BVD TRADE OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.05.2021 otsuse nr 12.2-3/2399 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: BVD TRADE OÜ, seaduslikud esindajad Andrei Dijev ja Denis Belous Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.08.2022 (HKMS § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vastavalt Maksu- ja Tolliameti (MTA) 31.03.2021 korraldusele nr 12.2-3/055355-1 viidi läbi BVD TRADE OÜ (kaebaja) käibemaksuseaduse (KMS) mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrollimine. Korraldusega kohustati kaebajat maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 60 lg 1 ja 2, § 62 lg 1 ja KMS § 22 lg 31 alusel hiljemalt 15.04.2021 esitama elektroonselt 2021 veebruarikuu kuni 2021 aprillikuu (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad raamatupidamise algdokumendid (pearaamat, ostu- ja müügiarved, lepingud hankijate ja klientidega, lepingud töötajatega, kauba saatedokumendid CMR jne) ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2021 kuni 15.04.2021 kohta ning andma kirjalikku teavet oma ettevõtlust puudutavates küsimustes. Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist.
2.Korraldus toimetati kaebajale kätte läbi e- maksuameti keskkonna, 12.04.2021 tähtkirjana AS Eesti Post poolt kaebaja äriregistrisse kantud aadressile Tuukri tn 54, 10120, Tallinn ning 16.04.2021 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaebaja tutvus korraldusega emaksuameti keskkonnas 16.04.2021.
1(6)
3.Kaebaja saatis 26.04.2021 vene keelse e-kirja kirjaliku teabega kaebaja ettevõtluse kohta. Kaebaja selgitas, et tema tegevusalaks on elektroonika hulgimüük, mida ostab EL riikidest ja müüb Venemaale. Kaupadeks on nutitelefonid, tahvelarvutid, elektroonilised kellad, aksessuaarid. Ostja on IP Chumakov Maksim 2360000, Aksakowa 102A/32 Kaliningrad, Venemaa. Veebruarist aprillini 2021 oli üks tarnija SIA „Topp Trade“ asukohaga Riia. Kauba vedu toimub alati kullerteenuste kaudu, nagu DHL, UPS, TNT, DPD. Kauba müümisel toimub transport ostja poolt, kaup müüakse FCA tingimustel, see tähendab, et klient tuleb kaubale ise järele. Kaup saabub ja vormistatakse Poolas logistika mugavuse tõttu. Kaupa pole viimasel ajal Eestisse toimetatud. Seoses pandeemiaga COVID-19 on kaubavahetuse maht märkimisväärselt vähenenud ning ettevõte pidi loobuma lao rendist Eestis. Ettevõte töötab peamiselt ettemakstud klientidega. Kogu äritegevusest saadud kasumit kasutatakse käibekapitalina. Ettevõtte asutaja töötab iseseisvalt, töötajaid pole. Käibemaksukohustuse number on tööks vajalik, ilma milleta ei saa teistest maadest kaupa osta.
4.Kaebaja ei esitanud MTA-le oma kirjalikus teabes kirjeldatud ettevõtluse tõestamiseks ühtegi MTA poolt küsitud dokumenti. Samuti ei deklareerinud kaebaja perioodi 2021.a märtsikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonis maksustatavat käivet ega sisendkäibemaksu.
5.Kuna kaebaja MTA-le nõutud ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ei esitanud ega loonud MTA-le võimalust seda täiendavalt kontrollida, otsustas MTA 11.05.2021 otsusega nr 12.2-3/2399 kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist alates 15.05.2021.
