3-22-549 Sihtasutuse Vaba Lava kaebus kultuuriministri 03.02.2022 käskkirja nr 7-5/.1/2022 p 1.4 tühistamiseks ja Kultuuriministeeriumi kohustamiseks uuesti hinnata kaebaja taotlust Kaebaja: Sihtasutus Vaba Lava, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen, advokaat Mario Sõrm Vastustaja: Kultuuriministeerium, volitatud esindaja Merle Põld Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada kultuuriministri 03.02.2022 käskkiri nr 7-5/.1/2022 Sihtasutuse Vaba Lava, see tähendab käskkirja p 1.4, osas.
3.Kohustada Kultuuriministeeriumit uuesti läbi vaatama Sihtasutuse Vaba Lava tegevustoetuse taotlust "Etendusasutuste tegevustoetus" 2022. a taotlusvoorus.
4.Mõista Kultuuriministeeriumilt välja Sihtasutuse Vaba Lava kasuks menetluskulud 4959,8 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.09.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Vaba Lava (edaspidi kaebaja) asutasid 2010. a 9 väiketeatrit: MTÜ R.A.A.A.M, MTÜ Teine Tants, SA Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE, MTÜ Kell Kümme, MTÜ Loominguline Ühendus Oma Lava, SA Eesti Teatri Festival, MTÜ PolygonTeater, MTÜ Genialistide Klubi ja MTÜ Rhizome. Kaebaja on Väike- ja Projektiteatrite Liidu asutajaliige ning Eesti Etendusasutuste Liidu liige (kaebaja arengukava lk 12, vastustaja poolt 07.07.2022 esitatud tõend).
2.Arengukava kohaselt on kaebaja ainulaadne teatrikeskus: 1) tal puudub püsitrupp, kuid ta toob regulaarselt välja omalavastusi, peamiselt kuraatorprogrammi raames. See programm, mis on tsükliline (kahe hooaja kaupa), valmib rahvusvahelises koostöös (lk 3); 2) lisaks Tallinna teatrikeskusele on kaebajal ainsana Eestis teatrikeskus Narvas (seda alates Eesti iseseisvuse taastamisest). Kaebaja avas esimesed eestikeelsed huvialaringid Narvas (teatristuudio, tantsu- ja tsirkusering). Kaebaja korraldas 2021.a. augustis Narva Vabaduse teatrifestivali, milles osalesid delegatsioonid 15 riigist (lk 4);
3.Kaebaja peamiseks nõrkuseks on ebapiisav riigipoolne tegevustoetus võrreldes teiste teatrikeskustega (arengulava lk 13). Kultuuriminister kuulutas 11.10.2021. a käskkirjaga nr 157 välja taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2022. aastaks ning moodustas sama käskkirjaga toetuse jaotamiseks nõuandva komisjoni ja kinnitas komisjoni töökorra. Kaebaja taotles riigilt toetust 574 000 eurot. Vastustaja rahuldas 03.02.2022 käskkirjaga taotluse 60%, st 344 440 euro ulatuses.
4.Vastustaja käskkirja aluseks on nö asjatundjate komisjoni (vastustaja poolt moodustatud komisjon) 18.01.2022 ettepanek. Täpsemalt hindas komisjon kaebaja taotlust järgmiselt: 1) rahvuskultuuriline tähendus – hinne 3; 2) regionaalne tähendus - hinne 3; 3) koondhinne 6, mis tähendas komisjoni poolt väljatöötatud metoodika kohaselt, et taotlus rahuldati 60% ulatuses (kaebuse lk 5, tabel komisjoni hinnetega, kaebaja 04.03.2022 menetlusdokument). Komisjoni kui kollegiaalse organi hinne kujunes komisjoni liikmete poolt esitatud üksikhinnete tulemusel (vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendiga esitatud hindamislehed).
5.Kaebaja esitas 21.01.2022 vastuväited komisjoni põhjendustele, millega vastustaja 01.02.2022 vastuses ei nõustunud.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja pöördus kohtu poole haldusakti tühistamisnõudega teda puudutavas osas ning kohustamisnõudega tema taotlust uuesti hinnata.
10.Nõuded põhinevad väitel, et komisjon ei hinnanud õigesti kaebaja tegevuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust kultuuriministri käskkirja nr 157 p-des 6.3.1 ja 6.3.2 esitatud kriteeriumite alusel.
11.Need etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) § 16 lg 3 täpsustamiseks mõeldud kriteeriumid ei aita komisjoni tema töös, sest ei anna lisaväärtust. Näiteks puudub selgus, mis tähendavad mõisted „panus arengusse“ ja „uudsus“, kuidas neid hinnatakse.
12.Seetõttu on komisjon esitanud kaebaja kohta seostamata väiteid ja tähelepanekuid. Nendest ei ole aru saada, kas need on positiivsed, negatiivsed või neutraalsed. Näiteks: panus valdkonna arengusse on komisjoni hinnangul olnud ebaühtlane, kuid viimati pälvis etendusasutus laureaaditiitli Teatriliidu auhindade jagamisel eripreemia Marius Ivaškevičiuse kuraatorprogrammile (2019-2020).
13.Komisjoni põhjenduste alusel ei ole arusaadav, kas ja millist kaalu omistas komisjon erinevatele asjaoludele kriteeriumitest lähtuvalt. Rahvuskultuuriline tähendus (kaebuse p 4.2.2.)
14.Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaebaja panust valdkonna arengusse.
14.1.Kaebaja pälvis 2021. aasta teatriauhindade jagamisel ühe preemia ja neli nominatsiooni, mis moodustasid 11% kõigist auhindadest ja 10% nominatsioonidest. Kuid kaebajale eraldatud tegevustoetus on alla 1% Eesti teatritele jagatavast riigieelarvelisest toetusest. Komisjon on möönnud, et kaebajale on omistatud mitmeid teatriauhindu ja ta on saanud arvukalt nominatsioone. MTÜ VAT Teater sai selles kategoorias 4 punkti, kuid ainult ühe nominatsiooni ja mitte ühtegi auhinda. Sihtasutus THEATRUM sai 4,33 punkti, kuid mitte ühtegi nominatsiooni ega auhinda. MTÜ Uus Teater sai 3,78 punkti, kuid ainult ühe nominatsiooni ja mitte ühtegi auhinda.
