Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.12.2021. a otsuse nr 221-21/- tühistamise ja Mustvee Vallavalitsuse 13.12.2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja – Arhitektuuribüroo Sport OÜ, esindajad v.adv Paul Keres ja adv Aleksander Muru Vastustaja – Mustvee vald Kolmas isik – osaühing TEMPT, esindaja v.adv Tauno Tark Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 28.04.2022 ja kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.12.2021. a otsuse nr 221-21/tühistamise nõudes läbi vaatamata.
2.Rahuldada Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus. Tühistada Mustvee Vallavalitsuse 13.12.2021. a korraldus nr 745 osas, millega tunnistati võistlustöö „Pääsuke“ vastavaks ideekonkursi tingimustele ning seati paremusjärjestuselt I kohale.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7000 eurot.
Jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 278 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20.06.2022.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Mustvee Vallavalitsus (hankija) saatis 23.09.2021 osaühingule TEMPT, Kauss Arhitektuur OÜ-le ja Arhitektuuribüroo Sport OÜ-le (kaebaja) kutse osaleda ideekonkursil.
Ideekonkursi eesmärgiks oli leida parim arhitektuurne eskiislahendus Avinurme lasteaia mänguväljakutele, ühe sõimerühma ning kahe rühma multifunktsionaalse lasteaia hoonele, vastavalt ruumiprogrammile. Tähtaegselt esitati kolm konkursitööd: „Räästaalune“, „Avinurme Bullerby“, „Pääsuke“. Ideekonkursi võistlustööde vastavaks tunnistamiseks, hindamiseks ja võidutöö otsustamiseks moodustati kuue liikmeline žürii, kes otsustas 26.11.2021 toimunud esimesel koosolekul, et kõik esitatud tööd kuuluvad hindamisele: kõik konkursitööd esitati tähtajaks ja kõik konkursitööd vastasid konkursi tingimustele. Mustvee Vallavalitsus avaldas kõik võistlustööd anonüümsel avalikul väljapanekul. Võistlustöid oli võimalik hinnata kuni 09.12.2021. Viimane žürii koosolek toimus 10.12.2021.
2.Mustvee Vallavalitsus tunnistas 13.12.2021. a korraldusega nr 745 kõik esitatud võistlustööd vastavaks ideekonkursi tingimustele ning hindas parimaks osaühingu TEMPT ja teise koha vääriliseks kaebaja võistlustöö. 13.12.2021 tegi Mustvee Vallavalitsus konkursi tulemused teatavaks.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 23.12.2021 Arhitektuuribüroo Sport OÜ vaidlustus hankija otsustele tunnistada võistlustöö „Pääsuke“ ideekonkursi tingimustele vastavaks ja omistada talle esimene koht. VAKO jättis 27.12.2021. a otsusega nr 221-21/- Arhitektuuribüroo Sport OÜ vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas vaidlustajale. VAKO leidis, et vaidlustus esitati riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisega, sest vaidlustus 13.12.2021. a korralduse peale pidi olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt 16.12.2021. Kuna 23.12.2021. a vaidlustus esitati hilinenult, siis tuli see RHS § 192 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Arhitektuuribüroo Sport OÜ esitas 06.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes VAKO 27.12.2021. a otsuse hankeasjas nr 221-21/- tühistamist ja Mustvee Vallavalitsuse 13.12.2021. a korralduse kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati võistlustöö „Pääsuke“ vastavaks ideekonkursi tingimustele ning osas, millega võistlustööle „Pääsuke“ anti I koht. Kaebaja on võistlustöö „Avinurme Bullerby“ autor.
5.Kohus võttis 07.01.2022. a määrusega kaebuse tühistamisnõuetes menetlusse, kaasas arvamuse andmiseks menetlusse VAKO ning andis vastustajale ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohus kaasas 17.01.2022. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna osaühingu TEMPT.
6.VAKO esitas kohtule 12.01.2022 arvamuse, milles leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada vaidlustuskomisjoni 27.12.2021. a otsust nr 221-21/-. Hankija otsuseid puudutavas osas ei ole vaidlustuskomisjon arvamust kujundanud ja seda anda ei saa.
7.Vastustaja esitas 14.01.2022 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu.
8.Kolmas isik esitas 24.01.2022 vastuse kaebusele, milles leidis, et kaebus kuulub tagastamisele, sest kaebajal puudusid mõjuvad põhjused kohtueelse menetluse läbimata jätmiseks. Alternatiivselt taotles kolmas isik kaebuse rahuldamata jätmist.
9.Kohus otsustas 31.01.2022. a määrusega jätta tervikuna kaebuse läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
10.Kaebaja esitas 31.01.2022. a kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 08.03.2022. a määrusega, saates kohtuasja tagasi esimese astme kohtule eelmenetluse jätkamiseks.
11.Kohus korraldas haldusasjas kohtuistungi 28.04.2022, kuulates üle tunnistajad – Mai Toomingu ja Zoja Koromnova. Kohus andis istungi lõppedes menetlusosalistele täiendavad tähtajad seisukohtade esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.
12.Kaebaja esitas omapoolsed täiendavad seisukohad 02.05.2022 ning 06.05.2022.
13.Kolmas isik esitas 02.05.2022 uuesti taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja vastuväited kaebusele.