6.Kaebaja esitas MTA 11.05.2021 otsusele vaide, mille MTA jättis oma 29.09.2021 vaideotsusega rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 13.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.05.2021 otsuse tühistamiseks, mille kohus võttis 23.02.2022 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja nõuab MTA 11.05.2021 otsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.1 Otsuses on vastuolud, millised on võimalik kõrvaldada täiendavate selgituste ja tõendite alusel. Kaebaja on valmis tõendama oma väiteid täiendavalt kohtule esitatud seisukoha valguses. 8.2 KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril tõepoolest õigus kustutada käibemaksukohustuslaste registrist maksukohustuslane, kes Eestis ettevõtlusega ei tegele. Seega on viidatud sätte kohaldamise aluseks ettevõtluse puudumine äriühingul, mitte aga infovahetuse kvaliteet maksumaksja ja maksuhalduri vahel. Maksuhalduri käsutuses on äriühingu käibe- ja ekspordideklaratsioonid, millised kinnitavad üheselt vajaliku tegevuse olemasolu äriühingul. Ehk tegevuse kontrolli alustamiseks puudus alus. See on omaette küsimus, miks üldse hakati ätiühingut kontrollima. 8.3 Äriühingu esindajad, kes ei valda eesti keelt esitasid ammendavad vastused MTA küsimustele. Seega äriühing reageeris MTA nõudele ning esitas veelgi piisavat infot ettevõtluse toimumise kohta. Selle asemel, et pöörata äriühingu tähelepanu täiendava teabe esitamise vajadusele, tegi MTA äriühingu tegevust takistava otsuse, millega kaasnes äriühingule märkimisväärne kahju. 8.4 Maksustatava käibe puudumine märtsis 2021 ei saanud olla kustutamise alus. 8.5 Kinnitamaks tegevuse jätkumist esitab kaebaja SIA Topp Trade arve 0008/2021, mis kinnitab tegevuse jätku.
2(6)
8.6 On iseenesest mõistetav, et pandeemia tingimustes ei pruugi äriühingu tegevuse maht olla võrdlemisi suur, mis ei põhjenda kuidagi otsitud ajendil pahatahtlikku registrist kustutamist. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. 9.1 Kaebaja esitas viimati ekspordideklaratsiooni 23.12.2019 ega ole esitanud 2020 ega 2021. a majandusaasta aruannet. Seetõttu on põhjendatud MTA 31.03.2021 korraldusega kaebaja Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrolli alustamine. Korralduses küsiti kaebajalt, mis asub ettevõtte äriregistrisse kantud aadressil Tuukri tn 54, Tallinn. MTA 22.02.2022 menetlusdokumendi lisadest nähtub, et kaebaja ei asu aadressil Tuukri tn 54, mis tähendab, et kaebaja äriregistrisse kantud asukoht ei vasta tegelikkusele. 9.2 Riigikohtu praktikast tulenevalt lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus eelkõige maksukohustuslasel ning kuigi maksuhalduril on KMS § 22 lg 31 teisest lausest tulenevalt õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendite esitamist või koguda neid omal algatusel, on maksuhalduri uurimispõhimõte ettevõtlusega tegelemise kontrolli puhul piiratum kui maksumenetluses. 9.3 Vaidlustatud otsusele eelnevalt edastati kaebajale korraldus, kus on selgelt menetluse alustamist põhjendusena põhjendatud kahtlust ning kaebajale anti võimalus esitada dokumendid ja anda teavet. Korralduses on selgitatud, millist teavet ja millisel eesmärgil kaebajalt nõutakse ning tehtud hoiatus selle kohta, millise sisuga haldusakti kavatseb maksuhaldur anda juhul, kui ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ja teavet ei esitata. Tegemist on kehtiva korraldusega, mille täitmine on adressaadile kohustuslik. Vastava korraldusega on maksuhaldur andnud kaebajale võimaluse olla ära kuulatud ja selgitada ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja pidi täitma ka oma kaasaaitamiskohustust. 9.4 Kaebaja ei ole esitanud ammendavaid vastuseid MTA küsimustele ja infot ettevõtluse toimumise kohta. Üksnes kaebaja poolt maksuhaldurile 26.04.2021 saadetud kirjalikud selgitused ei saa vastustaja hinnangul olla piisavaks tõendiks ettevõtlusega tegelemise kohta, kui puuduvad selliseid väiteid kinnitavad dokumendid. 