14.2.Komisjon leidis, et kaebaja ei ole arengukavas märgitud väike- ja projektiteatrite eeskõneleja, esindamise ja produtseerimistoe pakkuja ülesannet kavandatud mahus täitnud. Vastustaja selgitas 01.02.2022 teates komisjoni järeldust selliselt: komisjon lähtus 2019. a andmetest, mille kohaselt korraldas kaebaja Tallinna teatrikeskuses 73 külalisetendust, mis on 100-150 etendust vähem kui normaalaastal. Kaebaja nende väitega ei nõustu. Ta oli 2017-2021 väike- ja erateatrite jaoks etenduste arvult olulisim mängupaik Eestis: 2021.a andsid Tallinna teatrimajas kümme erinevat väiketeatrit 43 etendust ja tegid 39 proovipäeva. Täpsem ülevaade on esitatud kaebuse lisas 10. 2021.a vastav statistika on leitav kaebaja vastusest komisjoni ettepanekule. Ka kaebaja ise on väiketeater, kes pakub omalavastusi. Vaatamata Covid pandeemiale on kaebaja seda ülesannet täitnud suures mahus. Ühegi teise eraetendusasutuse panus ei ole samaväärne.
15.Vastustaja ei ole hinnanud etendusasutuse uudsust. Jääb arusaamatuks, mida tähendab komisjoni hinnang „etendusasutuse uudsuse ebaühtlus“. Kuna komisjon ei ole hinnanud seda kriteeriumi, tegi vastustaja kaalutlusvea, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse.
16.Vastustaja ei ole arvestanud ja/või on ebaõigesti arvestanud kaebaja valdkondlikku eripära. Komisjoni ettepanekust on raske mõista, kas komisjon on seda kriteeriumit arvestanud Komisjoni ettepanek sisaldab üksikuid sõnu, mis võivad osutada valdkondliku eripära arvestamisele. Näiteks on komisjoni märkinud, et kaebaja tegevus etenduskunstide keskusena on valdkondlik eripära. Samas jääb selle tõdemuse puhul selgusetuks, kuidas see kaebaja hinnet mõjutas.
Vastustaja väidab 01.02.2022, et kaebaja poolt vabakutseliste kaasamine ja nendega seotud tegevused on samuti valdkondlikuks eripäraks. Samas ei ole komisjon selles osas ühtegi põhjendust esitanud. Seega võib jõuda järeldusele, et komisjon ei ole valdkondliku eripära üldse arvestanud või jätnud olulised asjaolud arvestamata.
17.Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaebaja kavandatud populariseerivaid tegevusi. Komisjon tõi välja, et kaebaja pakub ruumide rentimise võimalust erinevatele projektiteatritele nii Tallinnas kui ka Narvas, valdkondlikke lisaprogramme ja erinevate sihtgruppide kaasamisüritusi (haridusprogrammid, teatristuudio, huviringid jm), mida korraldatakse valdavalt Narva teatrikeskuses. Vastustaja selgitas 01.02.2022, et komisjon arvestas neid tegevusi, kuid heidab ette, et neid korraldatakse ainult Narvas. Kaebaja leiab, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt, sest EAS § 16 lg 3 ja käskkirja nr 157 kohaselt ei saa tähtsust olla asjaolul, kus selliseid tegevusi ellu viiakse.
18.Vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaebaja rahvusvahelist tegevust Eesti rahvuskultuuri tutvustamisel. Komisjon ei ole selle kriteeriumi puhul ühtegi negatiivset järeldust teinud. Samas ei nähtu, et komisjon oleks arvestanud järgmist asjaolu: kaebaja on viimastel aastatel enim Eestisse välislavastajaid toonud teater. 2019.a töötas kaebaja juures kaks välismaist lavastusmeeskonda kahest riigist, 2020.a neli meeskonda kolmest riigist, 2021.a kolm meeskonda kolmest riigist ja 2022.a töötab neli meeskonda neljast riigist. Näitlejad on reeglina Eestist. Kunstnike meeskonnad (kostüüm, lava, heli, valgus) on reeglina samuti rahvusvahelised. Välisteatrid andsid 2021.a kaebaja teatrimajades kümme etendust. Kaebaja korraldas kaks etendust välismaal. Lisaks korraldas kaebaja rahvusvahelise teatrifestivali, mille raames etendus kolm kaebaja lavastust. Tegemist oli väiketeatri poolt pandeemia tingimustes piirilinnas Narvas korraldatud Euroopa tipptasemel festivaliga, milles osalesid 15 riigi delegatsioonid. Mitmetes kajastustes nimetati seda Eesti teatriaasta üheks olulisemaks sündmuseks, mis nt Jaak Alliku arvates „taastas Eestis tõsise draamakunstifestivali hõnguse“. Regionaalne tähendus (kaebuse p 4.2.3.)
19.Kohtupraktika kohaselt seisneb regionaalne tähendus eeskätt piirkondlikus kättesaadavuses. Seadusandja eesmärk on olnud teha teater kättesaadavaks ka piirkondades, kus alalised etendusasutused puuduvad. Kaebaja tegevusel on oluline regionaalne tähendus, sest üks tema tegevuskohtadest asub Narvas. Lähim riigiteater asub Narvast 118 km kaugusel Rakveres. Vastustaja ei ole alates 1991. a ühegi riigiteatri Narvas tegutsemist rahastanud. Kaebaja hakkas korraldama Narvas eestikeelseid teatrietendusi, mis tõlgitakse vene keelde, samuti tõlgitakse venekeelsed etendused eesti keelde. Vastustaja oli teadlik, et lisaks teatri kättesaadavaks tegemisele Ida-Virumaa elanikele on kaebaja Narvas korraldanud väljapaistvaid teatrifestivale: nt Vabaduse festival 2021.a augustis.
