3-22-2114 X kaebus Tallinna Vangla 23. augusti 2022. a vastuse nr 5-8/22/15211-2 ja 23. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5-15/22/255-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada X-l vaba liikumine osakonna piires Tallinna Vangla kodukorras sätestatud ajal vähemalt neli tundi päevas Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja MR
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2022. a määruse resolutsiooni p 7 muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vahistatu X (kaebaja) esitas 25.07.2022 Tallinna Vanglale taotluse sooviga võimaldada talle osakonna piires sarnaselt süüdimõistetutega vaba liikumine vähemalt neli tundi päevas.
2.Tallinna Vangla jättis 23.08.2022 vastusega nr 5-8/22/15211-2 kaebaja taotluse rahuldamata, sest justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg-te 1, 4 ja 5 koostoimest ning VangS § 90 lg-st 3 tulenevalt hoitakse vahistatut lukustatud kambris ööpäev läbi, v.a ajal, kui ta töötab või õpib. Vanglal puudub selles osas kaalutlusruum.
3.Tallinna Vangla jättis 23.09.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/255-2 kaebaja 02.09.2022 vaide rahuldamata. Vangla arvestas 23.08.2022 vastuses kaebaja argumendiga õiguskantsleri
3-22-2114 ettepaneku kohta. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 12 kommentaaride kohaselt ei ole iga erinev kohtlemine diskrimineerimine. PS §-st 12 ei tulene isiku õigust nõuda igas olukorras faktilist võrdsustamist. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (Riigikohtu 27.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-2-05, p 39). Vahistatud ja süüdimõistetud ei ole omavahel võrdsed grupid, seega kohtupraktikast lähtudes on põhjendatud nende erinev kohtlemine. Kõiki vahistatuid koheldakse selles osas vanglas võrdselt. Seega ei ole vangla rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.
4.Kaebaja esitas 05.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 23.08.2022 vastuse nr 5-8/22/15211-2 ja 23.09.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/255-2 kehtetuks tunnistamiseks, vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale vaba liikumine osakonna piires vangla kodukorras selleks sätestatud vabal ajal vähemalt neli tundi päevas ja vanglalt kaebaja kasuks kahju õiglase hüvitise välja mõistmiseks. Kaebaja loobus 11.10.2022 kahju hüvitamise nõudest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat võimaldama kaebajal vaba liikumine osakonna piires vangla kodukorras selleks sätestatud vabal ajal vähemalt neli tundi päevas.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on Tallinna Vanglas vahistatuna alates 23.02.2018. Kaebaja ei tööta ega õpi, seega tuleb kaebajat hoida lukustatud kambris ja võimaldada vähemalt ühetunnist värskes õhus viibimist. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda (Riigikohtu 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat tegema seadusega vastuolus olevat toimingut. Kuna vanglas tuleb eraldi hoida kinnipeetavaid ja vahistatuid (VangS § 12 lg 1 p 3) ning välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine (VangS § 90 lg 5), puudub kaebajal õigus vanglas teiste vahistatutega vabalt suhelda või territooriumil ringi liikuda. Vangla kohustus on tagada, et mitte ühegi vanglasse paigutatud isiku üle peetav kriminaalmenetlus ei saaks kahjustada ning selle täitmiseks tuleb vanglal igal juhul vältida ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate kokkupuudet. Jälgida tuleb, et selliseid isikuid ei paigutataks ühte kambrisse ning lisaks tuleb nad paigutada eraldi kambritesse selliselt, et igal juhul oleks välistatud nende omavaheline suhtlemisvõimalus (hõigeldes, viibeldes jms). Samuti tuleb välistada nende omavaheline suhtlemine kaasvahistatute vahendusel. Tuleb arvestada, et mida rohkem süüdistatavaid ühes ja