X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Jelena Smorodina Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt. Tuvastada, et X töötas täistööajaga perioodil 22.08.1987–30.06.1993 kokku 5 aastat 10 kuud ja 9 päeva Pärnu Lihakombinaadis ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XIII „Toiduainetööstus“ p 3 „Lihatööstus, loomanahkade esmatöötlus“ eriala koodis 11206 „loomatöötleja“ nimetatule.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 25.10.2021 Sotsiaalkindlustusametile soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
(vastustaja)
avalduse
2.Vastustaja arvas 13.01.2022 otsusega nr E11240-1 kaebaja soodusstaaži hulka töötamise märgketrajana OÜ-s Pärnu Linavabrik perioodil 27.04.1998–13.06.2008 kokku 10 aastat 1 kuu 18 päeva. Soodusstaaži hulka ei arvatud kaebaja töötamist rümbakorrastajana Pärnu Lihakombinaadis perioodidel 06.08.1984–24.05.1986 ja 02.06.1986–25.03.1998 kokku 13 aastat 7 kuud 11 päeva, sest Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud
3-22-745
„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) ei nimeta rümbakorrastaja ametikohta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva ametikohana. Kaebajal on täidetud seadusest tulenev 25-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Vastustaja peatas sama otsusega kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses kaebaja sooviga tõendada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutavat soodusstaaži kohtus tunnistajate ütlustega.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks. Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks tema töötamise perioodidel 06.08.1984–24.05.1986 ja 02.06.1986–25.03.1998 kokku 13 aastat 7 kuud 13 päeva Pärnu Lihakombinaadis ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetööstus“ p 3 „Lihatööstus, loomanahkade esmatöötlus“ eriala koodis 11206 „loomatöötleja“ nimetatule. Tööraamatu järgi võeti kaebaja tööle liharasvajaoskonda rümbakorrastajana, kuid tegelikult töötas ta tapatsehhis ja tema peamiseks tööülesandeks oli loomade tapmine elektriga. Seega töötas kaebaja Pärnu Lihakombinaadis loomatöötlejana. Kaebaja tööülesannete kohta oskavad ütlusi anda tema endised töökaaslased A ja B.
4.Vastustaja selgitas, et temal puuduvad andmed, nagu oleks kaebaja töötanud loomatöötlejana tapatsehhis. Tööraamatus on kanded tema töötamise kohta rümbakorrastajana. Loetelu nr 2 ei nimeta rümbakorrastajat ja rümbakorrastajana töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. A tööraamatust nähtub, et Pärnu Lihakombinaadis oli samaaegselt nii loomatöötleja kui ka rümbakorrastaja ametikoht, kusjuures erinevate järkudega.
Kohus võttis 24.05.2022 määrusega kirjalikud tunnistused A ja B.
A esitas kirjaliku tunnistuse 02.06.2022 ja B esitas kirjaliku tunnistuse 03.06.2022.
7.Kohus rahuldas 09.09.2022 resolutsioonotsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, kaebaja töötas täistööajaga perioodil 22.08.1987–30.06.1993 kokku 5 aastat 10 kuud ja 9 päeva Pärnu Lihakombinaadis ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetööstus“ p 3 „Lihatööstus, loomanahkade esmatöötlus“ eriala koodis 11206 „loomatöötleja“ nimetatule.
8.Kaebaja esitas 16.09.2022 kohtule teate apellatsioonkaebuse esitamise soovist, taotledes kohtuotsust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja taotles vastustajalt soodustingimustel vanaduspensioni määramist, sest ta on töötanud loetlus nr 2 nimetatud terviskahjustavate ja raskete töötingimustega ametikohtadel.
10.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata selles paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.
11.RPKS § 7 lg 1 järgi on vanaduspensionile õigus isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Kaebaja on sündinud 16.10.1961,
2(5)
3-22-745
järelikult saab ta 65-aastaseks 16.10.2026. Kui kaebaja soodusstaaž leiab tuvastamist, oleks tal SVPS § 1 p 2 järgi õigus pensionile alates 16.10.2021 (SVPS § 2).
12.Vastustaja 13.01.2022 otsusest nähtuvalt on kaebajal olemas nõutav 25-aastane pensionistaaž, seega selle olemasolu kohus üle ei kontrolli. Samuti on kaebajal vastustaja 13.01.2022 otsuse kohaselt olemas soodusstaaž 10 aastat 1 kuu 18 päeva töötamise eest märgketrajana. Ka seda asjaolu kohus üle ei kontrolli.
