Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.08.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1514
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 04.06.2018 otsusega nr TVH/18/024529 tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muus
osas
jäävad
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.09.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1514 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-1514 Kaebaja põhjendab varalise kahju tekkimist asjaoluga, et kui 2018. a-l oleks tuvastatud puuduv töövõime, oleks ta saanud töövõimehüvitist suuremas määras. Seega peab kohus hindama, kas vastustaja eksis töövõime hindamisel. Kaebaja heidab vastustajale ette nelja epikriisiga arvestamata jätmist. Vastustaja on õigesti selgitanud, miks jäeti need epikriisid arvesse võtmata. Üksnes teatud diagnoosi panemine ei võrdsustu kindla järeldusega isiku töövõime osas. Ka juhul, kui isikul on diagnoositud opioidisõltuvus, tuleb arvestada, kuidas mõjutab see isiku tegutsemisvõimet. Samuti tuleb arvestada võimaliku ravi kompenseerivat mõju. 2018. a-l toimunud töövõime hindamise õiguspärasuse hindamisel ei ole asjakohased kaebaja poolt esitatud tõendid, mis puudutavad hilisemaid perioode. Põhjendatud pole kaebaja kahtlus, et 01.06.2018 töövõime hindamise ekspertiis ja selle aluseks olnud kaebaja taotlus ei ole autentsed. Eksperthinnangus on kajastatud kaebaja poolt 31.05.2018 vastuvõtul esitatud seisukohad. Kaebaja ei eita, et käis 2018. a mais Töötuskassa vastuvõtul töövõime hindamise taotluse esitamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei mäleta täpselt, milliseid selgitusi ta vastuvõtul andis, ei tähenda, et ekspertiis või selle aluseks olnud taotlus poleks usaldusväärsed. 2020. a töövõime hindamine ei sea 2018. a otsuse õiguspärasust kahtluse alla. Ajaga võivad muutuda nii isiku enda hinnangud oma tervisele kui ka tervise infosüsteemis (TIS) kajastuvad andmed. Vastustaja on selgitanud, et 2020. a-l said määravaks kaebaja poolt haldusmenetluse käigus vastustajale saadetud arvukad kirjad, mis ei omanud suures osas puutumust töövõime hindamisega, vaid kinnitasid vaimsete probleemide olemasolu, ebakohast käitumist ja sundmõtete esinemist, mis on omane opioidisõltuvusest tingitud tervisekahjustusele. Vastustajal puudus kohustus teha visiidipõhine hindamine ehk saata kaebaja tervisekontrolli. Selleks esineks alus, kui olemasolevates andmetes on suured lahknevused ning vastuolud. Vastustaja tegevus 2018. a-l kaebaja töövõime hindamisel oli õiguspärane. Seega jäävad varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Mittevaralise kahjuga seoses ei saa panna vastustajale süüd selles, et kaebaja otsustas minna elama välismaale, et tal ei õnnestunud leida sobivat ja püsivat töökohta, rahuldavaid elamistingimusi ja inimsuhteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(4)
3-21-1514 Vastustaja ei esitanud kohtule kaebaja väidetavat 31.05.2018 taotlust, millele oleks märgitud kuupäev ja allkiri. Seega ei pea kaebaja tõendama, millised andmed ta 31.05.2018 töötukassale esitas. Taotlus kajastab kaebaja elukohana Saksamaa aadressi, kuigi töötukassa sai sellest aadressist teadlikuks alles 2019. a-l. Töötukassal oli piisavalt põhjust eeldada, et kaebaja on haige. Kaebaja tegeles enesevigastamisega, esinesid süstemaatilised töölt vallandamised lühikese aja jooksul pärast tööle asumist. Vastustaja oleks pidanud suunama kaebaja tervisekontrolli. Vaimuhaiged inimesed ei saa mõnikord arugi, et on haiged, kuid kannatavad ikkagi haigusest tingitud tagajärgede käes.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.