Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrus X määruskaebus
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
esialgse õiguskaitse
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-22-773 menetlusse.
Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 05.05.2022 vastuse lisad 1–7 (dtl 53– 70).
Kuulutada Tallinna Vangla 05.05.2022 vastuse lisade 2, 6 ja 7 (dtl 55 ja 68–70) osas menetlus haldusasjas nr 3-22-773 kinniseks. Keelata X-l tutvuda kohtutoimikuga nimetatud dokumentide osas ja saada nendest ärakirju.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7).
Vahistatu X esitas Tallinna Vanglale 01.03.2022 taotluse tagada vaba liikumine osakonna piires vähemalt neli tundi (sarnaselt süüdimõistetutega). Tallinna Vangla jättis 01.04.2022 vastusega nr 5-8/22/5531-2 X taotluse rahuldamata.
2.X esitas 05.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse võimaldada tal esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajal Tallinna Vanglas osakonna piires vähemalt neli tundi vabalt liikuda. Ühtlasi palus taotleja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning rahuldada riigi õigusabi taotlus.
3.Tallinna Vangla palus 11.04.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. X on Tallinna Vangla 01.04.2022 vastuse nr 5-8/22/5531-2 peale esitanud vaide 04.04.2022, vaide lahendamise tähtaeg ei ole saabunud ning vangla ei ole vaiet veel lahendanud. Vanglas kinni peetavate isikute liikumist reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8. Selle lg 1 näeb küll ette õiguse liikuda oma osakonnas vabalt vähemalt neli tundi päevas, kuid pole lg-st 4 ja 5 tulenevalt kohaldatav vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale ega vahistatule, kellel tuleb vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt olla lukustatud kambris ööpäev läbi. Ainus erand on tehtud õppivale või töötavale vahistatule, keda ei pea lukustatud kambris hoidma ajal, kui vahistatu töötab või õpib. Taotleja vanglas ei tööta ega õpi, seega õigusaktidest tulenevalt tuleb vanglal X hoida lukustatud kambris ja võimaldada sealt välja ainult vähemalt ühe tunni pikkuse värskes õhus viibimise ajaks (VangS § 93 lg 5). Kuivõrd õigusaktid kohustavad vanglat hoidma vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat tegema seadusega vastuolus olevat toimingut ning kohustada vanglat võimaldama taotlejale osakonna piires vähemalt neli tundi vabalt liikumist. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral ei oleks vanglal enam võimalik täita ka VangS § 90 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Nimelt on Tallinna Vangla erinevates üksustes 11.04.2022 seisuga 215 vahistatut, keda kõiki saadetakse igapäevaselt vanglasiseselt erinevatele toimingutele (jalutuskäigud, arsti külastused jms). Seega olukorras, mil mõni vahistatu osakonnas vabalt ringi liigub, ei saa vangla välistada tema kokkupuudet saadetava vahistatuga. Lisaks ei saa osakonnas vabalt liikuva vahistatu puhul vältida ka tema suhtlust teise vahistatuga läbi kambriukse.
4.Tallinna Halduskohus vabastas 12.04.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kuivõrd taotleja on esitanud vanglale vaide, on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (HKMS § 249 lg 2). Taotlus riigilõivust vabastamiseks tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on taotleja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd avalik huvi (kriminaalmenetluse huvi) kaalub üles VangS § 90 lg-s 3 sätestatud liikumispiirangu mõju taotlejale. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlejal on olemas piisav kogemus kohtule kaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Taotleja on esitanud korduvalt vanglale erinevaid taotlusi ning kohtule erinevaid kaebusi ja õiguskaitse taotlusi oma õiguste ja huvide 2(7)
3-22-773 kaitseks. Faktilisi asjaolusid, mis kaebuse esitaja õigusi väidetavalt rikuvad, peab oskama selgitada tema ise. Vaidluse õiguslikku poolt ei peagi kaebuse esitaja tundma ning kohtul lasuvat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades ei ole menetlusosalised ebavõrdsel positsioonil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 21.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlus. Taotleja palub asja lahendamisel jätta kohaldamata VangS § 90 lg-d 3 ja 5 vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Halduskohus ei ole taotlust sisuliselt lahendanud ega süüvinud probleemi olemusse, mis riivab intensiivselt taotleja põhiõigusi ja mõjub halvasti vaimsele tervisele. Halduskohus jättis taotluse lahendamata osas, millega jätta asjas kohaldamata VangS § 90 lg-d 3 ja 5 vastuolu tõttu PS-ga. Erinevate raportite ja uuringutega on tõendatud, et üksikvangistus mõjub negatiivselt vaimsele tervisele. Üksikvangistus ja VangS § 90 lg-d 3 ja 5 on vastuolus PS § 3 lg-s 1, §-s 11, § 19 lgs 1 ja §-s 26 sätestatud põhiõigustega ja rahvusvahelise õiguse normidega. Õiguskantsleri ettepanekust nr 24 nähtub, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu seisukoha järgi ei tohi piirangud hõlmata kõiki vahi all viibijaid. Taotleja palub kohtul arvestada asjas nr 3-18-1895 Riigikohtule antud õiguskantsleri 10.08.2021 seisukohaga. Lisaks leidis 11.04.2022 aset poomiskatse, kuid ametnik jõudis taotleja päästa. Taotleja palub kohtul nõuda välja seda puudutavad ettekanne ja käskkirjad.