14.Vastustaja esitas kohtule 14.04.2022 täiendava tõendi ning 05.05.2022 täiendava seisukoha kaebaja seisukohtadele. Menetlusosaliste seisukohad
15.Kaebaja leiab, et vastustaja 13.12.2021. a korraldus nr 745 tuleb tunnistada kehtetuks osas, millega tunnistati kolmanda isiku töö „Pääsuke“ vastavaks ideekonkursi tingimustele, sest töö ei täitnud vastavustingimusi, ning osas, millega kolmanda isiku võistlustööle anti esimene koht, sest tööle esimese koha andmisega jäeti arvestamata rahva arvamusega.
16.Kaebaja sai žürii liikmelt Mai Toomingult pärast 13.12.2021 teada, et 1. kategoorias (rahva arvamus) sai kaebaja töö 135 häält (48 häält sedelitega rahvahääletuselt ja 87 häält e-hääletusel valla kodulehel), võistlustöö „Pääsuke“ sai seevastu 15 häält (0 häält sedelitelt ja 15 häält ehääletusel). Samuti sai kaebaja žürii liikmelt teada, et koos teiste kategooriatega kogus kaebaja töö kokku 65 punkti. Kuigi „Pääsuke“ ja kaebaja töö said võrdselt punkte, kuulutati võitjaks „Pääsuke“. Kaebajale teadaolevalt põhjendas konkursi žürii esimees, vastustaja vallavanem Terje Rudissaar, otsust sellega, et žürii ei võrdle summaarseid punkte, vaid seda, kui palju esikohti sai iga projekt igas kategoorias. Žürii esimehe väitel kogus „Pääsuke“ 4 esimest kohta ja kaebaja töö 2 esimest kohta.
17.Kaebaja on seisukohal, et võistlustöö „Pääsuke“ ideekonkursi tingimustele vastavaks tunnistamisega ning sellele esimese koha andmisega rikkus vastustaja ideekonkursi tingimusi, mis viis kaebaja õiguste rikkumiseni ja huvide kahjustamiseni. Vastustaja rikkus RHS § 114 lgt 2, kuna tunnistas võistlustöö „Pääsuke“ vastavaks alusdokumendile RHS § 4 p 17 mõttes, s.o ideekonkursi tingimustele, mis sisaldas pakkumuste hindamise kriteeriume. Kui võistlustöö „Pääsuke“ oleks vastavalt RHS § 114 lg- le 2 tagasi lükatud, oleks esimese koha pälvinud kaebaja töö.
18.Ideekonkursi puhul on tegemist hankemenetlusega, täpsemalt erihankega, nagu nimetab RHS 3. ptk. Ideekonkurssi läbiviimise menetlust võib vastavalt nimetada erihankemenetluseks. Kaebaja leiab, et RHS 2. ptk ja 3. ptk on teineteisega üldnorm-erinorm suhtes. See tähendab, et erihankemenetluse puhul kohalduvad üldised hankemenetluse sätted osas, milles erihankemenetluse sätted ei reguleeri teisiti. Kuna ideekonkursi korraldamist reguleerivad sätted ei reguleeri küsimust, mida tuleb teha, kui ideekonkursil osaleja töö ei vasta ideekonkursi tingimustele, tuleb kaebaja arvates kohaldada RHS § 114 lg-t 2.
19.Kaebaja hinnangul ei vasta kolmanda isiku võistlustöö Vabariigi Valitsuse 06.10.2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ sätestatud nõuetele. Ideekonkursil osalejatel oli kohustus õigusaktid võtta aluseks ehk ideekavand (arhitektuurne eskiislahendus) koostada selliselt, et see vastab konkursitingimustes nimetatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Konkursitingimuste osa B punkti 2 puhul on tegemist vastavustingimustega. Kaebaja hinnangul saavad ruumiprogrammi parandavad ettepanekud olla vaid sellised, mis täidavad ruumiprogrammi miinimumnõuded (sh õigusaktidest tulenevad miinimumnõuded) enam kui minimaalsel tasemel.
20.Vastustaja rikkus kaebaja hinnangul ka RHS § 117 lg-t 1, kuna ei hinnanud võistlustöid vastavalt ideekonkursi tingimustes sätestatud hindamise kriteeriumidele. Kaebaja leiab, et vastustaja hindas võistlustöid konkursitingimustes esitatud hindamise korrast erinevalt. Ideekonkursi tingimuste p-s 4 esitatud hindamise korda tuleb kaebaja arvates mõista nii, et igas kategoorias selgitatakse paremusjärjestus, misjärel antakse iga kategooria kohta punktid (kategooria esimene koht 3 punkti, teine koht 2 punkti ja kolmas koht 1 punkt). Seejärel tuli liita iga võistlustöö osas eraldi punktid kokku ja enim punkte saanud töö pidi võitma. Kaebaja leiab, et punktide võrdse jagunemise korral oleks tulnud esikoht määrata sellele tööle, mis sai teistest enim hääli rahvahääletusel.
21.28.04.2022 istungil andis Mai Tooming tunnistusi selle kohta, et 10.12.20221 žürii koosolekul protokolli ei koostatud. Zoja Koromnova väitis, et Terje Rudissaar tegi märkmeid vihikusse. Vastustaja 14.01.2022 seisukohale lisatud protokoll on koostatud tagantjärele ja see väljendab ainult Terje Rudissaare nägemust žürii koosolekul toimunust. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud RHS § 130 lg-t 6.
