3.Kuulutada haldusasja nr 3-22-1887 menetlus taotleja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas kinniseks.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
5.Jätta Viru Vangla vastuväide kohtu tegevusele läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 6. septembril 2022 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt on taotlejal tolmuallergia. Vangla arst kord annab koristamisest vabastuse ja voodi alumise nari, kord jälle mitte. Viimane kord andis arst vabastuse kuni 1. septembrini 2022. Taotleja pidi vabastuse pikendamiseks minema arsti vastuvõtule 31. augustil 2022. Arst keeldus vabastuse andmisest, kuna nähtavaid sümptomeid ei ole. Taotleja osutab, et kui vabastust ei ole, saab vangla kohustada magama ülemisel naril või kohustada asuma tolmu koristama, mis koheselt põhjustab kahju tervisele. Taotleja selgitab, et nari alumisel voodil magades kaitseb ta oma nägu ventilatsiooniseadmest tuleneva tolmu eest (kinnitab rätiku ülemise nari külge). Tööst keeldumine toob aga kaasa rikkumise ja kartserisse paigutamise. Taotleja palub pikendada antud vabastuste kehtivust kuni kohtuliku arutamise lõpuni, kuna tema tervis on seatud ohtu. Taotleja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuna tal ei ole raha.
3-22-1887
2.Viru Vangla palus 9. septembri 2022. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla osutab, et taotleja on esitanud 25. augustil 2022 vaidena pealkirjastatud pöördumise, kuid sellega seoses esinevad probleemid, millest ei saa lahendamisel mööda vaadata. Vangla on seisukohal, et vaie on väga väikese perspektiiviga, samas leiab vangla ka, et vaie on üldsegi lubamatu, mistõttu tuleks see tagastada. Vangla vastusest nähtub, et taotlejale anti 8. mail 2022 tõendid, millega ta sai töövabastuse ja õiguse nõuda magamiseks alumist voodikohta kuni 1. septembrini 2022. Viru Vangla on seisukohal, et arst võttis vabastuste mittepikendamisel arvesse asjaolusid kogumis, mh seda, milles seisneb koristustöö. Koristustöö tähendab tolmu võtmist või pindade pesu niiske/märja lapiga. Niiske lapiga koristades on lendleva tolmuga kokkupuude väiksem kui lihtsalt osakonna koridoris jalutades.
3.Tartu Halduskohus tegi 12. septembril 2022 Viru Vanglale uue kohtunõude ja palus edastada meditsiiniosakonna seisukoht selle kohta, kas taotleja vajab esialgset õiguskaitset tulenevalt tema tervislikust seisundist antud hetkel. Samuti palus kohus vanglal edastada sisuline seisukoht vangla ventilatsiooni hetkeseisukorra kohta kambris, kus taotleja viibib, ning tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kohus märkis, et kui vanglal vastavad tõendid puuduvad, tuleb vanglal ise need tõendid koguda ja kohtule esitada. Lisaks palus kohus esitada taotleja tervisekaardi väljavõtte selliselt, et sellest nähtuks arsti keeldumine pikendada taotlejale
1.septembrini 2022 määratud töövabastust või keeldumine väljastada uus töövabastus.
4.Viru Vangla meditsiiniosakond teatas 14. septembri 2022. a vastuses kohtunõudele, et taotleja ravimipinalis on allergiaravim Dasselta (tbl), mis on vajadusel manustamiseks. Ühes vastusega edastati kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtte perioodi 30. august 2022 kuni 5. september 2022 kohta.
5.Viru Vangla esitas 15. septembril 2022 täiendava seisukoha taotleja esialgse õiguskaitse taotluse kohta, osutades, et hetkel on taotlejale määratud alumine voodikoht sõltumata arsti tõendist. Vangla edastas taotleja tervisekaardi väljavõtte alates 30. augustist 2022 kuni
11.septembrini 2022. Vangla selgitas, et arvestades hetkel teadaolevat vangla arsti töögraafikut, siis esimene võimalus küsida vangla arstilt seisukohta oleks 20. september 2022. Vangla esitas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lõike 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, täpsemalt sellele, et kohus kohustas vanglat ventilatsiooni kohta tõendite mitteomamisel neid ise koguma.
KOHTU SEISUKOHT
6.Taotleja on palunud kohtult esialgset õiguskaitset eesmärgiga saada vabastus koristajatööst ning luba magada kambris nari alumisel voodil.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja on kohtule esitanud oma vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 1. mai 2022 kuni 31. august 2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejal ei ole sel perioodil olnud sissetulekuid ega väljaminekuid, samuti on kontojääk 0. Seega menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15).