6.Tallinna Vangla palub 05.05.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tähtsust ei oma see, kas taotlejale on kriminaalmenetluse ajaks mingid piirangud määratud. Kuivõrd vanglas tuleb eraldi hoida mh kinnipeetavaid ja vahistatuid (VangS § 12 lg 1 p 3) ning välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine (VangS § 90 lg 5), puudub taotlejal igal juhul õigus vanglas teiste vahistatutega vabalt suhelda või territooriumil ringi liikuda. Vangla kohustus on tagada, et mitte ühegi vanglasse paigutatud isiku üle peetav kriminaalmenetlus ei saaks kahjustada ning selle täitmiseks tuleb vanglal igal juhul vältida ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate kokkupuudet. Jälgida tuleb, et selliseid isikuid ei paigutataks ühte kambrisse; lisaks tuleb nad paigutada eraldi kambritesse selliselt, et igal juhul oleks välistatud nende omavaheline suhtlemisvõimalus (hõigeldes, viibeldes jms); samuti tuleb välistada nende omavaheline suhtlemine kaasvahistatute vahendusel. Tuleb arvestada, et mida rohkem süüdistatavaid ühes ja samas kriminaalasjas on, seda kergem on neil leida võimalusi info edastamiseks kaasvahistatute abil. Kuna osakonnas vabalt liikuva vahistatu puhul ei saa vangla vältida tema suhtlust teise vahistatuga (nt läbi kambriukse), ei oleks vanglal ilma kriminaalmenetluse huvi potentsiaalselt kahjustamata võimalik vahistatule kambrivälist liikumisvõimalust tagada. Taotleja mainitud poomiskatsega seonduvalt on Tallinna Vanglas 11.04.2022 registreeritud ettekanne nr 1-22-3283. Ettekandest nähtuvalt märkas vanglaametnik videovalve kaudu, et taotleja hakkas end pooma. Valvur reageeris kohe, liikus kambrisse ja eemaldas taotleja kaela ümbert silmuse. Kambrisse kutsutud meditsiinitöötaja taotlejal mingeid vigastusi ega
3(7)
3-22-773 tervisehäireid ei tuvastanud. Seoses poomiskatsega pidas Tallinna Vangla ettevaatusabinõuna vajalikuks taotleja suhtes kohaldada VangS § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. 11.04.2022–20.04.2022 piirati tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ja keelati tema isiklike asjade kasutamine ning kehakultuuriga tegelemine (vt Tallinna Vangla 11.04.2022 käskkiri nr 1-22/1-2/109 ja 20.04.2022 käskkiri nr 1-22/1-2/123). Praeguseks on vangla välja selgitanud, et 11.04.2022 poomiskatse ei olnud taotleja tõsiselt võetav kavatsus endalt elu võtta, vaid manipulatsioon. Tervisekaardi väljavõttest (lisa 3) nähtuvalt puudub taotlejal akuutne suitsiidirisk, küll aga ei saa välistada manipulatiivse sisuga enesevigastamist. Seda, et 11.04.2022 poomiskatse näol oli tegemist pigem manipulatsiooniga, tõendavad ka asjas kogutud muud tõendid (lisad 6 ja 7).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Ringkonnakohus võtab HKMS ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Tallinna Vangla on vastusega määruskaebusele esitanud järgmised lisad (dtl 53–70): Tallinna Vangla 04.05.2022 vaideotsus nr 5-15/22/122-2, Tallinna Vangla 11.04.2022 ettekanne nr 1-22-3283, X tervisekaart, Tallinna Vangla 11.04.2022 käskkiri nr 122/12/109, Tallinna Vangla 20.04.2022 käskkiri nr 1-22/1-2/123, Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi ja kliinilise psühholoogi vaheline e-kirjavahetus, vangiregistri väljavõte. Ringkonnakohus võtab need tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde. Need on haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad ja esitatud tähtaegselt.
