2.Tallinna Vangla jättis 01.04.2022 vastusega nr 5-8/22/5531-2 X taotluse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on taotleja vangiregistri andmetel vahistatu staatuses (vt ka vangistusseaduse (VangS) § 90 lg-d 3 ja 5). Kuna VangS näeb ette, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, puudub vanglal käesoleval hetkel alus lubada vahistatuid osakonna siseselt vabalt liikuma. Lisaks kohustab VangS vanglateenistusel tagada, et eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine oleks välistatud, kuid vahistatute vabalt liikumisel osakonna siseselt ei ole võimalik seda tagada.
3-22-773
3.X esitas 04.04.2022 vangla vastusele vaide.
4.X esitas 05.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse võimaldada tal esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajal Tallinna Vanglas osakonna piires vähemalt neli tundi vabalt liikuda.
5.Tallinna Halduskohus vabastas 12.04.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).
6.Kaebaja esitas halduskohtu 12.04.2022 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.06.2022 määrusega rahuldamata.
7.Tallinna Vangla jättis 04.05.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/122-2 X vaide rahuldamata.
8.X esitas 10.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 01.04.2022 vastuse nr 5-8/22/5531-2 ja 04.05.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/122-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks. Koos kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat lubama kaebajal liikuda osakonna piires tervislikel põhjustel. Samuti esitas kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebajat häirib temale kohalduv liikumis- ja suhtlemispiirang, mis on alusetu ja ebaõiglane. Kaebaja on oma kriminaalasjas üksinda kahtlustatav ja seega on arusaamatu, miks ta ei tohi suhelda teiste vahistatutega, kellele pole uurija vastavat keeldu kohaldanud. Kaebajale ei ole uurija, prokurör ega kohus selliseid piiranguid kohaldanud. Piirangud peaks hõlmama üksnes isikuid, kelle suhtes on tarvis neid rakendada. Kaebajale ei ole tagatud piisavalt mõtestatud tegevust. Töötamine ja õppimine on piiratud. Kaebaja soovib osakonna piires vabalt liikuda, käia värskes õhus korvpalliväljakul, spordisaalis ja kasutada vabal ajal telefoni. Juhuslik suhtlus loendusel vm ei ole piisav, et tõrjuda üksildustunnet, meeleoluhäireid ja stressi. Õiguskantsler on vahistatute liikumispiiranguga seotud probleemile tähelepanu juhtinud juba alates 2014. aastast. Kaebaja tugineb õiguskantsleri seisukohtadele. Kaebaja palub asja lahendamisel jätta kohaldamata VangS § 90 lg 3 esimene lause, § 90 lg 5 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 1 lg 2 ja § 8 lg 5 ning tunnistada need Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.
9.Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2022 määrusega X menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes riigilõivu 40 euro tasumiseks aega 5 päeva määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p-d 2 ja 3). X esitas määrusele määruskaebuse.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.06.2022 määrusega X määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 ning vabastas X kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
11.X esitas 14.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse, et kohus kaaluks uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist.
12.Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus juhtis 10.06.2022 määruse p-s 15 kaebaja tähelepanu asjaolule, et esialgse õiguskaitse kohaldamise osas on olemas jõustunud kohtulahend (08.06.2022 määrus). 2(4)
3-22-773 Kui kaebaja soovib jätkuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamist, peab ta esile tooma uued asjaolud, mida kohtud pole varem hinnanud. Kaebaja selgitas 14.06.2022, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna liikumis- ja suhtlemispiirang on vastuolus PS-ga ning põhjustab kaebajale jätkuvalt kahju. Eelneva osas võttis Tallinna Ringkonnakohus 08.06.2022 määruses seisukoha ning leidis, et kaebaja kirjeldatud asjaoludel (mh tervislikel põhjustel) ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Lisaks tõi ringkonnakohus välja, et puudub alus VangS § 90 lg-te 3 ja 5 kohaldamata jätmiseks nende vastuolu tõttu PS-ga. Seega ei toonud kaebaja esile uusi asjaolusid, mistõttu on tegemist korduva taotlusega.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.X esitas 18.07.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu määrus vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis keelab kahju kunstlikul viisil suurendamise isiku õiguste riive korral. Prokuratuur kinnitas 06.07.2022 kirjas, et kaebaja suhtes ei ole suhtluskeeldu kohaldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
15.X määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda eelnevast erinevale seisukohale.
16.Ringkonnakohus hindas viimati 08.06.2022 määruses asjas nr 3-22-773 X esialgse õiguskaitse taotlust, milles ta taotles, et talle võimaldataks esialgse õiguskaitse korras vabalt liikuda Tallinna Vanglas osakonna piires vähemalt neli tundi. Kuigi halduskohtule 10.05.2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses taotles kaebaja talle liikumisvabaduse tagamist tervislikel põhjustel, märkis kaebaja ka 21.04.2022 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine mõjub halvasti kaebaja vaimsele tervisele. Neid asjaolusid hindas ringkonnakohus viidatud määruses.
