3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
1.Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 korraldusega nr 157 üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) (edaspidi: Eesti mereala planeering).
2.Vabariigi Valitsus kehtestas 12.05.2022 korraldusega nr 146 Eesti mereala planeeringu.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 04.06.2022 A.S. kaebus nõudes tühistada Eesti mereala planeering osas, milles määrati siduvalt kindlaks geodeetiline asukoht Saaremaa läänerannikul asuvale tuuleenergeetika arendusalale, mis paikneb Vilsandi rahvuspargist Sõrve sääre tipuni sh Vilsandi saarest 10 km kaugusel. Kaebusega koos esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 146 kehtivuse peatamiseks kuni Saaremaa läänerannikul asuvale tuuleenergeetika arendusalale alternatiivse geodeetilise asukoha hindamise läbiviimise tulemuste selgumiseni Kirde-Eesti rannikualal ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks läbi viima Saaremaa läänerannikul asuva tuuleenergeetika
arendusalale alternatiivse geodeetilise asukoha hindamise menetlust Kirde-Eesti rannikualal kohtu poolt määratud aja jooksul. Lisaks taotles kaebaja enda vabastamist tasumisele kuuluvatest menetluskuludest ning riigi õigusabi kaebaja esindamiseks ja õigusdokumentide koostamiseks kõigis Eesti Vabariigi kohtuastmetes ning Euroopa Kohtus.
4.Vastustaja esitas 15.06.2022 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et EÕK taotlus tuleb rahuldamata jätta ning kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ei ole võimalik esitatud kaebuses tuvastada. Ühtlasi ei saa seda ka planeeringulahenduse kõrgeimat strateegilist tasandit arvesse võttes tekkida, kuna teemaplaneeringus toodud võimalikel tuuleenergeetika arendamiseks sobilikel aladel selguvad reaalsed tuuleparkide rajamiseks sobivad asukohad alles hoonestusloa menetluses. Kuna tegemist on kõige strateegilisema planeeringutasandiga – teemaplaneeringuga, mis määratleb mereala tasakaalustatud ruumilise arengu üldised põhimõtted ja suundumused – ei too see üksikisikutele kaasa otseseid tegevuspiiranguid ega saa põhjustada tervise ja heaolu vähenemist. Kaebaja ei ole oma väidetavaid subjektiivse õiguse riiveid kaebuses põhjendatult sisustanud. Kaebaja on tuginenud väärale eeldusele, et teemaplaneeringus on võimaliku tuuleparkide rajamiseks sobiv ala määratud tema viidatud elukohast 10 km kaugusele (ala asub kaebaja elukohast ca 15 km kaugusel). Kaebaja on oma väidetavad eneseteostus ja sissetuleku võimalused toonud välja kui tulevikuks võib-olla realiseeritavatena, mitte tänasel päeval reaalselt teostatavatena. Kaebaja on tuginenud valele eeldusele nagu oleks vaidlustatud planeeringu näol tegemist planeerimisseaduse (PlanS) § 27 kohase riigi eriplaneeringuga. Tegemist on PlanS § 13 lg 2 kohase teemaplaneeringuga. Kehtiv õigus ei näe ette populaarkaebuse esitamise võimalust teemaplaneeringule, sest tegemist on merealal riiklike huve väljendava dokumendiga, mis ei ole mh maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise aluseks. Vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud teemaplaneeringu kehtimisest kohtumenetluse ajal ei teki kaebajale tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks. Käesoleval hetkel ja enne esimeses kohtuastmes asja lahendamist ei ole vaidlustatud teemaplaneeringu alusel tuuleparkide ehitustegevuse alustamine ja sellega kaebaja väidetavate õiguste pöördumatu kahjustamine reaalne. Reaalselt saab tuuleparkide rajamine võimalikuks pärast hoonestus- ja ehitusloamenetlust, mis hõlmavad endas mh keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Ajaperspektiiviks on neil menetlustel koos keskkonnamõju hindamise ja vajalike uuringute