9.5 Kaebaja ei ole maksustatavat käivet ega sisendkäibemaksu deklareerinud alates märtsist 2021. Lisaks ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ühtegi asjakohast dokumenti. On ilmselge, et kui kaebaja jätab kõik maksuhalduri poolt küsitud dokumendid ettevõtluse kontrolli raames ilma ühegi põhjenduseta esitamata, ei saa ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksuhaldurile üle minna. Seda enam olukorras, kus kaebaja ei olnud äriregistrisse kantud aadressil maksuhaldurile kättesaadav. 9.6 Maksuhaldur ei pidanud peale kaebaja poolt kirjalike selgituste esitamist küsima kaebajalt täiendavalt veelkord dokumente. Kaebaja pidi täitma oma kaasaaitamiskohustust selliselt, et tema ettevõtlusega tegelemine oleks tuvastatav. 31.03.2021 korraldus oli piisavalt põhjalik, et kaebaja pidi aru saama, et üksnes kaebaja seletused ei ole piisavad kaebaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise seisuga, siis ei ole asjakohane kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud arve 21.06.2021. 9.7 Kaebaja registrist kustutamine ei saa pikemas perspektiivis tema huve kahjustada, sest talle on seadusega tagatud õigus taotleda enda käibemaksukohustuslasena uuesti registreerimist juhul, kui ta tõepoolest ettevõtlusega tegeleb. Kaebajal on võimalik taastada enda käibemaksukohustuslase staatus pärast seda, kui ta tõendab maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise Eestis.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(6)
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kaebaja üksnes kordab kaebuses seisukohti, mille ta esitas juba 19.07.2021 vaides, ning millele on 29.09.2021 vaideotsuses juba põhjalikult vastatud, ei korda kohus vaideotsuses toodut üle, kuivõrd nõustub vaideotsuses tooduga ( HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
11.Vaidlustatava otsuse õiguslikuks aluseks on KMS § 22 lg 31, mis näeb ette, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
12.Sätte tähenduses on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. MKS § 59 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus valida, milliseid menetlustoiminguid on vajalik läbi viia ja milliseid tõendeid koguda. KMS ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ja seega on maksuhalduril tõendite nõudmisel ning nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum.
13.Vaidlustatud otsusele eelnes MTA 31.03.2021 korraldus nr 3/055355-1, kus maksuhaldur selgitas kaebajale menetluse alustamise põhjendatud kahtlust ning andis kaebajale korralduse dokumentide esitamiseks ja selgituste andmiseks. Korralduses on kaebajale selgitatud, millist teavet ja millisel eesmärgil kaebajalt nõutakse. Korralduses on üheselt märgitud, et ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada, kas kaebaja tegeleb KMS mõistes ettevõtlusega. Samuti on MTA teinud hoiatuse selle kohta, millise sisuga haldusakti kavatseb maksuhaldur anda juhul, kui ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ei esitata. Korraldus oli kaebajale täitmiseks kohustuslik ning ta pidi aru saama, et kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua registrist kustutamise. Samuti ei saa kaebaja praeguses asjas enam tugineda väitele, et ettevõtlusega tegelemise kontrolli alustamine on õigusvastane, kuivõrd kontrolli alustati juba 31.03.2021 korraldusega, mida kaebaja ei vaidlustanud.
14.Lisaks õigusele olla ära kuulatud pidi kaebaja korraldust täites täitma ka oma kaasaaitamiskohustust. Riigikohus on selgitanud, et maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 7. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-15, p-d 19 ja 21). Kaasaaitamiskohustust mitte täites võttis kaebaja endale riski, et vastustaja leiab seni kogutud andmete alusel, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. See risk ongi realiseerunud.
15.Kaebajale esitati korraldus dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks olukorras, kus maksuhalduril oli tekkinud kahtlus kaebaja Eestis ettevõtlusega tegutsemise osas. MTA on oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja esitas ekspordideklaratsiooni viimati 23.12.2019 ega ole esitanud 2020 ega 2021. a majandusaasta aruandeid. MTA selgituste kohaselt olidki nimetatud asjaolud koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei olnud sisendkäibemaksu deklareerinud alates märtsist 2021 kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrolli alustamise põhjusteks.
