Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 26. juuli 2022, Tartu 3-22-49
Haldusasi
Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 27. detsembri 2021. a otsuse nr 22121/- tühistamise ja Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri 2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise nõuetes.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 10. juuni 2022. a otsus OÜ Tempt ja Mustvee valla apellatsioonkaebused Kirjalikus menetluses Kaebaja Arhitektuuribüroo Sport OÜ esindajad v.adv Paul Keres ja adv Aleksander Muru Vastustaja Mustvee vald Kolmas isik – OÜ TEMPT esindaja v.adv Tauno Tark
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ TEMPT ja Mustvee valla apellatsioonkaebused ja tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuni 2022. a otsuse resolutsiooni punktid 2 kuni 4.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ TEMPT taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista Arhitektuuribüroo Sport OÜ-lt Mustvee valla kasuks välja 320 (kolmsada kakskümmend) eurot menetluskulude katteks.
4.Mõista Arhitektuuribüroo Sport OÜ-lt TEMPT OÜ kasuks välja 3320 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend) eurot menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta TEMPT OÜ menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ menetluskulud tema enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. august 2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavalitsuse (hankija) kutsel osalesid OÜ TEMPT, Kauss Arhitektuur OÜ ja Arhitektuuribüroo Sport OÜ Avinurme lasteaia uue hoone ideekonkursil. Hankija tunnistas
13.detsembri 2021. a korraldusega nr 745 kõik esitatud võistlustööd vastavaks ideekonkursi tingimustele ning hindas parimaks OÜ TEMPT ja teise koha vääriliseks kaebaja võistlustöö. Korraldus toimetati osalejatele kätte samuti 13. detsembril 2021.
2.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 23. detsembril 2021 vaidlustuse hankija 13. detsembri korraldusele. Kaebaja palus tühistada hankija korraldus OÜ TEMPT võistlustöö ideekonkursi tingimustele vastavaks tunnistamise osas ja omistada kaebajale ideekonkursil esimene koht.
3.VAKO jättis 27. detsembri 2021. a otsusega nr 221-21/- kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et vaidlustus esitati riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisega. Vaidlustus pidi olema laekunud VAKO-le hiljemalt 16. detsembri 2021, kui esitati alles 23. detsembril 2021.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles VAKO 27. detsembri 2021. a otsuse tühistamist ja hankija 13. detsembri 2021. a korralduse kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati OÜ TEMPT võistlustöö vastavaks ideekonkursi tingimustele ning anti sellele esimene koht. Kaebuse kohaselt oli ideekonkursil osalejatel kohustus võtta eskiislahenduse koostamisel aluseks õigusaktid ja koostada ideekavand selliselt, et see vastab konkursitingimustes nimetatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kolmanda isiku ideekavandis pakutud lasteaia ruumilahendus seda nõuet ei täida. Kuna tegemist on pakkumuse vastavustingimustega, siis tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-st 2 tulnuks kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata. Lisaks hindas vastustaja võistlustöid konkursitingimustes esitatud hindamise korrast erinevalt. Punktide võrdse jagunemise korral oleks tulnud esikoht määrata sellele tööle, mis sai teistest enim hääli rahvahääletusel, s.o kaebaja ideekavandile.
5.Vastuses kaebusele vaidles Mustvee vald kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et esitatud võistlustööd pidid olema loodava projekti põhiideed esitavad kavandid. Konkursitingimuste D-osa punkt 3 alusel on vajadusel võimalik muuta ideekavandis esitatud ruumilahendust. Kolmanda isiku võistlustöö „Pääsuke“ vastab üldjoontes konkursitingimustele. Probleemid ja puudused võistlustöös on võimalik lahendada projekteerimise käigus ning seeläbi täita ka kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
6.Vastuses kaebusele kolmas isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kolmas isik leidis, et asjas ei kuulu RHS § 114 lg 2 kohaldamisele. Seega puudus alus teha otsus, millega tuvastada pakkumuse mittevastavus. Etteheited, millele kaebaja viitab, ei ole olulised tingimused töös ega ole asjakohased ideekonkursi mahus esitatava töö detailsusastet silmas pidades.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Halduskohus 10. juuni 2022. a otsusega jättis kaebuse läbi vaatamata VAKO 27. detsembri 2021. a otsuse nr 221-21/- tühistamise nõudes (resolutsiooni punkt 1) ja ülejäänud osas rahuldas kaebuse ning mõistis välja menetluskulud (resolutsiooni punktid 2 kuni 4). Halduskohus selgitas, et VAKO õiguspärane otsus ilmselgelt ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna otsus ei takistanud kaebusega kohtusse pöördumist. Seetõttu esineb alus kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.