22.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vaidlustatud korralduses on märgitud ekslik vaidlustamisviide, kuid see ei muuda korraldust kehtetuks.
23.Ideekonkursile esitatud võistlustööd on loodava projekti üldjooneline, põhiideed esitatav kavand. Konkursitingimuste D-osa punkt 3 alusel on vajadusel võimalik muuta ruumilahendust. Ruutmeetrite arv ei ole siduv, see võib parima lahenduse saamiseks õppe- ja üldruumide osas projekteerimise käigus muutuda väiksemaks või suuremaks. Tuulekoja puudumine ei ole ainus lahendus, kuidas takistada peasissepääsust tuleva külma õhu pääsu hoone ruumidesse. Lahendusena on võimalik paigaldada soojakardin. Rühma registreeritud laste arvuga lasteasutuses on arvestatud. Mustvee Vallavalitsus ei pea arvestama õigusega suurendada laste arvu rühmades. Konkursi tingimustes oli märgitud, et võistlustöödes tuleb ette näha võimalus lasteaia laiendamiseks neljanda rühma juurde ehitamiseks. Kõiki „funktsioone ühendavaid“ lahendusi on võimalik kasutada, kuna Avinurme lasteaias töötab ainult kolm rühma ning seetõttu on ka personali arv väike. Õppetegevus kestab lasteaias tavapäraselt 10 kuni 35 minutit ning eelnevast tulenevalt saab kõiki tegevusi segamatult viia läbi erinevatel aegadel teisi segamata. Arvestades, et Mustvee valla elanike arvu järjepidevat vähenemist, rahvastiku vananemist ning madalat sündide arvu, siis ei ole ka ette näha lasteaiakohtade arvu suurendamise vajadust. Kaebuse punktis 1.4 esitatud muud probleemid ja puudused võistlustöös „Pääsuke“ on võimalik lahendada projekteerimise käigus ning seeläbi täita ka kõiki Vabariigi Valitsuse 16.10.2011 määrusest nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ tulenevaid nõudeid ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20.05.2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ tulenevaid nõudeid. Vastustaja leiab, et võistlustöö „Pääsuke“ vastab üldjoontes konkursitingimustele.
24.Vastustaja on seisukohal, et võistlustöös „Pääsuke“ kirjeldatud funktsioone ülendavad lahendused vastavad konkursi tingimustele: hoone on kompaktne, innovaatiline ning lasteaia ruumilahendusega on arvestatud kaasaegse lasteaia vajadusi ning samas ka valla eelarve piiratusega. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et ei ole konkursitööde hindamisel rikkunud RHS § 114 lõiget 2.
25.Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega, et on rikkunud RHS § 117 lõiget 1. Mustvee Vallavalitsus korraldas ideekonkursi, mille eesmärgiks oli saada arhitektuurne eskiislahendus Avinurme lasteaiale. Eesmärgiks ei olnud valida majanduslikult soodsaim pakkumine kui selline, vaid leida uuele lasteaiale sobivaim kavand ning alles seejärel läbi viia projekteerimise riigihange. Kõik tööd on tunnistatud vastavaks ning hinnatud ka konkursi tingimustes välja toodud kriteeriumite alusel.
26.Kolmas isik on võistlustöö „Pääsuke“ autor.
27.Kolmas isik leiab, et kuivõrd tegemist ei olnud RHS 2. peatükis kirjeldatud hankemenetlusega, ei kuulu RHS § 114 lg 2 kohaldamisele. Seega puudus Mustvee vallal, VAKO-l ja puudub kohtul alus teha otsus, millega tuvastada pakkumuse mittevastavus.
28.Vaidlusaluse hanke puhul on võimalik lähtuda vastavustingimuste hindamisel vaid RHS § 3 p-s 2 ette nähtud üldprintsiibist, mis näeb ette kohustuse kohelda isikuid võrdselt. Asjas pole võimalik tuvastada võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist. Kaebaja ei ole esile toonud, nagu oleks TEMPT mingil viisil saanud õigusvastaseid eeliseid RHS § 3 p 2 tähenduses. Etteheited, millele kaebaja viitab, ei ole olulised tingimused töös. Vaidlustusse ja kaebusesse on äärmiselt detailseid analüüse tööde vastavusest reeglitele, seadustele ja standarditele, mis aga tegelikkuses ei käsitle veel ideekonkursi mahus esitatava töö detailsusastet ning seetõttu ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Konkursi rõhk oli ideel, mida vajadusel hiljem muuta ja täiendada. Mitte ükski etteheide eraldiseisvalt ega kogumis ei anna alust väiteks, et kolmanda isiku töö ei vastanud konkursi tingimustele.
29.Tunnistaja Mai Tooming kinnitas kohtuistungil, et mõningad mittevastavused tingimustele omasid tema hinnangu järgi suuremat kaalu kui teised. Samas, nagu tuli välja tunnistaja ütlustest, olid sellised kriteeriumid subjektiivsed. Mai Toomingu kirjelduse kohaselt oli temal võimalus hääletusprotsessil osaleda vastavalt tingimustele ning ta esitas omapoolse hääletustulemuse. Seega hääletusprotsessist said kõik žürii liikmed osa võtta ja seda õigust rakendati. Tunnistaja Mai Tooming mõistis puudustele erinevat kaalu andes samamoodi, et tööd ei pidanud detailselt vastama tingimuste kõikidele punktidele.
