Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
30.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-11283
Tsiviilasi
ZeroGroup Holding OÜ hagi Lenovo (Beijing) Limited vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks Lenovo (Beijing) Limited avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ZeroGroup Holding OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ZeroGroup Holding OÜ (registrikood 11536594), lepingulised esindajad patendivolinikud Almar Sehver ja Ingrid Matsina Kostja Lenovo (Beijing) Limited (registrikood 110000410127232), lepingulised esindajad v/adv Kaupo Lepasepp ja patendivolinik Indrek Eelmets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.29.07.2015 esitas hageja kostja vastu hagi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja alusetult saadud tulu väljamõistmiseks. Kohus jättis 20.01.2016 määrusega hagi läbi vaatamata osas, milles hageja taotles kostjat kohustada lõpetama hagejale kuuluvast ühenduse kaubamärgina kehtivast rahvusvahelisest kaubamärgist tulenevaid õigusi rikkuv tegevus Euroopa Liidus ning hoiduma edaspidisest hageja õigusi rikkuvast tegevusest Euroopa Liidus. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks osas, milles hagi puudutas hageja siseriiklikku kaubamärki. Kohus jättis ühenduse kaubamärgiga seotud nõuet puudutavad menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.07.2016 maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse esitamisest tingitud kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 02.08.2016.
2.Kostja esitas 17.08.2016 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kostjal tekkinud esindajakulud 6053 eurot (keskmise tunnitasuga 148.54 eurot käibemaksuta). Sellele lisandub teenuse osutamisega seotud kulu 15 eurot (kaugekõned seoses kliendi asukohaga väljaspool EL-i). Kostja kinnitas, et menetluskulud on kantud käesolevas asjas ja taotles mõista menetluskuludelt välja viivis TsMS § 177 lõike 4 alusel.
3.Kostja esindaja on menetluses seoses ühenduse kaubamärgi kaitse küsimusega teinud järgmisi toiminguid: 09.10.2015-18.11.2015 – materjalide analüüs, strateegia paikapanek, suhtlus kliendiga, läbivaatamata jätmise taotluse koostamine – 16,6h; 07.12.2015-14.12.2015 – hageja seisukohaga tutvumine ja sellele vastuse koostamine, suhtlus kohtu ja kliendiga – 2,95h; 15.12.2015 – kohtule esitatava vastuse lisade organiseerimine, telefonikonverents kliendiga – 1,4h; 21.01.2016-29.01.2016 – kohtumääruse analüüs, selle kliendile kommunikeerimine, määruse edasikaebamise võimaluste uurimine – 3,75h; 05.02.2016 – suhtlus kohtuga – 0,2h; 09.02.2016 – suhtlus kohtu ja kliendiga seoses määruse edasikaebamisega vastaspoole poolt – 0,4h; 10.02.2016-29.02.2016 – määruskaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine – 15,3h. Kostja teine esindaja, patendivolinik Indrek Eelmets, täidab esindajana Advokaadibüroo Sorainen määratud toetavat funktsiooni, osaleb õigusliku positsiooni väljatöötamisel piiratud ulatuses ega osale õigusliku positsiooni kinnitamisel kliendi poolt. Patendivolinik on asjas teinud järgmisi toiminguid (tunnihind 120 eurot käibemaksuta): 13.11.2015 – hagi analüüs, hagi läbivaatamata jätmise taotluse muutmine ja täiendamine – 0,5h; 15.12.2015 – hageja 04.12.2015 seisukohale vastuse koostamises osalemine – 0,2h; 21.01.2016 kohtumääruse analüüs – 0,15h; 12.02.2016 – määruskaebuse analüüs, määruskaebuse vastuse muutmine ja täiendamine – 1,8h; 15.02.2016 – kostja vastuse täiendav muutmine ja digiallkirjastamine – 0,5h.
