Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks tervise kahjustamise eest seoses ventilatsiooni mittetöötamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
Resolutsioon
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-22-1510 menetlus.
4.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
kohtulahendis
kaebaja
nimi
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 17.01.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, nõudes mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot kuna alates 13.01.2022 ei tööta sektoris E6 ventilatsioon. Vangla ei teavitanud rikkest, selle kõrvaldamise kestusest ega tähtaegadest. Avarii korral oleks vangla pidanud koheselt rikke kõrvaldama. Taotluse esitajale tõi ventilatsiooni puudumine kaasa hingamisraskused, millega kaasnes stress. X leidis, et vangla on süülise käitumisega tekitanud temale kannatusi ja seadnud ohtu tema tervise.
2.Tartu Vangla jättis 24.03.2022. a otsusega nr 1-13/16-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla kinnitusel tekkis 13.01.2022 õhtul E-hoone ventilatsiooni väljatõmbe seadmel rike, mille tõttu ei tõmmanud ventilatsioon kambritest õhku välja. Sissepuhe töötas aga täiel võimsusel, mistõttu ei pidanud keegi õhupuuduses kannatama. 14.01.2022 vahetati seadme mootor välja ja alates kella 17.00 oli seade töökorras ning töötas. Seega esines
ventilatsioonisüsteemis tõesti rike, mille tõttu oli E-hoone ventilatsiooni väljatõmme tõepoolest häiritud 13.01.2022 õhtust kuni 14.01.2022 kella 17ni. See aga ei tähenda vangla hinnangul, et ventilatsioonisüsteem ei oleks üldse töötanud. Ilmnenud puudust hakati koheselt kõrvaldama ning järgmise päeva õhtuks oli seade taas töökorras. Kuivõrd ventilatsioonimootori rike ei olnud põhjustatud vangla tegevusest ning Riigi Kinnisvara AS tehnik parandas rikke vähema kui 24tunni jooksul, siis puudub vangla õigusvastane ja süüline tegevus. Tartu Vangla leidis, et õigusvastaseks ei saa pidada ka seda, et vangla ei teavitanud kinnipeetavaid rikkest ega selle kõrvaldamise kestusest. Kuivõrd rike puudutas üksnes ventilatsioonisüsteemi väljatõmmet ja seda asuti koheselt kõrvaldama, siis kinnipeetavaid tõesti rikkest ei teavitatud. Kuna rike ei halvanud kogu süsteemi tööd ega takistanud värske õhu sissepuhet kambrisse, siis ei ole alust pidada õigusvastaseks ka rikkest teavitamata jätmist.
3.X esitas 04.04.2022 Riigi Kinnisvara AS-le taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses puuduliku ventilatsiooniga (13.01.2022 aset leidnud ventilatsiooniseadme rike) ning varalise kahju hüvitamiseks summas 6 eurot seoses TV-kaabli otsiku kahjustamisega TVantenni kaabli pesa remondi käigus.
4.Riigi Kinnisvara AS ei tunnistanud 11.05.2022. a vastusega nr HAL-19/2022-316 Xi kahjunõudeid. Riigi Kinnisvara AS leidis, et Xil ei saa olla nende vastu kahju hüvitamise nõuet seoses väidetavate vangistustingimuste mittevastavusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kinnipidamistingimuste nõuetekohasuse peab tagama kinnipeetavale vangla. Riigi Kinnisvara AS selgitas Xile, et kinnipeetav peab oma nõude adresseerima Tartu Vanglale, mida 24.03.2022. a otsuse kohaselt on kinnipeetav ka teinud. Otsusega mittenõustumisel oli kinnipeetaval võimalus pöörduda kahju hüvitamise nõudes halduskohtu poole. Riigi Kinnisvara AS leidis, et ka varalise nõude esitamine ei ole lubatav ega asjakohane.
5.X esitas 27.05.2022 Tartu Maakohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt esitas X 17.01.2022 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses mittetoimiva ventilatsiooniga. 24.03.2022. a vastuses vangla enda süüd ei tunnista, vaid viitab Riigi Kinnisvara AS-le. 11.05.2022. a vastuskirjas välistab aga Riigi Kinnisvara AS absoluutselt omapoolse süü võimalikkuse.