19.1.Vaatamata eeltoodule tõdes komisjon, et kaebaja regionaalne tähendus on keskmine. Selle järelduse aluseks olevad põhjendused on napid ja vastuolulised. Esmalt märkis komisjon, et kaebajal on kaks statsionaarset etenduskohta: Tallinn ja Narva. Lisaks antakse etendusi Tartus. Seejärel hindas komisjon kaebaja tegevuse tähtsust Tallinnas ja Narvas. Komisjon jõudis järeldusele, et Tallinnas on kaebaja tähtsus keskmine ja Narvas kõrge. Sellele järgnevalt leidis komisjon, et regionaalset tähendust ei saa siiski pidada kõrgeks, andes hindeks 3,00. Kaebaja leiab, et tema tegevus Tallinnas ei peaks alandama hinnet. Narvas ja Ida-Virumaal tervikuna on teatri kättesaadavus olnud vähene, väljakutsed keele ja inforuumi osas aga riigi jaoks suurimad. Komisjon ei ole põhjendanud, mis tähendust omab etenduste andmine Tartus. Lisaks nähtub komisjoni ettepanekust, et komisjoni arvates annab kaebaja mujal kui Tallinnas ja Narvas harva etendusi ega plaani teistes Eesti piirkondades valdkondlikult olulisi tegevusi. See väide ei ole tõene: kaebaja andis 2021. a 27 etendust Tallinna teatrimajas, 16 etendust Narva teatrimajas, 3 etendust välismaal ja 18 etendust teistes Eesti paikades – Tartus, Jõhvis, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Viljandis, Kuressaares ja Viimsis (kaebuse lisa 11).
19.2.2021. a taotlusvoorus hindas komisjon kaebaja regionaalset tähendus kõrgeks, st hindega
4.Komisjon põhjendas seda järgmiselt: Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Tallinnas ja Narvas, etendusi antakse ka Tartus. Vaba Lava Narva teatrikeskus on oluline kaasaegse teatri keskus Narva linnas ning kogu Ida-Virumaal (kaebuse lisa 12). Kaebaja arvates puuduvad asjaolud, mis oleks saanud kaasa tuua regionaalse tähenduse vähenemise võrreldes 2021. aastaga.
19.3.Vastustaja on kaebajat võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt kohelnud: ta annab sama palju või rohkem välisetendusi kui etendusasutused, kellele on vastustaja omistanud suurema regionaalse tähenduse. Samal ajal peab ta üleval kahte teatrikeskust erinevates Eesti regioonides, milles antakse kümneid etendusi. Narvas peetakse ainsaid taasiseseisvumisjärgseid eestikeelseid huvialaringe, 3,5 tegevusaasta jooksul on korraldatud koguni kuus Narvast kõnelevat või kogukonnateatri vormis etendust koos narvakatega. Kaebaja on põhjalikult sisustanud ebavõrdset kohtlemist kaebuse p-des 98-125. Etteheited komisjoni tegevusele
20.Kaebajal on etteheited komisjoni hinde kujunemisele, mis tema arvates ei ole jälgitav.
20.1.Kohus kohustas 04.04.2022 määrusega vastustajat selgitama, kas komisjoni liikmed hindasid individuaalselt kaebaja taotlust ning esitama hindamislehed kohtule. Vastustaja esitas 13.05.2022 vastuse lisana Exceli tabeli, milles on individuaalselt antud hinded ja koondhinded. Kaebaja arvates ei ole tegemist hindamislehtedega. Tegemist on hiljem töödeldud koondiga võimalikest hinnetest. Kaebajal ei ole alust väita, et selles Exceli tabelis esitatud andmed on ebaõiged, kuid selle dokumendi tõendiväärtuse tagamiseks peaks vastustaja siiski selgitama,
kas komisjoni liikmete hindamislehed on tema valduses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
21.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
22.Mõisted rahvuskultuuriline ning regionaalne tähendus on määratlemata õigusmõisted. Tallinna Halduskohus leidis, et EAS § 16 lg 3 eesmärgiks etendusasutuste tegevuse toetamisel on olnud rahvuskultuuri rikastamise olulisus (tegevuse uudsus, omanäolisus) ning seejuures ka piirkondliku kättesaadavuse olulisus (asjas nr 3-20-296 tehtud otsuse p 41.3). Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kvalitatiivse, mitte kvantitatiivse kriteeriumiga. Kvaliteedi hindamisega tegeleb 9-liikmeline etenduskunstide valdkonna ekspertide komisjon. kes omab ekspertiisi.
23.Kuna EAS §-s 16 sätestatud toetuse andmise põhimõtted on üldsõnalised, andis vastustaja nende rakendamiseks halduseeskirja kultuuriministri 11.10.2021 käskkirja nr 157 kujul. Selline tegevus on õiguspärane: Tallinna Halduskohus selgitas 01.04.2021 otsuses nr 3-20-1930 (p 7), et haldusorgan võib praktika ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada halduseeskirjasid. Komisjon analüüsis toetuse taotlusi käskkirja nr 157 alusel.
24.Komisjon vastutab avalike vahendite otstarbeka ja eesmärgipärase kasutamise eest. Lõpliku otsuse toetuse andmiseks teeb kultuuriminister toetudes komisjoni eeltööle. Vastustaja ei nõustu kaebajaga (kaebuse p 27) selles, et käskkiri nr 157 ei anna komisjonile pädevust mistahes protsentuaalse jaotuse kehtestamiseks. Komisjon ei ole mingit jaotust kehtestanud. Komisjoni pädevuses on teha kultuuriministrile ettepanek toetuse jaotamise kohta (EAS § 19 lg 1 p 2). Komisjon teeb ettepaneku, kui mitme uue lavastuse või kontserdikava väljatoomist ning kui suurt külastajate hulka tellida pingrea põhjal. Komisjonil on õigus teha taotluse osalise rahuldamise ettepanek (käskkirja nr 157 p 6.3.4. esimene lause), kui taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarvet. Esitati 19 taotlust koguväärtusega 4 807 282,88 eurot. Toetusi sai jagada koguväärtusega 3 408 626 eurot. Seega puudus võimalus kõikide taotluste rahuldamiseks taotletud mahus. Komisjon lähtus vastustajale ettepanekut tehes eelarvest ja taotlejate pingereast (komisjoni hinded). Komisjon ei saanud toetust määrata taotlejale, kelle koondhinne pingereas on 5,0 või alla selle (käskkiri nr 157 p 6.3.4. teine lause) Keegi taotlejatest ei saanud maksimumpunkte. Komisjon lähtus põhimõttes, et suuremat toetust saavad pingereas eespool olijad. Komisjoni ettepanek on läbipaistev, arusaadav ja taotlejaid võrdselt kohtlev. Taotluse rahuldamise määra ei pea kehtestama seaduse ega halduseeskirjaga.