30.Tunnistajate Mai Toomingu kui ka Zoja Koromnova ütlustest selgus, et rahva hääletusel antud punktide ülekaal ei omanud eraldiseisvat tähendust. Mai Toominga hinnang, et võitjaks pidanuks kuulutatama kaebaja töö, kuivõrd see sai kõige rohkem rahva hääli, on põhjendamatu, vastuolus konkursitingimustega ning teiste žürii liikmete arusaamaga. Kolmanda isiku töö hääletati võitjaks 4 vs 2 hääle printsiibil.
31.Tunnistaja Zoja Koromnova kinnitas, et mitte keegi žürii liikmetest ei soovinud eriarvamust protokolli lisada. Tähendust ei oma ka kaebaja poolt istungil esitatud väited protokolli hilisema allkirjastamise kohta. Tähendust ei oma ka asjaolu, et protokoll on allkirjastatud vallavanema, mitte kõikide žürii liikmete poolt.
Kohtu seisukoht I Kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine
32.Kolmas isik taotles 02.05.2022 menetlusdokumendis uuesti kaebuse läbi vaatamata jätmist, tuginedes menetluses ilmnenud uutele asjaoludele.
33.Asja läbivaatamise käigus on selgunud, et kaebaja seaduslik esindaja Tiit Sild ja žürii liige Mai Tooming on omavahel tuttavad. 28.04.2022 toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi Mai Tooming. Kohtuistungil antud ütluste järgi on žürii liikmeks olnud tunnistaja Mai Tooming ja kaebaja seaduslik esindaja Tiit Sild klassikaaslased. Kaebaja esindaja avaldas 28.04.2022. a menetlusdokumendis (punktis 7), millega esitati menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks, et kaebaja eest tasub õigusabiarved Väljaotsa OÜ. Äriregistri andmetel on Väljaotsa OÜ seaduslikuks esindajaks Mai Tooming. Seega Väljaotsa OÜ ja seeläbi Mai Toomingu kaudu võis kaebaja seaduslik esindaja Tiit Sild küll saada või küsida varem kui 20.12.2021 (õigus)nõu, kuid siiski ei pea kohus võimalikuks asuda teistsugusele seisukohale kaebuse tähtaegsuse osas (HKMS § 47 lg 1), kui Tartu Ringkonnakohus 08.03.2022. a määruses käesolevas asjas. Kohtule esitatud tõenditest nähtub Tiit Silla esmakordne pöördumine Mai Toominga poole 20.12.2021 – kaebaja 28.01.2022. a seisukoha lisa 4 ja 5, s.o Tiit Silla e-kirjad Mai Toomingale. Puuduvad tõendid, et Tiit Sild oleks varasemalt Mai Toominga poole pöördunud. Ringkonnakohtu juhistest lähtuvalt ei saa kaebaja seaduslikule esindajale praegusel juhul hooletust ette heita.
34.Kohus jätab kolmanda isiku taotluse rahuldamata, sest vastavalt HKMS § 202 lg-le 2 on halduskohtule siduvad käesolevas asjas Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2022. a määruses antud juhised õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Ringkonnakohus leidis, et kaebajal esines mõjuv põhjus vaidlustuse VAKO-le esitamise tähtaja möödalaskmiseks ning vastavalt ei ole HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirang takistuseks halduskohtule kaebuse esitamisel (08.03.2022. a määruse p 14).
35.Kohus ei hinda ümber ringkonnakohtu seisukohta, mille järgi kaebajal esines mõjuv põhjus vaidlustuse mittetähtaegselt esitamiseks. Kolmas isik saab vajadusel kohtu seisukohale vastu vaielda apellatsioonimenetluses.
36.Kohus lähtub samuti ringkonnakohtu seisukohast, et VAKO jättis käesoleval juhul õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas vaidlustuse sellele sisulist hinnangut andmata, kaaludes üksnes vaidlustuse esitamise tähtaega, kuid kaebus hankija korralduse peale halduskohtule on lubatav vaatamata kohtueelse menetluse läbimata jätmisele. Kuna VAKO-l ei ole õigust ennistada kaebetähtaeg, siis ei saanud VAKO vaidlustust sisuliselt lahendada, vaid pidi vaidlustuse tagastama (RHS § 192 lg 3 p 1). VAKO 27.12.2021. a otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, leidis ringkonnakohus (08.03.2022. a määruse p 10).
37.Järelikult ei mõjuta kaebaja õigusi praeguses asjas VAKO 27.12.2021. a otsus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. VAKO õiguspärane otsus ei saa kaebaja õigusi ilmselgelt rikkuda, kuna otsus ei ole takistanud realiseerida kaebajal tema põhiõigust pöörduda kaebusega kohtu poole. Kohus leiab, et kaebaja nõue tühistada VAKO 27.12.2021. a otsus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, sest VAKO otsus ei rikkunud kaebaja õigusi ning kaebajal puudub õiguskaitsevajadus VAKO otsuse vaidlustamiseks tühistamisnõudega.
