X. kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. septembril 2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X. (kaebaja) esitas 9. septembril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotles soodustingimustel vanaduspensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud
3-21-2868 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (loetelu nr 1) osa VIII „Klaasitööstus“ p 1 „Klaasi ja klaastoodete tootmine“ erialakoodi 16387 alusel tahvelklaasi murdjana ja „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ punkti 1 „Segu ettevalmistamine, klaasi ja klaastoodete tootmine“ erialakoodi 17954 alusel klaasilõikajana kuumadel töödel ning loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodi nr 13162 alusel tehnoloogiaahjude kütjana tootmisalal, kus põhitöölistel on õigus sooduspensionile.
2.SKA peatas 6. detsembri 2021. a otsusega nr E11097-1 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. SKA asus otsuses seisukohale, et kaebaja soodusstaaži hulka arvatakse töötamise aeg Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaadi mineraalvatitsehhis tehnoloogiaahjude kütja õpilasena ja kütjana alates 1. märtsist 1982 kuni 15. augustini 1985, kokku 3 aastat 5 kuud ja 15 päeva. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamist Marel AS-s ja Marepleks OÜ-s klaasilõikaja-pakkijana alates
4.maist 1995 kuni 22. maini 2006, kokku 11 aastat ja 18 päeva. Haldusmenetluses esitatud ja täiendavalt kogutud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks täistööajaga töötanud tahvelklaasi murdjana. Samuti ei nähtu kaebaja töötamine täistööajaga klaasilõikajana kuumadel töödel.
3.Kaebaja esitas 10. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 13. detsembri 2021. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.SKA esitas 20. detsembril 2021 kohtule vastuse kaebusele.
6.Tartu Halduskohus palus 6. jaanuari 2022. a kohtunõudega Sotsiaalministeeriumil selgitada, millised tööülesanded olid aluseks tahvelklaasi murdja määruse nr 206 loetellu nr 1 nimetamisel.
7.Sotsiaalministeerium esitas 31. jaanuaril 2022 kohtule vastuse kohtunõudele, milles eeltoodut selgitab. Sotsiaalministeerium märgib vastuses, et tahvelklaasi murdja täpseid ametikirjeldusi ei õnnestunud leida, kuid klaasija töökirjelduses on töökohustustena märgitud klaaside lõikamine, sisse raamimine, ja muud sellega seotud ülesanded, kuid klaaside pakkimise kohta klaasija töökirjelduses märkeid ei ole. Pakkimise töö ei kuulunud klaasija põhitööülesannete hulka. Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab määruse nr 206 loeteludes sätestatud ametikohtade spetsiifilisusest tuletada, et kui pakkimistööd oleks tahetud arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade hulka, oleks see eraldi loetellu kantud. Kuna seda tehtud ei ole, siis pakkimistööd hõlmatud ei ole.
8.Tartu Halduskohus otsustas 2. veebruari 2022. a määrusega kuulata kirjalikult tunnistajatena üle kaks isikut ja esitas neile 25. veebruari 2022. a määrusega küsimused. Tunnistajad esitasid kohtule tähtaegselt vastused küsimustele.
3-21-2868
9.Tartu Halduskohus tegi 27. juunil 2022 SKA-le kohtunõude, milles palus tunnistaja ütlusi ja seni kohtule esitatud materjale arvestades Sotsiaalkindlustusametil esitada täiendav seisukoht kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamise võimalikkuse ning kaebuses esitatud nõuete kohta.