25.Komisjon andis kaebaja taotlusele täisarvus koondhinde (3+3=6). Sellest ei saa teha järeldust, et kaebaja taotlust hinnati erinevalt teistest taotlustest. Ka teistel taotlejatel on täisarvus hindeid. Komisjoni tööd kajastab tabel (vastus kaebusele lisa) komisjoni liikmete hinnetega (Lisa 1). Hinde aluseks on komisjoni hinnang taotlusele: komisjoni kollegiaalne hinnang vastab tabelis toodud individuaalsetele hinnetele. Kaebaja taotlust hindas 8 komisjoni liiget (taandus Külli Reinumägi, kuna ta on SA Vaba Lava nõukogu liige; komisjoni protokolli lk 68). Komisjoni andis järgmised hinded: H-1: 2 ja 2; H-3: 4 ja 4; H-4: 3 ja 3; H-5: 3 ja 3; H-6: 3 ja 3; H-7: 3 ja
3; H-8: 3 ja 3; H-9: 3 ja 3. Hinnete keskmisena sai kaebaja hinde 3 rahvuskultuurilise tähenduse eest, samuti hinde 3 regionaalsele tähenduse eest. Järelikult on õige ka 6.
26.Komisjon andis hinnangud (põhjendused) ja hinded kooskõlas komisjoni volituse piiride ja kaalutlusõiguse eesmärgiga. Komisjon arvestas oluliste asjaoludega ning kaalus põhjendatud huve. Komisjon hindas taotlusi nendes toodud teabe põhjal. Komisjon kohtles kõiki taotlejaid võrdselt. Komisjon andis hinnangud ja hinded konsensuslikult. Konkreetsele taotlejale antava hinnangu koostasid komisjoni liikmed ühiselt. Kohtupraktikas on selgitatud, et kollegiaalorgani üksiku liikme individuaalseid kaalutlusi otsuse tegemisel, sh kindlal viisil hääletamisel ei ole võimalik ega ka seaduse kohaselt vajalik kontrollida (Tallinna Halduskohus 3-21-1868 p 9).
27.Käskkirjaga nr 157 on ette nähtud hinnete andmine, et saaks võimalikult objektiivselt hinnata EAS § 16 lg 2 kriteeriumeid. Komisjoni liikmete hinded ei sisalda suuri kõikumisi. Rahvuskultuuriline tähendus
28.Kaebaja arvab, et komisjon ei ole tema puhul kohaselt hinnanud panust valdkonna arengusse ja populariseerivaid tegevusi ning jätnud hindamata etendusasutuse uudsuse. Komisjon arvestas rahvuskultuurilise tähenduse puhul erinevaid asjaolusid. Käskkirjas nr 157 ei ole eraldi selgitatud mõisteid „etendusasutuse uudsus“ või „panus valdkonna arengusse“. Kuid komisjoni liikmetele olid need mõisted arusaadavad ja võimaldasid taotlusi sellest lähtuvalt hinnata. Komisjon lähtus kriteeriumide hindamisel taotlejate varasemast etendustegevusest, repertuaariplaanist ja arengukavas toodud kavandatud tegevustest 2022.a. Komisjoni lähtus teatristatistikas kättesaadavatest andmetest. Komisjon võttis arvesse Eesti Teatriliidu auhindu ja ka konkreetselt Marius Ivaškevičiuse kuraatoriprogrammi poolt 2021.a pälvitud eripreemiat. Aastaauhind ei ole aga ainus näitaja, mille alusel hinnata etendusasutuse panust valdkonna arengusse.
29.Komisjoni hinnangul iseloomustab kaebaja panust valdkonna arengusse läbi aja teatud ebaühtlus: etendused on ebaühtlase tasemega, leidub nii loomingulisi õnnestumisi ja auhinnaväärilisi lavastusi, kuid ka loomingulisi ebaõnnestumisi. Uudsus ei ole kaebaja tegevuses piisavalt kaalukas ja seetõttu ei ole toonud komisjon seda eraldi välja. Komisjon võttis arvesse kaebaja valdkondlikku eripära: toimimine etenduskunstide keskusena, samuti vabakutseliste kaasamine. Selle juures lähtus komisjon kaebaja ambitsiooni kõrgusest. Vastustaja tõi 01.02.2022 vastuses (viimane „normaalaasta“ enne 2020.a piirangutest tulenevalt objektiivselt keeruka võrdlusbaasi tekkimist) välja 2019.a andmed: anti 73 väiketeatrite külalisetendust, mis paigutuvad võrdlusesse 100-150 külalisetendusega, mille toimumist kaebaja normaalaasta kohta tavakohaseks peab. 2021.a andmeid ei arvestatud ühegi taotleja puhul, sest need andmed saavad kättesaadavaks alles pärast 2022.a tegevustoetuse taotlemist. Mis puudutab toetavaid tegevusi, mida taotleja teeb oma Narva statsionaarses etenduspaigas, siis olukorras, kus taotlejal on mitte üks, vaid kaks etenduspaika ja kõrvaltegevuste korraldamine toimub eeskätt vaid ühes neist, mõjutas see komisjoni hinnangut.
Regionaalne tähendus
30.Regionaalne tähendus on määratlemata õigusmõiste (EAS § 16 lg 3). Käskkirjas nr 157 kohaselt saab seda kriteeriumit hinnata lähtudes nii eri paikades antavatest etendustest kui ka etendusasutuse tähtsusest piirkonnas, kus ta tegutseb. See võimaldab hinnata etendusasutusi, kellel puudub statsionaarne etenduspaik ja kes annavad etendusi piirkondades, kus nende kättesaadavus on üldiselt väherahuldav. Samuti võimaldab see hinnata etendusasutusi, sh suuremates linnades, kellel on piirkonnas, kus ta tegutseb, statsionaarne etenduspaik. Eesmärgiks on etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus.
