Arhitektuuribüroo Sport OÜ kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 27. detsembri 2021. a otsuse nr 22121/- tühistamise ja Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri 2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise nõuetes.
Menetluse alus ringkonnakohtus
Arhitektuuribüroo Sport OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Arhitektuuribüroo Sport OÜ esindajad v.adv Paul Keres ja adv Aleksander Muru Vastustaja Mustvee vald Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon Kolmas isik – osaühing TEMPT esindaja v.adv Tauno Tark
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Arhitektuuribüroo Sport OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 278 lg-d 1 ja 2).
Mustvee Vallavalitsuse (hankija) kutsel osalesid OÜ TEMPT, Kauss Arhitektuur OÜ ja Arhitektuuribüroo Sport OÜ ideekonkursil. Hankija tunnistas 13. detsembri 2021. a korraldusega nr 745 kõik esitatud võistlustööd vastavaks ideekonkursi tingimustele ning hindas parimaks OÜ TEMPT ja teise koha vääriliseks kaebaja võistlustöö. Korraldus toimetati osalejatele kätte samuti 13. detsembril 2021.
2.Kaebaja esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 23. detsembril 2021 vaidlustuse hankija 13. detsembri korraldusele. Kaebaja palus tühistada hankija korraldus OÜ TEMPT võistlustöö ideekonkursi tingimustele vastavaks tunnistamise osas ja omistada kaebajale ideekonkursil esimene koht.
3.VAKO jättis 27. detsembri 2021. a otsusega nr 221-21/- kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. VAKO leidis, et vaidlustus esitati RHS § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisega. Vaidlustus pidi olema laekunud VAKO-le hiljemalt 16. detsembri 2021, kui esitati alles 23. detsembril 2021.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles VAKO 27. detsembri 2021. a otsuse tühistamist ja hankija 13. detsembri 2021. a korralduse kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati OÜ TEMPT võistlustöö vastavaks ideekonkursi tingimustele ning anti sellele esimene koht.
5.Pärast kaebuse menetlusse võtmist ja eelmenetluse toimingute tegemist Tartu Halduskohus
31.jaanuari 2022. a määrusega jättis kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tühistas asjas määratud kohtuistungi aja (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele (resolutsiooni p 3) ning mõistis kaebajalt TEMPT OÜ kasuks välja menetluskulu 2025 eurot (resolutsiooni p 4. Halduskohus selgitas, et riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg-le 4 kohaselt peab vaidlustus lihthankemenetluses olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Praegusel juhul jääb riigihanke eeldatav maksumus allapoole lihthanke piirmäära (30 000 eurot RHS § 14 lg 1 p 1). Nõustuda ei saa kaebajaga, et VAKO oleks pidanud vaidlustuse läbi vaatama, sest hankija korralduses sisaldus eksitav vaidlustamisviide. RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada. VAKO-le esitatud vaidlustuse on digitaalselt allkirjastanud kaebaja juhatuse liige. Vaidlustuses on tuginetud ja tõlgendatud mitmeid RHS sätteid, kuid kordagi ei ole vaidlustaja märkinud, et talle pole vaidlustamise kord arusaadav hankija eksliku vaidlustamisviite tõttu. Vaidlustuse dokumendifaili atribuutide kohaselt on dokumendi autoriks ja viimaseks muutjaks A. Muru advokaadibüroost LEVIN. Seega oli kaebaja pöördunud oma lepingulise esindaja poole juba kohtueelse menetluse käigus õigusabi saamiseks. Seetõttu ei saa vaidlustuse tähtaegselt esitamata jätmist õigustada erialaste teadmiste puudumine. Kaebaja lepinguline esindaja selgelt teadis, et vaidlustamisviide hankija korraldusel on eksitav ja kohaldada tuleb RHS-i. Kaebaja 28. jaanuari 2022. a seisukohast (p 10-11) on välja