16.Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et KMS § 22 lg 31 sõnastusest ja seletuskirjas kajasatust nähtub, et ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus on maksukohustuslasel, ehk võrrelduna maksumenetlusega on siin tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega (p 15). Maksukohustuslase registrist kustutamine KMS § 22 lg 31 alusel on kaalutlusotsus. Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega 4(6)
teabe esitamisel ja toimingute tegemisel. Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kaasaaitamiskohustus (p 19).
17.Puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas maksuhaldurile küll selgitused, kuid ei esitanud ühtegi ettevõtlusega tegelemist tõendavat dokumenti. Vastavaid dokumente ei esitanud kaebaja ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses. Vaidele lisatud ja kaebajale Läti äriühingu poolt tasumiseks väljastatud arve 21.06.2021 ei ole piisav kaebaja ettevõtlusega tegutsemise tõendamiseks, kuivõrd arve ei tõenda, et kaebaja on arve tasunud ning kaupade müük toimus ka tegelikkuses. Teiseks ei kinnita arve kaebaja ettevõtlusega tegelemist 01.01.2021-15.04.2021. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ning esitas vaidemenetluses kontrollitud perioodiga mitte hõlmatud perioodi kohta arve näitab, et kaebajal ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid puudusid.
18.Kaebajal on iseenesest õigus selles, et ettevõtluse puudumist ei tõenda mitte infovahetuse kvaliteet, vaid ettevõtluse puudumine. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et ettevõtluse olemasolu või puudumist saabki hinnata maksukohustuslase poolt edastatud andmete ja dokumentide alusel. Olukorras, kus äriühing esitab paljasõnalise selgituse ettevõtluse toimumise kohta, kuid ei lisa oma väiteid tõendavaid dokumente ongi tegemist olukorraga, kus ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud.
19.Riigikohus on oma 07.05.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-17-15 p-s 19 selgitanud, et maksuhaldurile korraldustes nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks alati piisav. Kui esmakordne andmete tähtajaks esitamata jätmine kujutaks alati piisavat alust käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri kustutamiseks, siis muutuks registrist kustutamine automatiseeritud tegevuseks ega võimaldaks piisaval määral arvestada kõigi ettevõtlusega tegelemist iseloomustavate asjaoludega. Registrist kustutamine võib sellisel juhul osutuda ebaproportsionaalseks. Käibemaksukohustuslase registrist kustutamine mõjutab oluliselt äriühingu majandustegevust ja võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Nimetatud seisukohast tulenevalt on maksuhalduril äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamse otsustamisel kaalutlusruum. Kohus leiab aga, et arvestades kontrolli alustamise ajendiks olevate ekspordideklaratsioonide puudumist ning majandusaasta aruannete esitamata jätmist koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ühtegi ettevõtlusega tegelemist tõendavat dokumenti, sh ei olnud kaebaja kättesaadav oma registrisse kantud aadressil, oli maksuhaldur õigustatud tegema käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse juba peale seda, kui kaebaja ei esitanud tähtajaks nõutud dokumente. Otsuse õigsust kinnitab veelkord asjaolu, et kaebaja ei esitanud dokumente ka vaidemenetluses. Kaebaja pidi 31.03.2021 korralduse põhjal üheselt aru saama vajadusest esitada oma väiteid tõendavad dokumendid. Kaebaja seda aga ei teinud.
20.Nõuet kanda KMKR-i üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud ning vastavalt kustutada registrist äriühingud, kes ettevõtlusega ei tegele, õigustab oluline avalik huvi maksualaste kuritarvituste vastu võitlemisel. Seega ei saa meedet pidada ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi piiravaks. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole kaebaja kustutamine KMKR-st praegusel juhul ebaproportsionaalne. Kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti registreerimist ettevõtlusega tegelemise tõendamise korral.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
5(6)
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.