38.Kohus võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud, siis võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodud põhjendustele tuginedes, jätab kohus HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata kaebaja nõude tühistada VAKO 27.12.2021. a otsus nr 221-21/-. II Kaebuse põhinõude lahendamine
39.Kohus lahendab kaebaja põhinõude, s.o tühistamiskaebuse Mustvee Vallavalitsuse 13.12.2021. a korralduse nr 745 peale osas, millega tunnistati võistlustöö „Pääsuke“ vastavaks ideekonkursi tingimustele ning osas, millega võistlustööle „Pääsuke“ anti esimene koht. HKMS § 5 lg 1 p-st 1 tulenevalt on halduskohtul volitus haldusakt osaliselt või täielikult tühistada.
40.Praegusel juhul on tegemist allapoole lihthanke piirmäära jääva riigihankega RHS § 23 lg 2 p-st 2 ja § 14 lg 1 p-st 1 tulenevalt. Erinormid allapoole lihthanke piirmäära jäävale ideekonkursile puuduvad RHS-s. RHS 3. peatüki 3. jao erisätted ideekonkursi kohta kohalduvad, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda (RHS § 17 lg 1). Kohus leiab, et kui VAKO kohaldas analoogia korras RHS § 189 lg 4, siis tuleb ka kohtuasja lahendamisel lähtuda RHS-s lihthankemenetluse normidest ja erinormide puudumisel RHS üldnormidest.
41.Mustvee vald on hankija RHS mõttes (RHS § 5 lg 2 p 2) ning tegemist ei ole RHS §-s 11 sätestatud erandiga, mistõttu oli hankija ideekonkursi läbiviimisel kohustatud järgima vähemalt riigihanke korraldamise põhimõtteid, märkis Tartu Ringkonnakohus 08.03.2022. a määruses käesolevas asjas (p 9).
42.Riigikohus on selgitanud asjas nr 3-3-1-51-16, kus vaidluse all oli allapoole riigihanke piirmäära jääv ideekonkurss, millises ulatuses võib kohus kontrollida hindamist ning millistele kriteeriumidele peab vastama võitja väljavalimise põhjendamine: „arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest, kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud n-ö ilmselguse kriteeriumiga. Hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö“ (Riigikohtu 09.08.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2).
43.Seega saab kohus käesoleval juhul kontrollida üksnes, kas žürii otsused ja hinnangud on ilmselgelt asjakohatud või ideekonkursi eesmärgi või kutse kriteeriumidega vastuolus. Kaebuse rahuldamiseks peab olema pikalt kaalumata selge, et võitjaks on tunnistatud konkursitingimustele mittevastav töö.
44.Vaidlustatud 13.12.2021. a korralduses on märgitud ideekonkursi eesmärgina leida parim arhitektuurne eskiislahendus Avinurme lasteaia mänguväljakutele ja ühe sõimerühma ning kahe rühma multifunktsionaalse lasteaia hoonele, vastavalt ruumiprogrammile. Samamoodi on ideekonkursi eesmärk sõnastatud Avinurme lasteaed Naerulind arhitektuurikonkursi tingimustes (A osa p 2).
45.Eskiislahenduse näol ei ole tegemist ehitusprojektiga sh eelprojektiga, mille puhul ehitis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, vaid eelprojekti koostamise lähtealusega (majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusega nr 97 vastu võetud „Nõuded ehitusprojektile“ §-d 8-9). Ehitusseadustik ei reguleeri eskiisi koostamist ega sätesta sellele
nõudeid, viidatud majandus- ja taristuministri määruses nr 97 on sätestatud nõuded eel- ja põhiprojektile. Arhitektuurse eskiislahenduse mõiste ja tingimused tuleb paika panna hankijal, kes peab erilist tähelepanu pöörama, et korraldatud konkursi tingimused oleksid selged, täpsed ja üheselt arusaadavad konkursil osalejatele. Praegusel juhul on aga konkursil osalejate vahel tekkinud vaidlus, kuidas mõista konkursi tingimusi, millistele nõuetele pidid tööd vastama ning millised puudused töödes olid parandatavad ning millised mitte. Kaebaja ja kolmas isik on erinevatel seisukohtadel, kas ideekonkursiga otsitud arhitektuurne eskiislahendus pidi vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas konkursi tingimuste B osas märgitud õigusaktide nõuetele ja konkursi tingimustes märgitud ruumiprogrammile. Kaebaja leiab, et eskiislahendus pidi vastama kõigile õigusaktides sätestatud nõuetele, samas kui kolmanda isiku arvates piisas üldise idee tasemel eskiisi koostamisest.