samas kriminaalasjas on, seda kergem on neil leida võimalusi info edastamiseks kaasvahistatute abil. Arvestades, et Tallinna Vangla erinevates üksustes on 09.10.2022 seisuga 187 vahistatut, keda kõiki saadetakse igapäevaselt vanglasiseselt erinevatele toimingutele (jalutuskäigud, arsti külastused, kokkusaamised jms), ei saa vangla olukorras, mil mõni vahistatu osakonnas vabalt ringi liigub, välistada tema kokkupuudet saadetava vahistatuga. Lisaks ei saa osakonnas vabalt liikuva vahistatu puhul vältida ka tema suhtlust teise vahistatuga läbi kambriukse. Seega ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral vanglal enam võimalik täita ka VangS § 90 lg-st 5 tulenevat kohustust välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Taotluse rahuldamine tähendaks põhivaidluse sisulist äralahendamist, mida kohtupraktika kohaselt saab teha vaid erandjuhul ja olukorras, kus kaebus on suure tõenäosusega edukas ning kaebaja õiguste riive väga raske. Sellise olukorraga hetkel tegemist ei ole. Kaebajat ei ole hoitud täielikus isolatsioonis. Talle on pidevalt tagatud võimalus erinevate vangla teenistujate poole pöördumiseks. Vangiregistri andmetel on 2022. a-l kaebajal toimunud 2(6)
3-22-2114 vestlused teabe- ja uurimisosakonna töötajaga (16.03.2022), inspektor-kontaktisikuga (04.10.2022) ja vaimulikuga (28.02, 07.04, 08.07, 22.09). Lisaks saab kaebaja suhelda enda lähedastega nii kirja, telefoni kui ka kokkusaamiste teel. 2022. a-l sai kaebaja kõnelogist nähtuvalt teha viimase 3 kuu jooksul kõnesid 47 päeval. Kaebajal on 2022. a-l toimunud 5 korral pikaajalised kokkusaamised, 14 korral lühiajalised kokkusaamised ja 16 korral kokkusaamine kaitsjatega, kõik väljaspool kambrit. 2022. a-l olid kaebajal 38 korral vanglavälised saatmised. Kaebajal on olnud püsivalt võimalus end ümbritsevas maailmas toimuvaga kursis hoida: tal on kambris isiklik televiisor ja samuti on võimalik kambris kuulata erinevaid raadiokanaleid. Soovi korral saab kaebaja lugeda vangla väljastatud raamatuid ja ajalehti ning ka neid enda kulul tellida.
6.Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, arvestades, et kaebaja on seadnud VangS § 90 lg 3 põhiseaduspärasuse kahtluse alla. Kohus saab anda hinnangu viidatud sätte põhiseaduspärasusele asja sisulisel läbivaatamisel. Tallinna Ringkonnakohus viitas 10.06.2022 määruses asjas nr 3-22-773, et VangS § 90 lg-d 3 ja 5 toovad kaalutlusõiguse puudumise tõttu kaasa olukorra, kus paljude vahistatute, kelle vahi all pidamine ei seostu ohuga, et nad võiks kriminaalmenetlust kahjustada või õigusemõistmise vastaseid kuritegusid sooritada, PS § 19 lg-s 1 ja §-s 26 sätestatud põhiõigused saavad ebaproportsionaalselt riivatud. Õiguskantsleri ettepanek nr 24 tekitab seega põhjendatud kahtluse selles, kas kaebaja õiguste piiramise aluseks olevad VangS § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 on PS-ga kooskõlas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 määrus asjas nr 3-17-1082, p-d 8–10). Seetõttu ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kindlalt väita, et kaebaja põhiõigusi piiratakse õiguspäraselt. Olukorras, kus kaebaja on vahistatu staatuses ning VangS § 25, § 90 lg 3 ls 1, § 93 lg 5 ja § 94 lg 1 kohaselt on vahistatu ööpäevaringselt lukustatud kambris, v.a 1 tund ööpäevas vabas õhus viibimistel, lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel viibimisel ning töötamise ja õppimise ajal, ei ole kaebajal kehtivatest õigusaktidest tulenevalt õigust taotleda vahistatuna vangla osakonna piires vabalt liikuda vähemalt 4 tundi päevas. Kaebaja kui vahistatu väljaspool kambrit liikumise piirang tuleneb nii seadusest kui ka sisekorraeeskirjast. Kohus nõustus vastustaja osundatuga, et kui kehtiv õigus ei võimalda vahistatul vanglas liikuda sarnaselt süüdimõistetuga, ei saa kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel teha kehtivate õigusnormidega vastuolus olevat otsustust (vt Riigikohtu 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Kohus saab vahistatule seaduses ja määruses kehtestatud liikumispiirangu põhiseaduspärasust hinnata alles asja sisulise läbivaatamise käigus, mitte esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames. Kaebaja on 2022. a-l saanud võimaluse nii lühiajalisteks kui ka pikaajalisteks kohtumisteks ja telefonisuhtluseks ning käinud väljaspool vanglat ravil ja kohtuistungitel. Seega on kaebajal olnud 2022. a-l võimalus viibida kambrist väljaspool enam, kui VangS § 90 lg-s 3 sätestatud reegel ette näeb.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määruse resolutsiooni p 7, rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale vaba liikumine osakonna piires 3(6)
3-22-2114 Tallinna Vangla kodukorras selleks sätestatud vabal ajal, vähemalt neli tundi päevas, alternatiivselt saata asi uueks otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Halduskohus on tõlgendanud Riigikohtu seisukohta ekslikult. Viidatud lahendis oli küsimuse all, kas kohustamisnõude eeldused on täidetud. Riigikohus selgitas, et kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda. Kohus saab ka esialgse õiguskaitse määramisel jätta põhiseadusega vastuolus oleva sätte HKMS § 158 lg 4 kohaselt kohaldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel VangS § 90 lg 3 kohaldamata jätmine tähendab aga seda, et kohus saab Tallinna Vanglat kohustada lähtuma vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-st 1, mille kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Põhiseadusega vastuolus olevat seaduse sätet ei saa lugeda õigusnormidega kooskõlas olevaks ja kehtivaks ning ei ole kohane jätta vastavale sättele viidates esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel erinevatele olukordadele viitamine, kus kaebaja ei ole oma kambris (lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised, ravi saamine, telefonisuhtlus ja kohtuistungitel käimine), on praegusel juhul asjakohatu. Kaebajal tuleb nende toimingute tegemiseks õigus erinevatest sätetest, mis ei ole seotud VangS § 90 lg 3 põhiseaduspärasusega ega vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-st 1 tuleneva õigusega.
8.Vastuses määruskaebusele palub Tallinna Vangla jätta määruskaebus rahuldamata ning jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
10.Piirang, mis ei võimalda vahistatul liikuda rohkem kui üks tund päevas väljaspool kambrit vangla territooriumil, kitsendab vahistatu põhiseadusega kaitstud õigust vabadusele. VangS § 90 lg-s 3 sätestatud vahistatu liikumispiirang võib mõjuda halvasti nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kaebuse rahuldamise järel on võimalik kaebajale tagada kaebusega nõutud liikumisvõimalused, ent tervise kahjustamise ohu tõttu kohtumenetluse ajal on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei saa õigustada sellega, et sellega saavutaks kaebaja põhivaidluse ette ära otsustamise. Esialgset õiguskaitset saab kohus kohaldada vaid kohtumenetluse ajaks. See, kas kaebajal võimaldatakse pärast asja lõpetava kohtulahendi jõustumist viibida väljaspool kambrit enam kui üks tund päevas, ei selgu esialgse õiguskaitse tulemusel, vaid kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Asja ette ära otsustamisega oleks tegemist juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei oleks kaebuse edasisel lahendamisel enam mõtet, sest kaebaja saavutaks niigi oma eesmärgi. Kestva toimingu nõudmisel sellise
4(6)
