vastustaja viidanud kaebaja poolt vaides tõstatatud võimalikule õigusvastasele haldustegevusele. Vastustaja jätab sellele aga analüüsi ja selgitused andmata, keskendudes menetluse võimaliku venitamise kirjeldamisele. Kaebaja on seisukohal, et uus ettekirjutus samal teemal muudab varasema (seni kehtinud) ja täitmisel olnud ettekirjutuse kehtetuks. Varasemat ettekirjutust korteriühistu täitis ja vastustaja ei ole selle täitmise osas pretensioone esitanud. Uuest ettekirjutusest tulenevad nõuded on vaide esitaja jaoks kahjulikumad võrreldes varasema ettekirjutusega. Kaebaja leiab, et vastustaja segab omavahel ära adressaadi ja kättetoimetamise. Adressaat on siiski korteriühistu ja kättetoimetamine oleks pidanud toimuma korteriühistu liiketele. Selliselt ei ole vastustaja aga toiminud ja on adressaadiks märkinud korteriühistu liikmed sh ka kaebaja. Kaebaja poolt on selgitatud, et riive õigusvastasus saab tuleneda haldusakti õigusvastasusest. Vastustaja haldusorganina ei ole edastanud analüüsi ja selgitust, et see antud juhul nii ei ole.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Kaebaja soovib tühistada vastustaja 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-5/2021/3-8 ning väidab kaebuses, et korteriühistu täidab haldusaktiga nr 7-5/2020/13-5 määratud kohustusi, mis tulenevad ettekirjutusest nr 7-5/2020/13-4. Kaebaja selline seisukoht kaebuse õigusliku põhjendusena jääb vastustajale arusaamatuks, sest kumbki viidatud dokument ei ole vaidluse all. Kaebaja väide nagu dokument nr 7-5/2020/13-5 (kaebuse lisa 4, tl 15-16) oleks haldusakt, mis tuleneb 2020. aastal tehtud ettekirjutusest, ei ole õige. Viidatud dokument on kaebaja ja vastustaja esindajate kohtumise, mida kaebaja soovis oma 10.06.2020 e-kirjaga (lisa 2, tl 4142), protokoll ning selles sisalduv on põhimõtteline kokkulepe kaebaja ja vastustaja vahel, mis
sisuliselt ei ole seotud ettekirjutus-hoiatusega, sest käsitleb hoopis teisi kaebaja poolt tulevikus teha lubatavaid tegevusi. Nimetatud protokoll on koostatud kohtumise fikseerimiseks, kus vastustaja selgitas, miks on oluline ettekirjutus-hoiatuses esitatud nõuete täitmine selles välja pakutud viisidel (ehitiste avade sulgemine või piirdeaia ehitamine, et ehitisse puuduks ligipääs). Kaebaja püüdis aga samal kohtumisel lahendina pakkuda kõikvõimalikke muid vahendeid, mis tema meelest pidid tagama ehitiste ja seda ümbritseva maa-ala ohutuse inimeste elule ja tervisele, st et protokollis (mida kaebaja nimetab kaebuses „akt“) sisalduv ei ole otseselt seotud vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse nõudega: sulgeda kinnistul asuvate ehitiste kõik avatud aknaja ukseavad või piirata kinnistutel asuvad ehitised piirdeaiaga selliselt, et hoonetesse ligipääs oleks takistatud võõrastele isikutele. Kaebaja väide, et uue ettekirjutuse (vaidlusaluse) aluseks olev olukord ei erine sisulises osas kaebuses viidatud 2020. aasta ettekirjutuses kirjeldatud olukorrast, on õige, sest vastustaja ei ole talle kaasomandisse kuuluvaid ehitise osasid viinud vastavusse seaduses sätestatud nõuetega, mida vastustaja on erinevate haldusaktide andmisega nõudnud ja kokkusaamiste käigus soovinud.