17.Ringkonnakohus märkis kokkuvõtvalt, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning samuti ei saa kaebuse perspektiivi pidada väheseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2022 määrus asjas nr 3-22-773, p-d 15 ja 16; sama kordas ringkonnakohus 10.06.2022 määruse asjas nr 3-22-773 p-s 14). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ka käimasolevas määruskaebuse menetluses.
18.Sarnaselt 08.06.2022 määruse asjas nr 3-22-773 p-s 17 märgitule välistab ka praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise ülekaalukas avalik huvi. Viidatud määruses märkis ringkonnakohus järgmist: ,,Kuigi põhivaidlust ei saa pidada perspektiivituks, oleks ennatlik vaidlusaluste normide osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamine juba esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses. Kui kohus rakendaks esialgset õiguskaitset, saavutaks kaebaja soovitud tulemuse (vaba liikumine 4 tundi päevas) juba enne kaebuse osas sisulise 3(4)
3-22-773 lahendi tegemist. Taolistes olukordades on esialgse õiguskaitse rakendamine lubatav vaid siis, kui kaebus on suure tõenäosusega edukas ning kaebaja õiguste riive väga raske. Sellise olukorraga ei ole hetkel tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul oht taotleja tervisele selline, et tuleks kohustada vanglat tegema taotlejale VangS-i regulatsiooniga vastuolus olevat erandit. Haldusasjas nr 3-22-946 on vangla selgitanud, et taotleja ei ole olnud täielikus isolatsioonis; tal on alates 25.03.2022 toimunud vestlused teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga. Taotleja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel, meelelahutuseks kuulab raadiot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2022 määrus nr 3-22-946, p 8). Kuigi taotleja väitel on ta varem narkootikume tarvitades teinud enesetapukatseid, puudusid tal Tallinna Vanglasse saabudes suitsiidimõtted (vt tervisekaardi väljavõte, 03.02.2022 haigusjuht nr A2060 202). Tallinna Vangla on põhjendatult selgitanud, et 11.04.2022 poomiskatse ei olnud taotleja tõsine kavatsus endalt elu võtta, vaid manipulatsioon. Tervisekaardi väljavõttest (haigusjuht nr A5149 202) nähtuvalt on taotlejal 18.04.2022 seisuga meeleolu paranenud ja ta eitab suitsiidimõtteid, mistõttu on sissekande tegija leidnud, et taotlejal puudub akuutne suitsiidirisk, küll aga ei saa välistada manipulatiivse sisuga enesevigastamist. Vangla esitatud lisade põhjal võib järeldada, et taotlejale on tagatud meditsiiniline abi (sh kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri abi) ning samuti järelevalve ja ettevaatusabinõud enesevigastamise ärahoidmiseks.“
19.Prokuratuuri 06.07.2022 esitatud kinnitus, et kaebaja suhtes ei ole suhtlemiskeeldu kohaldatud, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kuigi prokuratuuri vastus on esitatud alles 2022. a juulikuu alguses, märkis ringkonnakohus 08.06.2022 määruses – viitega õiguskantsleri seisukohale –, et VangS § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 kohustavad vanglateenistust hoidma eranditult kõiki vahistatuid kogu vahi all viibimise aja lukustatud kambris ning takistama vangla eri kambrites viibivate vahistatute omavahelist suhtlust. Piiranguid kohaldatakse hoolimata sellest, kas nende eesmärgiks olev vajadus suhtlemisvõimaluste ahendamise kaudu ausat, õiglast ja tõhusat kriminaalmenetlust tagada ja õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemist vältida konkreetselt isikult vahistamise läbi vabaduse võtmist ja/või kriminaalmenetluse hetkeseisu arvestades üldse eksisteerib või ei. Seega võttis ringkonnakohus kaebuse perspektiivi hindamisel arvesse seda, et VangS § 90 lg 3 esimeses lauses ja lg-s 5 kohaldatud piirang ei pruugi olla proportsionaalne nende isikute suhtes, kellele pole kriminaalmenetluse tagamise eesmärgil suhtluspiiranguid kohaldatud. Siiski ei välista X osas suhtluspiirangu puudumine kaaluka avaliku huvi esinemist taotluse rahuldamata jätmiseks, nagu eelnevalt selgitatud. Seega pole prokuratuuri kirja näol tegemist sellise asjaoluga, mis tooks kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise. Küll aga tuleb halduskohtul hinnata neid asjaolusid kaebuse sisulisel lahendamisel.
20.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.