8.Kohus saab vaidluse lahendamisel kontrollida üksnes, kas ideekonkursi žürii otsused ja hinnangud on ilmselgelt asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega vastuolus1. Tegemist on allapoole lihthanke piirmäära jääva riigihankega RHS § 23 lg 2 p-st 2 ja § 14 lg 1 p-st 1 tulenevalt. Erinormid allapoole lihthanke piirmäära jäävale ideekonkursile puuduvad RHS-s. Seega tuleb lähtuda RHS-s lihthankemenetluse normidest ja erinormide puudumisel RHS üldnormidest.
9.Ideekonkursi eesmärgiks on leida parim arhitektuurne eskiislahendus Avinurme lasteaia mänguväljakutele ja ühe sõimerühma ning kahe rühma multifunktsionaalse lasteaia hoonele, vastavalt ruumiprogrammile (arhitektuurikonkursi tingimused A osa p 2). Ehitusseadustik ei reguleeri eskiisi koostamist ega sätesta sellele nõudeid. Kaebaja ja kolmas isik on erinevatel seisukohtadel, kas ideekonkursiga otsitud arhitektuurne eskiislahendus pidi vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas konkursi tingimuste B osas märgitud õigusaktide nõuetele ja konkursi tingimustes märgitud ruumiprogrammile.
10.Praegusel juhul on vastustaja tööde hindamisel ja kohtumenetluses esitatud kaalutlused vastuolus konkursi tingimustega. Konkursi tingimuste B osa p 1 kohaselt pidid võistlejad lähtuma esitatud ruumiprogrammist ning konkursi tingimustest. Ruumiprogramm pidi üldjoontes kattuma valla poolt esitatud ruumiprogrammiga, kuid seda parandavad ettepanekud olid aktsepteeritavad (B osa p 1 teine lause). Konkursi tingimuste B osa punktis 2 oli märgitud: „Projekteerimisel võtta aluseks: tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule (vastu võetud 06.10.2011 nr 131). Lähtuda viimasest kehtivast redaktsioonist. Koolieelse lasteasutuse seadus (lähtuda viimasest redaktsioonist). Lisaks Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamise määrusest (vastu võetud 08.12.2020 nr 49).“ Lisaks teatas Mustvee Vallavalitsus 23. septembri 2021. a kirjas, millega kutsuti arhitektuuribüroosid ideekonkursil osalema, et hindamise kriteeriume muudeti ning hinnatakse lasteaia hoone projekteerimisel kompaktsust ja vastavust kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamise määrusele. Eeltoodu alusel on selge, et lasteaia hoone pidi vastama liginullenergiahoonete ehitamise määruse nõuetele, tervisekaitse nõuetele ja koolieelse lasteasutuse seaduse nõuetele, vastasel korral ei oleks tegemist nõuetele vastava lasteaia eskiisiga ja see ei saaks olla aluseks projekteerimisel. Seda järeldust kinnitab konkursi tingimuste B osa p 1.1, mille kohaselt peab lasteaia hoone sisaldama kaasaegse lasteaia vajadustes ja seadusaktides tulenevaid ruume.
11.Vastustaja tunnistas vastuses kaebusele, et kõikidele Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2011. a määrusest nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ tulenevatele nõuetele kolmanda isiku töö ei vasta, kuid puudusi on võimalik lahendada projekteerimise käigus ning seeläbi täita ka õigusaktidest tulenevad nõuded. Samas, kui konkursi tingimuste B osa p-des 2.1.1-2.1.5 kirjeldati detailselt, millised ruumid peavad lasteaias olema, hakkas vastustaja kohtumenetluses tegema muudatusi hanke tingimustes. Näiteks väitis vastustaja, et lasteaial ei ole vaja eraldi personali puhketuba koos söögi- ja jooginurgaga ega tugispetsialistide ruumi (konkursi tingimuste B osa p 2.1.3). Lasteaiale vajalike ruumide, nagu tugispetsialisti kabinet, ära jätmine eskiislahendusest, tähendab funktsionaalsuse kadu. Tegemist on oluliste muudatustega ja seda ei saa käsitleda ruumiprogrammi parandava ettepanekuna, mis on tingimuste B osa p 1 järgi aktsepteeritav.
Vt RKHK 9. augusti 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16 (p 17.2)
Kolmanda isiku töö „Pääsuke“ konkursi tingimustes märgitud õigusaktidest tulenevate nõuetele selgelt ei vasta, mistõttu oli vastustajal kohustus tunnistada esitatud töö mittevastavaks ja jätta see hindamata, järgides RHS § 3 p-s 2 sätestatud üldpõhimõtteid.