31.Komisjon arvestas, et kaebajal on kaks etenduspaika. Vastustaja riigi esindajana toetab etendusasutuse tegevust tervikuna. Komisjon hindas kaebaja taotlust tervikuna. Kaebaja on komisjoni hinnangul Narvas asuva statsionaarse etenduspaiga kaudu osaliselt leevendanud pikka aega kestnud kaasaegse etenduskunsti kättesaadavuse probleemi. Kaebajal on ka statsionaarne etenduspaik Tallinnas, kus selliseid probleeme ei ole. Komisjon nimetas etendusasutuse tähtsust Tallinnas keskmiseks ja Narvas kõrgeks. Asjaoludele aga ei anta hindeid. Seetõttu ei saa sõnu „kõrge“ ja „keskmine“ käsitada samal moel, nagu komisjoni liikmete antavate hinnete puhul („kõrge=4p“ jne). Komisjon võttis arvesse küll ka seda, et kahest etenduspaigast annab etendusasutus väga valdava enamuse etendusi Tallinnas, millest lähtudes mõjutas kogu regionaalse tähenduses hinnet Tallinna etenduspaik enam kui Narva etenduspaik. Ei saa nõustuda kaebajaga, et etenduskunstide piirkondlik kättesaadavus Tallinnas või Tartus on vähem tähtsam kui Narvas. Seetõttu tuleb hindamisel arvestada etendustegevuse kättesaadavust Tallinna piirkonnas. Ei ole kohane väita, et kõigil Tallinnas tegutsevatel etendusasutuste regionaalne tähendus on sama. Sellest lähtus komisjon kaebaja tegevust hinnates. Kaebaja etendustegevuse maht Tallinnas ning kaebaja enda välja toodud lavastuste hulk ja publiku arv on väiksem kui teistel piirkonnas asuvatel teatritel, millest tuleneb etendustegevuse piirkondliku kättesaadavuse väiksem tähendus. Seega ei ole kohane kaebaja väide, et teda on ebavõrdselt koheldud võrreldes kaebuses nimetatud teiste teatritega. Kaebaja seisukoha järgimine viiks taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele, mitte vastupidi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab vastustaja haldusakti kaebaja osas ning kohustab vastustajat kaebaja toetuse taotlust uuesti lahendama. Vastustaja haldusakt põhineb komisjoni ettepanekul toetuste eraldamise kohta. Kohus leiab, et komisjon on teinud kaalutlusvigu kaebaja tegevuse hindamisel regionaalse tähenduse osas. Nende vigade tulemus võis mõjutada kaebajale antavat hinnet 3 regionaalse tähenduse eest. Komisjoni poolt rakendatud raha jagamise mudeli kohaselt võis kaebaja seega saada väiksema koondhinde ning taotluse rahuldamise protsendi. Lõppastmes võis see kaebaja jaoks tähendada, et talle eraldatud toetuse summa on väiksem, kui see oleks olnud taotluse õiguspärase hindamise tulemusel. Regionaalne tähendus
33.Kohus kordab seda, mida selgitas 08.05.2022 otsuse (asi nr 3-20-296 KuM vs Vana Baskini Teater, jõustunud) p-des 41.2 ja 41.3. Seadusandja ei ole legaaldefinitsiooniga avanud mõistete rahvuskultuuriline tähendus ning regionaalne tähendus sisu. Seetõttu tuleb neid mõisteid sisustada tavatähendusi kasutades. Rahvuskultuuriline tähendus on midagi olulist, mõttekat rahvuse seisukohalt, regionaalne tähendus aga teatud piirkonna seisukohalt. EAS eelnõu menetluse (Riigikogu stenogrammid) käigus selgus, et: Kolmandaks oluliseks muutuseks on § 16 lõike 3 sõnastus, mis viitab, et munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel arvestatakse etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. See säte peaks viitama riiklikule huvile munitsipaal- ja eraetendusasutuste toetamisel just piirkondades, kus praegu kutseline etendusasutuste alaline tegevus puudub, ja ka juhendit uute etendusasutuste loomisel silmas pidada nende uudsust ja omanäolisust, mis rikastaks meie rahvuskultuuri. Eeltoodust järeldub, et rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse sisustamisel saab kokkuvõtlikult lähtuda sellest, et EAS § 16 lg 3 normi eesmärgiks etendusasutuste tegevuse toetamisel on olnud rahvuskultuuri rikastamise olulisus (tegevuse uudsus, omanäolisus) ning seejuures ka piirkondliku kättesaadavuse olulisus. Kohus nõustub vastustajaga, et seda eesmärki on võimalik saavutada üle Eesti erinevates kohtades etendusi andes (nt Vana Baskini teater) või luues regionaalseid teatrikeskusi (nt kaebaja teatrikeskused). Tallinna puhul tuleb arvestada, et piirkondlikkus on tinglik: enamus külastajaid võib olla pärit Harjumaalt, kuid teatud osa ka lähematest maakondadest nagu nt Raplamaa. Seetõttu saab komisjon olla oma hinnangutes paindlik, hinnates konkreetse taotleja eripärast.
34.Käskkirja nr 157 (halduseeskiri) p 6.3. kohaselt hindab komisjon etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. See käskkirja punkt kordab EAS § 16 lg-t 3. Mõlemat kriteeriumi on vastustaja täpsustanud vastavalt käskkirja p-des 6.3.1. (rahvuskultuuriline tähendus) ja 6.3.2. (regionaalset tähendus). Komisjon arvestab regionaalset tähendust hinnates: 1) etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga asukohta; 2) etendusasutuse tähtsust regioonis, kus ta tegutseb; 3) etenduste andmist ja muude valdkondlikult oluliste tegevuste korraldamist erinevates Eesti piirkondades; 4) teisi regionaalsele tähendusele iseloomulikke asjaolusid (p 6.3.2.). Käskkirja nr 157 p 1.3. kohaselt peab taotleja esitama koos taotlusega: 1) etendusasutuse arengukava; 2) 2022. aasta repertuaariplaani koos eeldatava uuslavastuste, etenduste ja publiku arvuga; 3) etendusasutuse järgmise aasta kavandatava eelarve. Komisjon peab oma tegevuses lähtuma halduseeskirjast. Halduseeskirja tuleb tõlgendada kogumis. Kohus leiab, et halduseeskiri võiks olla koostatud taotlejale/hindajale/lugejale arusaadavamalt. Kui on määratletud, mida taotleja peab esitama ja mida komisjon peab hindama, siis oleks halduseeskirjas võinud olla üks lause näiteks stiilis: komisjon hindab taotlusi nende dokumentide alusel, mis on nõutud käskkirja p-s 1.3.