loetav, et kaebaja lepingulised esindajad teadsid ka, et asjas kuulub kohaldamisele erinormina RHS § 189 lg 4 . Vaatamata sellele pidasid lepingulised esindajad kaebaja huvides mõistlikuks vaidlustuse esitada RHS § 189 lg 1 järgi. Lisaks on kaebaja seaduslikul esindajal endal vastavad eriala teadmised – ta on olnud ca 7 aastat Tartu linna peaarhitekt, samuti osanik ja juhataja ettevõtetes Sport OÜ, Arhitektuuribüroo Sport OÜ ning juhib Arhitektuurikaubamaja OÜ-d. Seega ei ole tegemist isikuga, kes riigihangete korraga ei ole varasemalt kokku puutunud. Seega ei esinenud kaebajal mõjuvat põhjust vaidlustuse esitamise tähtaja mööda laskmiseks, vaatamata ekslikule viitele hankija korraldusel. Hankel osaleja peab juba enne hankel osalemist olema hoolikas ja tegema selgeks hanke korra ning menetlusreeglid. Kuna VAKO jättis õiguspäraselt vaidlustuse läbi vaatamata, siis jääks kaebus VAKO 27. detsembri 2021. a otsuse tühistamiseks ilmselgelt rahuldamata. Kaebus Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri 2021. a korralduse nr 745 peale ei ole aga lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2022. a määruse tühistamiseks. Kaebaja osutab, et: a) hankija korralduse vaidlustamisviite järgi võis korralduse vaidlustada 30 päeva jooksul vaidega vastustajale või kaebusega Tartu Halduskohtule; b) kaebaja pöördus oma lepinguliste esindajate poole 20. detsembril 2021; c) VAKO leidis, et vaidlustuse esitamise tähtaeg möödus 16. detsembril 2021; d) kaebaja seaduslik esindaja on hariduselt arhitekt.
Seega vaidlustamistähtaja möödalaskmist ekslikule vaidlustamisviitele tuginedes saab pidada eriti kaalukaks põhjuseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmiseks, täpselt nagu kaebetähtaja möödalaskmine kohtuasjas, kui selle põhjustasid kohtu eksitavad selgitused (vt RKHKo 3-17-1151 p 3). Kui hankija avaldab ebakorrektse vaidlustamisviite, siis õigusteadmisteta isik ei pea teadma, et see on ebakorrektne, vaid võib hankijat usaldada. Õigusalase kõrghariduseta isik ei pea teadma, et vaidlustusmenetlus VAKO-s on kohustuslik kohtueelne menetlus. Isegi kui väita, et varasemalt riigihangetes osalenud isik peab teadma riigihangete menetluse korda, ei pea ta tundma halduskohtumenetluse reegleid ja HKMS-i, mis avab kohustusliku kohtueelse menetluse tähenduse ja sätestab, et enne kohtusse pöördumist tuleb läbida menetlus VAKO-s. VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg möödus aga juba enne seda, kui kaebaja pöördus oma advokaatidest lepinguliste esindajate poole. Täiendavalt, kaebaja lepingulised esindajad (kes vaidlustuse esitamise faasis veel esindajatena ei tegutsenud) ei pidanud tõsikindlalt teadma või ette nägema, et VAKO kohaldab asjas analoogia korras 3 tööpäeva pikkust vaidlustamistähtaega, vaid võisid pidada mõistlikult võimalikuks, et kohaldub üldine 10-päevane vaidlustamistähtaeg.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Kaebaja märgib määruskaebuses, et soovib halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendustest nähtub siiski, et kaebaja soovib halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja tema kaebuse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus lähtubki määruskaebuses väljendatud kaebaja tahtest ega loe määruskaebusega vaidlustatuks ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkte 2 (kohtuistungi aja tühistamine) ja 3 (kohtu tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata jätmine), pidades silmas, et need halduskohtu otsustused ei ole määruskaebusega vaidlustatavad. Samas loeb ringkonnakohus määruskaebusega vaidlustatuks halduskohtu määruse punkti 4 (menetluskulude väljamõistmine), kuna see kaasub kaebaja taotlusega tühistada halduskohtu menetlust lõpetav lahend.