46.Vaidlus puudub, et ideekonkurss viidi läbi piiratud osalejate arvuga ning ühe-etapilisena. Mustvee Vallavalitsus edastas kutsed 23.09.2021 ideekonkursist osa võtma kolmele arhitektuuribüroole. Kutse saanud arhitektuuribürood olid valitud seetõttu, et nad omasid sarnaste arhitektuursete eskiislahenduste koostamise kogemust Mustvee vallas (konkursi tingimuste A osa p 4). Kui nii kaebaja kui kolmas isik kutsuti ideekonkursist osa võtma põhjusel, et nad omavad sarnase eskiis projekti koostamise kogemust Mustvee vallas, siis on iseenesest raske mõista, kuidas arhitektuuribürood väga erinevalt mõistsid ja tõlgendasid konkursi tingimusi. Vaieldamatult on hankijal õigus ja vabadus määratleda hankemenetluse läbiviimisel eskiislahendusele tingimused, kuid kohtu hinnangul on vastustaja tööde hindamisel ja kohtumenetluses esitatud kaalutlused vastuolus konkursi tingimustega. Nimelt pidid Avinurme lasteaed Naerulind arhitektuurikonkursi tingimuste B osa p 1 kohaselt võistlejad lähtuma esitatud ruumiprogrammist ning konkursi tingimustest. Ruumiprogramm pidi üldjoontes kattuma valla poolt esitatud ruumiprogrammiga, kuid seda parandavad ettepanekud on aktsepteeritavad (B osa p 1 teine lause). Konkursitöös välja pakutav lahendus pidi olema materjali- ja vormikasutuselt esinduslik ja mõistlikku hinnaklassi kuuluv (B osa p 1 kolmas lause). Konkursi tingimuste B osa punktis 2 oli märgitud: „Projekteerimisel võtta aluseks: tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule (vastu võetud 06.10.2011 nr 131). Lähtuda viimasest kehtivast redaktsioonist. Koolieelse lasteasutuse seadus (lähtuda viimasest redaktsioonist). Lisaks Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamise määrusest (vastu võetud 08.12.2020 nr 49).“ Konkursi tingimuste B osa punktis 2 on nimetatud ka eeldused – hoone tuleb projekteerida 3-rühmaliseks, millest üks on sõimerühm ja kaks on tavarühmad. Hoone on soovitavalt 1 korruseline. Hoone planeerimisel tuleb näha ette võimalus lasteaia laiendamiseks neljanda rühma lisamisega. Lisaks teatas Mustvee Vallavalitsus 23.09.2021. a saadetud kirjas nr 7-4/21/2213-1, millega kutsuti ideekonkursil arhitektuuribüroosid osalema, et hindamise kriteeriume muudeti, st punkti 2 põhimõtet ning hinnatakse lasteaia hoone projekteerimisel kompaktsust ja vastavust kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamise määrusele.
47.Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge kohtu arvates, et lasteaia hoone pidi vastama liginullenergiahoonete ehitamise määruse nõuetele, tervisekaitse nõuetele ja koolieelse lasteasutuse seaduse nõuetele, vastasel korral ei oleks tegemist nõuetele vastava lasteaia eskiisiga ja see ei saaks olla aluseks projekteerimisel. Lasteaia hoone peab samuti ilmtingimata olema funktsionaalne. Kohtu hinnangul on konkursi tingimustest selgelt välja loetav, et võistlustööd pidid vastama tingimuste B osa p-s 2 märgitud õigusaktidele ja see oli töö vastavaks tunnistamise tingimus. Seda järeldust kinnitab konkursi tingimuste B osa p 1.1, mille kohaselt peab lasteaia hoone sisaldama kaasaegse lasteaia vajadustes ja seadusaktides tulenevaid ruume.
48.Kui eskiisis tuleks teha parandusi, lisades sinna ruume või laiendades hoone mahtu või muutes hoone välist ilmet selleks, et sisu vastaks nõuetele ja vajadustele, siis võib projekteeritav hoone olla kokkuvõttes hoopis teistsugune kui eskiislahendus. Kohus mõistab seetõttu, et konkursi tingimustes kirjeldatud ruumiprogramm nägi ette miinimumnõuded ja loetles üles ruumid, mis kindlasti peavad olema projekteeritavas lasteaias, samuti loetleti konkursi tingimustes üles kõik funktsioonid, mida lasteaed peab täitma.
49.Kaebaja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et Avinurme lasteaia Naerulind hoolekogu aseesimees saatis 09.12.2021 vallavanemale ja žürii teistele liikmetele ettepaneku, milles selgitas, et lasteaia personal ja hoolekogu pidasid üksmeelselt sobivaimaks kaebaja tööd, sest võistlustöö „Pääsuke“ ei vasta konkursitingimustele ning mitmetele õigusaktidele. Seega tehti žüriile enne vaidlustatud korralduse andmist ettepanek tunnistada kolmanda isiku võistlustöö tingimustele mittevastavaks. Konkursitingimuste C. osa punktis 4 oli sätestatud žürii töö ja tööde hindamise kriteeriumid. Žürii pidi otsustama esimesel istungil, millised tööd kuuluvad hindamisele. Punkti 4 teise lause alapunkt 2 järgi oli žüriil õigus konkursitöid mitte hinnata, kui konkursitöö ei vasta tingimustele.
50.Vastustaja tunnistas vastuses kaebusele, et kõikidele Vabariigi Valitsuse 16.10.2011 määrusest nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ tulenevatele nõuetele võidutöö ei vasta, kuid kõiki võidutöös esinevaid puudusi on võimalik lahendada projekteerimise käigus ning seeläbi täita ka õigusaktidest tulenevad nõuded. Konkursitööde hindamiseks ja võidutöö otsustamiseks moodustatud žürii otsustas vaidlustatud korralduse kohaselt 26.11.2021 toimunud esimesel koosolekul, et kõik esitatud tööd esitati tähtajaks ja kõik konkursitööd vastavad konkursi tingimustele. Kohtule ei ole esitatud 26.11.2021 toimunud koosoleku protokolli, sestap pole võimalik kontrollida, kas keegi žürii liikmetest esitas eriarvamusi tööde tingimustele vastavaks pidamise kohta. Asjas esitatud tõendite ja vaidlustatud korralduse kohaselt toimus otsustav ja viimane ideekonkursi žürii koosolek 10.12.2021, mille kohta on kohtule esitatud tõendina ka 10.12.2021. a protokoll nr 10-1/21/3110-1. Kuigi protokoll on napp, selgub sellest koosolekul osalenud isikute nimekiri ja arutelu punktid. Protokollis on märgitud, et koosoleku alguses kuulati Marika Meruski ja Amino Põldaru selgitusi kõikide esitatud tööde osas, lähtuvalt nende kogemusest uue Palamuse lasteaia ehitamisel ja käivitamisel ning selgitati, millele peaks tähelepanu pöörama esitatud töödes, et saada parim tulemus. Koosolekul otsustati panna võistlustööd pärast konkurssi välja avalikkusele. Protokollis on märgitud, et arutati tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, koolieelse lasteasutuse seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamise määrusest tulenevaid nõudeid – missugune eskiisprojekt kõikidele tingimustele vastab ja kas leitakse žüriis konsensus tööde paremusjärjestuse osas.