3-22-1887 Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.Vastavalt HKMS § 249 lõikele 5 võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Ka HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja on 25. augustil 2022 esitanud vanglale vaide samadel asjaoludel nagu esialgse õiguskaitse taotluse kohtule. Taotleja taotleb vaides alumist nari ja vabastust koristamisest. Seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta selgitas vangla, et tema hinnangul on vaie esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole. Samuti esineb vangla hinnangul alus vaide tagastamiseks. Samas ei ole vangla veel teinud vaide kohta vaidemenetlust lõpetavat otsustust, mistõttu on vaidemenetlus pooleli. Sellest piisab, et lugeda esialgse õiguskaitse taotlus lubatavaks, sest on käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (HKMS § 249 lõiked 2 ja 5).
9.Tulenevalt HKMS § 249 lõike 1 alusel võib kohus teha määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Teisisõnu peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
10.Kohus hindab esmalt taotleja vajadust saada esialgse õiguskaitse korras koristajatööst vabastus. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et koristajatööst vabastuse mittesaamisel võib teda kohustada asuma tööle, kus ta peab koristama tolmu. Tööle asumine aga kahjustab tema tervist ning tööst keeldumise korral paneb ta toime rikkumise ning teda karistatakse kartseriga. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei anta koristajatööst vabastust, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kohus on seisukohal, et diagnoositud tolmuallergia ei tähenda kohe seda, et taotleja ei saaks üldse koristustöid teha. Tolmuallergiaga inimene saab ettevaatlikult teha märgpuhastust, nt niiske lapiga tolmu pühkida. Selliselt tegutsedes on tolmu lendumine minimaalne. Samuti nähtub taotleja tervisekaardist (haigusjuht nr A18748), et taotlejal on koristades võimalik kasutada kaitsemaski, mis vähendab oluliselt tolmu sissehingamist. Tolmu esineb paratamatult kõikides siseruumides. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et ruumides, mida iga päev koristatakse, on tolmu tunduvalt enam kui taotleja kambris või teistes ruumides, kus taotleja viibib, ning et see tolmu kogus seab ohtu taotleja tervise. Kohtule ei nähtu praegu teadaolevate asjaolude põhjal, et taotleja tervisele võiksid koristamistööde tegemisega kaasneda pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kohus osutab, et taotleja on ka ise
31.augustil 2022 (haigusjuht nr A18748) toimunud arsti vastuvõtul väljendanud seisukohta, et ta saab koristustöödega ilusti hakkama ehk pidanud koristustööde tegemist võimalikuks.
3-22-1887 Inimese terviseseisund võib sõltuvalt asjaoludest olla siiski muutlik. Kui taotlejal peaksid ikkagi koristades ilmnema allergianähud, saab ta pöörduda meditsiinitöötaja poole, kes otsustab, kas taotleja on võimeline tervislikel põhjustel töötama või mitte (vangistusseaduse (VangS) § 37 lõike 2 punkt 3). Vastavalt VangS § 52 lõikele 2 jälgitakse vanglas kinnipeetavate terviseseisundit pidevalt. Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja kohtule teatanud, et taotleja ravimipinalis on allergiaravim Dasselta, mida on võimalik ootamatult tekkinud vajaduse korral manustada. Kohus osutab, et põhjendamatu tööst keeldumise korral on vältimatu, et seda käsitatakse kui töökohustuse rikkumist (VangS § 37) ja allumatust. Kohtupraktikas peetakse vanglaametniku korralduse (sh tööle asumise korralduse) täitmata jätmist raskeks rikkumiseks, mille eest on põhjendatud kartserikaristuse määramine. Seega saab taotleja ise oma käitumisega hoida ära võimalikke distsiplinaarkaristusi.
11.Kohus hindab järgmiseks taotleja vajadust saada esialgse õiguskaitse korras luba magada nari alumisel voodil. Viru Vangla on 15. septembril 2022 teatanud, et taotlejale on hetkel määratud alumine voodikoht sõltumata arsti tõendist. Seega on antud ajal taotlejal võimalik magada nari alumisel voodil. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, sest vangla juba võimaldab talle soovitud voodis magamist.
Eeltoodule tuginedes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata.
13.Kohus jätab läbi vaatamata vangla vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt ventilatsiooni kohta tõendite nõudmisega. Kohus nõudis neid tõendeid, et hinnata, kas taotleja puhul esineb vajadus magada alumisel naril. Praeguseks hetkeks on selgunud, et taotleja saab magada alumisel naril, mistõttu puudub vajadus ventilatsiooni kohta tõendite saamiseks. Kuna kohus vanglalt enam selliseid tõendeid ei nõua, puudub vajadus ka vastuväite sisuliseks lahendamiseks.
14.Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas kinniseks. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).
15.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.