12.Vaidlustatud korralduse kohaselt otsustas žürii 26. novembril 2021 toimunud esimesel koosolekul muu hulgas, et kõik tööd vastavad konkursi tingimustele. Vastustaja kohtumenetluses esitatud 5. mai 2022. a seisukohast ilmneb aga, et tegelikult sai võidutöö valimisel määravaks hoone maht. Nimelt oli vastustajale oluline uue lasteaia ehitamisel võimalikult suure riigipoolse toetuse saamine. Uue lasteaia ehitamisel Vabariigi Valitsuse
8.detsembri 2020. a määruse tingimuste kohaselt lammutatakse vana lasteaed, mis oli ehitatud kuuele lasteaiarühmale pinnaga 1340 m2. Kolmele lasteaiarühmale „Avinurme Bullerby“ töös pakutud netopind oli 1058 m2 ja „Pääsukese“ töös 585 m2. Vastustaja kinnitusel riigi toetuse taotlemisel enam punkte ja ka toetusraha saab, kui lammutava hoone ja uue hoone pinna vahe on suurem.
13.Konkursi tingimused ei näinud aga ette valida võitjaks töö, mis saab enim hääli rahvahääletusel. Konkursi tingimuste C osa p 4 järgi pidi žürii püüdma võidutöö selgitamisel jõuda konsensusele. Kui konsensusele ei jõuta, otsustatakse võidutöö hääletamisel. Asjas on tõendatud, et 10. detsembri 2021. a koosolekul konsensusele ei jõutud. Hindamisel said võistlustööd „Pääsuke“ ja „Avinurme Bullerby“ võrdselt 65 punkti ning „Räästaalune“ 50 punkti. Toimus hääletamine – kaks žürii liiget leidsid, et parim töö on „Avinurme Bullerby“, neli žürii liiget leidsid, et parim töö on „Pääsuke“. Kaebaja on konkursi tingimusi hääletamise osas püüdnud tõlgendada meelevaldselt endale sobival viisil, mistõttu on kaebaja väited tööde hindamise õigusvastasuse osas alusetud.
14.Otsuse põhjendustes märkis halduskohus ka, et jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse kaebuse Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri 2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise nõudes läbi vaatamata jätmiseks, sest vastavalt HKMS § 202 lg-le 2 on halduskohtule siduvad käesolevas asjas Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2022. a määruses antud juhised, milles ringkonnakohus leidis, et kaebajal esines mõjuv põhjus vaidlustuse VAKO-le esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Otsuse resolutsioonis halduskohus kolmanda isiku taotluse kohta midagi märkinud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
15.Kolmas isik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kolmas isik on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja hilinemisel VAKO-le vaidlustuse esitamisel ei olnud mõjuvat põhjust. Vastavalt ei esine Riigikohtu praktikas kirjeldatud erandlikku olukorda, mis lubaks pöörduda kaebusega otse kohtusse ning kaebuse tuleb jätta läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu 8. märtsi 2022. a määruses ja halduskohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohtud leidsid, et kaebaja esindaja poolt 20. detsembril 2021 õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöördumisega on kaebaja käitunud piisavalt hoolsalt. Kaebaja seaduslikul esindajal olid piisavad õigusteadmised, et mõista vaidlustuse õigeaegse esitamise vajadust. Ka ei ole tõendatud, et kaebaja pöördus advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks alles 20. detsembril 2021. Nimelt nähtub kaebaja esitatud menetluskulude dokumentidest, et advokaadibüroo on osutanud õigusabiteenust kaebaja eest õigusabikulud tasunud Väljaotsa OÜ-le juba varem. Paljasõnaline on kaebaja väide, et varasem õigusabi oli seotud muu küsimusega. Seejuures on tähelepanuväärne, et kaebaja eest õigusabikulud kandnud Väljaotsa OÜ on žürii liikme ja käesolevas asjas tunnistajana üle kuulatud M. Toomingale kuuluv ettevõte. Sõltumata eelnevast puudus alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on õigesti jätnud kohaldamata kaebuse aluseks oleva RHS § 114 eriregulatsiooni vastavustingimuste hindamisel.
Samas kohaldas halduskohus ebaõigesti Riigikohtu juhist. Halduskohtu poolt kolmanda isiku tööle ette heidetav tugispetsialisti kabineti puudumine on hinnatav mitte vastavustingimusena, vaid töödele punktide andmisel. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks viidatud puuduse osas on täidetud ilmselguse kriteerium, s.t miks on ilmne, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö. Loogika, et konkursi käigus ei esitata lõplikku, nt ehitusprojektile vastavat ja mittemuudetavat tööd, sisustab ideekonkursi olemust laiemalt, milleks ongi vaid algse ideekavandi saamise soov. Konkursi tingimuste p B. 1. nägi ette, et võistleja lähtub ruumiprogrammist ning et tema poolt pakutav ruumiprogramm peab üldjoontes kattuma valla poolt esitatud ruumiprogrammiga. Seega olid aktsepteeritavad ruumiprogrammi parandavad ettepanekud.