13.Tööraamatust nähtuvalt võeti kaebaja 06.08.1984 tööle Pärnu Lihakombinaati liharasvajaoskonda 1. järgu rümbakorrastajaks. Alates 19.11.1984 omistati talle rümbakorrastaja 3. järk ja ta viidi üle 3. järgu rümbakorrastajaks. Kaebaja vabastati töölt 24.05.1986. Kaebaja võeti 02.06.1986 uuesti tööle Pärnu Lihakombinaati liharasvajaoskonda
3.järgu rümbakorrastajaks. 01.10.1987 nimetati kaebaja seoses uute tariifitingimuste kehtestamisega 3. järgu rümbakorrastajaks. 19.05.1994 sai uueks tööandjaks Pärnu Lihaühistu Lihatööstus. Kaebaja tööleping lõpetati 25.03.1998.
14.Seega nähtub tööraamatust üheselt, et kaebaja ametinimetuseks perioodil 06.08.1984– 25.03.1998 oli rümbakorrastaja. Kohus nõustub vastustajaga, et loetelus nr 2 ei nimetata rümbakorrastaja ametikohta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva ametikohana. Seega puudub kaebajal olemasolevate dokumentide alusel õigus sooduspensioni taotleda.
15.Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta tegelikult Pärnu Lihakombinaadis tapatsehhis ja tema peamiseks tööülesandeks oli loomade tapmine elektriga. Seda oskavad tema kinnitusel tunnistada ka tema endised töökaaslased A ja B.
16.A tööraamatust nähtub, et ta asus Pärnu Lihakombinaati tööle 29.09.1980 liharasvajaoskonda sooltetöötleja 1. järgu ametikohale. 02.04.1981 omistati talle sooltetöötleja
3.järk. 25.10.1982 omistati talle sooltetöötleja 4. järk ja ta viidi üle 4. järgu sooltetöötlejaks. 15.10.1985 omistati talle loomade töötleja 3. järk ja ta viidi üle 3. järgu loomade töötlejaks. 30.06.1987 omistati talle loomade töötleja 4. järk ja ta viidi üle 4. järgu loomade töötlejaks. 01.10.1987 nimetati ta seoses uute tariifitingimuste kehtestamisega 4. järgu loomatöötlejaks. 01.11.1989 omistati talle loomatöötleja 5. järk ja ta viidi üle loomatöötlejaks 5. järguga. 26.10.1992 viidi ta üle 4. järgu rümbakorrastajaks. Tööleping lõpetati 30.06.1993.
17.Rahvusarhiivi 21.03.2022 arhiiviteatise nr 7-3/22/1254 kohaselt töötas B Pärnu Lihakombinaadis ajavahemikul 22.08.1987–18.05.1997.
18.Tunnistajatena kirjalikult üle kuulatud A ja B kinnitasid mõlemad oma kirjalikus tunnistuses, et töötasid koos kaebajaga ja teadsid, milliseid ülesandeid kaebaja Pärnu Lihakombinaadis täitis. Mõlemad tunnistasid, et kaebaja tööülesandeks oli loomade tapmine elektriga ja ta täitis neid tööülesandeid terve tööpäeva ulatuses. Kaebaja tööülesanded ei muutunud Pärnu Lihakombinaadis töötamise ajal, mh ei täitnud ta rümbakorrastaja tööülesandeid.
19.Tunnistajate antud ütluste valguses jääb ebaselgeks, miks nimetati kaebaja tööraamatu kohasel rümbakorrastaja ametikohale, kui ta täitis tegelikult loomatöötleja ülesandeid. A tunnistusest nähtub, et tema tööülesanded olid kooskõlas tema ametinimetusega ja ametinimetuse muutumisel muutusid ka tööülesanded. Samas nimetati kaebaja korduvalt rümbakorrastaja ametikohale erinevate järkudega, kuigi tunnistuste kohaselt täitis kaebaja ainult loomatöötleja ülesandeid. Samas puudub kohtul tunnistajate antud ütluste tõelevastavuses kahelda. Varasemast kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus isikud on täitnud tegelikkuses tööülesandeid, mida tööraamatus olevad ametinimetus(ed) ei kajastanud. Seega ei saa ka kaebaja puhul sellise olukorra esinemist välistada. Järelikult tuleb tunnistajate ütluste alusel
3(5)
3-22-745
lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas Pärnu Lihakombinaadis tegelikult loomatöötlejana ja tema tööraamatus olev kanne rümbakorrastaja ametinimetuse kohta ei vasta tema tegelikele tööülesannetele. Loomatöötlejana töötamine tuleb loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetööstus“ p 3 „Lihatööstus, loomanahkade esmatöötlus“ eriala koodis 11206 nimetatu järgi lugeda soodusstaaži hulka.