Sellist lauset halduseeskirjas ei ole. Kohus, tõlgendades halduseeskirja kogumis, leiab, et komisjon sai kaebaja taotlusele hinnangu ja hinnete andmisel lähtuda nendest andmetest, mille kaebaja esitas. Kui komisjon väljub halduseeskirja raamidest, siis ei pruugi tema tegevus olla jälgitav ega kontrollitav. Kohtu hinnangul on ka vastustaja halduseeskirja selliselt mõistnud: komisjon lähtus kriteeriumide hindamisel taotlejate varasemast etendustegevusest, repertuaariplaanist ja arengukavas toodud kavandatud tegevustest 2022. aastal (vastus kaebusele, p 14 kolmas lõik). Seega sai komisjon käskkirja p 6.3.2. alusel hinnangu andmisel lähtuda kaebaja arengukavas esitatud väidetest ning hinnata, kas ta nõustub kaebajaga. Kaebaja regionaalne tähendus arengukava kohaselt
35.Kaebajal on kaks toimivat teatrikeskust Tallinnas ja Narvas, kus esietenduvad aastas 4-5 omaproduktsiooni (peamiselt, ent mitte ainult kuraatorprogrammi raames) ning 4-7 teiste teatrite uuslavastust. Lisaks toimuvad regulaarsed Eesti ja välisteatrite külalisetendused ning erinevad kultuuriüritused. Kaebaja on väiketeatrite produktsioonikeskus ning tugistruktuur oma loomingulisi plaane saavad kaebaja toel teostada väike- ja projektiteatrid ning vabatrupid, kelle tegevus selle tulemusena paraneb (arengukava lk 2). Kaebaja on visioonis 2025. aastaks (arengukava lk 2-3) märkinud, et: 1) ta on etenduskunstide keskus, millel on teatrimajad nii Tallinnas kui ka Narvas; 2) ta on eesti teatrielu üks keskpunkte ja teatrisündmuste tippkeskus; 3) Narva on tuntud kui festivali- ning residentuurikeskus; 4) ta on projektiteatritele ja vabatruppidele soodsat mängupaika pakkuv keskus; 5) ta on produktsioonikeskus, mille programm roteerub nii kaebaja teatrimajades Tallinnas ja Narvas kui ka teistes Eesti linnades ja maapiirkondades. Kaebaja ainulaadsus regionaalses tähenduses (arengukava lk 4) on: Lisaks omaproduktsioonile on kaebaja samaaegselt oluliseks keskuseks Eestis tegutsevatele väike- ja erateatritele, seda ennekõike Tallinnas. Tema ülesanne Narvas on pakkuda linna elanikele regulaarset kvaliteetset programmi laiahaardelise kultuurikeskusena ning ehitada sildu Narva ja ülejäänud Eesti vahel (arengukava lk 3). Samuti annab ta palju etendusi ja seda ka väljaspool enda teatrikeskusi. Lisaks on teatrimajad koduks paljudele teistele teatritele ja muudele kultuuriürituste korraldajatele - normaalaastal ligi 500 kultuuriüritust, mida külastab ligi 100 000 inimest. Kaebaja on rajanud esimese ja ainukese professionaalse ja kaasaegse aastaringselt repertuaari pakkuva teatrikeskuse Narvas alates Eesti iseseisvuse taastamisest. Teatrikeskuses on suur blackbox-saal, stuudiosaal, väike saal ja kultuurihoov. Kaebaja on avanud esimesed eestikeelsed huvialaringid Narvas (teatristuudio, tantsuring ja tsirkusering), mis lähendavad lapsi ja noori eestikeelse etenduskunstide sfääriga ning seeläbi Eesti ühiskonnaga ning aitavad keeleõppel. Kaebaja Narva uued ideed ja algatused tekitavad kohaliku publiku hulgas diskussioone, millest tulenevalt tekivad muutused Narva elanike mõttemallides ja hoiakutes. Sündinud on mitmeid kogukonnateemalisi lavastusi, mitmed neist kaasavad kohalikke elanikke ka otsesesse lavategevusse. 2021.a augustis toimus Narva Vabaduse teatrifestival, mis tõstis linna rahvusvahelise festivalilinna staatusesse ning pälvis rohkelt huvi nii Narvas, Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Festivalil osalesid delegatsioonid 15 riigist, see pälvis palju kiidusõnu ning huvi järgmisel festivalil osalemise vastu (toimub ilmselt 2023) tuntakse juba praegu (arengukava lk 4).
Komisjoni hinnang kaebaja regionaalsele tähendusele
36.Komisjoni hinnang kaebaja regionaalsele tähendusele (kaebuse lisa 7, komisjoni koosoleku protokoll) oli järgnev: 1) ta andis 2021.a etendusi valdavalt Tallinnas ja Narvas, aga ka Tartus ja Rakveres (lk 13); 2) kaebaja olulisuseks Eesti teatrimaastikul on Narva teatrikeskuse avamine ja arendamine, sinna planeeritud publiku kaasamise ja etenduskunstide arendamise ja rahvusvahelistumise projektid ning lisategevused (lk 14); 3) Etendusasutuse tegevus on kuraatoriprogrammi osas valdavalt rahvusvaheline, kaasatakse erinevaid välislavastajaid ning planeeritakse mitmesuguste rahvusvaheliste festivalide ja teatrisündmuste korraldamist Narva . Järgmine kuraator keskendub Skandinaaviale. 2021. aastal teostas SA Vaba Lava Narvas rahvusvahelise Vabaduse Festivali. Etendusasutusel on tugevad ja tulemuslikud rahvusvahelised suhted. Etendusasutus osaleb rahvusvahelistes võrgustikes. Etendusasutus pakub ruumide rentimiseks võimalust erinevatele projektiteatritele nii Tallinnas kui Narvas, valdkondlikke lisaprogramme ning erinevate sihtgruppide kaasamisüritusi (haridusprogrammid, teatristuudio, huviringid jm) korraldatakse valdavalt Narva teatrikeskuses (arengukava lk 16). 4) Etendusasutusel on kaks statsionaarset etenduspaika - Tallinnas ja Narvas, etendusi antakse ka Tartus. Komisjon hindas regionaalsuse valguses ka etendusasutuse tähtsust regioonides, kus ta tegutseb, Tallinnas ja Narvas, hinnates selle Tallinna puhul keskmiseks ja Narva puhul kõrgeks, ehkki erisuse tegemine on toimemudelit arvestades keerukas. Komisjon võttis regionaalsuse hindamisel arvesse, et kuna etendusasutusel on kaks statsionaarset etenduspaika - Tallinnas ja Narvas - kus antakse valdav osa etendusi ning teistes maakondades või teatrilinnades suudab etendusasutus etendusi anda harva ja ega plaani teistes Eesti piirkondades enamasti ka muid valdkondlikult olulisi tegevusi, on regionaalsuse erinevaid asjaolusid kaaludes komisjoni hinnangul etendusasutuse regionaalset tähendust kõrgeks raske pidada (lk 16-17). Kohtuliku kontrolli ese
37.Kohus teostab järelkontrolli komisjoni tegevuse üle. Kohus kontrollib, kas komisjon on hinnangute ja hinde 3 andmisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid. Nendeks asjaoludeks on kaebaja poolt esitatud väited tema tegevuse regionaalse tähenduse kohta.