5.2.Kaebaja esitas 04.09.2021 vastustajale vaide nõudega tunnistada kehtetuks Järva Vallavalitsuse 06.08.2021 ettekirjutus 7-5/2021/3-8, mistõttu ei olnud vastustajal kohustust hakata vaidlusalust haldusakti kõrvutama või võrdlema mõne varasema dokumendiga või esitama sellekohast analüüsi. Samas ei ole kaebaja kaebuses esitanud, mida tema meelest vajalik analüüs pidanuks sisaldama. Kaebaja soovis peale 2020. aastal tehtud ettekirjutust vastustajaga kokkusaamist, kus pakkus alternatiivseid lahendeid, mis sisuliselt ei taganud ehitiste ohutust – kaebaja ettepaneku kohaselt tõkestab inimeste liikumise talle kaasomandis olevatele kinnistutele keelumärkide paigaldamine kinnistute perimeetritele. Olenemata asjaolust, et kaebaja paigaldas keelumärgid, veendus vastustaja 2021. aasta maikuus uue ülevaatamise käigus, et keelumärgid ei taga ohutust inimese elule ja tervisele hoonete puhul, mille alumised avad on katmata, st lagunevate hoonete sisse on kõigil vaba juurdepääs. Lapsed, kes ei mõista veel keelumärkide tähendust, võivad siiski sattuda selliste hoonete puhul ohtu ning end vigastada lagunenud hoonetes (avatud juurdepääsud nähtavad kaebaja lisadel nr 3 ja 5, tl 12-14p ja 17-19p). See tähendab, et kaebaja pakutud lahendused ei täida ettekirjutushoiatuses nõutud eesmärki – tagada hoonete ohutus inimese elule ja tervisele. Samuti ei aita keelavate märkide paigaldamine kaasa omaniku ehitusseadustikust tulenevate kohustuste täitmisele – omanik peab tagama ehitise ja selle kasutamise vastavuse kogu oma kasutusea ja olemasolu vältel õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse ning ka visuaalse korrasoleku. Kuigi kaebaja väidab kaebuses vastupidist, on vastustaja vaideotsuses kontrollinud vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasust ja otstarbekust ning põhjendanud sisuliselt, kuidas see on õiguspärane, st et ettekirjutus-hoiatuses on piisavalt põhjendatud (kaalutud), kuidas ettekirjutus-hoiatus kaebajat mõistlikus ulatuses koormab, ja on arvestatud kaebaja aja- ja ressursikuluga. Kui kaebaja leiab, et nii ettekirjutus-hoiatuse kui vaideotsuse kaalutlused on vigased, siis tuleb tal ka esitada, milles need vead seisnevad. Vaideotsuse punktis 2.6. on kaebajale selgitatud, milles õiguslikult seisneb haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ning et seda on vaideotsuse punktis 1 käsitletud. Vastustajale jääb paraku arusaamatuks, mida kaebaja peab silmas uue tulemina võrreldes ettekirjutus-hoiatusi nr 7-5/2020/13-4 ja nr 7-5/2021/3-8, sest neis esitatud nõue on samasisuline.
5.3.Kaebuses käsitleb kaebaja teemasid ning kaebaja ja vastustajate esindajate kohtumisel koostatud protokolli (nimetanud „lõplik akt“), mis ei ole seotud kaebaja vaides ja kaebuses esitatud nõudega: tühistada Järva Vallavalitsuse 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 7-5/2021/38. Vastustaja leiab, et kaebuse punktis 3.2.3. toodud põhjendus vaidluse piiridest ning tuleb asja lahendamisel jätta tähelepanuta.
5.4.Kaebuse õiguslik põhjendus ei ole seotud kaebaja nõudega ning kaebaja ei ole vaides ega selle täpsustuses nõudnud vastavaid selgitusi. Ka ei ole kaebaja kaebuses esitanud, mil moel rikkus menetluse peatamine, mida ta ei ole vaidlustanud, kaebaja õigusi, mistõttu väljub nimetatud punktis toodud nõue vaidluse piiridest. Lisaks on vaideotsuses menetluse peatamise teemat käsitletud, mistõttu kaebaja vastav etteheide on ka põhjendamatu.