4.Vastuseks hageja vastuväidetele selgitas kostja, et vaidlus käesolevas asjas oli keskmisest keerukam. Seda kinnitab mh see, et kohus võttis esmalt hagi menetlusse täies ulatuses, kuid otsustas hiljem kostja taotluse alusel hageja nõude ELi kaubamärgiõiguse rikkumise asjas jätta läbi vaatamata. Menetlus hõlmas äärmiselt
keerulist kohtualluvuse reeglite ja kohalduva õiguse analüüsi. Lisaks ei olnud küsimuse kohta kohtupraktikat. Kostja menetlusdokumentide lehekülgede arv ei saa olla kasutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ainus kriteerium. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Arvestades, et menetluskeelena kasutatud eesti keel on kostjale võõras, ei saa dokumentide tõlkimist ega kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Sama seisukoht kehtib ka kohtu 20.01.2016 määruse vaidlustamise võimaluste analüüsi kohta. Seoses hageja viitega 15.12.2015 teenuse kirjeldusele „kohtule esitatava vastuse lisade organiseerimine“, tuleb märkida, et esialgne vastusdokument määruskaebusele sisaldas lisasid, mis hiljem eemaldati, asendades lisad viidetega menetluses juba esitatud dokumentidele. Hageja vastuväide
5.Kostja esindajate ajakulu on ebamõistlik. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab kliendi edastatud materjali analüüsi, kuid kohtule ei ole kostja tõendeid esitanud. Nimekiri sisaldab hulganisti töötunde ka kliendiga suhtlemiseks ja kohtudokumentide kavandite tõlkimiseks, mis ei ole mõistlik. 18.11.2016 taotluse koostamiseks on mõistlik ajakulu 5h (mitte 19,7h). 15.12.2015 vastuse koostamisele oli mõistlik kulutada 8,1h asemel 5h. Märkimisväärne on, et kulude nimekiri sisaldab 15.12.2015 teenuse kirjeldust „kohtule esitatava vastuse lisade organiseerimine“, mis koos videokonverentsiga võttis aega 2,8h. Kuid 15.12.2015 vastusele ei olnud hagejale teadaolevalt lisatud ühtegi lisa. Lisaks on kostja analüüsinud 20.01.2016 määruse vaidlustamise võimalusi (7,5h), kuid see sai olla seotud üksnes siseriikliku kaubamärgi alusel esitatud nõudega. Määruskaebuse vastuse koostamiseks ja esitamiseks oli mõistlik kulutada 17,6h asemel 5h. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 28.10.2016 määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 4358 eurot ja viivise.
7.Kostja on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitanud kohtu 20.01.2016 määruses sätestatud aja, so 15 päeva, jooksul ühenduse kaubamärgi osas menetlust lõpetava määruse jõustumisest arvates.
8.Kohtul tuleb TsMS § 175 lõikest 1 lähtuvalt hinnata õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leidis, et kostja esindajate toimingud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Üldmärkusena selgitas kohus, et nõustub kostjaga, et kohtualluvuse küsimus kaubamärgiasjas oli keskmisest keerukam, eeldades seni Eesti kohtupraktikas napilt käsitletud EL-i õiguse analüüsi. Seetõttu oli kostjal põhjendatud kasutada lisaks vandeadvokaadist esindajale ka patendivolinikust esindajat, kes teatud küsimustes nõu andis.
9.Kohus leidis, et asja materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja läbivaatamata jätmise taotluse koostamisele vandeadvokaadil kulunud kokku 16,6h on põhjendatud. Eelduslikult on hagi asjaoludega tutvumine ja õigusliku olukorra analüüs ning esialgse seisukoha koostamine kõige mahukam menetlustoiming. Ühenduse kaubamärgiga seotud nõude kohtualluvuse küsimuses tuli analüüsida Euroopa Kohtu praktikat. Kohus nõustus kostjaga, et menetlusdokumendi pikkusest ei saa teha automaatset järeldust selle koostamiseks kulunud mõistliku aja osas. Lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamine võib olla ajamahukam, kui pika, kuid kirjeldava
dokumendi koostamine. Samuti on näidatud ulatuses olnud vajalik kulu kliendiga suhtlus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-16 (punktis 13) nentinud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Kokkuvõttes on näidatud kulu põhjendatud. Vastaspoole seisukohaga tutvumine ja sellele seisukoha koostamine, samuti suhtlus kliendi ja kohtuga on vajalikud ja näidatud mahus (2,95h) põhjendatud toimingud, arvestades ka asjaolu, et hageja muutis seisukohas osaliselt esialgseid põhjendusi seoses kohtualluvusega. Hageja on aga õigesti viidanud, et 15.12.2015 kirje juures ei ole vastuse lisade organiseerimine hüvitatav kulu, sest ühtegi lisa kostja oma seisukohale ei lisanud. Kohus vähendas 15.12.2015 kirje osas aega poole võrra, so 0,7h. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kohtu 20.01.2016 määruse edasikaebamise võimaluste analüüs sai puudutada üksnes siseriikliku kaubamärgi küsimust, millega seotud menetluskulude jaotust ei ole kohus kindlaks määranud. Seega vähendas kohus ajakulu 27.01.2015 kirje juures poole võrra (0,425h), 28.01.2016 kirje osas tervikuna (0,5h) ja 29.01.2016 kirje osas samuti tervikuna (0,15h). Kohus nõustus ka sellega, et määruskaebusele vastuse koostamiseks kulutatud aeg (15,3h) oli ülemäärane. Arvestada tuleb, et selleks hetkeks oli kostja määruskaebuses nimetatud küsimuses oma seisukoha juba kaks korda esitanud ning kohtu 21.01.2016 määrust analüüsinud. Kohus leidis, et määruskaebusele vastuse koostamine ei olnud põhjendatud enam kui 10h vältel. Kohus vähendas seega 10.02.2016-29.02.2016 toimingute osas ajakulu 5,3h. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud töötunde kokku 30,5 (37,6–7,1).