37.1.Komisjon kinnitas kaebaja Narva teatrikeskuse ainulaadsust ja hindas selle regionaalse tähenduse kõrgeks: 1) kaebaja olulisuseks Eesti teatrimaastikul on Narva teatrikeskuse avamine ja arendamine, sinna planeeritud publiku kaasamise ja etenduskunstide arendamise ja rahvusvahelistumise projektid ning lisategevused (protokolli lk 14). 2) kaebaja pakub ruumide rentimiseks võimalust erinevatele projektiteatritele Narvas, valdkondlikke lisaprogramme ning erinevate sihtgruppide kaasamisüritusi (haridusprogrammid, teatristuudio, huviringid jm) korraldatakse valdavalt Narva teatrikeskuses (protokolli lk 16).
37.2.Komisjon hindas kaebaja Tallinna teatrikeskuse regionaalse tähenduse keskmiseks. Komisjon märkis, et kaebaja pakub ruumide rentimiseks võimalust erinevatele projektiteatritele Tallinnas.
37.2.Komisjon leidis, et regionaalsuse erinevaid asjaolusid kaaludes on kaebaja regionaalset tähendust kõrgeks raske pidada. Komisjon märkis, et kaebajal on kaks statsionaarset etenduspaika - Tallinnas ja Narvas, etendusi antakse ka Tartus. Valdav osa etendusi antakse Tallinnas ja Narvas, teistes maakondades või teatrilinnades suudab etendusasutus etendusi anda harva ja ega plaani teistes Eesti piirkondades enamasti ka muid valdkondlikult olulisi tegevusi. Komisjoni kaalutlusvead ja tühistamisnõude rahuldamine
38.Komisjoni protokoll on vastuoluline, sest regionaalse tähenduse põhjendamisel (lk 16) tõdetakse, et lisaks Tallinnale ja Narvale antakse etendusi ka Tartus. Kaks lehekülge eespool (lk 14) aga märgitakse, et arvestati ka teistes Eesti piirkondades (Tartus ja Rakveres) antud etenduste puhul kohalikku 2021. aasta III kvartali keskmist brutopalka. Järelikult oli komisjon teadlik, et kaebaja andis etendusi ka Rakveres.
38.1.Tagantjärele on selgunud kaebaja 21.01.2022 vastuväidete alusel, et kaebaja andis 2021. a 27 etendust Tallinna teatrimajas, 16 etendust Narva teatrimajas, 3 etendust välismaal ja 18 etendust teistes Eesti paikades – Tartus, Jõhvis, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Viljandis, Kuressaares ja Viimsis. Järelikult ei pea paika komisjoni järeldus, et teistes maakondades või teatrilinnades suudab etendusasutus etendusi anda harva. Vastustajale olid kaebaja poolt andmed teada enne 03.02.2022 käskkirja andmist. Vastustaja ei seadnud neid andmeid 01.02.2022 vastuskirja koostades kahtluse alla, kuid otsustas lähtuda komisjoni põhjendustest ja ettepanekust. Tegemist on kaalutlusveaga.
39.Komisjon jättis põhjendamata, miks ta leiab, et kaebaja Tallinna teatrikeskuse regionaalne tähendus on keskmine. Ainus põhjendus, et kaebaja pakub ruumide rentimiseks võimalust erinevatele projektiteatritele Tallinnas, on objektiivselt õige. Sest seda on kaebaja selgitanud arengukavas (lk 2). Ka 01.02.2022 vastuses esitas vastustaja üksnes ühe põhjendamata väite: kaebajal on kaks statsionaarset etenduspaika, sh üks neist regionaalselt vähemtähtsas Tallinnas. Kaebaja on aga enda ainulaadsuseks pidanud, et lisaks omaproduktsioonile on ta samaaegselt oluliseks keskuseks Eestis tegutsevatele väike- ja erateatritele, seda ennekõike Tallinnas. Millised väike- ja erateatrid ja kui palju 2021.a seda võimalust kasutasid? Kas Tallinnas on veel mõni selline teatrikeskus? Kui kaebajat ei oleks, kus need teatrid siis tegutseksid? Kui palju inimesi külastas nende väike- ja erateatrite etendusi? Näiteks sellised küsimused võiksid tekkida kaebaja Tallinna teatrikeskuse tähendust hinnates. Kohus tuletab meelde, et toetuse andmise menetlus on haldusmenetlus, milles kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6), kui halduseeskirjaga ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Halduseeskirjaga ei ole selle põhimõtte rakendamist välistatud. Järelikult ei ole komisjon järginud seda haldusmenetluse põhimõtet. Samuti ei ole ta põhjendamiskohustust järginud.
Seetõttu ei ole kohtu jaoks jälgitav, kuidas komisjon kollegiaalselt on jõudnud järeldusele, et kaebaja Tallinna teatrikeskuse regionaalne tähendus on keskmine. Tegemist on kaalutlusveaga.
40.Puudub vaidlus selle üle, et komisjoni arvates on kaebaja Narva teatrikeskus regionaalses mõttes ainulaadne ning et seal toimus 2021.a rahvusvaheline (delegatsioonid 15 riigist) Narva Vabaduse teatrifestival. Komisjon hindas Narva teatrikeskuse regionaalset tähendust kõrgeks.
40.1.Regionaalset tähendust hinnatakse 5-pallisel skaalal: hinne 3 - keskmine, hinne 4 – kõrge, hinne 5 - väga kõrge (käskkirja p 6.3.3.). Komisjon pidi hindamisel ja hinnangute andmisel järgima halduseeskirja. Ta ei ole seda teinud. Kohtule on arusaamatu vastustaja selgitus, et hinnangutes esitatud sõnad „keskmine“ ja „kõrge“ ei pidanud vastama vastavalt hinnetele 3 ja 4. Selline selgitus on vastuolus halduseeskirjaga.
40.2.Kohtu hinnangul on komisjoni hindamine lisaks vastuoluline: kui komisjon hindas Tallinna teatrikeskust hindega 3 – keskmine ja Narva teatrikeskust hindega 4 – kõrge, siis kuidas on tabelis antud hindeks 3? Tegemist on hindamisveaga.