5.5.Kaebuses leiab kaebaja, et tema poolt oli vaides tõstatatud võimalik õigusvastane haldustegevus, mille kohta on vastustaja jätnud analüüsi tegemata ja selgitused andmata. Kuna vaidemenetluses vastavat nõuet vastustajale ei esitatud ning kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud oma õiguste sellekohast riivet, ei ole seda võimalik nõuda ka antud kohtumenetluses.
5.6.Kaebaja väide nagu ta oleks varasema ettekirjutuse täitnud, ei vasta tõele. Kui varasem ettekirjutus sama nõudega – viia ehitised vastavusse ehitusseadustikuga, sh tagada ehitiste ohutus EhS § 8, § 11 lõike ja § 19 lõike 4 kohaselt - olnuks kaebaja poolt täidetud, ei oleks vastustajal tekkinud ka vajadust uue ettekirjutuse tegemiseks. Samas on vastustaja teostanud kaebajale kaasomandisse kuuluvate hoonete paikvaatluse, millest nähtub, et ka varasemat ettekirjutus-hoiatust ei ole täidetud. Samuti jääb vastustajale selgusetuks ning kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud, mil moel on uuest ettekirjutusest tulenevad nõuded kaebaja jaoks kahjulikumad võrreldes varasema ettekirjutusega, kui mõlema ettekirjutus-hoiatuse puhul oli nõudeks: sulgeda kinnistul asuvate ehitiste kõik avatud akna- ja ukseavad või piirata kinnistutel asuvad ehitised piirdeaiaga selliselt, et hoonetesse ligipääs oleks takistatud võõrastele isikutele. Kaebaja ei ole kaebuses ega ka vastustajale esitatud vaides selgitanud, milles ettekirjutuse kahjulikkus tema jaoks seisneb. Põhjendus, et sund kanda varalisi kulutusi riivab nt omandi puutumatust ning selle õigusvastane sund seetõttu ka nimetatud õigust rikub, ei ole asjakohane. Kaebaja teadis kinnisasjade omandamisel, millises seisus need on ning et need ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu pidi ta ka teadma, et seaduskuulekaks käitumiseks tuleb tal teha kulutusi (millised kaasnevad mistahes omandi valdamisega). Sunnivahendi rakendamise võimalus on ette nähtud seaduses, st vastustaja poolt sunni rakendamine on kooskõlas seadusega, millele on vastustaja viidanud ka vaideotsuses.
5.7.Vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse adressaatideks on dokumendil märgitud nii korteriühistu liikmed (neid eraldi nimetamata), kui ka Järva vald, Vao küla, Soo tee 5, Soo tee 8 korteriühistu, mistõttu eeltoodud etteheide ei rajane faktidele. Kuigi kaebaja ei ole vaides ega selle täpsustuses esitanud nõuet vastustajale anda selgitusi ettekirjutus-hoiatuse adressaatide ja kättetoimetamise kohta, on vastustaja seda vaideotsuses siiski teinud ning piisavalt ja selgesti arusaadavalt põhjendanud vaideotsuses, miks ei olnud korteriühistule kui juriidilisele isikule võimalik ettekirjutus-hoiatust saata, hoolimata asjaolust, et kaebaja sellega ei nõustu. Samas on kaebaja vaides ja kaebuses toodud sellisest seisukohast vastupidisel seisukohal oma 01.07.2020 e-kirjas (lisa 3, tl 43-47p).
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lõike 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud). Sama seaduse § 24 lõige 4 sätestab, et juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. EhS § 19 lõike 1 kohaselt on omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning sama sätte punktist 4 tulenevalt tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Riigikohus on 10.03.2021 kohtuasjas nr 4-20-1553 asunud seisukohale, et viimati viidatud normist järeldub, et ehitusseadustikust tulenevate kohustuste subjektina käsitatakse eeskätt omanikku ehk isikut, kellele kuulub ehitisealuse kinnistu omand. /.../ Asjaõigusseaduse § 70 lg-te 2 ja 3 järgi on ka kaasomand üks omandi liik. Seega on EhS § 134 lg 1 kohustatud subjekt muu hulgas ka korteriomanik /.../. Kaebuses toodud tõlgendusega on kaebaja asunud seisukohale, et sellisel korteriühistul ja tema liikmetel ei lasu seadusest tulenevaid kohustusi juba seetõttu, et kohustamiseks esitatavate dokumentide edastamiseks ei ole adressaati, st puudub aadress, kuhu saata ühistule dokumente, ja kellelgi ei ole võimu kaebajat kohustada talle kuuluvat omandit seadusekohaselt valdama. Kaebaja sellise seisukoha avaldamisel on vastustajal alust arvata, et kaebaja püüab mistahes vahendite või põhjendustega kõrvale hoiduda seadusega omanikule pandud kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et ettekirjutus-hoiatus on edastatud õigetele adressaatidele.
