2.Jätta menetlusabi taotlus riigi õigusabi andmist puudutavas osas rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus ülejäänud osas läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 30.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse(d) mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna tal ei võimaldatud jalutada üks tund päevas 10.1.22,11.1.22,13.1.22,14.1.22,16.1.22,17.1.22,18.1.22 (7 päeva-kaebus I) ning alates 15.2.22 kuni 24.2.2022 (10 päeva-kaebus II). Kaebaja palub kaebused liita ja välja mõista 100 eurot iga päeva eest, mil ta ei saanud üks tund värskes õhus jalutada. Kaebaja soovis enda riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses.
2.Viru Vangla jättis 9.6.2022 otsustega kaebaja kahjunõuded rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 700 eurot 10.1.22,11.1.22,13.1.22,14.1.22,16.1.22,17.1.22,18.1.22 (7 päeva- I kaebus) ning alates 15.2.22 kuni 24.2.2022 (10 päeva)- II kaebus jalutuskäikude võimaldamata jätmisega, kuna vangla tekitas talle hingelist ja füüsilist valu, kannatust ja alandust, kuna ei täitnud seadust.
4.Halduskohus nõustub vangla 9.6.2022 otsustes toodud selgitustega ning märgib, et alates 7.1.22 kuni 19.1.2022 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kaebaja viibis
3-22-1403 eraldatud lukustatud kambris ja tema liikumine oli piiratud, kaebajale pakuti vaidlustatud kuupäevadel jalutuskäike värskes õhus, kuid ta keeldus jalutuskäikudest. Kaebajale tehti 15.2.2022 Covid 19 test, mis oli positiivne, mille tulemusena kohaldati kaebajale alates 15.2.2022 kuni 24.2.2022 10 päevane isolatsioon. Alates 25.2.2022 võimaldati kaebajale jalutuskäigud värskes õhus, kuid ta ei soovinud neid kasutada,
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja nõuab I kaebuses kahju hüvitamist summas 700 eurot ja kaebuses II kahju hüvitamist 1000 eurot. Seega jääb kaebaja kaebuse I nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro, kaebuse II varalise hüve väärtus on 1000 eurot ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei eita, et VangS § 55 lg-st 2 tuleneva õiguse, s.o õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas, piiramine riivas kaebaja õigusi, kuid tegemist oli lühiajalise riivega. Piirangu rakendamise lühikest ajavahemikku arvestades ei saanud kohtu hinnangul jalutuskäikude võimaldamata jätmine põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Haldusasja materjalide järgi keeldus kaebaja 10.1.22,11.1.22,13.1.22,14.1.22,16.1.22,17.1.22,18.1.22 värskes õhus jalutamisest ning 15.2.2022 kuni 24.2.2022 oli kaebajal 10 päevane Covid 19 isolatsioon, mil ei võimaldatud tal seoses haiguse ja isolatsiooniga jalutada. Kusjuures ka pärast isolatsiooni ei soovinud kaebaja jalutuskäike värskes õhus kasutada.
7.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Kirjeldatu alusel on kahjunõue alusetu. Jalutuskäikudest keeldumine ja jalutuskäikude ärajätmine seoses kaebaja isolatsiooniga Covid 19 haigestumisega on järgnevatel põhjustel õiguspärane.
9.Kuigi VangS § 55 lg-st 2 tuleneva õiguse piiramise aluseid ei ole VangS §-s 55 sätestatud, siis on kohtu hinnangul vanglal õigus kohaldada jalutuskäikude sagedusele ja kestvusele VangS § 41 lg 2 alusel piiranguid, kui selleks esineb vangla julgeoleku kaalutlustel oluline vajadus. VangS § 41 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Piirangu kehtestamisel tuleb arvestada ka VangS § 41 lg-s 1
3-22-1403 sätestatuga, et kinnipeetavaid tuleb kohelda viisil, mis austab nende inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta kinnipeetavatele rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
10.Olukorras, kus kaebaja keeldub jalutuskäikudest ning olukorras, kus kaebaja ise on nakatunud Covid19 ja on isolatsioonis, ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
11.Halduskohus märgib, et Viru Vangla pidi piirangu kehtestamisel kaaluma ühelt poolt kinnipeetavate õigust nende elu ja tervise kaitsele seeläbi, et vangla teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut vanglas ja vältida kinnipeetavate nakatumist ning teiselt poolt kinnipeetavate õigust kasutada kehtivast õigusest tulenevaid hüvesid. Samuti tuli arvestada üldist avalikku huvi viiruse leviku ja inimeste massilise haigestumise vältimise ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimise vastu (Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-766, p 16). Kohtu hinnangul oli kaebaja 10 päevane isolatsioon seoses Covid 19 haigestumisega ja nakkusohtliku kaebaja jalutuskäikude piiramine 10 päeva vajalik ja proportsionaalne.
12.Kaebuse perspektiivi ei kinnita kaebaja etteheited, et ta pidi 24 tundi viibima hapnikuvaeses kambris. Kohtul puudub põhjus vangla ventilatsiooni nõuetekohasuses kahelda. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1, 2 ja 31 järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Taotlusest nähtub selgelt taotleja tahe ja soovitud eesmärk. Taotleja on vanglale esitanud taotlused ja kaebuse halduskohtule. Kohus selgitab, et halduskohtul on nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus, mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset, ning halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal/taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil. Kaebaja/Taotleja võibki kaebuses oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega/tegevusetusega ei nõustu ning millist eesmärki soovib ta kohtuvaidlusega saavutada. Kohus tagastab kaebuse. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale/taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevusetust ka ilma riigi määratud advokaadita ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.