läbiviimisega ca 4-5 aastat. Enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste menetlused viiakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ehk olenemata vaidlustatud teemaplaneeringust. Küll aga sisalduvad hoonestusloa menetluse algatamise korraldustes viited, et teemaplaneeringu tingimustega tuleb arvestada. Seega ei rakenduks esialgse õiguskaitse kohaldamisel need tingimused, sh uurimiskohustused, mille kehtestatud teemaplaneering antud hoonestuslubade menetlemiseks ette annab. Avalikkuse vaates, sh kaebaja enda huve arvestades, oleks seega tuuleparkide rajamisel ühtse raamistiku järgimise tagamine veelgi raskem. Riigi energiajulgeoleku tagamine ja kliimaeesmärkide täitmine ning selleks tuuleenergeetika lahenduste rajamiseks tegevustega alustamine on vastustaja seisukohalt täna käsitletav kaaluka avaliku huvina. Planeerimisele järgnevates protsessides tuuleparkide rajamiseks vajalike uuringute jm protsesside seiskumine seab pikaks ajaks ohtu riigi võetud ennekõike kliima- ja taastuvenergia kohustuste ja eesmärkide täitmise, mis pole riigi ega ka laiemalt elanikkonna huvides. Ühtlasi on teemaplaneeringu ruumilise planeerimise olemuslik sisu luua võimalusi erinevatele arendustele, sh mitte ainult tuuleenergeetika valdkonnas. EÕK kohaldamisel 2(6)
seiskuvad ka muudes valdkondades mõistlikul viisil ja huvigruppidega koostöös kokku lepitud arendustegevused nt vesiviljeluse, kaabelliinide loamenetluste jms osas. Seda ei saa pidada mõistlikuks ega proportsionaalseks, kuna planeering on koostatud valdkondade erinevaid huve tasakaalustades ja kompromisse nii ametkondade kui huvigruppidega otsides kõigis teemaplaneeringus käsitletavates valdkondades.
5.Kaebaja esitas 15.06.2022 täiendava seisukoha. Kaebaja ei nõustu, et Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud teemaplaneering ei ole riigi eriplaneering. Asjaolu, et vastustaja on otsustanud siduvalt Saaremaa läänerannikul asuva tuuleenergeetika arendusala geodeetilise asukoha teemaplaneeringuna, ei tähenda, et tegemist ei ole riigi eriplaneeringu eesmärki täitva planeeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitiste Vabariigi Valitsuse 10.05.2015 määruse nr 102 punkti 4 ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 § 2 lg 19 tähenduses, püstitamiseks vajaliku asukoha määramiseks, mille vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Tegemist on PlanS § 27 lg 1 kohase riigi eriplaneeringuga, mille vaidlustamisele kohaldub PlanS § 54. Seda kinnitab vastustaja enda väide, et planeeringu eesmärgiks on riigi energiajulgeoleku tagamine ja kliimaeesmärkide täitmine ning selleks tuuleenergeetika lahenduste rajamiseks tegevustega alustamine, mida vastustaja käsitleb kaaluka avaliku huvina. Kaebaja poolt näidatud keskkonnahäiringu kohta on piisavalt teaduslikke artikleid, kinnitamaks keskkonnahäiringu olulisust, mida vastustaja planeeringu koostamisel ei ole välja selgitanud. Lisaks eeldab olulise ruumilise mõjuga ehitis alternatiivasukoha valikult, mida antud juhtumil teostatud ei ole. Seega eksisteerib vastustaja avalikust huvist kaalukam avalik huvi ning seetõttu eksisteerib EÕK vajadus kuna ilmselgelt kaasnevad EÕK abinõu kohaldamiseta potentsiaalsed kohtuvaidlused, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine muutuks küsitavaks olukorras, kus kohtuvaidluste ajal väljastatakse hoonestusluba, mida vastustaja ise ei ole välistanud märkides, et nende hoonestusloa taotluste osas, mis on esitatud enne planeerimisseaduse (PlanS) jõustumist s.o 01.07.2015 on võimalik hoonestusluba väljastada ilma täiendavaid keskkonnaalaseid alusuuringuid teostamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused, kuulub kaebus tagastamisele ka sellel alusel.