51.10.12.2021. a protokolli kohaselt konsensust ei saadud, mistõttu toimus iga žüriiliikme eelistuste hindamine ja aluseks olid järgnevad kriteeriumid: • rahva arvamus (kõige enam rahvale meeldunud töö saab 3 punkti, teised 2 ja 1); • hoone kompaktsus (kompaktseim hoone saab 3 punkti, teised 2 ja 1), • hoone innovatsioon ja funktsionaalsus (kõige rohkem žüriile meeldinud hoone saab 3 punkti, teised 2 ja 1); • hoone välisilme sobivus paikkonda (kõige rohkem žürii hinnangul paikkonda sobiv lahendus saab 3 punkti, teised 2 ja 1); • lasteaia ruumilahendus (kõige rohkem žüriile meeldinud lahendus saab maksimum (3) punktid).
52.Seega toimus žürii viimasel koosolekul 10.12.2021 arutelu, kas kõik võistlustööd vastavad konkursi tingimustele, mida kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja Mai Tooming, kuid kõik võistlustööd otsustati tunnistada vastavaks tingimustega, vaatamata võimalikele probleemidele. Vastuses kaebusele märkis vastustaja, et konkursitööde hindamisel said võistlustööd „Pääsuke“ ja „Avinurme Bullerby“ võrdselt 65 punkti ning „Räästaalune“ 50 punkti. I koha vääriliseks tunnistati võistlustöö „Pääsuke“, kuna hindamise käigus sai see 4 esimest kohta ning võistlustöö „Avinurme Bullerby“ 2 esimest kohta.
53. Mai Tooming avaldas kohtuistungil, et Avinurme lasteaia ideekonkursi eesmärgiks oli saada Avinurme inimestele lahendus uue lasteaia ehitamiseks; idee sai alguse eelmise aasta kevadest. Avinurme kogukond elas sellele kaasa ja konkurss tehti sellepärast, et kuna oluline on taotleda toetust nullenergia meetmest, siis seal on üks nõuetest see, et kui on korraldatud konkurss, siis see annab taotlemisel rohkem punkte ( 00:32:49 ).
54.Vastustaja kinnitas 05.05.2022. a menetlusdokumendis kohtule, et konkursi töö pidi vastama tervisekaitsenõuetele, mis on kehtestatud koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, samuti koolieelse lasteasutuse seadusele ning ka Vabariigi Valitsuse 08.12.2020. a määrusele nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“, et Mustvee vallal oleks võimalik taotleda võimalikult suurt riigipoolset toetust uue hoone ehitamiseks. Vastuses kaebusele leidis vastustaja aga, et kuigi kõikidele õigusaktidest tulenevatele nõuetele võidutöö ei vasta, on vastustaja väitel võidutöös esinevaid puudusi võimalik lahendada projekteerimise käigus ning seeläbi täita ka õigusaktidest tulenevad nõuded. Vastustaja seisukohad on vastuolulised ja ebajärjekindlad. 05.05.2022. a seisukohast ilmneb, et tegelikult sai võidutöö valimisel määravaks hoone maht. Vastustaja selgitas, et uue lasteaia ehitamisel Vabariigi Valitsuse 08.12.2020. a määruse tingimuste kohaselt lammutatakse vana lasteaed, mis oli ehitatud kuuele lasteaiarühmale pinnaga 1340 m2. Kolmele lasteaiarühmale Avinurme Bullerby lahendusega pakutud netopind oli 1058 m2 ja Pääsukese töös 585 m2. Vastustaja kinnitusele enam punkte ja ka seejärel toetusraha saab taotleda siis, kui lammutava hoone ja uue hoone pinna vahe on suurem.