3-22-2114 olukorraga tegemist ei ole. Nõutav ei ole seetõttu, et kaebuse eduväljavaated peavad olema väga suured ning kaebaja õiguste riive väga raske.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka see, et kaebuse rahuldamine eeldab VangS § 90 lg 3 ja vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 kohaldamata jätmist. Halduskohus leidis ekslikult, et kohus saab vahistatule seaduses ja määruses kehtestatud liikumispiirangu põhiseaduspärasust hinnata alles asja sisulise läbivaatamise käigus, mitte esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames ning esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab see, et kaebaja pikemat viibimist väljaspool kambrit keelav norm kehtib. Riigikohtu seisukoht 07.04.2020 otsuses asjas nr 3-3-1-5-10 puudutas küsimust, kas kohtuotsuses kohustamisnõude rahuldamine peab järgima kehtivaid õigusnorme, ega selgitanud küsimust, kas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on kohus seotud kehtivate õigusnormidega ka nende põhiseadusevastasuse korral. Põhivaidluses kohustamisnõude rahuldamisel saab kohus kehtiva õigusnormi jätta selle põhiseadusevastasuse korral kohaldamata ja seeläbi rahuldada kohustamisnõude nii, et see läheb vastuollu kehtiva, kuid põhiseadusevastase normiga. Sellisel juhul tuleb edastada kohtulahend Riigikohtule normi kehtetuks tunnistamise üle otsustamiseks vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg-le 1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei ole olukord teistsugune. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas taotluse rahuldamist takistav norm on põhiseaduspärane või mitte (põhiseaduse § 15 lg 2; HKMS § 158 lg 4). Asja lahendamise all ei peeta viidatud normides silmas vaid põhivaidluse lahendamist, vaid ka menetluslike taotluste lahendamist. PSJKS § 4 lg 3 ja § 9 lg-d 1 ja 2 ning HKMS § 204 lg 3 ja § 235 lg 4 nimetavad selgelt, et põhiseadusevastase normi kohaldamata jätmist saab kohus otsustada ka kohtumäärusega.
11.Halduskohus leidis õigesti, et kaebust ei saa pidada perspektiivituks. Kaebuse eduväljavaated ei ole siiski väga suured. Õiguskantsleri seisukoht, millele halduskohus viitas, puudutab vahistatute viibimisõigust väljaspool kambrit üldiselt, mitte konkreetse kaebaja puhul. Õiguskantsleri seisukohas ei peetud põhiseadusevastaseks vahistatuse väljaspool kambrit muul ajal kui jalutuskäikudeks viibimise piirangut alati, vaid vanglale kaalutlusõiguse andmata jätmist selle üle otsustamiseks. Kuigi kaebaja on viibinud vahi all pikka aega, on kriminaalasjas nr 1-19-705 talle esitatud süüdistus raske ja teda ähvardav vangistus pikaajaline (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 määrus asjas nr 1-19-705, p-d 9 ja 10). Kaebajale on esitatud muu hulgas süüdistus vägivallaga toimepandud varavastases kuriteos (väljapressimine) ja kriminaalmenetluses on läbivalt viidatud kaebaja ja tunnistaja vahelisele konfliktile (vt samas, p 4.1). Sellises olukorras võib suhtlemine teiste vahistatutega tuua kaasa kriminaalasjas tunnistajate mõjutamise katse, arvestades, et tõendite hindamine on seal võimalik ka maakohtu otsuse peale edasikaebamisel ringkonnakohtus. Piirangud teiste kinnipeetavate või vahistatutega suhtlemisele on seetõttu olulistes avalikes huvides ja kaebajaga seotud asjaoludel on piirang proportsionaalne. Avaliku huvi ülekaalukuse tõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta oht kaebaja tervisele. Tallinna Vangla on selgitanud, et kaebajat ei ole hoitud täielikus isolatsioonis. Kuigi suhtlemine vanglaametnikega ei asenda muud suhtlemist, on kaebajal olnud võimalik viibida nii lühi- kui pikaajalistel kokkusaamistel ja suhelda telefonitsi. 2022. a sai kaebaja teha viimase 3 kuu jooksul kõnesid 47 päeval. Kaebajal on 2022. a-l toimunud 5 korral pikaajalised kokkusaamised ja 14 korral lühiajalised kokkusaamised.
5(6)
3-22-2114
13.Eeltoodust tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määruse resolutsiooni p 7 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb esialgse õiguskaitse osas asendada aga ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.