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on vaidlustanud VV 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringu. Kaebuse kohaselt on kaebus esitatud nii kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Kohus leiab, et kaebajal ei ole kaebeõigust kummalgi alusel. HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt võib isik avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS näebki osade planeeringuliikide puhul ette võimaluse esitada kaebus avalikes huvides (PlanS § 54 riigi eriplaneering, § 94 üldplaneering, § 123 kohaliku omavalitsuse eriplaneering, § 141 detailplaneering). Kõrgema abstraktsuse astmega planeeringute (maakonnaplaneering, üleriigiline planeering) puhul seda võimalust ette nähtud ei ole. Eesti mereala planeering on kehtestatud PlanS § 13 lg 2 alusel üleriigilise planeeringuna. Seega puudub seadusest tulenev alus viidatud planeeringu vaidlustamiseks populaarkaebuse vormis. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist on riigi eriplaneeringu eesmärki täitva planeeringuga. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi (PlanS 3(6)
§ 27 lg 5). Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks (PlanS § 27 lg 10). Üleriigilise planeeringu ülesandeks on üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sh energeetikavõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine (PlanS § 14 lg 2 p 12). Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutusviiside koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada kestlikku meremajandust (vaidlustatud korralduse II osa „Kaalutlused“, p 1). Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärk on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on planeeringu üldistusaste suhteliselt suur: keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik, millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda (sealsamas). Eesti mereala planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. Planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, annab suunised ja seab tingimused. Eesti mereala planeeringu kehtestamine loob võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste puhul. Seega pole Eesti mereala planeeringu eesmärgiks konkreetse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, vaid üldiste suundumuste ja raamistiku loomine. Täpsemad tuuleparkida asukohad ja tuulikute parameetrid selguvad edasise menetluse käigus. Seega pole ka sisulises mõttes tegemist riigi eriplaneeringuga ja kaebajal pole õigust populaarkaebuse esitamiseks.
8.Kaebajal pole ka kaebeõigust enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Hiiu maakonna mereala maakonnaplaneeringu kehtestamise vaidluses (haldusasi 3-16-1472) asus Tallinna Halduskohus 25.11.2016 otsuses seisukohale (p 9), et Hiiumaa elanikel puudus õigus vaidlustada maakonnaplaneeringut oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohus tõi välja, et subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa sedastada, sest maakonnaplaneeringu alusel tuulikuid ei püstitata, seetõttu ei ole teada ka võimalike häiringute olemus ja intensiivsus. Pelgalt visuaalse loodusilme muutmine (arvestades mh, et tuulikud saavad paiknema vähemalt 12 km kaugusel Hiiumaa rannikust) ei kujuta endast piisavat alust sedastamaks õiguse riivet tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KEÜS § 23). Kohus märkis, et õigus tuulikutevabale Hiiumaale ei ole subjektiivne õigus, samuti ei eksisteeri subjektiivset õigust ümbritseva keskkonna muutumatuks jäämisele. Ühtlasi peab subjektiivsete õiguste rikkumist olema võimalik hinnata. See aga eeldab teavet tuulikute tekitatava müra, kõrguse ja paiknemise kohta. Sellist infot aga veel ei ole. Otsuses oli välja toodud, et kohtul puudub alus eeldada, et tuulikute rajamisel ületatakse keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, millise puhul eeldatakse keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele (vt KEÜS § 23 lg 4). Asjakohase info puudumise tõttu ei saanud Hiiumaa elanike subjektiivsete õiguste riivet maakonnaplaneeringuga sedastada ega eeldada. Seetõttu puudus kohtu seisukoha järgi vajadus ka hinnata, kas kaebuse esitanud Hiiumaa elanikel on planeeringualaga oluline puutumus (vt KEÜS § 23 lg 1), nt kas nende elukoht jääb planeeringu mõjualasse. Halduskohtu käsitlusega füüsiliste isikute kaebeõigusest nõustusid ka Tallinna Ringkonnakohus (30.10.2017 otsus, p 11) ja Riigikohus (08.08.2018 otsus, p 15). Hinnang üleriigilisele planeeringule ei saa maakonnaplaneeringuga võrreldes olla erinev, kuna nende olemus on sarnane ‒ tegemist on üldisi põhimõtteid ja suundumusi kehtestavate dokumentidega. Eesti mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuuleparkide asukohad, tuulikute paigutus (mis mh sõltub täpsematest uuringutest ja analüüsidest, mis on ette nähtud planeeringu tingimustena) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Ka Eesti mereala planeeringu materjalide avalikustamisel esitati ettepanekuid, et tuuleenergeetika arendusaladel visualiseeritaks tegevusloa menetluses kavandatavad tuulikud, kuid seda ei peetud võimalikuks, kuna üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute 4(6)
formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Need selguvad alles järgmises etapis, hoonestusloa menetluses. Selles menetluses on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid, analüüsida ja rakendada leevendusmeetmeid ning tuulikuid ka visualiseerida. Seetõttu pole käesoleva menetluse raames kaebajale lähtuvaid võimalikke kahjulikke mõjusid võimalik täpsemalt hinnata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tuuleenergeetika arendusalasid ei kavandataks Saaremaa rannikuvetesse, vaid hoopis Ida-Virumaale. Kohus leiab ka, et ebausutav on kaebaja väidetud mõjutuste jõudmine tema kinnistuni. Vastustaja on 15.06.2022 menetlusdokumendis välja toonud, et lähima tuulepargi arendusala välispiir jääb kaebaja elukohast ca 15 km kaugusele. Arvestades ka seda, et kaebaja elukohaks olev Kusti kinnistu jääb Vilsandi saare keskossa, on ülimalt ebatõenäoline, et kaebaja kunagi tulevikus rajatavaid tuulikuid oma kinnistult üldsegi näeb. Usutav pole ka see, et tuulikute tegevusest lähtuksid mõjutused (nt müra), mis ületaks kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu on kohtu arvates kaebusega kaitstavate õiguste riive ‒ kui seda ka jaatada ‒ väheintensiivne ning kaebuses esitatud asjaolude valguses on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega esineb ka HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud kaebuse tagastamise alus. Kaebaja väited enda õiguste rikkumisest on osaliselt ka hüpoteetilised. Näiteks tuulikute mõju kaebaja eneseteostusele, samuti harrastustegevusele (harrastuskalapüügile) ning võimalikule sissetulekule (kodumajutus, loodusturism, vesiviljelus). Arvestas kaebeõiguse ilmselget puudumist ei pea kohus otstarbekaks asuda kaebaja väidetud subjektiivse õiguse riived täiendavalt uurima. Menetlusabi taotluse lahendamine
9.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kohus tagastab kaebuse, pole piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Seetõttu jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
10.Lisaks on kaebaja taotlenud riigiõigusabi korras esindaja määramist. Kui menetlusabi korras taotletakse advokaadi õigusabi kulude kandmist, kohaldatakse HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti (HKMS § 110 lg 2). Riigi õigusabi taotluse saamisel tuleb kohtul kontrollida selle lubatavust: isiku majandusliku seisundi kõrval tuleb kontrollida, kas esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks (RÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Arvestades seda, et kaebajal puudub kaebeõigus, on kaebajal võimalus oma õigusi kaitsta vähene. Kohus ei pea põhjendatuks riigi õigusabi andmist. Lisaks märgib kohus, et kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja algatanud halduskohtus ka varasemalt menetlusi, mille põhjal võib järeldada, et ta ei ole täiesti kogenematu enda õiguste kaitsmisel. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja omaks juriidilist haridust või kasutaks oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kohtu hinnangul on kaebaja enda esindamiseks ise võimeline. Kaebaja on kaebuses suutnud arusaadavalt väljendada, mis on tema põhieesmärk kohtumenetluses ning esitanud selgelt faktilised asjaolud, mis on kaebuse aluseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5(6)
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
11.Kuna kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, tuleb EÕK taotlus jätta läbi vaatamata, kuna EÕK taotluselt on tasumata riigilõiv. Kohus märgib, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mistõttu ei oleks EÕK taotlust võimalik ka sisulise läbivaatamise järgselt rahuldada. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudub EÕK vajadus. Eesti merealade planeeringu kehtimisest kohtumenetluse ajal ei teki kaebajale tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks. Käesoleval hetkel ja enne esimeses kohtuastmes asja lahendamist ei ole vaidlustatud teemaplaneeringu alusel tuuleparkide ehitustegevuse alustamine ja sellega kaebaja väidetavate õiguste pöördumatu kahjustamine reaalne. Reaalselt saab tuuleparkide rajamine võimalikuks pärast hoonestus- ja ehitusloamenetlust, mis hõlmavad endas mh keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Vastustaja on välja toonud, et ajaperspektiiviks on neil menetlustel koos keskkonnamõju hindamise ja vajalike uuringute läbiviimisega ca 4-5 aastat. Kaebajal on võimalik vaidlustada väljastatavaid hoonestuslubasid, kui need tema õigusi riivavad, ja taotleda samaaegselt esialgse õiguskaitse kohaldamist. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
MÄÄRUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
14.10.2022
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.