16.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohus märkis otsuses, et kaebuse rahuldamiseks peab olema pikalt kaalumata selge, et võitjaks on tunnistatud konkursitingimustele mittevastava töö. Kohtulahendist sellist ühemõttelist järeldust ei tulene. Ideekavandist ehitusloa aluseks oleva projektini on pikk tee. Eskiis koostatakse vajadusel eelprojekti staadiumis. Projekteerija on see isik, kes peab tagama ehitusprojekti vastavuse ruumiprogrammis loetletud normidele. Alusetu ja põhjendamatu on kohtu väide, et kui eskiisis tuleks teha parandusi, lisades sinna ruume või laiendades hoone mahtu või muuta hoone välist ilmet selleks, et sisu vastaks nõuetel ja vajadustele, siis võib projekteeritav hoone olla kokkuvõttes hoopis teistsugune kui eskiislahendus. RHS § 114 punkti 2 kohaselt on hankijal pakkumuste vastavaks tunnistamisel kaalutlusõigus. Väide vastustaja kohustusele tunnistada üks või teine töö mittevastavaks, ei ole kuidagi kooskõlas RHS sättega.
17.Vastuses apellatsioonkaebustele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Kaebaja hinnangul on halduskohus selgelt sedastanud, et konkursitingimuste järgi pidid kõik vastavaks tunnistatud pakkumised olema kooskõlas konkursitingimustes märgitud õigusaktidest tulenevate nõuetega, kuid kolmanda isiku töö nendele nõuetele selgelt ei vastanud. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kui pikk tee on ideekavandist või eskiislahendusest projektini, vaid see, millised tingimused on hankija hankemenetluses esitatavatele pakkumustele seadnud. Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu olnuks konkursitingimustega ette nähtud nõuete kohaldamine tööde koostamisel üksnes soovituslik. Konkursitööde hindamine laiemalt pidi toimuma 2 astmes: esimeses astmes tuli hinnata, millised tööd vastasid konkursitingimustele ja teises astmes tuli anda konkursitingimustele vastavatele töödele subjektiivne hinnang vastavalt osa C punktis 4 toodud viiele kriteeriumidele. Pärast ringkonnakohtu 8. märtsi 2022. a määruse tegemist ei ole menetluses esile tulnud asjaolusid, mis lubaksid jätta kaebuse läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebused tuleb rahuldada.
19.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all nii see, milliste õigusnormidest pidi vastustaja lähtuma konkursitööde hindamisel, kas eraldi tuli hinnata tööde vastavust konkursitingimustele ja anda seejärel töödele hindepunkte või oli tegemist ühe tervikliku hindamismenetlusega, samuti kas kolmanda isiku töö kvalifitseerub selle võimalike puuduste tõttu ilmselgelt konkursitingimustele mittevastavaks.
20.Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et olukorras, kus RHS-s puuduvad erinormid allapoole lihthanke piirmäära jääva ideekonkursi kohta, tuleb asja lahendamisel lähtuda eelkõige RHS üldnormidest, kuid analoogia korras võivad olla asjakohased ka RHS-s lihthankemenetluse
normid. Ringkonnakohus on jätkuvalt 8. märtsi 2022. a määruses toodud seisukohal, et Mustvee vald on hankija RHS mõttes (RHS § 5 lg 2 p 2) ning, et tegemist ei ole RHS §-s 11 sätestatud erandiga, siis oli ta ideekonkursi läbiviimisel kohustatud järgima vähemalt riigihanke korraldamise põhimõtteid. Konkursi tingimuste kujundamisel oli vastustajal lai otsustusruum, arvestades et RHS hankemenetluse ega ideekonkursi läbiviimist täpsemalt reguleerivad sätted ei olnud vastustajale siduvad. Lihthankemenetlust reguleeriv RHS § 125 näeb teises lõikes otsesõnu ette hankija õiguse määrata alusdokumentides asjakohane menetluskord. Menetluskorra kehtestamisel võib hankija juhinduda spetsiifilistest RHS sätetest, kuid ei pea seda tegema (RHS § 125 lg 2 ls 2). Seega pidi vastustaja konkursitööde hindamisel lähtuma eelkõige konkursitingimustest. RHS eriosa normid said seejuures olla siduvad üksnes juhul, kui see tulenes konkursitingimustest.
21.Halduskohtu osutatud2 lahendis on Riigikohus selgitanud ideekonkursi kohtuliku kontrolli kohta, et arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest (RHS v.r § 81 lg 4), kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud n-ö ilmselguse kriteeriumiga. Hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö. Riigkohtu lahendatud asjas ei olnud vaidluse all, et kolmanda isiku töös oli kõrvalekaldeid lähteülesandest: järgitud ei olnud tuleohutusnõudeid, hoone ei vastanud invanõuetele ja ruumiprogrammile, varikatus oli 0,3 m võrra vajalikust madalam. Samas nõustus Riigikohus3 VAKO hinnanguga, et tegu ei ole puudustega, mis välistaks igal juhul kolmanda isiku võitjaks tunnistamise, märkides seejuures, et kõrvalekaldeid puudutavad žürii otsused ja hinnangud ei ole ilmselgelt asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega vastuolus. Vaidlustaja väidete üksikasjalik analüüs väljuks aga piiratud kohtuliku kontrolli raamidest. Ringkonnakohtu hinnangul on kahe vaidluse asjaolud piisavalt sarnased, et lähtuda toodud seisukohtadest ka käesoleva vaidluse lahendamisel.