9.Tallinna Vangla taotleb esitatud lisade 2 (Tallinna Vangla 11.04.2022 ettekanne nr 1-223283), 6 (Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi ja kliinilise psühholoogi vaheline ekirjavahetus) ja 7 (vangiregistri väljavõte) osas taotlejale juurdepääsupiirangu kehtestamist. Vangla põhjendab oma taotlust sellega, et teenistujate vaheline elektronkirjavahetus on teabehalduskorra kohaselt töökorralduslik dokument ja vangiregistri väljavõttele ning ettekandele juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on VangS § 52 lg 6. Nimetatud sätte kohaselt võib vanglateenistuse ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Dokumendid sisaldavad vanglateenistuja hinnanguid taotlejaga seotud asjaoludele ja võimalikele julgeolekuriskidele, mistõttu ei saa neid taotlejale avaldada. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika julgeolekualase teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, on võimalik selle teabega manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest. Ettekanne on vanglasisene töödokument, mis mh koostatakse selleks, et fikseerida vanglas toimunud sündmused.
4(7)
3-22-773
10.HKMS § 77 lg-st 1 tulenevalt lähtutakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. TsMS § 38 lg 1 p 1 järgi kuulutab kohus menetluse või selle osa kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise ja tema esindaja õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustest. HKMS § 79 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib selleks aluseks olla mh riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ja kohus võtab juurdepääsupiirangut tasakaalustavaid meetmeid. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teiselt poolt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).
11.Tallinna Vangla lisana 2 esitatud ettekanne kirjeldab taotleja 11.04.2022 poomiskatset, tema seisukorda selle järel ning vangla ametnike (valvurite, kontaktisiku ja meediku) tegutsemist sellega seoses. Lisad 6 ja 7 sisaldavad kirjeldusi ja hinnanguid seoses taotleja vaimse tervise ja suitsiidikatsega. Nende dokumentide põhisisu (taotleja terviseseisund enne ja pärast 11.04.2022 suitsiidikatset) kajastub ka taotleja tervisekaardil, millega tal on võimalik tutvuda. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vanglaga, et esitatud lisad 6 ja 7 sisaldavad ka vanglateenistujate hinnanguid taotlejaga seotud asjaoludele ja võimalikele julgeolekuriskidele. Lisa 2 võib anda teavet selle kohta, kuidas vanglateenistujad poomiskatse või muude analoogsete olukordade korral tegutsevad. Seetõttu võib nendega tutvumine anda taotlejale teavet, mille abil on võimalik enda käitumist ja tegevust suunata ning selle kaudu vangla korda ning julgeolekut ohustada. Ringkonnakohtu hinnangul on seega praegusel juhul avalik huvi kaitsta vangla julgeolekut kaalukam taotleja huvist esitatud lisadega tutvuda, arvestades, et neis sisalduva teabe põhisisu on taotlejale praeguses määruses kirjeldatud ning kajastub ka talle kättesaadaval tervisekaardi väljavõttel.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulutab ringkonnakohus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel Tallinna Vangla 05.05.2022 vastuse lisade 2, 6 ja 7 (dtl 55 ja 68–70) osas kinniseks ning keelab HKMS § 88 lg 2 alusel taotlejal selles osas tutvuda haldusasja toimikuga ning saada nendest dokumentidest ärakirju. II 13. X esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
5(7)
3-22-773
14.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et avalik huvi kaalub üles liikumispiirangust tuleneva mõju taotlejale.
