Xi kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni 06.04.2022 otsuse nr 5.-1.2/240-2 tühistamiseks ja PõhjaTallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 16.03.2022 avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Lisette Caroline Anton
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.08.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) pöördus 14.03.2022 Põhja-Tallinna Valitsuse (vastustaja) poole sotsiaalhoolekandelise abi taotlusega märkides, et tema praeguse eluruumi xxxxxxx omanik, kaebaja ema, on teinud kinnisomandi kinkelepingu teise isiku kasuks ning uus korteriomanik plaanib ise korterisse elama asuda.
1(4)
2.Vastustaja vaatas kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise avalduse läbi 30.03.2022 toimunud Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjonis ning võttes arvesse PõhjaTallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna koostatud hinnangut kaebaja sotsiaalmajandusliku olukorra kohta otsustati 06.04.2022 otsusega nr 5.-1.2/240-2 jätta kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avaldus rahuldamata.
3.Otsuses on põhjendatud, et kaebaja on osalise töövõimega isik, kes elab emale kuuluvas korteris. Korteriomanik elab mujal. Sotsiaalhoole osakonna hinnangul kaebaja praegune eluase on tema madalat sissetulekut arvestades sobilik lahendus ning kaebajat ei ohusta hetkel eluruumist ilmajäämine. Vajadusel on kaebajal võimalik esitada taotlus Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse sotsiaalmajutuskeskusele voodikoha saamiseks. Vastustaja selgitas kaebajale, et arvestades, et tal ei ole vaimset ega füüsilist puuet, kõrget vanust ega muid takistusi toimetulekuks, ei kuulu ta nende isikute hulka, kes omavad õigust taotleda arvele võtmist Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimiseks Tallinna Linnavolikogu 7.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ (eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord) alusel.
4.Kaebaja saatis 07.04.2022 Tallinna Halduskohtule e-kirja, milles märkis, et ta soovib vaidlustada eluasemekomisjoni otsust. E-kirjale oli lisatud Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni 06.04.2022 otsus nr 5.-1.2/240-2, millega jäeti kaebaja avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks rahuldamata. Nimetatu jäigi ainsaks kaebaja poolt kohtule edastatud pöördumiseks. Oma seisukohti kaebaja ei põhjendanud, ehkki kohus palus kaebajal korduvalt seda teha. Kaebaja esitas vaid menetlusabi taotluse, mille kohus 2.05.2022 määrusega rahuldas.
5.Kohus võttis 2.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Kaebaja ei põhjendanud oma seisukohti ka kohtumenetluse käigus, ehkki kohus juhtis vajadusele oma seisukohta põhistada veel ka 16.06.2022 määruses. Vastustaja on menetluses kaebusele vastanud ja esitanud vaidlustatud haldusakti aluseks olevad materjalid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
6.Kaebaja on 07.04.2022 e-kirjas avaldanud soovi vaidlustada Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni 06.04.2022 otsust. Seisukohta, mis kaebaja leiab, et otsus on õigusvastane, kaebaja avaldanud ei ole. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.
8.Kaebaja pöördus vastustaja poole 14.03.2022 sotsiaalhoolekandelise abi taotlusega märkides, et tema praeguse eluruumi, xxxxxxxx omanik, kaebaja ema, on teinud kinnisomandi kinkelepingu teise isiku kasuks ning uus korteriomanik plaanib ise korterisse elama asuda.
9.Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond hindas kaebaja olukorda ning leidis, et kaebajat ei ohusta eluruumist ilmajäämine. Seisuga 07.06.2022 kuulub korter aadressil xxxxxx jätkuvalt kaebaja emale.
10.Kaebaja avaldus vaadati läbi 30.03.2022 toimunud Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjonis ning võttes arvesse Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna koostatud hinnangut kaebaja sotsiaalmajandusliku olukorra kohta, otsustati jätta avaldus rahuldamata. Kaebajat teavitati komisjoni otsusest 06.04.2022.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2(4)
12.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada mh vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
13.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale ja oma perekonnale eluruumi tagama. Samas tuleb arvestada, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 järgi on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. SÜS § 11 p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seega on eluruumi hankimise (ostmise/üürimise) kohustus esmajärjekorras kaebajal endal. Alles siis, kui isikul ei ole võimalik endale eluruumi hankida ja tal esineb tuvastatav abivajadus, tekib tal nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu.
14.Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni 30.03.2022 protokollilisest otsusest (vastustaja vastuse lisa 6) nähtub, et komisjon arutas kaebaja avaldust ning otsustas, võttes aluseks Põhja Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna koostatud arvamuse (vastustaja vastuse lisa 5), et kaebaja avaldus ei kuulu rahuldamisele. Otsustes on leitud, et hinnatud on kaebaja toimetulekut ning andmebaasides leiduvaid andmeid, mille kohaselt on kaebaja osalise töövõimega ning tal on eluase, mille eest ta tasub vaid kommunaalkulusid. Vastustaja leidis, et nimetatu on kaebaja sissetulekut arvestades hea võimalus. Avaldus jäeti rahuldamata peaasjalikult põhjusel, et kaebajat ei ohusta eluasemest ilmajäämine. Välja on toodud, et kaebaja on küll töötanud, kuid tema töösuhted on olnud väga lühiajalised. Samuti on kaebaja töökohti tihti vahetanud. Kaebaja küll väitis menetluses, et tema ema kavatseb tema elukohaks oleva eluruumi võõrandada või kinkida, kuid nimetatud väidet kaebaja menetluses ei tõendanud.
15.Kohus leiab, et haldusmenetluses on põhjalikult hinnatud kaebaja abivajadust ja toimetulekut ning on leitud, et kaebaja praegune eluase on tema madalat sissetulekut arvestades tema jaoks sobiv eluase. Menetluses ei tuvastatud, et kaebajat ohustab eluruumist ilmajäämine. Haldusmenetluses tuvastatud asjaolud on kohtu hinnangul piisavad selleks, et teha kaebaja suhtes eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmisest keelduv otsus. Kaebaja ei tõendanud ei haldusmenetluses ega kohtumenetluses, et ta vajab eluruumi tagamist. SHS § 41 lg 1 tähenduses on eluruumi tagamise eesmärgiks eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes on võimeline iseseisvalt igapäevategevustega toime tulema, kuid tulenevalt sotsiaalsetest asjaoludest ei ole materiaalselt võimeline eluruumi üürima või ostma. Isikute ring, kes omavad õigust taotleda Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimiseks on sätestatud eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punktis 3, milliste ringi kaebaja ei kuulu. Kaebajal ei ole vaimset ega füüsilist puuet, kõrget vanust ega muid takistusi toimetulekuks. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja ei kuulu nende isikute hulka, kes omavad õigust taotleda enda arvele võtmist Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimiseks ning on vaidlustatud otsusega põhjendatult keeldunud kaebaja arvelevõtmisest eluruumi üürimist taotleva
3(4)
isikuna. Kaebaja ei ole tõendanud, et teda ohustaks tema praegusest eluruumist ilma jäämine. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.
16.Kuivõrd kohus leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. Menetluskulud
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.