Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Usbekistani kodanik X (sündinud xx xx xxxx) peeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt kinni 06.09.2022 kell 13.30 VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 alusel 48-tunniks ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik saabus Schengeni viisaruumi 28.05.2019 Läti Vabariigi kaudu. Eesti Vabariigi territooriumil viibib isik ilma seadusliku aluseta. 06.09.2022 alustati isiku suhtes illegaalimenetlust koos lahkumisettekirjutuse menetluse läbiviimisega, kuna isik viibib Schengeni viisaruumis, sh Eestis, ilma seadusliku aluseta. Illegaalimenetluse raames esitas isik suuliselt PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA võttis 06.09.2022 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja suunas selle menetlusse (nr 12209060053). PPA on seisukohal, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida tema väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Lisaks teatas isik, et tema valduses olev Usbekistani pass on võltsitud ning passis olevad isikuandmed ei kuulu temale. PPA saatis passi ekspertiisi, mille tulemused ei ole hetkel teada. Illegaalimenetluse raames viidi isikuga läbi küsitlus, millest nähtuvad järgnevad asjaolud: Isik saabus Schengeni viisaruumi 28.05.2019 õppimise eesmärgil Läti Vabariigis. Schengeni viisaruumi sisenemiseks kasutas isik Usbekistani passi nr xxxxxxx ning passis oleva Läti Vabariigi poolt väljastatud viisakleebist nr LVA002511030. Viibides Läti Vabariigi territooriumil isik oli taotlenud ja saanud Lätis tähtajalise elamisloa õppimiseks. Vastavalt Läti Vabariigi ametivõimudele tehtud päringule selgus, et isiku tähtajaline elamisluba oli tunnistatud kehtetuks 23.11.2021 (isik eksmatrikuleeriti), seega alates 23.11.2021 viibib isik Schengeni viisaruumis ebaseaduslikult. Illegaalimenetluses väitis isik, et saabus Eesti Vabariiki 07.08.2022 töötamise eesmärgil (väidetavalt sõbra kutsel). PPA selgituse kohaselt isik saabus Eestisse omamata selleks õiguslikku alust, millega rikkus ka Schengeni piirieeskirju ehk ületas Schengeni liikmesriikide vahelisi sisepiire (Läti ja Eesti vaheline sisepiir) ebaseaduslikult. Küsitluse käigus selgus, et isik on Läti Vabariigis siseriiklikult tagaotsitav välismaalane ning lisaks on tagaotsitav ka Usbekistanis ehk oma kodakondsusjärgses riigis. Hiljem teavitas isik PPA-d, et tema valduses olev Usbekistani pass on võltsitud ehk passis olevad isikuandmed ei kuulu tema identiteedile. Isik esitas PPA-le uue eesja perekonnanime koos sünnikuupäevaga. Illegaalimenetluse raames menetlustoimingute läbiviimisel selgitati isikule, et kuna ta viibib Eesti Vabariigi territooriumil omamata selleks õiguslikku alust, on PPA kohustatud koostama isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks tema kodakondsusjärgsesse riiki ehk Usbekistani. Lisaks tehti illegaalimenetluse raames kindlaks, et isikul puuduvad tugevad sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigiga. Isik ei suutnud tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu (isik mainis, et on külastanud Eestis kasiinot eesmärgiga saada meelelahutust ja loota rahalisele võidule) ning isikul puudub Eesti Vabariigi territooriumil kindel elukoht ja ei ole ka kehtivaid töösuhteid kohalikes Eesti ettevõtetes. Illegaalimenetluse menetlustoimingute läbiviimise ajal 06.09.2022 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mistõttu pidas PPA isiku kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 alustel 48-tunniks (kinnipidamine lõpeb 08.09.2022 kell 13.30). Isikul ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlemise hetkel seaduslikku alust Schengeni