15.VangS § 90 lg 3 sätestab, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Ringkonnakohus möönab, et VangS § 90 lg-s 3 sätestatud vahistatu liikumispiirang võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda. Haldusasja 322946 materjalidest nähtuvalt viibib taotleja alates 24.03.2022 kambris üksi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2022 määrus nr 3-22-946, p 7). Lisaks on Tallinna Vangla kinnitanud, et taotleja ei õpi ega tööta. Seega viibib taotleja üksi lukustatud kambris kogu selle aja, mil ta ei ole ettenähtud jalutuskäigul värskes õhus (vt VangS § 93 lg 5, § 55 lg 2). Riigikohtu seisukoha järgi võib selline olukord avaldada kahjulikku mõju kinni peetava isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele (Riigikohtu 08.12.2021 otsus nr 3-18-1895, p-d 22–23). Seetõttu on taotlejal olemas esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas põhivaidlust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja osutatud 07.01.2014 Riigikogule tehtud ettepanekus nr 24 leidis õiguskantsler, et VangS § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 on vastuolus PS §-ga 11, § 19 lg-ga 1 ja §-ga 26 osas, milles nimetatud sätted ei võimalda menetlejal kaaluda, kas vahistatu liikumisvabaduse piirangu (kohustus viibida ööpäevaringselt oma kambris) ja teiste vahistatutega suhtlemispiirangu rakendamine on konkreetsel juhul kriminaalmenetluse asjaolusid (sh menetlusstaadiumi) arvestades menetluse huvides vajalik ja seega proportsionaalne eraelu puutumatuse ja vaba eneseteostuse õiguse piirang või ei. Nimetatud sätted kohustavad vanglateenistust hoidma eranditult kõiki vahistatuid kogu vahi all viibimise aja lukustatud kambris ning takistama vangla eri kambrites viibivate vahistatute omavahelist suhtlust. Piiranguid kohaldatakse hoolimata sellest, kas nende eesmärgiks olev vajadus suhtlemisvõimaluste ahendamise kaudu ausat, õiglast ja tõhusat kriminaalmenetlust tagada ja õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemist vältida konkreetselt isikult vahistamise läbi vabaduse võtmist ja/või kriminaalmenetluse hetkeseisu arvestades üldse eksisteerib või ei. Vaidlustatud sätted toovad kaalutlusõiguse puudumise tõttu kaasa olukorra, kus paljude vahistatute, kelle vahi all pidamine ei seostu ohuga, et nad võiks kriminaalmenetlust kahjustada või õigusemõistmise vastaseid kuritegusid sooritada, PS § 19 lg-s 1 ja §-s 26 sätestatud põhiõigused saavad ebaproportsionaalselt riivatud. Õiguskantsleri ettepanek nr 24 tekitab põhjendatud kahtluse selles, kas taotleja õiguste piiramise aluseks olevad VangS § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 on PS-ga kooskõlas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 määrus asjas nr 3-17-1082, p-d 8–10).
17.Praegusel juhul räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu siiski ülekaalukas avalik huvi. Kuigi põhivaidlust ei saa pidada perspektiivituks, oleks ennatlik vaidlusaluste normide osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamine juba esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses. Kui kohus rakendaks esialgset õiguskaitset, saavutaks kaebaja soovitud tulemuse (vaba liikumine 4 tundi päevas) juba enne kaebuse osas sisulise lahendi tegemist. Taolistes olukordades on esialgse õiguskaitse rakendamine lubatav vaid siis, kui kaebus on suure tõenäosusega edukas ning kaebaja õiguste riive väga raske. Sellise olukorraga ei ole hetkel tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul oht taotleja tervisele selline, et tuleks kohustada vanglat tegema taotlejale VangS-i regulatsiooniga vastuolus olevat erandit. Haldusasjas nr 3-22-946 on vangla selgitanud, et taotleja ei ole olnud täielikus isolatsioonis; tal
6(7)
3-22-773 on alates 25.03.2022 toimunud vestlused teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga. Taotleja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel, meelelahutuseks kuulab raadiot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2022 määrus nr 3-22-946, p 8). Kuigi taotleja väitel on ta varem narkootikume tarvitades teinud enesetapukatseid, puudusid tal Tallinna Vanglasse saabudes suitsiidimõtted (vt tervisekaardi väljavõte, 03.02.2022 haigusjuht nr A2060 202). Tallinna Vangla on põhjendatult selgitanud, et 11.04.2022 poomiskatse ei olnud taotleja tõsine kavatsus endalt elu võtta, vaid manipulatsioon. Tervisekaardi väljavõttest (haigusjuht nr A5149 202) nähtuvalt on taotlejal 18.04.2022 seisuga meeleolu paranenud ja ta eitab suitsiidimõtteid, mistõttu on sissekande tegija leidnud, et taotlejal puudub akuutne suitsiidirisk, küll aga ei saa välistada manipulatiivse sisuga enesevigastamist. Vangla esitatud lisade põhjal võib järeldada, et taotlejale on tagatud meditsiiniline abi (sh kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri abi) ning samuti järelevalve ja ettevaatusabinõud enesevigastamise ärahoidmiseks.
18.Eelnevast tulenevalt jääb X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ühtlasi ei ole alust jätta kohaldamata VangS § 90 lg-d 3 ja 5 nende vastuolu tõttu PS-ga. Taotleja saab sellekohased argumendid esitada halduskohtule põhivaidluse raames.
19.Halduskohus jättis õigesti taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.