6.Tartu Maakohus jättis 08.06.2022. a määrusega Xi hagi menetlusse võtmata, sest maakohtu pädevuses ei ole hageja ja Eesti Vabariigi vahel avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõude lahendamine. Tartu Maakohus leidis, et Xil on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda halduskohtusse.
7.X esitas 12.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt ei järginud Tartu Vangla 13.01.2022 vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama üldistele nõutele, mis tagavad kambris elutingimuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Alates 13.01.2022 ei töötanud vanglas IV üksuses ventilatsioon ja seda nädalaid. Vangla ega Riigi Kinnisvara AS oma süüd ei tunnista. Riigi Kinnisvara AS valetas, nagu oleks viga koheselt kõrvaldatud. Vangla ei kontrollinud faktiliselt Riigi Kinnisvara AS väiteid ja lubas olukorral jätkuvalt kesta, mille tõttu tekkis kaebajale tervisekahju. Ebakvaliteetse õhu tõttu on kaebaja tervis tunduvalt halvenenud. Kaebajal on krooniline astma ja inhalaatoreid kulub rohkem. X esitas koos kaebusega taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja möödalaskmiseks esines kaebaja arvates mõjuv põhjus, kuna vangla esialgsest vastusest võis välja
lugeda, et nemad peavad vastustajaks Riigi Kinnisvara AS-i. Seepärast pöördus kaebaja kaebusega Tartu Maakohtu poole. Kohtu seisukoht
8.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning otsustab seejärel, kas kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendatud.
9.Koos kaebusega esitas X taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles on märgitud taotletava riigi õigusabi liigiks esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses. Menetlusabi taotlusele lisatud teatises majandusliku seisundi kohta on märgitud, et taotleja soovib esitada hagi tervise kahjustamise eest Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vastu.
10.Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks siiski halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5) ning on ekslikult lisanud halduskohtule esitatud kaebuse juurde sama taotluse, mille esitas koos kaebusega Tartu Maakohtule. Kaebaja põhjendab taotlust juriidilise hariduse puudumisega.
11.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
12.Kohtu arvates on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses. Kaebaja on suutnud kaebuses halduskohtule arusaadavalt kirja panna oma seisukoha ja viidanud korrektselt asjakohastele dokumentidele. Ka kohtueelselt on kaebaja suutnud oma õigusi kaitsta, esitades taotluse kahju hüvitamiseks Tartu Vanglale, aga ka Riigi Kinnisvara AS-le. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.
14.Kaebaja pidas käesoleval juhul kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, esitades Tartu Vanglale 17.01.2022 taotluse kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla jättis 24.03.2022. a otsusega nr 1-13/16-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
15.HKMS § 47 lg-s 2 on sätestatud kaebetähtaeg kohtusse pöördumiseks, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Sel juhul võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vangistusseadus ei sätesta teisiti.
16.VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt võib kinnipeetav kaebusega halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud taotluse vanglale ja vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 näeb ette 30-päevase kaebuse esitamise tähtaja – kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
17.Seega pidi kaebaja halduskohtu poole pöörduma hiljemalt 30 päeva möödumisel päevast, kui talle sai teatavaks Tartu Vangla 24.03.2022. a otsus nr 1-13/16-2, millega jäeti tema mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
18.Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, millal ta sai Tartu Vangla 24.03.2022. a otsuse kätte. Juhul, kui kaebajale sai nimetatud otsus teatavaks samal päeval, siis saabus kaebuse esitamise tähtpäev 25.04.2022 (HKMS § 67 lg 4 teine lause). Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule oluliselt hiljem, s.o 12.07.2022.
19.Kohus leiab, et kaebus halduskohtule on ilma mõjuva põhjuseta esitatud hilinenult. Isegi Tartu Maakohtule esitas kaebaja kaebuse kahe kuu möödumisel Tartu Vangla 24.03.2022. a otsusest, s.o 27.05.2022. Seega ei saaks kaebust halduskohtule lugeda tähtaegseks isegi sel juhul, kui maakohus oleks Xi 27.05.2022 esitatud kaebuse ise edastanud halduskohtule, või kui lugeda halduskohtusse pöördumise kuupäevaks 27.05.2022, mil kaebaja pöördus tegelikult maakohtusse.