41.Kokkuvõttes, arvestades nende vigade hulka ja olulisust, on kohtu jaoks ilmne, et komisjon ei hinnanud kaebaja taotlust selles osas õiguspäraselt. Vaatamata kaebaja põhjendatud vastuväidetele etenduskohtade ja etenduste arvu osas lähtus vastustaja komisjoni ettepanekust.
42.Kohus pöörab lisaks eeltoodule vastustaja tähelepanu sellele, et 2021.a taotlusvoorus hindas komisjon kaebaja regionaalset tähendust hindega 4 – kõrge (kaebuse p 93).
43.Neid asjaolusid kogumis arvestades ei saa välistada, et kaebaja hinne regionaalse tähenduse eest oleks võinud olla kõrgem kui 3. Juba juhul, kui hinne oleks olnud näiteks 3,5, siis sellisel juhul oleks kaebaja koondhindeks olnud 3+3,5=6,5 punkti. See oleks tähendanud, et kaebaja taotlus kuulub rahuldamisele 70% ulatuses (komisjoni poolt kehtestatud taotlussummade jagamise skaala) ning toetus oleks sel juhul olnud 401 800 eurot. Seega on haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada kaebajat puudutavas osas. Kohustamisnõude rahuldamine
42.Kuna kohus tühistab haldusakti, siis tuleb vastutajal korraldada kaebaja taotluse uuesti hindamine. Kui seda teeb komisjon, siis tuleb tal lähtuda kaebaja esitatud andmetest ning anda neile hinnang. Uuesti hindamine tähendab, et jätkub haldusmenetlus. Ülejäänud kaebuse väited
43.Kuna kohus tühistab haldusakti kaebaja osas tervikuna, siis tuleb kaebaja taotlust tervikuna uuesti hinnata. See tähendab muuhulgas, et tuleb arvestada neid kaebaja vastuväiteid, mille ta esitas haldus- ja kohtumenetluses rahvusliku tähenduse kohta. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata neid kaebaja väiteid, mis puudutavad väidetavat ebaõiget rahvusliku tähenduse hindamist. Sellel ei oleks tähendust ka kaebuse rahuldamise seisukohalt.
44.Kaebaja etteheited komisjoni töökorraldusele ja hinnete andmisele (individuaalsed hinded ja kollegiaalse hinde kujunemine) on alusetud. Vastustaja tõendas, kuidas komisjoni liikmed kaebaja taotlust hindasid ja tekkis koondhinne.
45.Komisjonil on pädevus (EAS § 17 lg 1) lähtudes piiratud eelarvest ja taotluste mahust (mis ületas eelarvet), otsustada, kuidas pingereas olijate vahel raha jaotada. Seda ei pidanud reguleerima halduseeskirjas. Vastustaja lähtus komisjoni ettepanekust.
48.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, mistõttu kannab vastustaja menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
48.1.Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palub kohtul mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulud 7367,2 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas riigilõiv 40 eurot ja pangaülekande teenustasud 0,2 eurot. Kaebajale osutati kokku õigusabi 32,70 tunni ulatuses. Teenust osutasid: - vandeadvokaat Kadri Härginen 4,1 tundi, keskmise tunnitasuga 261,5 eurot (ilma käibemaksuta) ja - advokaat Mario Sõrm 28,6 tundi, keskmise tunnitasuga 218,7 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajale tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo SORAINEN AS Advokaadibüroo SORAINEN AS 07.03.2022 arve nr 0625/22EE (lisa 2); 31.03.2022 arve nr 1109/22EE (lisa 3); 30.04.2022 arve nr 1757/22EE (lisa 4); 31.05.2022 arve nr 2173/22EE (lisa 5); 18.07.2022 arve nr 3084/22EE (lisa 6); 08.08.2022 arve nr 3328/22EE (lisa 7). Kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega, vaid arvestada tuleb antud asja keerukust ja mahtu. Sellest tulenevalt on varasemalt peetud põhjendatuks menetluskulude väljamõistmisel Advokaadibüroo SORAINEN AS esindajate keskmisi tunnihindasid määradega 240 eurot ja 169,65 eurot, samuti 193,20 eurot, 199,87 eurot ja 300 eurot.
48.2.Vastustaja vaidleb menetluskuludele vastu järgmiselt. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide analüüsi ja tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega. Sellisele seisukohale viitas Tallinna Halduskohus otsuses asjas nr 3-20-296. Kaebaja esitatud taotlusest ega selle lisadest ei nähtu, milliste toimingutega esitatud arved seotud on. Võib eeldada, et lisa 2 on seotud kaebuse koostamisega, kuid ei selgu, millise kohtule esitatud dokumendiga on seotud arved lisades 3 – 5. Vastustaja toob välja, et kaebaja esitas menetluse kestel esialgse õiguskaitse taotluse (11.07), mille kohus jättis rahuldamata (kohtumäärus 18.07). Seetõttu ei saaks olla selle taotluse ettevalmistamise kulu olla vastustajalt välja mõistetav. Kuigi esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusest see otseselt ei selgu, võib eeldada, et EÕK taotluse koostamisega on seotud arve lisas 6. Eeltoodust tuleneb, et summade osas, mis on esitatud kaebaja taotluse lisades 3-6, ei ole kaebaja taotlus põhjendatud.
48.3.Kohtu hinnangul on tegemist keskmiselt keerulise ja mahuka vaidlusega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on ajakulu 22 tundi, mis seondub kaebuse ja täiendavate seisukohtade esitamisega. Põhjendatud ei ole ajakulu, mis seondub esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega, mis jäeti rahuldamata. See menetluskulu oleks olnud välditav. Põhjendatud ei ole sellega seotult makstud riigilõiv 20 eurot.
Kohus on kriitiline selliste arvete suhtes, millest ei nähtu õigusteenuse sisu. Kohtu ülesanne ei ole mõistatada, mida advokaadid on kliendi huvide esindamiseks konkreetse arve puhul teinud. Hetkel teab kohus üksnes menetlustoimingute (kaebus, vastus jne) kuupäevi ja nimesid, mida kajastab toimik (KIS). Sellest selgub, et valdavalt esindas klienti vandeadvokaadi abi. Sellest ka kohus lähtub ja järeldab, et vandeadvokaadi tundidest on põhjendatud 3 h ja vandeadvokaadi abi tundidest 19 h. Seega tuleb õigusteenuse eest välja mõista menetluskulud 3*261,5+19*218,7=4939,8 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tuleb välja mõista riigilõiv 20 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja menetluskulud 4959,8 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.