22.Praegusel juhul sätestasid konkursitingimused konkursitööde vastavuse hindamise kohta C. Osa punktis 4 (tl 38), et žüriil on õigus konkursitöid mitte hinnata, kui töö ei ole esitatud tähtajaks või kui töö ei vasta konkursi tingimustele. Seega oli küsimus reguleeritud konkursitingimustega ja asjakohane ei ole kaebaja viide RHS §-le 114, mis sätestab hankemenetluses pakkumuste vastavuse kontrollimise korra ja tagajärjed. Konkursitingimustes kasutatud sõnastus „žüriil on õigus“ viitab žürii kaalutlusruumile. Tööde vastavus konkursitingimustele (s.t nende hindamine või hindamata jätmine) tuli otsustada kooskõlas konkursi eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Konkursitingimuste sõnastusest ning vastustaja kohtumenetluses antud selgitustest ilmneb, et konkursi korraldamise eesmärgiks oli leida lasteaia uue hoone projekteerimisel aluseks võetav arhitektuurne lahendus idee tasandil. Selline lahendus ei pidanud vastama eelprojekti nõuetele, vaid pakkuma hoone üldise väljanägemise ja ruumijaotuse. Arhitektuurse lahenduse muutmine ja/või täiendamine projekteerimisele eelnevalt või selle käigus oli lubatav. Vastustaja (samuti kolmanda isiku) isiku seisukohta toetavad konkursitingimuste ülejäänud sätted. Nii nähti konkursitingimuste B osa punktis 1 (tl 37) ette, et konkursitöö ruumiprogramm peab üldjoontes kattuma vastustaja esitatud ruumiprogrammiga, kuid aktsepteeritakse ruumiprogrammi parandavaid ettepanekuid. B osa punktis 2 on töö eeldusena nimetatud üksnes seda, et hoone projekteeritakse kolmerühmaliseks, millest üks on sõimerühm ja kaks tavarühmad. Ringkonnakohus mõistab neid konkursitingimuste sätteid selliselt, et kuigi vastustaja nimetas ruumiprogrammis konkreetsed ruumid, mida ta lasteaia hoones vajalikuks pidas, ei olnud
Vt RKHK 9. augusti 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16 (p 17.2) Vt sealsamas (p 21)
muudatused ruumide jaotuse osas siiski välistatud. Oluline oli, et hoone kavandatakse kahe lasteaiarühma ja ühe sõimerühma tarbeks. Seega oli žürii õigustatud hindama, kas kolmanda isiku töös esitatud ruumilahendus, mis osaliselt ei lange kokku konkursitingimustes antud ruumiprogrammiga, kaldub sedavõrd oluliselt konkursitingimustest kõrvale, et jätta töö üldse hindamata, s.o tunnistada see konkursitingimustele mittevastavaks.
23.Halduskohtu hinnangul kolmanda isiku töö ilma kahtluseta ei vastanud konkursitingimustele, kuna ruumiprogrammis nimetatud personali puhketoa ja tugispetsialistide ruumi ühildamisel on kavandatav hoone kaotanud osa funktsionaalsusest ja esines ka muid kõrvalekaldeid. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
24.Ringkonnakohus mõistab konkursitingimusi selliselt, et vastustaja ei soovinud siduda ideekonkursil osalejaid jäigalt ruumiprogrammiga, märkides konkursitingimustes, et ruumiprogrammi parandavad ettepanekud on aktsepteeritavad. Muudatuste väljapakkumisel ei saanud aga osalejad olla kindlad, kas pakutud muudatus on žürii (ja seega hankija) positsioonilt vaadates ruumiprogrammi parandav või mitte. Konkursi eesmärgi ning olemusega oleks vastuolus, kui ettepanekud ruumiprogrammi muutmiseks, mis hankija heakskiitu ei leia, tingiksid konkursitöö mittevastavuse konkursitingimustele. Ideekonkursi eesmärgiks oligi leida ka selliseid võimalikke lahendusi, mida vastustaja konkurssi korraldades ise ei osanud ette näha ega välja pakkuda. Selle eesmärgiga kooskõlas olevaks saab pidada ka selliste tööde aktsepteerimist, mille ruumilahendust on projekteerimisel vaja muuta, sest pakutud ruumilahendus siiski ei osutu vastustaja hinnangul otstarbekaks või ei ole teostatav õigusaktidest tulenevate nõuete või piirangute tõttu. Hankija seisukohalt ebaõnnestunud ruumilahendust sai arvesse võtta tööde hindamisel.
