Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel ja Einar Vene 14. september 2022, Tartu 3-22-743 X ja Y kaebus Haljala Vallavalitsuse 25. novembri 2020. a korralduse nr 563 ja selle alusel 2. detsembril 2020 väljastatud ehitusloa nr 2012271/41030 tühistamiseks, Haljala valla kohustamiseks korraldama ehitusloa nr 2012271/41030 tagajärgede kõrvaldamine ning Haljala Vallavalitsuse 23. märtsi 2022. a otsuse (kasutusloa taotluse nr 2211371/06644 tagastamine läbi vaatamata) tühistamiseks Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määrus Y ja X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad Y ja X Vastustaja Haljala vald Kolmas isik Z, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot Xi arvelduskontole nr xxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls-st 2 tulenevalt edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vihula Vallavalitsuse (Haljala valla õiguseellane) väljastas Yi taotluste alusel 13. oktoobril 2014 ehitusloa elamu püstitamiseks ning 6. novembril 2014 ehitusloa saun-garaaži püstitamiseks Xxx kinnistule. Haljala Vallavalitsuse 25. novembri 2020. a korralduse nr 563 alusel väljastati 2. detsembril 2020 ehitusluba puurkaevu rajamiseks Xxx kinnistule, mis asub Xxx kinnistu kõrval. Haljala Vallavalitsuse 23. märtsi 2022. a otsusega jäeti läbi vaatamata Yi taotlus kasutusloa väljastamiseks saunamaja ning selle juurde kuuluva septiku ja imbväljaku kasutusele võtmiseks.
Vallavalitsus märkis, et enne kasutusloa väljastamist on vaja seadustada reoveepuhasti Xxx kinnistul. Naaberkinnistul asuva puurkaevu hooldusala on 10 m ning veeseaduse (VeeS) § 127 lg 1 järgi ei ole lubatud heitvett ja saasteaineid pinnasesse juhtida lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Xxx kinnistu imbväljak ei asu kaugemal kui 50 m Xxx kinnistu puurkaevu hooldusala välispiirist. Seetõttu on vaja muuta Xxx kinnistul puhasti asukohta või paigaldada kogumismahuti.
2.Y ja X esitasid 30. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Xxx kinnistule puurkaevu rajamiseks väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Samuti palusid nad kohustada valda kõrvaldama ehitusloa tagajärjed (likvideerida puurkaev ja eemaldada see registritest) ja tühistada Haljala Vallavalitsuse 23. märtsi 2022. a otsus, millega jäeti saunamajale kasutusloa väljastamise taotlus läbi vaatamata. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid keelata Haljala Vallavalitsusel puurkaevule kasutusloa andmine ning alternatiivselt peatada Xxx kinnistule rajatud puurkaevu ehitusloa kehtivus kuni põhiasja lahendamiseni.
3.Tartu Halduskohus võttis 4. mai 2022. a määrusega Yi ja Xi kaebuse menetlusse, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas olid kokkuvõttes järgnevad.
3.1.Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. EhS § 50 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Tegemist on kahe eraldiseisva haldusaktiga. Riigikohtu praktika kohaselt ammendub ehitusloa õiguslik toime ehitisele kasutusloa väljastamisega. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine. (RKHK 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19.) Ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlused on seega eraldiseisvad menetlused (EhS § 42, § 54) ning ehitusloa väljastamine ei too vältimatult kaasa kasutusloa andmist.
3.2.Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, s.t peab teenima sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis põhivaidluse edukuse korral pole saavutatavad ning esialgse õiguskaitsega ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus. Kaebajad taotlevad esialgse õiguskaitse korras kasutusloa väljastamise keelamist puurkaevule, kuid kaebuses vaidlustavad nad korraldust, millega otsustati väljastada puurkaevu rajamiseks ehitusluba, ja selle alusel antud ehitusluba. Xxx kinnistul paikneva puurkaevu kasutusloaga seonduvaid keelamisnõudeid kaebus ei sisalda. Kasutusloa õiguspärasuse vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus kasutusloa tühistamiseks pärast seda, kui kasutusluba on välja antud. Vaidlusalusele rajatisele ei ole praeguseks veel kasutusluba väljastatud. HKMS § 251 lg 1 p 2 võimaldab esialgse õiguskaitse abinõuna keelata vaidlustatava haldusakti andmist. Ehitusloa vaidlustamiseks esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kasutusloa andmise keelamist. Sellisel juhul ei saa kohus kasutusloa andmist keelata ka esialgse õiguskaitse korras ja esialgse õiguskaitse taotlus kasutusloa väljastamise keelamiseks ei ole lubatav.