55.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja asunud kohtumenetluses täpsustama ja täiendama konkursi tingimusi olulises osas. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kõik esitatud tööd vastasid konkursitingimustele ja kõiki tööde esitajaid koheldi võrdselt vastavalt RHS § 3 p-s 2 sätestatud üldpõhimõttele. Kui konkursi tingimuste B osa p-des 2.1.1-2.1.5 kirjeldati detailselt, millised ruumid peavad lasteaias olema, siis hakkas vastustaja kohtumenetluses tegema muudatusi hanke tingimustes. Näiteks väidab vastustaja, et uuel lasteaial ei ole vaja eraldi personali puhketuba koos söögi- ja jooginurgaga ega tugispetsialistide ruumi (konkursi tingimuste B osa p 2.1.3). Kui 0,2 m2 suurune ruumide pindalavahe ei ole tõepoolest märkimisväärne ja on ilmselt hõlpsalt parandatav, siis lasteaiale vajalike ruumide, nagu tugispetsialisti kabinet, ära jätmine eskiislahendusest, tähendab funktsionaalsuse kadu. Kohtu hinnangul on tegemist oluliste muudatustega ja neid ei saa ka käsitleda ruumiprogrammi parandavate ettepanekutega, mis on tingimuste B osa p 1 järgi aktsepteeritavad. Kohus mõistab parandatavate ettepanekutena lahendusi, mis pakuvad lisaks konkursi tingimustes kirjeldatud rühmaruumide kompleksile täiendavaid ruume või lahendusi, mitte pakkuja õigust jätta mõni ruum programmist ära või näha ette ruumide ristkasutus. Konkursi tingimuste järgi pidid kõik vastavaks tunnistatud pakkumised olema kooskõlas konkursi tingimustes märgitud õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kolmanda isiku töö „Pääsuke“ konkursi tingimustes märgitud õigusaktidest tulenevate nõuetele selgelt ei vasta, mistõttu oli vastustajal kohustus tunnistada esitatud töö mittevastavaks ja jätta see hindamata, järgides RHS § 3 p-s 2 sätestatud
üldpõhimõtteid.
56.Kohus nõustub seisukohaga, et RHS § 130 lõige 6 ei kuulu antud juhul kohaldamisele kuna RHS § 17 lõike 1 kohaselt RHS 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda tuleb järgida, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, millise hankega praegusel juhul tegemist pole. Samas ei ole puuduliku protokolli koostamisel võimalik kontrollida vastustaja väiteid, mistõttu väheneb hindamise usaldusväärsus ja läbipaistvus.
57.Kohtu hinnangul ei näinud konkursi tingimused ette valida võitjaks töö, mis saab enim hääli rahvahääletusel. Konkursi tingimuste C osa p 4 järgi pidi žürii püüdma võidutöö selgitamisel jõuda konsensusele. Kui konsensusele ei jõuta, otsustatakse võidutöö hääletamisel. Asjas on tõendatud, et 10.12.2021. a koosolekul konsensusele ei jõutud ja toimus hääletamine – kaks žürii liiget leidsid, et parim töö on „Avinurme Bullerby“, neli žürii liiget leidsid, et parim töö on „Pääsuke“. Kaebaja on konkursi tingimusi hääletamise osas püüdnud tõlgendada meelevaldselt endale sobival viisil, mistõttu on kaebaja väited tööde hindamise õigusvastasuse osas alusetud.
58.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on õigusvastaselt tunnistanud Avinurme lasteaia Naerulind arhitektuurikonkursi tingimustele vastavaks kolmanda isiku võidutöö „Pääsuke“ ning kaebus kuulub põhinõudes rahuldamisele. Kohus tühistab Mustvee Vallavalitsuse 13.12.2021. a korralduse nr 745 osas, millega tunnistati võistlustöö „Pääsuke“ vastavaks ideekonkursi tingimustele ning seati paremusjärjestuselt I kohale. III Menetluskulud
59.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus põhinõudes kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 8 teise lause kohaselt.
60.Kaebaja esindaja esitas 28.04.2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja lepingulise esindaja kulude suuruseks on 8282,40 eurot (koos käibemaksuga). Kaebajale on seoses käesoleva kohtumenetlusega õigusteenuseid osutatud kokku mahus 37,3 tundi keskmise tunnihinnaga ligikaudu 185,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja eest tasub õigusabiarved Väljaotsa OÜ, kes ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kaebaja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
61.HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.
62.Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja menetluskulud seoses vaidlustuse koostamisega VAKO-le 23.12.2021. Vaidemenetluse kuludega seoses on Riigikohtu halduskolleegium menetluskulude jagamisel asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18). Ka 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustik ei anna alust neid seisukohti muuta ning vaidemenetluses kantud kulusid HKMS alusel välja mõista ei saa (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-60-13, p 17).
63.Kaebaja esindaja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt ülepaisutatud ja tehtud töö on dubleeritud. Näiteks on menetluskulude nimekirjas välja toodud kohtuistungi prognoositav ja võimalik istungiaeg kokku 3 tundi, kuid kohtuistung 28. aprillil vältas kaks tundi. Kaebajat esindas kohtumenetluses kaks advokaati, mis arvestades asja sisu ja mahtu ei olnud ilmtingimata vajalik. Kohus peab kokkuvõttes põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7000 (seitse tuhat) eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse võib hankeasjas esitada kümne päeva jooksul edasikaevatava kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioon- või vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 26. juuli 2022. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 26. juuli 2022. a otsus Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ TEMPT ja Mustvee valla apellatsioonkaebused ja tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuni 2022. a otsuse resolutsiooni punktid 2 kuni 4.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ TEMPT taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista Arhitektuuribüroo Sport OÜ-lt Mustvee valla kasuks välja 320 (kolmsada kakskümmend) eurot menetluskulude katteks.
4.Mõista Arhitektuuribüroo Sport OÜ-lt TEMPT OÜ kasuks välja 3320 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend) eurot menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta TEMPT OÜ menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta Arhitektuuribüroo Sport OÜ menetluskulud tema enda kanda.