10.SKA esitas 5. juulil 2022 vastuse kohtunõudele, milles märgib, et tunnistaja ütlustega ei ole leidnud kinnitust, et kaebaja töötas täistööajaga ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus määras 7. juuli 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja ei nõustu SKA-ga, et tema töötamist Marel AS-s ja Marepleks OÜ-s klaasilõikajapakkijana ei saa arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kaebaja selgitab, et ta on töötanud klaasitootmise ettevõttes Marel AS ja Marepleks OÜ klaasilõikaja/murdjana ajavahemikul 4. mai 1995 kuni 22. mai 2006 ehk on teinud kokku 11 aastat ja 18 päeva tervist kahjustavat tööd. Kaebaja sõnul võis pakkimine küll moodustada 15% kogu töömahust, aga pakkimine toimus samas ruumis, kus toimus klaasi lõikamine ja murdmine. Pakkimisülesande täitmine ei olnud vähem tervist kahjustav võrreldes klaasi murdmise ja lõikamisega. Tootmine oli peamiselt ühes suures ruumis, mis oli pidevalt täis peenikesi klaasiosakesi ja klaasi töötlemisest tekkinud klaasitolmu. Tunnistajate ütlused kinnitavad seda.
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 viimase lause kohaselt ei arvata soodusstaaži hulka SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Kohtupraktikas on rõhutatud, et sooduspensionile annab õiguse loetelus nimetatud töödel töötamine täistööajaga võrdse aja jooksul. Oluline on loetelus nimetatud ametikoha ülesannete täitmine. Kaebaja et täitnud täistööaja ulatuses üksnes tahvelklaasi lõikamise/murdmise tööülesandeid. Võttes arvesse töölepingus kajastatut, kaebaja ametinimetust, tööandja selgitusi, kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate ütlusi ning Sotsiaalministeeriumi selgitusi tööülesannete kohta on tõendatud, et kaebaja tööülesanneteks oli klaasi lõikamine, murdmine ja pakkimine ehk ta ei täitnud üksnes tahvelklaasi murdja tööülesandeid. Kaebaja tööülesannete hulka kuulus ka muu tegevus, sh pakkimine. Tööandja on haldusmenetluses selgitanud, et kaebaja tööülesandeks oli tahvelklaasi lõikamine/murdmine, toodangu pakkimine. Klaasi lõikamise/murdmise maht moodustas umbes 85% tema tööülesannetest. Seega ei ole täistööajaga ametikoha tööülesannete täitmise nõue täidetud ning asjakohast ajavahemikku ei saa soodusstaaži hulka arvestada. Ainuüksi viibimine tervistkahjustavates tingimustes ei anna isikule õigust soodustingimustel pensionile.
KOHTU SEISUKOHT
14.Vaidluse all on, kas kaebaja täitis ajavahemikul 4. mai 1995 kuni 22. mai 2006 Marel AS-s ja Marepleks OÜ-s täistööajaga tööülesandeid, mis annab aluse nimetatud ajavahemiku arvestamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka või mitte. Kaebaja on seisukohal, et ta täitis täistööajaga nimetatud äriühingutes tahvelklaasi murdja ja/või klaasilõikaja kuumadel töödel tööülesandeid, ning eeltoodud ajavahemik on põhjendatud
3-21-2868 lugeda soodusstaaži hulka. Vastustaja on seisukohal, et haldus- ja kohtumenetluses kogutud tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et kaebaja täitis täistööajaga eelnimetatud ülesandeid. Tõendid kinnitavad, et kaebaja täitis ka teisi tööülesandeid, mida ei saa eelnimetatud tööde tööülesannete hulka arvata ning seega ei ole täistööajaga töötamise nõue täidetud, mistõttu ei saa asjakohast ajavahemikku ka soodusstaaži hulka arvata.
15.Kohus on seisukohal, et alljärgnevatel põhjustel ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
16.SVPS § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206. SVPS § 1 lg 2 viimase lõigu järgi arvestatakse SVPS § 1 punkti 2 alusel sooduspensionile õigust andva töötamise hulka ka töötamine SVPS § 1 punktis 1 nimetatud tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel.