5.8.Vastustaja märgib, et vaideotsuse punktis 2.7. on vastustaja kaebajale piisavalt põhjendanud, millisele seaduslikule alusele riive tugineb.
5.9.Vastustaja pöörab tähelepanu, et kaebaja ei ole põhjendanud vaides ega ka kaebuses, kuidas vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus sisuliselt rikub tema õigusi või milline on kaebajale kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Kaebaja ei ole vastu vaielnud ettekirjutus-hoiatuses sellele, et tema omandis olevad hooned ei vasta EhS sätestatud nõuetele ning on ohtlikud, ega vaidlusta ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtaega või sunniraha suurust, st et kaebaja on ettekirjutushoiatuses toodud faktiliste asjaoludega nõus. Kaebaja on oma 07.07.2021 e-kirjas (lisa 4, tl 48 ja selle pöördel) viidanud ja 04.09.2021 kaaskirjas vaidele (lisa 5, tl 49 ja selle pöördel) otse kinnitanud, et kaebajal rahalised vahendid puuduvad, mis on eelduslikult ka kaebaja motiiviks ettekirjutus-hoiatuse mittetäitmisel ning selle täitmisega venitamisel. Paraku ei näe õigusaktid ette, et raha puudumisel võib seaduse täitmisest kõrvale kalduda või pidada nõuet õigusakte täita ebamõistlikuks ja seadusevastaseks õiguste piiramiseks.
5.14.Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
7.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
7.1.Järva Vallavalitsus tegi 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 7-5/2021/3-8 (ettekirjutus) kõikidele Järva vald, Vao küla, Soo tee 5, Soo tee 8 korteriühistu (registrikood: 80457995) liikmetele. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on märgitud ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2, Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas“ § 4 p 18. Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 KorS § 5 lg 1 ja 2. EhS § 8, § 11 lg 1, § 16 lg 1, 3, § 19 lg 1 p 4 ja Järva Vallavolikogu 28.06.2018 määruse nr 24 „Järva valla heakorraeeskiri“ § 5 punktid 2 ja 24. Ettekirjutuse kohaselt asub Järva vallas Vao külas Soo tee 8 ja Soo tee 5 kinnistutel sihtotstarbega 100% elamumaa kuus ehitist, mis ehitisregistri andmetel on korterelamud: üks 12 korteriga ning viis 8 korteriga. Ohtlike ehitiste kohta on koostatud paikvaatluse protokoll ja tehtud fotod. Neist viiel ehitisel on avatud kõik akna- ja ukseavad. Ehitistele on vaba juurdepääs kõrvalistel isikutel. Kinnistul asuval kahekorruselisel ehitisel on avatud ligipääs teise korruse rõdule, mis on avariilises seisukorras – varisemisohtlik ja ilma piireteta. Rõduplaatidelt variseb krohv, kandvad armatuurrauad on kohati ilmastikutingimustele avatud ning nõrgestanud rõdu konstruktsiooni kandevõimet. Lisaks krohvivaringute ohule on ka kukkumisoht, kuna pääs II korrusele pole tõkestatud, rõdude kandevõime pole tagatud ja osaliselt puuduvad ka rõdupiirded. Kinnistul asub lahtise avaga kanalisatsioonikaev. Kinnistu piirile paigaldatud „Eramaa“ sildid ei taga ehitise ohutust ehitusseadustiku