3.3.Alternatiivselt on kaebajad taotlenud rajatud puurkaevu ehitusloa kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on lubatav üksnes selleks, et hoida ära vaidlustatud haldusaktiga antud õiguse realiseerumisel pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumine kohtumenetluse ajal. Puurkaevu ehitusloa kehtivuse peatamata jätmise tagajärjel ei kaasne kaebajatele pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära hoida. Kaebajatel on võimalik pärast kasutusloa andmist oma õigusi kaitsta, nõudes selle tühistamist ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist.
3.4.Ehitusloa alusel ehitamisega kaasnev kahju on paratamatu, kui valminud ehitist ei ole hiljem võimalik kasutusloa andmata jätmise tõttu soovitud eesmärgil kasutusele võtta. Kui kasutusloa
andmise võimatus on tingitud kohaliku omavalitsuse veast ehitusloa andmisel, mis ei pidanud ehitise omanikule olema enne ehitustööde alustamist arusaadav, võib kohalikul omavalitsusel tekkida kohustus hüvitada ehitise omanikule asjatu ehitamisega kaasnev kahju (RKHK 10. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-62-03, p 12). Kui kaebajate ehitisele ei saa praegusel kujul kasutusluba väljastada vastustaja vea tõttu, on võimalik nõuda kõnealuse kanalisatsiooniehitise ümberehitamisest tekkivate võimalike kulude hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Y ja X esitasid määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. mai 2022. a määruse peale. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Halduskohus ei ole piisavalt täitnud uurimis- ning selgitamiskohustust.
4.2.Kaebajate lõppeesmärk on saavutada puurkaevu likvideerimine, sest selle olemasolu praeguses kohas välistab kaebajatel rajamast kanalisatsioonisüsteemi soovitud asukohta, mida kaebajad muuta ei taha. Halduskohus ei ole analüüsinud seda, kas olukorras, kus puurkaevule on kasutusluba antud, on võimalik veel nõuda puurkaevu likvideerimist. Kaebajate hinnangul on tõenäoline, et kasutusloa taotluse esitamise korral see luba ka antakse. Kaebajatel on kahtlus, et vald võib olla asjas erapoolik, sest on ise finantseerinud puurkaevu rajamist „Hajaasustuse programmi“ meetmest.
4.3.Kaebajad on seisukohal, et vaidluse lahendamisel omab tähtsust ka see, kes ja millises ajalises järjekorras on õigusi saanud – kaebajatele väljastati ehitusluba kuus aastat enne seda, kui väljastati ehitusluba puurkaevule ning puurkaevu ehitusloa menetlemise ajaks oli naaberkinnistu septik koos imbväljakuga juba valminud. Vaidlusalusele puurkaevule ei ole kasutusluba veel taotletud, kuigi kaev rajati 2020/2021. a sügistalvel. Seega ei rikuks esialgse õiguskaitse kohaldamine ülemääraselt kolmanda isiku õigusi.
5.Haljala valla vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Kaebajatele on väljastatud ehitusluba saun-garaaži ehitamiseks. Ehitusloa tehniliste andmete loetelus on kanalisatsiooni liigiks märgitud lokaalne mahuti, mida kaebajad ehitusloa taotluses ka taotlesid. Lokaalne mahuti ja septik koos imbsüsteemiga on erinevad lahendused, millele rakenduvad erinevad nõuded. Vastustaja on seisukohal, et Xxx kinnistule rajatud septik ja imbväljak on ebaseaduslikud rajatised.
