3-22-49/14 - Riigihanked - Riigihanked - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

31.jaanuari 2022. a määrusega jättis kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tühistas asjas määratud kohtuistungi aja (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele (resolutsiooni p 3) ning mõistis kaebajalt TEMPT OÜ kasuks välja menetluskulu 2025 eurot (resolutsiooni p 4. Halduskohus selgitas, et riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg-le 4 kohaselt peab vaidlustus lihthankemenetluses olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Praegusel juhul jääb riigihanke eeldatav maksumus allapoole lihthanke piirmäära (30 000 eurot RHS § 14 lg 1 p 1). Nõustuda ei saa kaebajaga, et VAKO oleks pidanud vaidlustuse läbi vaatama, sest hankija korralduses sisaldus eksitav vaidlustamisviide. RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada. VAKO-le esitatud vaidlustuse on digitaalselt allkirjastanud kaebaja juhatuse liige. Vaidlustuses on tuginetud ja tõlgendatud mitmeid RHS sätteid, kuid kordagi ei ole vaidlustaja märkinud, et talle pole vaidlustamise kord arusaadav hankija eksliku vaidlustamisviite tõttu. Vaidlustuse dokumendifaili atribuutide kohaselt on dokumendi autoriks ja viimaseks muutjaks A. Muru advokaadibüroost LEVIN. Seega oli kaebaja pöördunud oma lepingulise esindaja poole juba kohtueelse menetluse käigus õigusabi saamiseks. Seetõttu ei saa vaidlustuse tähtaegselt esitamata jätmist õigustada erialaste teadmiste puudumine. Kaebaja lepinguline esindaja selgelt teadis, et vaidlustamisviide hankija korraldusel on eksitav ja kohaldada tuleb RHS-i. Kaebaja 28. jaanuari 2022. a seisukohast (p 10-11) on välja loetav, et kaebaja lepingulised esindajad teadsid ka, et asjas kuulub kohaldamisele erinormina RHS § 189 lg 4 . Vaatamata sellele pidasid lepingulised esindajad kaebaja huvides mõistlikuks vaidlustuse esitada RHS § 189 lg 1 järgi. Lisaks on kaebaja seaduslikul esindajal endal vastavad eriala teadmised – ta on olnud ca 7 aastat Tartu linna peaarhitekt, samuti osanik ja juhataja ettevõtetes Sport OÜ, Arhitektuuribüroo Sport OÜ ning juhib Arhitektuurikaubamaja OÜ-d. Seega ei ole tegemist isikuga, kes riigihangete korraga ei ole varasemalt kokku puutunud. Seega ei esinenud kaebajal mõjuvat põhjust vaidlustuse esitamise tähtaja mööda laskmiseks, vaatamata ekslikule viitele hankija korraldusel. Hankel osaleja peab juba enne hankel osalemist olema hoolikas ja tegema selgeks hanke korra ning menetlusreeglid. Kuna VAKO jättis õiguspäraselt vaidlustuse läbi vaatamata, siis jääks kaebus VAKO 27. detsembri 2021. a otsuse tühistamiseks ilmselgelt rahuldamata. Kaebus Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri 2021. a korralduse nr 745 peale ei ole aga lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

11.Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sätte sõnastuse kohaselt on halduskohtule RHS rikkumisele tuginedes kaebuse esitamise eelduseks seega, et isik täitis vaidlustuse esitamise tingimused, s.h esitas vaidlustuse tähtaegselt. Olukorras, kus isik on järginud kohustusliku kohtuvälise menetluse korda, kuid VAKO õigusvastaselt jätab vaidlustuse läbi vaatamata, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks (või läbi vaatamata jätmiseks) kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kui aga vaidlustus on jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt, siis isikul kohtusse pöördumise õigust ei ole. HKMS § 47 lg 1 grammatiline tõlgendamine viiks seetõttu järeldusele, kaebajal ei olnud õigust kaebusega halduskohtusse pöörduda ka juhul, kui ta ei järginud vaidlustuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel. Kuna VAKO-l ei ole õigust ennistada vaidlustuse esitamise tähtaega, pidi ta jätma kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline tõlgendus aga vastuolus tõhusa õiguskaitse tagamise põhimõttega. Kaebaja kaotaks võimaluse rakendada esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning saaks nõuda üksnes talle tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb HKMS § 47 lg-t 1 koostoimes HKMS § 267 lg-ga 1 mõista selliselt, kaebuse võib esitada ka juhul, kui isik küll ei esitanud VAKO-le vaidlustust RHS-s sätestatud tähtaja jooksul, kuid kohustusliku kohtueelse menetluse korra järgimata jätmiseks esines mõjuv põhjus, mis kohtumenetluses oleks aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Seega tulnuks halduskohtul sisuliselt hinnata, kas kaebaja poolt vaidlustuse tähtaegselt esitamine oli objektiivselt takistatud.