Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-21-3028/15
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 14.07.2022
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 5642

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-3028

Haldusasi

X kaebus tühistada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu 18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 osaliselt, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu hindamiskomisjoni 04.11.2021 otsus ja kutsekomisjoni 08.11.2021 otsus ning Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse 30.11.2021 vaideotsus tervikuna ja kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingut kaebaja 03.09.2021 taotlust vara hindaja tase 7 kutsekvalifikatsiooni taastõendamiseks uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Vastustaja – Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt.

2.Tühistada kutsekomisjoni 08.11.2021 otsus ning Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse 30.11.2021 vaideotsus tervikuna ja kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingut X 03.09.2021 taotlust vara hindaja tase 7 kutsekvalifikatsiooni taastõendamiseks uuesti läbi vaatama.

3.Jätta rahuldamata kaebus nõudes tühistada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu hindamiskomisjoni 04.11.2021 otsus ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu 18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 osaliselt.

4.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

10.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hindamiskomisjoni esimees J. Kiik ei olnud hindamisel sõltumatu. See võis mõjutada hindamise tulemust. Taandumiseks puudub alus üksnes siis, kui isikut ei ole võimalik asendada. Arvestades, et hindamiskomisjonis on veel 5 inimest, oli asendamine võimalik. Kaebaja õigust erapooletule ja sõltumatule hindamisele riivas asjaolu, et J. Kiik töötab kinnisvarabüroos, mis on teinud kohtuvaidluses konkureeriva eksperthinnangu Poordi tn 5, Tallinn asuvale kinnisvaraarendusele. Kaebaja sai sellest teada 05.11.2021. Kaebaja kasutas eksperthinnangus Poordi tn 5 turuväärtuse määramiseks võrdlusmeetodit. Hindamiskomisjoni ja eelkõige selle liikme J. Kiik üks põhilisi etteheiteid nimetatud tööle oli meetodi valik. Kuna vestluse protokollis puuduvad sisulised põhjendused, siis ei tea kaebaja täpselt, miks meetodi eest üksnes 20 punkti anti. Kaebaja eeldab vestluse pinnalt, et meetod ei olnud hindajate jaoks sobilik. 2) Asjakohane ei ole vaideotsuses sisalduv etteheide, et kaebaja oleks pidanud huvide konflikti olemasolule tähelepanu pöörama juba enne vestluse toimumist või oleks pidanud valima sellise eksperthinnangu, millega ei oleks ükski hindamiskomisjoni liige mingil moel seotud. Sõltumatuse ja erapooletuse tagamine on kutse andja mitte taotleja ülesanne. Taotluse esitamise hetkel ei olnud Colliers International Advisors OÜ konkureerivat eksperthinnangut veel koostanudki. On põhjendamatu nõuda või eeldada, et taotleja esitaks hindamisele üksnes selliseid eksperthinnanguid, mille puhul on juba eos välistatud huvide konflikt. Eluliselt ebausutav ning tõendamata on vastustaja väide, nagu poleks J. Kiik olnud enda kolleegide poolt antud eksperthinnangust Poordi tn 5 kinnistu osas teadlik enne kutsevestlust, kuid kaebaja seejuures oleks pidanud olema. Harju Maakohtu otsuse nr 2-19-18826 p-st 133 nähtub, et kuna juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseb oma töötajate kaudu, siis paratamatult informatsioon ja teave levib tööandja ning töötajate (kolleegide) vahel, mis omakorda võib mõjutada nii töötajate kui ka tööandja erapooletust kinnisvara eksperthinnangute tegemisel. EVS 875-4:2015 hindamise standardist tuleneb ka nõue vältida huvide konflikti ning seda nii isiklikul kui ühingu tasandil. Seetõttu oli J. Kiik huvide konflikti olukorras, kui ta hindas kaebaja tehtud eksperthinnangut, millele teostas konkureeriva hinnangu tema tööandja. Fakt, et seda ei koostanud J. Kiik ise, ei oma määravat tähtsust. Kaebaja hinnangul on ühtlasi toime pandud korruptsioonivastases seaduse §-s 19 nimetatud väärtegu. 3) Vaides hindamiskomisjoni otsusele on selgelt kaebaja esitanud väite, et J. Kiik tegutses huvide konfliktis ja ei saanud olla kuidagi erapooletu. Vaides kutsekomisjoni otsusele on kaebaja sama asja üle korranud. Kaebajale, kellel puuduvad õigusteadmised, ei saa ette heita seda, et ta on kasutanud vaidlustusmenetluses vastuväidete esitamisel üht või teist terminit, mis väljendavad sisult sama argumenti – J. Kiik ei olnud sõltumatu ning oli erapoolik. Haldusmenetlus peab ka näima ausana. Komisjoni liige, kelle erapooletuses ja sõltumatuses võis tekkida kahtlus, oleks pidanud ennast kahtluse kõrvaldamiseks taandama (TrtHKo 3-15-1568, p 18). 4) Hindamiskomisjoni otsus ei ole eelhaldusakt ega kutsekomisjonile siduv nagu leidis vastustaja vaideotsuses. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-20-231 selgitanud, et kutsekomisjon on ka ilma hindamiskomisjoni otsuse peale kaebust (vaiet) saamata kohustatud KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud pädevuse teostamisel kontrollima omal algatusel hindamiskomisjoni otsust sisuliselt. Vastustaja juhatus liitis kaks eraldiseisvat vaiet üheks, kuid hindamiskomisjoni tegevusele esitatud kaebuste lahendamise pädevus on üksnes kutsekomisjonil (KutS § 18 lg 2 p 7). Samuti kahtleb kaebaja vastustaja juhatuse pädevuses lahendada vaideid kutsekomisjoni tegevusele. Vaideorgan peaks olema kutsekomisjon ise. Kohustusliku kohtueelse menetluse