9.Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga selles, et RHS § 23 lg 2 p-st 2 ja § 14 lg 1 pst 1 tulenevalt jäi hankija korraldatud ideekonkursi maksumus alla lihthanke piirmäära. Kuna aga Mustvee vald on hankija RHS mõttes (RHS § 5 lg 2 p 2) ning tegemist ei ole RHS §-s 11 sätestatud erandiga, siis oli ta hankija ideekonkursi läbiviimisel kohustatud järgima vähemalt riigihanke korraldamise põhimõtteid ning vastavalt on hankija otsustused vaidlustatavad RHS 8. peatüki kohaselt. Kaebaja leiab, et hankija korraldus on õigusvastane RHS-s sätestatud põhimõtete rikkumise tõttu. Seetõttu tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on tegemist hankevaidlusega ja VAKO on pädev vaidlustust lahendama. Vaidlustusmenetlus VAKO-s on kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 47 lg 1 mõttes, s.t halduskohtusse pöördumine on lubatud alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Olukorras, kus RHS-s ei ole alla lihthanke piirmäära jäävas menetluses vaidlustuse esitamise tähtaega eraldi reguleeritud, on kohane lähtuda lihthankemenetluses vaidlustuse esitamiseks RHS § 189 lg-s 4 kehtestatud tähtajast. Selliselt kohaldub alla lihthanke piirmäära jäävas menetluses vaidlustuse esitamisel lihthankemenetluses rakendatav kord, sest puudub õiguslik alus niigi lühikest kaebetähtaega veelgi lühendada. Teisalt ei ole mõistlikku põhjendust kohaldada alla lihthanke piirmäära jäävas menetluses vaidlustuse esitamisele lihthankemenetlustest pikemat, üldist kümnepäevast (RHS § 189 lg 1) vaidlustuse esitamise tähtaega. Seega tuli kaebajal esitada vaidlustus VAKO-le kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui kaebaja sai kätte hankija korralduse.
10.Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le pärast kolmepäevase kaebetähtaja möödumist. Kuna VAKO-l ei ole õigust ennistada kaebetähtaeg, siis ei saanud VAKO vaidlustust
sisuliselt lahendada, vaid pidi vaidlustuse tagastama (RHS § 192 lg 3 p 1). Seega on VAKO 27. detsembri 2021. a otsus kooskõlas kehtiva õigusega.
11.Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sätte sõnastuse kohaselt on halduskohtule RHS rikkumisele tuginedes kaebuse esitamise eelduseks seega, et isik täitis vaidlustuse esitamise tingimused, s.h esitas vaidlustuse tähtaegselt. Olukorras, kus isik on järginud kohustusliku kohtuvälise menetluse korda, kuid VAKO õigusvastaselt jätab vaidlustuse läbi vaatamata, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks (või läbi vaatamata jätmiseks) kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kui aga vaidlustus on jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt, siis isikul kohtusse pöördumise õigust ei ole. HKMS § 47 lg 1 grammatiline tõlgendamine viiks seetõttu järeldusele, kaebajal ei olnud õigust kaebusega halduskohtusse pöörduda ka juhul, kui ta ei järginud vaidlustuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel. Kuna VAKO-l ei ole õigust ennistada vaidlustuse esitamise tähtaega, pidi ta jätma kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline tõlgendus aga vastuolus tõhusa õiguskaitse tagamise põhimõttega. Kaebaja kaotaks võimaluse rakendada esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning saaks nõuda üksnes talle tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb HKMS § 47 lg-t 1 koostoimes HKMS § 267 lg-ga 1 mõista selliselt, kaebuse võib esitada ka juhul, kui isik küll ei esitanud VAKO-le vaidlustust RHS-s sätestatud tähtaja jooksul, kuid kohustusliku kohtueelse menetluse korra järgimata jätmiseks esines mõjuv põhjus, mis kohtumenetluses oleks aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Seega tulnuks halduskohtul sisuliselt hinnata, kas kaebaja poolt vaidlustuse tähtaegselt esitamine oli objektiivselt takistatud.