25.Konkursitingimuste B osa punktis 2 on loetletud õigusaktid, mis töö esitamisel tuli aluseks võtta. Kuid ka töös esinevat iga võimalikku vastuolu mõne konkursitingimustes loetletud õigusakti sättega ei ole põhjust pidada selliseks konkursitingimustele mittevastavuseks, et žürii pidanuks jätma töö hindamata. Vastustaja ja kolmas isik on siinkohal põhjendatult osutanud sellele, et konkursilt arhitektuurse eskiislahenduse saamiseks ei saa nõuda sama detailsusastet nagu ehitusprojektilt. Kehtiv õigus ei reguleeri nõudeid eskiisprojektile. Seetõttu on ka selles küsimus asjakohane lähtuda konkursitingimuste tõlgendamisel konkursi eesmärgist. Konkursitingimuste D osa punkti 1 (tl 38p) kohaselt jäävad konkursitööd korraldaja omandisse pärast konkursi preemiate väljamaksmist. Preemiatena nähti kolmele kutsutud osalejale ette vastavalt 5000, 3000 ja 2000 eurot. Kaudselt osutavad ka preemiasummad sellele, millise detailsusastmega töid vastustaja ootas, s.h kui rangeks saab pidada õigusaktides sätestatud nõuete arvestamise kohustust töö koostamisel. Avinurme lasteaia ja hoolekogu 9. detsembril 2021 vastustajale esitatud analüüs (tl 10-13) tööde vastavusest konkursitingimustele näitab ilmekalt, et range nõue tööde kooskõlast õigusaktidest tulenevate nõuetega võinuks viia konkursi nurjumiseni, sest analüüsi koostajad tegid märkusi kõigi kolme töö kohta. Tõsi, kolmanda isiku töö kohta on märkusi kõige rohkem.
26.Vastustaja selgitas halduskohtule 14. jaanuaril 2022 esitatud seisukohas (tl 42-46) kolmanda isiku töös esile toodud puuduste kohta järgmist: a) personali puhketuba on liidetud tugispetsialistide ruumiga - personali koosseisu vähesuse tõttu on ristkasutus võimalik, tugispetsialistid ei viibi lasteaiahoones igapäevaselt, vaid ainult kokkulepitud tööaegadel. Selline ruumikasutus toimib Mustvee valla teistes lasteaedades; b) personalile mõeldud tualettruumi suurus on 5,3 m2 - ruutmeetrite arv ei ole siduv, see võib parima lahenduse saamiseks õppe- ja üldruumide projekteerimise käigus muutuda väiksemaks või suuremaks;
c) peasissepääsudest tuleva külma õhu pääs ruumidesse ei ole takistatud (hoonel puudub tuulekoda) - tuulekoda ei ole ainus lahendus, kuidas takistada peasissepääsust tuleva külma õhu pääsu hoone ruumidesse. Lahendusena on võimalik paigaldada soojakardin; d) rühmaruumide põranda pindala on nõutavast väiksem - rühma registreeritud laste arvuga lasteasutuses on arvestatud, arvestama ei pea õigusega suurendada laste arvu rühmades; Konkursi tingimustes oli märgitud, et võistlustöödes tuleb ette näha võimalus lasteaia laiendamiseks neljanda rühma juurde ehitamiseks; e) kaks lasteaiarühma jagavad tualettruumi, milles on nõutavast 2 tualettpotti ja 2 kätepesuvalamut vähem - probleem on võimalik lahendada projekteerimise käigus; f) sõimerühma tualettruumis puudub valamu täiskasvanutele, samuti erivalamu laste pottide pesemiseks - probleem on võimalik lahendada projekteerimise käigus; g) funktsioone ühendavad lahendused ei ole praktiliselt teostatavad - funktsioone ühendavaid lahendusi on võimalik kasutada, kuna Avinurme lasteaias töötab ainult kolm rühma ning seetõttu on ka personali arv väike. Õppetegevus kestab lasteaias tavapäraselt 10 kuni 35 minutit ning kõiki tegevusi saab läbi viia erinevatel aegadel teisi segamata. Eeltoodud seisukohti vaidlustatud korralduses ei esitatud. Küll nähtub vaidlustatud korraldusest, et žürii kogunes juba 26. novembril 2021 ning otsustas, et kõik tööd vastasid konkursitingimustele ning kuulusid hindamisele. Žürii koosoleku kohta protokolli ei koostatud. 10. detsembril 2021 toimunud žürii koosoleku kohta esitatud protokollist (tl 53) nähtub, et muu hulgas arutati ka tööde vastavust tingimustele ja seda, kas leitakse žürii konsensus tööde paremusjärjestuse osas. Seega hindas žürii pärast 9. detsembril 2021 analüüsi esitamist veelkordselt tööde vastavust konkursitingimustele, ei pidanud vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta selles osas ja hindas kõiki töid sisuliselt. Kuigi protokollis ei ole kajastatud arutelu käiku täpsemalt, nähtub protokollist siiski, et tööde võimalikud puudused olid arutusel. Arvestades, et selleks ajaks oli analüüs juba esitatud, on tõenäoline, et arutelu objektiks olid muu hulgas analüüsis esile toodud tööde võimalikud puudused. Tunnistaja M. Toominga ütlustest ilmneb, et ta tegi žürii liikmena ettepaneku lugeda kolmanda isiku töö konkursitingimustele mittevastavaks. Kuna žürii sellist otsust ei teinud, saab järeldada, et žürii liikmete enamuse hinnangul ei olnud võimalikud puudused sedavõrd olulised, et lugeda kolmanda isiku töö konkursitingimustele mittevastavaks.