20.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
21.Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuivõrd Tartu Vangla otsusest võis välja lugeda, et nemad peavad vastustajaks Riigi Kinnisvara AS-i. Seetõttu pöördus kaebaja kaebusega Tartu Maakohtusse.
22.Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ning taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kohus selgitab, et näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Ennekõike saavad olla kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitletav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 33-1-75-08, p 17). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018. a määrus nr 3-17-2015, p 12). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole ise olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja asjaolud ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.
23.Kohtu arvates pidi kaebaja aru saama Tartu Vangla 24.03.2022. a otsusel märgitud vaidlustamisviitest ning järgima seadusest tulenevat tähtaega. Kaebaja on varasemalt halduskohtu poole pöördunud ja omab seega teatavat kogemust kohtuprotsessi osalemisel. Tartu Vangla ei suunanud 24.03.2022. a otsuses kaebajat esitama kahjunõuet Riigi Kinnisvara AS vastu ja otsusest ei saa välja lugeda suunist kinnipeetavale pöörduda kahjunõudega Riigi Kinnisvara AS poole.
Arvestades Tartu Maakohtule 27.05.2022 esitatud kaebuses märgitut, oli kaebaja ise veendunud, et temale on tervisekahju põhjustanud mitte vangla, vaid Riigi Kinnisvara AS. Kaebaja märkis 27.05.2022 kaebuses Tartu Maakohtule järgmist: „Kuna vangla ei olnud probleemi ulatusest teadlik ei kõla loogiliselt, et vangla on kohustatud vastutama RKAS süüliselt hooletu käitumise ja lepingujärgsete kohustuste mittetäitmise eest. Seepärast leian, et kaebus on õieti esitatud Tartu Maakohtule RKAS vastu, mitte Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu. Juhul, kui Maakohus tuvastab teisiti, palun edastada kaebus pädevale kohtule, arvestusega, et see on esitatud tähtajaliselt. RKAS ja Tartu Vangla kumbki end vastustajaks ei tunnista ja osutavad teineteisele, seepärast palun Maakohtul tuvastada vastustaja.“
24.Kohtu hinnangul võib olla kaebaja ise olnud segaduses, kelle vastu on tema nõue suunatud, kuid see asjaolu ei kujuta endast antud juhul mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks kaebuse esitamiseks halduskohtule. Kohus ei või kaebaja asemel kaebust sisustada ega otsustada kaebaja asemel avalduse esitamist (HKMS § 2 lg 3). Kaebaja pidas ise kahju tekitajaks Riigi Kinnisvara AS ja astus sellele arusaamisele tuginedes samme nii kohtueelselt kui kaebusega Tartu Maakohtu poole pöördudes. Kuigi kaebaja pöördus algselt õigesti Tartu Vangla poole kahju hüvitamise nõudega ja Tartu Vangla lahendas sisuliselt kaebaja kahjunõude, siis otsustas kaebaja omal äranägemisel esitada kahjunõude hoopis Riigi Kinnisvara AS vastu. Tartu Vangla 24.03.2022. a otsusel oli märgitud üheselt selge vaidlustamisviide (RVastS § 18 lg 2) ning kuigi vangla ei tunnistanud enda õigusvastast tegevust ega süüd, ei andnud vangla kaebajale juhist pöörduda oma nõudega Riigi Kinnisvara AS poole. Kohtu hinnangul puudus mõjuv põhjus kaebajal arvata, et ta võib mööda lasta Tartu Vangla otsuse kohtus vaidlustamise tähtaja ja pöörduda selle asemel maakohtu poole tingimuslikult, et kui maakohus keeldub kahjunõude lahendamisest, siis on kaebaja tahe esitada kaebus halduskohtule. Kohtu arvates ei ole kaebaja olnud ise piisaval määral hoolikas ja seda olenemata asjaolust, et kaebajal puuduvad juriidilised teadmised.
25.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
26.Kohus lõpetab menetluse kaebust menetlusse võtmata HKMS § 152 lg 3 ja 152 lg 1 p 2 alusel viitega HKMS § 124 lg-le 2.
27.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
28.Kuna menetlus lõpeb kaebust menetlusse võtmata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
29.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 155 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.