Aktsiaselts Eesti Gaas hagi Osaühing TALLINNGAAS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing TALLINNGAAS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Eesti Gaas (registrikood 10178905), lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Osaühing TALLINNGAAS (registrikood 10941324), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus muutmata
2.Jätta Osaühing TALLINNGAAS määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
Aktsiaselts Eesti Gaas (hageja) esitas 05.06.2014 hagi Osaühing TALLINNGAAS (kostja) vastu võlgnevuse 7 728,22 eurot väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.10.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 12.10.2016 otsusega jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata ja Riigikohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja palus maakohtu menetluses tekkinud kuludena hagejalt välja mõista 12 337 eurot (käibemaksuta) (II kd tl 150). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et osaliselt ei olnud põhjendatud kostja ja tema esindaja vahelisest suhtlusest tekkinud kulud: 1,4 tundi 01.10.2014 ja 2,6 tundi 02.10.2014. Samuti ei olnud põhjendatud ja vajalikud kantseleikulud (II kd tl 172). Eelnevale lisaks märkis hageja, et põhjendatud ja vajalike menetluskulude hindamisel tuleb silmas pidada ka hagihinda.
4.Ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 3 038 eurot (käibemaksuta) (III kd tl 28, 37). Hageja ei esitanud kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude suurusele vastuväiteid.
5.Riigikohtus tsiviilasja menetlemisel tekkinud kuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2 808 eurot (käibemaksuta) (III kd tl 94-96). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et kassatsioonimenetlusega ei olnud seotud järgmised õigusabi osutaja kulud: 0,6 tundi e-kirja koostamiseks 02.11.2015, 0,7 tundi telefonivestluseks kliendiga 10.11.2015 ja ajakulu kompromissettepanekuga tutvumiseks 12.11.2015. Samuti ei olnud osaliselt põhjendatud õigusabi osutaja kulud seoses kassatsioonkaebuse analüüsimisega ja vastuse koostamisega (III kd tl 105). Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 12 504 eurot ning viivise kuni menetluskulude hüvitamiseni. Maakohtus kantud menetluskuludest oli põhjendatud 7 884 eurot, ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 2 376 eurot ja kassatsioonimenetluse kuludest 2 244 eurot. Kohtu hinnangul oli menetluskulude nimekirjades näidatud ajakulu kostja esindaja kvalifikatsiooni ning praegust vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud. Toimingute mahtu ja sisu ning nende raames tehtavat tööd arvestades tuli mitmete toimingute tegemiseks kulunud aega vähendada. Põhjendamatud olid kantseleikulud, mistõttu jättis kohus need teiselt poolelt täies ulatuses välja mõistmata (RKTKm 3-2-1-102-11, p 14). Samas oli kohtupraktikat silmas pidades õigustatud kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei ole menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seotud vastaspoole vastuväidetega ning otsustab teiselt poolelt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu suuruse iseseisvalt. Samas ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul üldjuhul olla suurem kui tsiviilasja hind (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei
kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13, p 16).
Määruskaebus
7.Kostja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja hüvitist taotletust 5 592 euro võrra vähem ja mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja 5 592 eurot. Maakohus ei põhjendanud, miks pidas vajalikuks õigusabi just tabeli veergudes näidatud mahus. Kuivõrd kohus luges osutatud õigusabist esimeses kohtuastmes põhjendatuks ja vajalikuks taotletust 36% vähem, teises kohtuastmes ligikaudu 22% vähem ja kolmandas kohtuastmes umbes 20% vähem, olid põhjendused eriti olulised. Maakohtul tulnuks arvestada asjaoluga, et praegune vaidlus oli tavapärasest keerukam, mida kinnitab asjaolu, et Riigikohus võttis kassatsioonkaebuse menetlusse ja lahendas selle Riigikohtu kolleegiumi kogu koosseisuga. Samuti sellega, et kuigi hageja esitatud nõue oli küllaltki väike, on otsuse mõju oluliselt suurem, ulatudes miljonite eurodeni. Eelnevale lisaks jättis maakohus arvestamata, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabi kulud olid väiksemad hageja õigusabi kuludest, kusjuures väiksem oli ka õigusabi osutaja tunnitasu. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei vaielnud vastu kostja apellatsiooniastme menetluskuludele, mistõttu ei olnud vastavas ulatuses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine nõutav. Eelnevale lisaks ei olnud väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude vähendamine kostja suhtes õiglane, sest kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli hageja esindajate tunnitasust oluliselt madalam ning jäi kaugele ka summast, mida Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud. Samuti oli kostjal mikroettevõttena oluliselt raskem menetluses oma õigusi kaitsta, kui oli hagejal. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et osutatud õigusabist ei olnud põhjendatud ja vajalik 46,6 tundi. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et määruses ei ole piisavalt põhjendatud maakohtu hinnangut kostja vajalike menetluskulude osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 3-2-1-43-10, p 19). Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu
ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Kusjuures maakohus on leidnud, et kuigi üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, on praeguses kohtuasjas põhjendatud ja vajalik nõudest suurem menetluskulu. Maakohus ei ole põhjendatud ja vajalike menetluskulude hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses avaldatule, mille kohaselt ei oleks kohus tohtinud apellatsiooniastmes kantud kuludelt mahaarvamisi teha, sest hageja ei vaielnud kuludele vastu, et kohus ei ole menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Kohus hindab poolte menetluskulusid iseseisvalt, arvestades mh vastaspoole seisukohtadega. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kohus mõistab teiselt poolelt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 1 kohaselt võib kohus piirduda juhul, kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad § 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Tänaseks on § 175 lg 4 tunnistatud Riigikohtu lahendiga 3-2-1-153-13 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Seega puudub kohtul juhtudel, kui teine pool menetluskulude suurusele vastu ei vaidle, võimalus lähtuda piirmääradest, mistõttu tuleb kohtul igal juhul iseseisvalt hinnata, kui suured menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Eelnevale lisaks selgitab ringkonnakohus, et seadusandja ei näinud TsMS § 175 lg 1 1 loomisel ette selle igakordset kasutamist menetluskulude väljamõistmise otsustamisel. Seletuskirjast nähtub, et seadusandja soovis, et TsMS § 175 lg-t 11 kohaldatakse pigem erandlikult. Näiteks olukorras, kus kohustatud juriidilisest isikust menetlusosalist esindab kohtumenetluses tema töötajana jurist TsMS-i § 218 lg 2 alusel ning kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kohtu määratud tähtajaks vastaspoole (nt tarbija) kulude nimekirja, sh esindajatasu osas vastuväiteid ei esita, kuigi tal oli võimalik seda teha. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramine on sisult hagita menetlus, on kulude kindlaksmääramisel kohtul uurimisprintsiip. Vastuseks apellatsioonkaebuses avaldatud seisukohale, et hagejalt tuleks kostja kasuks välja mõista suurem menetluskulude hüvitis, sest võrreldes hageja menetluskuludega on kostja menetluskulud väiksemad nii kulunud aja kui tunnitasu osas, märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 3-2-1-43-10, p 17). Kusjuures kohus peab eraldi hindama ka õigusabi osutaja tunnitasu suurust ja õigusabi osutamiseks kulunud aega, mistõttu ei saa kohus määrata, et vastaspool peab hüvitama rohkem õigusabi osutamiseks kulunud tunde, kui on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, sest õigusabi osutaja tunnitasu on ehk turu keskmisest tunnihinnast madalam. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.