10.Kohus asus seisukohale, et kostja vandeadvokaadist esindaja keskmine tunnihind (ca 150 eurot käibemaksuta) ületab keskmist õigusabi hinda Eestis ülemäära. Riigikohus on hiljutises lahendis nr 3-2-1-39-16 jäänud seisukohale, et vandeadvokaadist esindaja keskmine tunnihind on 120 eurot kas koos või ilma käibemaksuta. Kuigi asja võib pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks, võttis kohus seda arvesse juba vajalike töötundide hulga arvestamisel. Lisaks oli kostjal patendivolinikust esindaja, kes spetsiifilisemates küsimustes abistas. Kohus leidis, et praeguses asjas ei ole põhjendatud kõrgem tunnihind kui veidi üle keskmise, so 130 eurot käibemaksuta. Põhjendatud vandeadvokaadi kulu on seega 3965 eurot (30,5 x 130).
11.Mis puutub patendivoliniku panusesse, on see kohtu hinnangul olnud mahult suhteliselt väike ning kõik toimingud on olnud vajalikud, mistõttu kohus kulude vähendamiseks põhjust ei näinud. Samuti on keskmisega kooskõlas patendivoliniku tunnihind 120 eurot. Seega on patendivoliniku põhjendatud kulu 378 eurot.
12.Kokku on lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik kulu 4343 eurot. Sellele lisandub kaugekõnede kulu 15 eurot. Seega kuulub hagejalt kostjale väljamõistmisele 4358 eurot.
13.Hagejal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lõikest 4 tasuda menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
14.24.03.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vähendada hagejalt kostjale väljamõistetud menetluskulu suurust.
15.Kohus leidis kostja advokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 130 eurot, samas ei ole kohus seda tunnihinda täpsemalt põhjendanud, seevastu on asja keerukust arvestades pidanud põhjendatuks mõnevõrra suuremat ajakulu. Tavapärasest kõrgema tunnitasumäära ja enamate töötundide arvestamine ning mõlema põhjendamine asja keerukusega ei ole õigustatud. Kohus oleks pidanud lubama kas kõrgemat tunnihinda või suuremaid töötunde.