alusel. Avatud sissepääsudega hooned muutuvad kodutute ja tegevuseta noorte kogunemiskohaks, kus muuhulgas tehakse sooja saamiseks lahtist tuld, mis tekitab suure tuleohu, või tegevusi, mis alaealistele on keelatud. Kasutuseta, tühi ja lahtiste avadega hoone soodustab õigusvastast tegevust. Põlengud omakorda ohustavad kõrvalasuvaid hooneid ja inimesi, kelleni suits levib või tuli võib levida. Avatud sissepääsudega ehitised asuvad tiheasustusalal üle 220 elanikuga Vao külas, teiste kortermajade vahetus läheduses. Lähtuvalt ehitiste paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest ning õiguslikust hinnangust saab asuda seisukohale, et ehitised ei vasta ehitistele esitavatele nõuetele, sh ei ole tagatud õigusaktidest tulenev korrashoid, ning ehitised võivad kujutada ohtu inimese elule, tervisele või varale. Ettekirjutusega kohustati korteriühistu liikmeid: sulgeda kinnistul asuvate ehitiste kõik avatud akna- ja ukseavad või piirata kinnistul asuvad ehitised piirdeaiaga selliselt, et hoonetesse ligipääs oleks takistatud võõrastele isikutele hiljemalt 10.10.2021. Ühtlasi tehti ka sunniraha hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmise eest summas 2000 eurot iga lahtiste avadega ehitise kohta. (tl 5-8p).
7.2.Äriregistri andmetest nähtuvalt puuduvad Järva vald, Vao küla, Soo tee 5, Soo tee 8 korteriühistu (registrikood: 80457995) registrikaardil esindusõiguslikud isikuid (www.rik.ee) . Sellest tulenevalt on ettekirjutus-hoiatus edastatud põhjendatult kõigile korteriühistu liikmetele (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 4 ja § 24 lg 4) ning kaebaja väited sellest, et vastustaja on eksinud ettekirjutuse adressaatide määramisel, on põhjendamatud.
7.3.Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on kaebuse esitaja omandanud kinnistul asuvad korteriomandid 25.11.2019. Kaebuse kohaselt kuulub 56st korteriomandist 43 korteriomandit kaebajale ja 13 korteriomandit teistele ühistu liikmetele. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja oli juba korteriomandite omandamisel teadlik nende seisukorrast ehk sellest, et need ei vasta ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. Samuti ei ole kaebaja vaielnud vastu sellele, et
kaebaja pidi olema teadlik ka ettekirjutuse menetlusest. Kaebaja ei ole vastavatele vastustaja seisukohtadele vastu vaielnud, millest tulenevalt loeb kohus vastavad väited tõendatuks.
7.4.Poolte vahel puudub vaidlus, et ettekirjutuse tegemise ajal kaebajale kuuluvad ning ettekirjutuse esemeks olevad korteriomandid ei ole ehitisena ohutud. Vastavad asjaolud on tõendatud mh nii 22.05.2020 paikvaatluse protokolli (tl 13-14p) kui ka 12.05.2021 paikvaatluse prokolliga (tl 18-19p) kui kaebaja enda seisukohtadega.
8.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
9.Kohus leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ja vastab vorminõuetele. Kaebaja ei ole neid asjaolusid ka kaebuses kahtluse alla seadnud.