6.Kolmanda isiku vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.Esialgse õiguskaitse taotlus puurkaevule kasutusloa väljastamise keelamiseks ei ole lubatav, kuna kaebaja ei ole puurkaevu kasutusloa suhtes kaebust esitanud. Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi kiireloomulisena ning lihtmenetluses järgides üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid. Halduskohus on määruses kaebajatele selgitanud kasutusloa vaidlustamise võimalusi. Kaebajate etteheited selgitamiskohustuse rikkumise osas ei vasta tõele.
6.3.Kaebus on perspektiivitu. Kaebajatele ei ole antud ehitusluba septiku ja imbväljaku rajamiseks.
6.4.Puurkaevule kasutusloa väljastamine ei kujuta endast pöördumatut tagajärge. Puurkaev on kehtiva ehitusloa alusel valmis ehitatud ning kasutusluba on taotlemisel. VeeS § 127 lg 2 ja § 154 lg 3 koosmõjus ei või juba puurkaevu olemasolu tõttu heitvett ja saasteaineid pinnasesse juhtida. Seda keeldu ei muuda ka puurkaevule kasutusloa andmine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Iseenesest on õige halduskohtu seisukoht, et ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse menetlemisel pole võimalik takistada esialgse õiguskaitse korras kasutusloa väljaandmist. Esialgse õiguskaitse korras saaks kaebajad takistada kasutusloa väljaandmist siis, kui nad täiendaksid kaebust kasutusloa väljastamise keelamise nõudega. Siis langeksid kaebuse nõue ja esialgse õiguskaitse taotlus kokku.
Lisaks on halduskohus leidnud, et ehitusloa kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik, kuna sellega ei kaasne kaebajatele pöördumatuid tagajärgi, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära hoida. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on ise viidanud Riigikohtu kujundatud lähenemisele, mille järgi ehitise valmisehitamisel ja sellele kasutusloa väljastamisel ehitusloa mõju lõppeb ning seda ei saa enam tühistada. Kaebajal tuleks siis vaidlustada juba ehitise kasutusluba ning selle tühistamisel tuleks saavutada see, et haldusorgan teeb ehitajale ettekirjutuse õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või lammutamist (RKHKo 3-3-1-63-10, p 21). Sellest konstruktsioonist nähtub, et kasutusloa andmise järel on kaebajal oma eesmärkide saavutamine märksa keerulisem, sest võib eeldada täiendavat haldusorgani poole pöördumist (pärast kasutusloa tühistamist võib vajalik olla taotleda haldusorganilt ettekirjutuse tegemist ehitajale) ning täiendava kohtuvaidluse algatamist (nt kui haldusorgan keeldub ettekirjutuse tegemisest või ei tee seda soovitud viisil) ning lõpptulemus sõltub olulisel määral haldusorgani kaalutlusõigusest. Ringkonnakohtu arvates on see käsitatav olukorrana, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks HKMS § 249 lg 1 mõttes ning seetõttu on iseenesest see esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus täidetud.
9.Käesolevas menetlusstaadiumis välistab ringkonnakohtu hinnangul hoolimata eeltoodust esialgse õiguskaitse kohaldamise aga see, et hetkel asja materjalides olevaid tõendeid arvestades on kaebuse rahuldamine pigem ebatõenäoline ning seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg-t 3 arvestades põhjendatud. Vaidluse eduväljavaateid hinnates on ringkonnakohtu jaoks keskne küsimus see, kas kaebaja pidi olema teadlik, et talle on väljastatud ehitusluba lokaalse mahutiga kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks või mitte. Vaidlust ei ole selles, et nii elamu kui saun-garaaži ehitamiseks antud ehituslubades oli kanalisatsiooni liigiks märgitud „lokaalne, mahuti“ (tl 80p, 88p). Ringkonnakohus ei välista, et esineda võib olukordi, kus isik soovib ehitusluba taotledes üht kanalisatsioonilahendust, kuid ehitusluba antakse teistsugusele