12.Praegusel juhul osutab kaebaja, et ta lasi vaidlustuse esitamise tähtaja mööda hankija korralduses toodud eksitava vaidlustamisviite tõttu. Nimelt märkis hankija korralduses, et korralduse vaidlustamine on võimalik 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates vaide esitamisega hankijale või kaebuse esitamisega halduskohtule. Seega oli vaidlustamisviide eksitav nii menetluskorra kui ka kaebetähtaja osas. Halduskohtu hinnangul ei olnud eksitav vaidlustamisviide siiski mõjuv põhjus kaebaja poolt vaidlustuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuna kaebaja seaduslikul esindajal on teadmised valdkonnast oma varasema tegevuse tõttu ning kaebaja kasutas juba kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigusabi. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.
13.Asjaolust, et kaebaja seaduslik esindaja on töötanud linnaarhitektina ning ka hiljem juhtinud arhitektibürood, ei järeldu veel, et tal on spetsiifilised teadmised hankeasjas hankija otsuse vaidlustamise võimaluste, korra ja tähtaegade osas. Kaebaja seaduslik esindaja oli kohaliku omavalitsuse teenistuses RHS eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal, milles ei olnud ette nähtud eraldi lühemat vaidlustuse esitamise tähtaega lihthangete osas. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja seaduslik esindaja oleks oma praktikas esitanud VAKO-le vaidlustusi hankeasjades, milles kohaldub RHS-s § 189 lg-s 4 sätestatud kolmepäevane tähtaeg või muul moel kokku puutunud lühendatud kaebetähtajaga. Ringkonnakohus ei näe asjas ka muid asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et kaebaja seaduslikul esindajal siiski on detailsed teadmised RHS rakendamise kohta. Ringkonnakohus peab asja lahendamisel määravaks, et RHS § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaeg on sedavõrd lühike, et vaidlustuse tähtaegseks esitamiseks tulnuks kaebajal tegutseda viivitamatult hankija korraldusest teadasaamisel. Kuigi pakkujana pidi kaebaja olema ise hoolas ideekonkursile kohalduvate reeglite väljaselgitamisel, ei ole kaebajale etteheidetav, et ta hankija korralduse saamisel koheselt ei mõistnud, et asjas kohaldub kolmepäevane vaidlustuse esitamise tähtaeg. Hankija korralduses esitatud eksitava vaidlustamisviite tõttu ei pidanud kaebaja jaoks olema üheselt selge, et tegemist on hankeasjaga ning selles kohaldub vaidlustuse esitamisele lühendatud tähtaeg. Isegi, kui kaebajal oli kahtlus, et tegemist võib olla hankeasjaga, ei pidanud talle koheselt selge olema, et
kohaldub hankija korralduses märgitust kümme korda lühem vaidlustamise tähtaeg. Arvestades hankija korralduses esitatud vaidlustamisviidet, tuleb kaebaja poolt õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöördumist 20. detsembril 2021 ja vaidlustuse esitamist 23. detsembril 2021, pidada tegutsemiseks hankijalt oodatava hoolsusega. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja kasutas kvalifitseeritud õigusabi juba kohtueelses menetluses. Õigusabi saamise ajaks oli vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud. Seetõttu ei saanud õigusabi kasutamine mõjutada tähtaja järgimist.
14.Nendel asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal esines mõjuv põhjus vaidlustuse VAKO-le esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Vastavalt ei ole HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirang takistuseks halduskohtule kaebuse esitamisel. Halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1, millega halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata, tuleb tühistada. Menetlust lõpetava lahendi tühistamise tõttu tuleb tühistada ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 4, millega halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud (HKMS § 109 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.