10.Kaebaja viitas kaebuses üldsõnaliselt sellele, et rikutud on kaalutlusõigust ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest kaebaja täitis varasemat kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kokkulepet, mis puudutas niitmist ja märgistamist. Lisaks ei ole vastustaja kaebaja arvates ka kaalunud küsimust, et mis on vahepeal muutunud, et kaebajale võiks teha senisest rangema ja majanduslikult oluliselt kulukama ettekirjutuse arvestades seda, et plaan on hooned lõppastmes lammutada. Kohtule ei nähtunud kaebuse materjalide uurimisel, et vastustaja oleks rikkunud kaalutlusõigust ning proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et EhS § 11 lõike 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 16 lõike 1 kohaselt tuleb ehitist kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt ning ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist. EhS § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt on omanik kohustatud tagama ehitise, ehitamise ja ehitamise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Ühtegi vastavat nõuet ettekirjutuse koostamise ajal täidetud ei olnud. Arvestades, et vaidlust ei ole selles, et hooned on ohtlikud ja neile juurdepääs ei ole kõrvalistele isikutele piiratud, ei saa ettekirjutust pidada ebaproportsionaalseks. Ettekirjutuse eesmärk on tagada inimeste üldine ohutus sh nende vara ohutus. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud, et ehitised ei vasta ehitistele esitavatele nõuetele, sh ei ole tagatud õigusaktidest tulenev korrashoid, ning ehitised võivad kujutada ohtu inimese elule, tervisele või varale. Kohus leiab, et ettekirjutuses on välja toodud üheselt selged kaalutlused, miks on ettekirjutuse tegemine põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades hoonete seisukorda ja ohtlikkust on igati proportsionaalne nõuda hoone avade sulgemist või piirdeaia paigaldamist, et vältida ohtu inimeste elule, tervisele ja varale. Kaebaja huvi teha võimalikult väikseid kulutusi seoses vastavate ehitistega ei saa üles kaaluda avalikku huvi tagada üldine ohutus. Seejuures on kaebajal koos teiste ettekirjutuse adressaatidega olnud aega alates 25.11.2019 aastast võtta tarvitusele meetmed ehitise ohutuse tagamiseks või teha vastavad toimingud, et ehitised oleks võimalik lammutada, mis on kaebuse kohaselt kaebaja lõppeesmärgiks.
11.Kaebaja väited, miks on ettekirjutus õigusvastane on seotud kõik sisuliselt varasema vastustaja poolt 10.06.2020 tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 7-5/2020/13-4 ja sellele järgneva haldusmenetlusega (mh selle peatamisega). Vastavad väited väljuvad aga käeoleva kaebuse esemest. Kohus ei saa teha otsust nõude ja aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, samuti ei
saa kohus ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik vastavad väited jätta tähelepanuta. Kohus märgib eraldi, et käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus on oma resolutsioonilt täpselt sama, mis eelmine, v.a. täitmise aja osas. Kohus leiab, et kaebajal on õigus selles, et antud juhul muudab uus käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus varasema. Korrektne oleks olnud see ka selgelt vormistada (sh võtta seisukoht peatatud menetluse osas), kas uues ettekirjutuses või eraldi haldusaktiga. Samas ei saa, arvestades käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutust ja selle aluseks olevaid asjaolusid kogumis, eeltoodud vormiline puudus kaasa tuua vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist.
12.Kaebaja tegi mitmeid etteheiteid ka vastustaja 29.09.2021 vaideotsusele nr 524, mis on tehtud käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuse suhtes. Samas ei ole kaebaja taotlenud käesolevas asjas vaideotsuse tühistamist. Seega väljuvad ka kõik vastavad väited kaebuse esemest ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et ka vastavad väited ei ole põhjendatud. Vastustaja ei pidanud vaideotsuses hakkama võrdlema vaidlusalust haldusakti mõne varasema dokumendiga ega esitama sellekohast analüüsi. Vaideotsuses tuli analüüsida üksnes kaebaja väiteid seoses nõudega tunnistada kehtetuks 06.08.2021 ettekirjutus nr 7-5/2021/3-8 ning vastustaja on seda ka teinud. Mitte kuidagi ei mõjuta vaidlustatud ettekirjutuse ega ka vaideotsuse õiguspärasust see, et vastustaja ei ole vastanud kaebaja küsimusele seoses varasema ettekirjutuse menetluse peatamisega. Kohus leiab, et ka vaideotsus on piisavalt põhjendatud ning õiguspärane.
13.Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks analüüsida ka kaebaja 06.12.2021 seisukohti seoses kompromissettepanekuga ning vastustaja 15.12.2021 vastust sellele ega kajasta neid seisukohti kohtuotsuses, kuivõrd vastavad seisukohad väljuvad samuti kaebuse esemest ning kompromissi haldusasjas ei sõlmitud.
14.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Järva Vallavalitsuse 06.08.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 75/2021/3-8 on õiguspärane haldusakt ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses märgituga ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata ning piirdub üksnes ülal toodud põhjenduste ja selgitustega.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.