27.Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et žürii on kolmanda isiku töö konkursitingimustele vastavust hinnanud. Kohtumenetluses esitatud väited ja põhjendused ei ole ilmselgelt asjakohatud ega vastuolus ideekonkursi eesmärgiga. Kohtliku kontrolli raames ei saa asuda hindama seda, kas kõik kolmanda isiku töö võimalikud puudused on projekteerimise käigus kõrvaldatavad või kas ühendatud funktsiooniga ruumid võimaldavad lasteaial mõistlikul viisil toimida. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, et halduskohus leidis, et personali puhkeruumi ja tugispetsialisti ruumide ühendamisega on muudetud hoone funktsionaalsust. Halduskohus lähtus siinkohal eeldusest, et konkursitingimuste järgi oli ruumiprogrammi muutmine lubatud üksnes ruumide lisamise, mitte nende ühendamise või ärajätmise kaudu. Sellist tingimust konkursitingimused aga ette ei näinud. Vastustaja on ka ruumide ühendamise küsimuses selgituse andnud. Selgituse pinnalt ei saa järeldada, et kolmanda isiku töös pakutud lahendus ilmselgelt välistaks ruumi kasutamise mõlema ühendatud funktsiooni täitmiseks. Seega ei saa järeldada sedagi, et kolmanda isiku pakutud lahendus ilmselgelt väljuks konkursitingimustega lubatud piirest. Seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks kolmanda isiku töö konkursilt kõrvaldamata jätmist ja töö hindamist koos teiste töödega.
28.Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et žürii ei eksinud ka parima töö väljaselgitamisel. Vaidluse all ei ole, et iga žürii liikme individuaalsete punktide summeerimisel said kaebaja ja kolmanda isiku tööd võrdse arvu punkte. Konkursitingimuste osa C punkti 4
kohaselt, kui žürii ei suuda konsensuslikult valida parimat tööd, otsustatakse võidutöö hääletamisel. Ringkonnakohus ei näe, et vaidlustatud otsus oleks vastuolus selle reegliga. Kolmanda isiku tööd pidasid parimaks neli žürii liiget ja kaebaja tööd hindas parimaks kaks žürii liiget. Konkursitööde hindamisel on paratamatu subjektiivne element, kuna žürii liikmed väljendasid hinnetes oma arusaama sellest, kuidas tööd vastasid hindamiskriteeriumitele. See kandub üle ka lõpphinnangusse, s.t otsustusse sellest, millist tööd iga žürii liige parimaks pidas. Kuna subjektiivsete hinnangute arvestamine tuleneb otsesõnu konkursitingimustest, siis ei ole põhjust otsida alternatiivi parima töö väljaselgitamise korrale ja jätta kõrvale žürii liikmete enamuse arvamus. Kaebaja väide, et punktide võrdse jaotuse korral tulnuks lähtuda rahva arvamusest, ei tugine konkursitingimustele. Rahva arvamus kajastub töödele antud punktides, punktide võrdse jagunemise korral ei ole antud sellele eraldi otsustavat kaalu parima töö määratlemiseks.