viisaruumis, sh Eestis, viibimiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VRKS) § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimiseks; isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks; isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks ja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus Väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoluga või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Haldusasjas 3-19-1068 rõhutas Riigikohus, et vajadust isik menetlustoimingute tegemiseks kinni pidada ei või põhjendada üldsõnaliselt, vaid tuleb esile tuua, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega. Taotlusest peab ilmnema konkreetne ja praktiline vajadus, mis õigustab vabaduse võtmist. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg 1 toodud toimingute teostamist. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isik taotles rahvusvahelist kaitset Schengeni territooriumil illegaalimenetluse raames, kui isikule oli selgitatud, et ta viibib Eestis ja Schengenis ilma seadusliku aluseta. PPA andmetel ja isiku sõnade kohaselt algselt tal ei olnud eesmärki esitada rahvusvahelisekaitse taotlust, olles Schengeni liikmesriikide territooriumil. Eesti Vabariiki saabus isik tema enda sõnade järgi üksnes töötamise eesmärgil, lahkudes Läti Vabariigi territooriumilt, kuna ta on Läti Vabariigis siseriiklikult tagaotsitav. Lisaks oli isik teavitanud PPA-d, et on tagaotsitav oma kodakondsusjärgses riigis Usbekistanis. Kuna menetlustoimingute läbiviimisel teavitas isik, et tema valduses olev Usbekistani pass on võltsitud ehk passis olevad isikuandmed ei kuulu talle ning esitas PPA-le teise nimekuju ja sünnikuupäeva, siis tekkis PPA-l kahtlus tema isikusamasuses. PPA on arvamusel, et isik otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti Vabariigis tema suhtes uute asjaolude ilmnemisel ehk vältida väljasaatmist tema kodakondsusjärgsesse riiki, Usbekistani, või Läti Vabariiki, kus ta on tagaotsitav. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise raames selgus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse süsteemi väärkasutamise eesmärgiga. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Tallinna Ringkonnakohus on 17.12.2021 määruses asjas nr 3-21-1404 (p 19) sedastanud, et „VRKS § 36 ́1 lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks ja muudeks toiminguteks, mis eeldavad isiklikku osalust). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist. Säte aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki. /.../ (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.2). “. PPA ei ole kohtule taotluse esitamise hetkeks läbi viinud VRKS § 15 lg 1 tulenevaid toiminguid. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud vastavalt VSS § 68 p-dele 2, 3 ja 6 ehk välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik sisenes Eesti Vabariigi territooriumile, teades, et tema Läti Vabariigi poolt välja antud tähtajaline elamisluba oli kehtetuks tunnistatud ning isik viibis Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Lisaks oli isik teadlik, et ta on Läti Vabariigis tagaotsitav ning ei tohi lahkuda Läti territooriumilt, lisaks soovis vältida naasmist kodakondsusjärgsesse riiki, kuna ta on ka seal tagaotsitav. Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks puuduvad isikul õiguslikud alused (nt viisa või tähtajaline elamisluba). PPA on seisukohal, et kui isik vabadusse lasta, võib ta põgeneda ja ennast ametivõimude eest varjama hakata ning seega ka jätkata ebaseaduslikku viibimist Schengeni viisaruumis, sh Eestis, rikkudes sellega Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivaid seadusi.

VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus 29.01.2015 määruse nr 3-3-1-52-14, punktis 12 on leidnud, et „VRKS § 36 ́1 lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Varjupaigataotleja ülalnimetatud eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus.“ PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku suhtes usaldusväärsust vähendab asjaolu, et eelnevalt ei esitanud isik PPA ametnikele andmeid, mis kinnitasid, et isik on Läti Vabariigis ja Usbekistanis tagaotsitav ning et tema Läti Vabariigi tähtajaline elamisluba oli kehtetuks tunnistatud 23.11.2021, seega PPA arvates sellise käitumisega püüdis isik oma edasiste menetlustoimingute ja väljasaatmismenetluse läbiviimise keerukamaks muuta. PPA leiab, et arvestades isikuga seonduvaid eeltoodud asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema ning PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks. Kui isikul oleks olnud tõsimeelne soov saada rahvusvahelist kaitset, oleks ta seda taotlenud esimeses turvalises riigis ehk Läti Vabariigis või teinud seda viivitamatult Eesti Vabariigi territooriumile saabudes. Lähtuvalt isiku hoiakutest, võib isik oma meelt muuta ning hakata takistama rahvusvahelise kaitse menetluse efektiivset läbiviimist. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning nende hankimine isiku kodakondsusjärgsest riigist on aeganõudvad. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Lisaks andis isik PPA-le mõista, et ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses ning soovib korraldada oma viibimise Eestis nii nagu tema ise õigeks peab. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist isiku soovil, mis eeldab PPA poolt kirjaliku otsuse tegemist ja menetluse ametlikku lõpetamist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-4814, p 17). PPA arvates isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõud pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Kohtuistungil PPA esindaja selgitas taotlusega seonduvaid asjaolusid ning kordas taotlust paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. X vaidles PPA taotlusele vastu ning teatas, et ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses (vastuväited on protokollitud).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja koostoimes, leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel on põhjendatud, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lgs 1 nimetatud põhimõtted. Kohus osundab, et 06.09.2022 võttis PPA vastu isiku rahvusvahelise kaitse suulise taotluse ja suunas selle menetlusse (rahvusvahelise kaitse ja elamisloa menetlus nr 12209060053). VRKS § 361 lg 1 järgi rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Käesoleval juhul isik sisenes Eesti Vabariigi territooriumile teades, et talle Läti Vabariigi poolt välja antud tähtajaline elamisluba oli kehtetuks tunnistatud ning seega isik viibis Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Lisaks oli isik teadlik, et ta on Läti Vabariigis tagaotsitav ning ta ei tohi lahkuda Läti territooriumilt. Lisaks soovis isik vältida naasmist kodakondsusjärgsesse riiki, kuna on ka seal tagaotsitav. Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks puuduvad isikul seaduslikud alused. PPA andmetel 15.08.2022 on tunnistatud kehtetuks Xile 08.08.2022 väljastatud lühiajaline tööluba. 30.08.2022 on PPA sulgenud/tunnistanud kehtetuks isikule väljastatud D-viisa (kehtivusaeg 24.08.2022- 04.11.2023). Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kui isik vabadusse lasta, võib isik põgeneda ja ennast ametivõimude eest varjama hakata ning seega ka jätkata ebaseaduslikku viibimist Schengeni viisaruumis, sh Eestis, rikkudes sellega Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivaid seadusi. Arvestades isiku eelnevat käitumist (nt segaduse tekitamine seoses passiga/isikuandmetega), on eluliselt usutav, et isiku eesmärgiks ei olnud tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema ning on tõenäoline, et isik võib olla esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (nt seoses tagaotsitavaks kuulutamisega). Lähtuvalt isiku hoiakutest võib ta hakata takistama rahvusvahelise kaitse menetluse efektiivset läbiviimist. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub alus isiku usaldamiseks. Lisaks tal puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Samuti puuduvad tal piisavad rahalised vahendid. Isik teatas, et ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses, vaid soovib ise endale sobilikul viisil oma elu Eestis korraldada. Kohus leiab, arvestades isiku eelkirjeldatud käitumist, tema hoiakuid, enesekeskset suhtumist, on ilmne, et leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) ei pruugi tema suhtes eesmärki täita ega ole selle tõttu tõhusalt kohaldatavad, kuna eelkõige esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub usaldus. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et nii Lätis kui ka Usbekistanis on isik kuulutatud tagaotsitavaks. Seega kohus nõustub PPA-ga, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta võib hakata end varjama ametivõimude eest ning võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17).

Kohus eelnevat kokku võttes asub seisukohale, et Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Samas kohus möönab, et kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa kohtu hinnangul valitud abinõud pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Kohus annab loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, s.o 04.11.2022 (k.a).

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.