17.Loetelu nr 1 osa VIII „Klaasitööstus“ erialakoodi nr 16387 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus tahvelklaasi murdjal. Loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ erialakoodi nr 17954 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus ka klaasilõikajal kuumadel töödel. Eelnimetatud loeteludes märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga üksnes seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
18.Määrusega nr 206 kinnitatud loetelude nr 1 ja 2 koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning töötamise aja soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loeteludes nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt
3-21-2868 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Seetõttu ei ole ka töölepingutes kajastatud ametikoha nimetusel ainumääravat tähendust. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast ehk teisisõnu, kaebaja töötamist eelnimetatud äriühingutes konkreetsel ajavahemikul saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses tahvelklaasi murdja ja/või klaasilõikaja kuumadel töödel tööülesannetele.
19.Kaebajaga sõlmitud töölepingute kohaselt asus kaebaja tööle klaasilõikaja-pakkijana, töö sisuks lehtklaasi lõikamine, pakkimine, samuti korrastustööd (tl-d 48, 54-55). Töölepingu ja tööandja haldusmenetluses antud selgituste kohaselt oli kaebaja peamisteks tööülesanneteks tahvelklaasi lõikamine/murdmine ja pakkimine. Täistööajast 85% ulatuses tegeles kaebaja klaasi lõikamise/murdmisega, pakkimisülesande täitmiseks kulus 15% tööajast (tl-d 43 ja 45). Tunnistajate ütlused kinnitavad, et kaebaja täitis nii klaasi lõikamise või murdmise kui ka pakkimise ülesannet (vt tl 90 ja 96), kuigi peamiseks tööülesandeks oli käsitsi klaasi lõikamine või murdmine. Ka kaebaja on kaebuses märkinud, et tegeles lisaks klaasi lõikamisele ja murdmisele toodangu pakkimisega, kuid rõhutas, et tegeles sellega samas ruumis, kus toimus klaaside lõikamine/murdmine.
20.Sotsiaalministeeriumi edastatud materjalidest ega ka asjakohastest loetuludest ei nähtu, et tahvelklaasi murdja ja klaasilõikaja otseseseks tööülesandeks oleks olnud toodangu pakkimise ülesanne. Samuti ei kinnita miski, et loetelu kehtestamisel oleks ametikoha määramise tingimuseks olnud üksnes tervist kahjustatavas keskkonnas viibimine. Kohtu hinnangul võivad tahvelklaasi lõikamise/murdmise ja saadud toodangu pakkimise ja transportimise ülesanded olla küll ajaliselt järgnevad tegevused ning omavahel mõningal määral seotud, sest toodangu pakkimine toimus tõenäoliselt vähemalt osaliselt samas ruumis, kus toimus klaasi lõikamine/murdmine, kuid neid tööülesandeid ei saa samastada ning käsitleda loeteludes nr 1 ja 2 sätestatud tahvelklaasi murdja ja klaasilõikaja kuumadel töödel töökohale iseloomuliku tööülesandena. Sellele viitab kaudselt ka asjaolu, et määrusega nr 206 kehtestatud loeteludes ei ole toodangu (klaasi) pakkija ametikohta nimetatud. Eeldada saab, et töötajad puutusid toodangu pakkimisel ohtlike materjalide ja ainetega kokku klaasi lõikamise/murdmisega võrreldes vähemal määral. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei teinud klaasilõikamise töid kuumadel töödel.
21.Seetõttu on kohus seisukohal, et tahvelklaasi murdja ja klaasilõikaja kuumadel töödel tööülesannete hulka ei kuulunud loetelude nr 1 ja 2 mõttes pakkimisülesande täitmine, mistõttu ei saa pakkimisülesande täitmisele kulunud aega arvata täistööaja hulka. Kuna kaebaja täitis ca 15% ulatuses ka pakkimisülesandeid, siis ei ole täistööaja nõue täidetud ning ajavahemikul 4. mai 1995 kuni 22. mai 2006 Marel AS-s ja Marepleks OÜ-s töötatud aega ei saa arvata soodusstaaži hulka. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.