29.Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isikuga selles, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, sest kaebaja ilma mõjuva põhjuseta jättis kohustusliku kohtueelse menetluse VAKO-s läbimata. Ringkonnakohus on selles küsimuses seisukoha võtnud 8. märtsi 2022. a määruses. See, et kaebaja eest õigusabikulusid kandev Väljaotsa OÜ võib olla saanud samalt advokaadibüroolt õigusabiteenust juba enne kaebaja arvatavat pöördumist advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks
20.detsembril 2021, ei muuda ringkonnakohtu seisukohta. Sellest faktist ei järeldu, et varasem õigusabi seondub käesoleva vaidlusega ega seegi, et õigusabiteenuse tegelikuks saajaks oli kaebaja, mitte Väljaotsa OÜ ise. Kaebaja pöördus selle advokaadibüroo poole pärast M. Toomingaga konsulteerimist. See viitab pigem võimalusele, et M. Toomingal või temaga seotud Väljaotsa OÜ-l oli varasem kokkupuude advokaadibürooga, mistõttu soovitas M. Tooming advokaadibürood õigusabiteenuse osutajana ka kaebajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud nende asjaolude täpsem selgitamine käesolevas asjas. Kaebaja poolt VAKO-le vaidlustuse esitamisega hilinemise vabandatavus tuleneb eelkõige vaidlustuse esitamise erakordselt lühikese tähtaja (kolm päeva) ja vastustaja poolt vaidlustatud korralduses märgitud eksitava vaidlustuskorra koosmõjust. Eksitava vaidlustamisviite tõttu võis isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse korral olla takistatud vaidlustuse tähtaegne esitamine. Seetõttu, isegi kui kaebaja ise jõudis äratundmisele, et erinevalt vaidlustatud korralduses märgitust, tuleb järgida hankemenetluses hankija otsuste vaidlustamise korda ja tähtaegu, ei pidanud ta otseselt käesoleva vaidluse asjaoludel kohalduva normi puudumisel mõistma, et vaidlustuse esitamise tähtaeg on tavapärase kümne päeva asemel kolm päeva. Asjaoludega esmasel tutvumisel ei pruukinud see olla selge ka õigusabiteenuse osutajale. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et menetluse lõpetamiseks puudub alus. Kuna halduskohus käsitas kolmanda isiku sellekohast seisukohta taotlusena menetluse lõpetamiseks, tulnuks see lahendada otsuse resolutsioonis (HKMS § 162 lg 1). See eksimus ei ole aga asja lahendamisel määrav, kuna kaebust rahuldamata jättes halduskohus siiski selgelt otsustas mitte rahuldada taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Lisaks saab ringkonnakohus eksimuse kõrvaldada.
30.Ringkonnakohus selgitab veel, et kuigi konkursitingimuste kohaselt võetakse ideekonkursi võitnud töö aluseks hoone edasisel projekteerimisel, siis ei ole siiski välistatud, et vastustaja muudab seisukohta selles küsimuses ja otsustab muu lahenduse kasuks. Ideekonkursi eesmärgiks oli leida parim lahendus lasteaia uue hoone jaoks. Vastustajal ei ole aga keelatud jätta konkursil leitud lahendus kõrvale, kui avalik arvamus on selgelt selle vastu. Konkursi tulemustest ei teki kolmandal isikul subjektiivset õigust nõuda, et tema tööd kasutataks uue lasteaiahoone projekteerimise alusena või et ta ise saab hoone projekteerida. Seetõttu ei ole ideekonkursi tulemuste kinnitamisega lõplikult otsustatud lasteaia uue hoone rajamine võidutöös pakutud lahenduse alusel.
31.Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus kolmanda isiku ja vastustaja apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 kuni 4 ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata ning jagab menetluskulud.
32.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud nii halduskohtus kui apellatsioonimenetluses kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei halduskohus ega ka nüüd apellatsioonimenetluses. Samas tasus vastustaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 640 eurot. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et olukorras, kus kaebaja esitas kaebuses kaks nõuet ja apellatsioonkaebusega vaidlustati ühe nõude kohta tehtud otsustust, tuli tasuda riigilõivu 320 eurot, s.o pooles ulatuses hankeasjas halduskohtule kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Nimelt sätestab riigilõivu seaduse § 60 lg 7, et halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Ringkonnakohus tagastab vastustajale riigilõivu enam tasutud osas vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 1. Ülejäänus osas peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista riigilõiv välja kaebajalt, kuna selle kulutuse kandmine ning ka kulu suurus oli kaebaja jaoks ettenähtav ja ta sai selle kui võimaliku kuluga arvestada juba kaebuse esitamisel.
33.Kolmas isik taotles õigusabikuluna halduskohtus kokku 3525 euro ning apellatsioonimenetluses 1912,50 euro ja riigilõivu 320 euro väljamõistmist kaebajalt. Õigusabikulu summad on esitatud ilma käibemaksuta. Esmalt vähendab ringkonnakohus kaebajalt väljamõistetavat summat siiski 337,50 euro võrra kulude osas, mille väljamõistmist kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses, kuid mis nii tekkimise aja kui sisu poolest apellatsioonimenetlusega ei seondu. Teiseks leiab ringkonnakohus, et vaidluse mahtu ja keerukust silmas pidades on õigusabikulud nii halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses ülepaisutatud ega ole kooskõlas asjas kaalulu oleva õigushüve väärtusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks põhjendatud õigusabikuluks halduskohtus 2000 ja apellatsioonimenetluses 1000 eurot. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabikuluna kokku 3000 eurot ilma käibemaksuta ning 320 eurot riigilõivu katteks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.