kanalisatsioonilahendusele ning ehitusloa väljastaja isikut selles küsimuses eraldi ära ei kuula ning ka ehitusluba väljastades sellest eraldi isikule teada ei anta. Nii võib kujuneda olukord, kus isik eeldab, et ehitusluba rahuldati täielikult (st tema soovitud mahus ning tema soovitud lahendustega) ning enam lähemalt ehitusloa andmetega ei tutvu ning alles hiljem selgub tema jaoks üllatuslikult, et talle on väljastatud teistsugune ehitusluba, kui ta tegelikult soovis. Ringkonnakohus möönab, et sellisel juhul võib haldusorgan olla ehitusloa väljastamisel käitunud õigusvastaselt. Käesoleval hetkel asja materjalides olevad tõendid sellisele olukorrale siiski piisavalt veenvalt ei viita. Nimelt võib hetkel järeldada, et kaebajad on ise taotlenud ehitusluba lokaalse mahutiga kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks, mitte septiku ja imbväljaku ehitamiseks. Täpsemalt on Y elamu püstitamiseks ehitusluba taotledes jätnud taotluses märkimata, millist tüüpi kanalisatsiooni rajada kavatsetakse (tl 77p), kuid seejärel saun-garaažile ehitusluba taotledes on ta kanalisatsiooni liigiks märkinud „lokaalne, mahuti“ (tl 85p). Järelikult pidi ta olema teadlik, et ta soovib ehitada lokaalse mahutiga kanalisatsioonisüsteemi, mitte septiku ja imbväljakuga kanalisatsiooni. Niisuguses olukorras ei saa ringkonnakohtu hinnangul väita, et kaebaja soovis tegelikult teistsugust kanalisatsioonisüsteemi ehitada ning teda ära kuulamata ning teda eraldi teavitamata anti talle ehitusluba lokaalse mahutiga kanalisatsiooni ehitamiseks.
10.Tõsi, kaebajate ehitusprojektis on märgitud, et reovee ärajuhtimiseks rajatakse krundile septik koos imbsüsteemiga (tl 24). See ei muuda aga tõsiasja, et ehitusluba taotles Y ise lokaalsele mahutiga kanalisatsioonisüsteemile.
11.Kaebajad on ka selgitanud, et nad ei osanud määratleda, kas septik koos imbsüsteemiga on mahutatavad ehitisregistris mõiste „lokaalne, mahuti“ või „lokaalne, puhasti“ alla. Seetõttu jätsid nad
elamule ehitusluba taotledes kanalisatsiooni liigi märkimata ning hiljem saun-garaažile ehitusluba taotledes märkisid kanalisatsiooni liigiks „lokaalne, mahuti“ seetõttu, et elamule antud ehitusloas oli vallavalitsus kanalisatsiooni liigiks märkinud selle ning nad eeldasid, et see tähistabki projektis kavandatud septikut koos imbväljakuga (100p). Ringkonnakohus möönab, et ka sellist sündmuste käiku ei saa välistada. Siiski nähtub ka sellest, et kaebajad olid teadlikud, et neile on ette nähtud lokaalse mahutiga kanalisatsioonisüsteem. Kui see mõiste oli neile ebaselge, pidanuks nad kasvõi vallavalitsusega suheldes täpsustama, mida selle all mõeldakse. Lisaks märgib ringkonnakohus, et praegune olukord võib olla põhjustatud ka sellest, et kaebajad jätsid ehitusprojektis kanalisatsioonilahenduse muutmata, kuid otsustasid ehitusluba taotledes siiski ise lokaalse mahutiga lahenduse kasuks. Võimalik on ka see, et kaebajaid teavitati informaalselt sellest, et lokaalne mahuti on ainus lubatud kanalisatsiooni liik ning ehitusloa saamiseks märkisidki nad selle lahenduse ehitusloa taotlusesse, kuid ehitasid hiljem teadlikult septiku ja imbväljakuga kanalisatsioonilahenduse. Igal juhul on hetkel tõendeid selles küsimuses ebapiisavalt ning hetkel ei ole seetõttu võimalik pidada kaebuse rahuldamist väga tõenäoliseks.
12.Kaebusel piisavate eduväljavaadete puudumise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
13.X on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 sätestab, et riigilõivu ei võeta haldusasjas määruskaebuse läbivaatamisel. Seetõttu kuulub määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagastamisele. Tasutud riigilõiv tuleb tagastada Xi arvelduskontole nr xxx.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.