16.Mõistlikuks peetud ajakulu määruskaebuse puhul puudutab esialgset hagiga tutvumist ja kostja esmase taotluse koostamist ning kohtule esitamist, samuti kostja vastust hageja määruskaebusele. Kostja 18.11.2015 taotluse koostamisega on seotud kokku 19,7h, mida kohus pidas mõistlikuks menetluskuluks. Hageja sellega ei nõustu. Varasemalt avaldas hageja, et mõistlikuks ajakuluks võib olla 5h, kuid täiendavaid selgitusi analüüsides leidis, et mõistlik ajakulu ei tohiks ületada 10h. Lisaks on kostja analüüsinud maakohtu 20.01.2016 määruse vaidlustamise võimalusi 7,5h. Kohus vähendas hageja argumentide alusel kostja ajakulu 1,075h. Arvestades, et menetluskulu puudutab üksnes kostja suhtes positiivse tulemusega lahendit, puudus mõistlik vajadus analüüsida kostjale positiivsed määrust ka 6,425h ulatuses. Määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks pidas hageja mõistlikuks 5h, mitte 12,3h, nagu maakohus leidis (10h advokaadi töö ja 2,3h patendivoliniku töö). Kostja menetluskulude nimekirjast ja kohtumäärusest ei nähtu, kes on vastavad toimingud teinud, sh kas 19.10.2016 käis kohtus toimikuga tutvumas lepinguline esindaja või muu isik ja kas muu isik oli üldse nt advokaat. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuses esitas hageja ka taotluse määruskaebemenetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt õigusabikulude 360 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks. Edasine menetluse käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on hageja vaidlustanud määruse osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldati. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles avaldus jäi osaliselt rahuldamata, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
20.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium ei nõustu, et tavapärasest kõrgema tunnitasumäära ja enamate töötundide arvestamine ning mõlema põhjendamine asja keerukusega ei ole õigustatud. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei võiks asja keerukust nii tunnitasumäära kui töötundide hindamisel mõistlikus ulatuses arvesse võtta. Lisaks leiab kolleegium, et tegelikult ei ole
maakohtu kohaldatud tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) keskmisest vandeadvokaadi tasust praeguses Eestis oluliselt kõrgem, vaid seda võib pidada kohtupraktikat arvestades pigem keskmiseks tunnihinnaks. Kuigi käesoleva aasta lahendis nr 3-2-139-16 pidas Riigikohus mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (punktis 13), siis lahendites nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 on peetud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta (viimases lahendis põhjendusel, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega). Arvestades, et nt 153 eurot käibemaksuta on keskmisest keerukama ja mahukama vaidluse puhul Riigikohtu hinnangul mõistlik tunnitasu, siis 130 eurot käibemaksuta võiks pidada pigem keskmiseks tunnitasumääraks. Seega ei saa asuda seisukohale, et kohus on kohaldanud keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Kuivõrd maakohus on põhjendatult leidnud, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, millisele hinnangule ka kaebaja vastu ei vaidle, oli õigustatud maakohtu poolt võtta asja keerukust arvesse ka töötundide hindamisel ning sellest tulenevalt pidada põhjendatuks mõnevõrra suuremat ajakulu.
21.Kolleegium nõustub ka maakohtu määruse põhjendusega kostjale osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi vandeadvokaadist esindaja puhul 30,5h ja patendivolinikust esindaja puhul 3,15h ulatuses kostja esindamisel ühenduse kaubamärgiga seotud nõude puhul vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt kostjalt väljamõistetavat menetluskulu. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Hageja on määruskaebuses vaidlustanud sisuliselt kolme menetlustoiminguga seotud ajakulu, kuid ei ole põhjendanud, miks konkreetsele toimingule peaks kuluma just selline aeg nagu pakub hageja. Ekslik on kaebuse väide, et maakohtu 20.01.2016 määruse vaidlustamise võimaluste analüüsiks kulutas kostja 7,5h, millist ajakulu vähendas maakohus üksnes 1,075h ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kõnealuse määruse edasikaebamise võimaluste analüüsiks kulus kostja esindajal kokku 3h (sh 27.01.2016 töötundides 1,7h sisaldus ka ülevaate koostamine kliendile), millest ühenduse kaubamärgiga seotud nõude kuludeks on 1,5h (sh 27.01.2016 töötundides 0,85h sisaldus ka ülevaate koostamine kliendile). Maakohus vähendaski määruse vaidlustamise võimaluste analüüsi kulu täies ulatuses, so 1,075h ulatuses, pidades 27.01.2016 ajakulu põhjendatuks pooles ulatuses, so arvestuslikult selles osas, mis kulus ülevaate koostamiseks kliendile. Mis puudutab ajakulu kostja 18.11.2015 taotluse ning määruskaebuse vastuse koostamisega seotud toimingutele, siis 18.11.2015 taotlusega seotud toimingute osas on maakohus põhjalikult oma vastavat seisukohta põhjendanud ning kolleegium nõustub sellega täielikult. Määruskaebuse vastusega seotud toimingute osas märgib kolleegium, et need hõlmasid endas lisaks vastusedokumendi koostamisele ka määruskaebuse ja selle mahuka lisaga tutvumist, kliendile ülevaate andmist ning vastuse tõlkimist inglise keelde. Viidatud toiminguteks on põhjendatud ajakulu 2,3h patendivoliniku tööd ja 10h advokaadi tööd, arvestades ka määruses eelnevalt leitut, et vaidluse keskmise keerukuse tõttu on õigustatud mõnevõrra suurem ajakulu. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus
on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
22.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega jääb rahuldamata vastustaja vastuses esitatud taotlus määruskaebemenetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja kaebajalt väljamõistmiseks.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.