20.Kuna A töötas Pärnu Lihakombinaadis perioodil 29.09.1980–30.06.1993, saab ta anda ütlusi kaebaja töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis perioodi 06.08.1984–30.06.1993 osas. Kuna A tööleping Pärnu Lihakombinaadis lõppes 30.06.1993, ei saa ta anda ütlusi kaebaja töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis pärast seda päeva ehk perioodi 01.07.1993–25.03.1998 osas.
21.B töötas Pärnu Lihakombinaadis perioodil 22.08.1987–18.05.1997, seega saa ta anda ütlusi kaebaja töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis perioodi 22.08.1987–18.05.1997 osas. Kuna ta ei töötanud enne 22.08.1987 ega pärast 18.05.1997 Pärnu Lihakombinaadis, ei saa ta anda ütlusi kaebaja töötamise kohta Pärnu Lihakombinaadis perioodide 06.08.1984–21.08.1987 ja 19.05.1997–25.03.1998 osas.
22.Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 28 lg-st 2 nähtuvalt ja kohtupraktikas tunnustamist leidnud nõude kohaselt tuleb pensioniõiguslikku staaži tõendada reeglina 2 tunnistajaga. Pensioniõiguslikku staaži võib teha kindlaks vaid 1 tunnistaja ütluste alusel erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata.
23.Praegusel juhul on kaebaja taotletud staaž kaetud 2 tunnistaja tunnistusega perioodi 22.08.1987–30.06.1993 osas kokku 5 aastat 10 kuud ja 9 päeva. Periood 06.08.1984– 21.08.1987 on kaetud vaid 1 tunnistaja tunnistusega (A), periood 01.07.1993–18.05.1997 on kaetud vaid 1 tunnistaja tunnistusega (B) ja periood 19.05.1997–25.03.1998 ei ole kaetud ühegi tunnistaja tunnistusega.
24.Periood 19.05.1997–25.03.1998 osas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja täitis tööraamatus toodust erinevaid tööülesandeid. Seega puudub kohtul igasugune alus seda perioodi soodusstaažina tuvastada ja kaebus tuleb seda perioodi puudutavalt jätta rahuldamata.
25.Perioodide 06.08.1984–21.08.1987 ja 01.07.1993–18.05.1997 osas on olemas vaid ühe tunnistaja tunnistus. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal puudub võimalus nende perioodide kohta teisi tunnistajaid leida ja soodusstaaž tuleks seega tuvastada vaid 1 tunnistaja tunnistuse pinnalt. Erandkorral on see võimalik, kuid praeguses asjas puudub selleks ka vajadus, seepärast ei pea kohus kaebajalt täiendavate tunnistajate nõudmist vajalikuks. Kuna vastustaja on lugenud kaebaja soodusstaaži hulka märgketrajana töötamise perioodil 27.04.1998–13.06.2008 kokku 10 aastat 1 kuu 18 päeva, siis vajab kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodusstaaži veel 2 aastat 4 kuud 12 päeva. Kohus saab 2 tunnistaja tunnistuse alusel tuvastada kaebaja soodusstaažina perioodi 22.08.1987–30.06.1993 kokku 5 aastat 10 kuud ja 9 päeva. Sellest perioodist piisab kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja ei vaja oma õiguste kaitseks ka ülejäänud perioodi tuvastamist soodusstaažina, sest sellest ei sõltu mingil määral tema õigused – see ei anna talle õigust suuremale pensionile ega õigust jääda veel varem pensionile. Seega puudub vajadus tuvastada ülejäänud kaebaja taotletud perioodi soodusstaažina ja kaebus jääb ülejäänud perioodi osas rahuldamata.
26.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tuvastab kaebajal soodusstaažina töötamise loomatöötlejana perioodil 22.08.1987–30.06.1993 kokku 5 aastat 10 kuud ja 9 päeva. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. 4(5)
3-22-745
27.Kumbki pool ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist teiselt pooltelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.