kord ei mõjuta praegu seda, kes haldusorgani siseselt on pädev vaiet lahendama. See, et KutS ja Kutse andmise kord kinnisvara nooremhindaja, kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutsele (edaspidi: KAK) räägivad kutsekomisjonile kaebuse esitamisest, ei muuda fakti, et tegelikult on silmas peetud vaide lahendamist. 5) KutS § 19 lg 3 sätestab, et hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Hindamiskomisjonis oli küll 6 liiget, kuid vestluse tulemusena andis hinnangu üksnes kaks hindajat. Hindamisstandardi osa 2.3, mis sätestab hindamise üksnes kahe hindamiskomisjoni liikme poolt (ja selle alusel teostatud hindamine kaebaja suhtes), on vastuolus eesmärgiga tagada hindamise objektiivsus vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni poolt ega vasta KutS nõutele. Kuigi vestlusel võis osaleda terve hindamiskomisjoni koosseis, ei muuda see fakti, et hinnang vestluse tulemusele on fikseeritud üksnes kahe hindaja poolt. Hindamiskomisjoni protokollilisest otsusest ning hindamisstandardi p-i 2.3 „Tulemused“ selgitavast osast nähtub, et üksikküsimuste osas andis vastuse eest punkte kaks liiget, kelle antud punktide põhjal leiti aritmeetiline keskmine punktisumma iga küsimuse vastuse osas. Järelikult kujuneb punktisumma puhtalt matemaatiliste arvutuste tulemusel, mitte kuue komisjoniliikme konsensuse alusel. Seetõttu on iga komisjoni liikme arvamusel ja punktisummal ning komisjoni liikmete arvul üksikküsimuse hindamisel ka seda suurem mõju. 6) Kaebaja ei nõustu, nagu poleks hindamis- ja kutsekomisjoni otsuste puhul tegu kaalutlusotsustega. Vastustaja ise on pikalt selgitanud, miks pole võimalik ette näha selgeid punkte eksperthinnangu ning vestlustulemuste hindamisel, kuna ainuüht õiget vastust ei saa olla. Kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel jääb alati hindajale teatud hindamisruum. Niisiis pidi vastustaja vähemalt kutsekomisjoni otsuses märkima kaalutlused, millest vastustaja haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja sai hindamiskomisjoniga toimunud kutsealase vestluse tulemusena kokku 66,5 punkti, kuid tase 7 kutse taastõendamiseks oli vaja saada vähemalt 70 punkti. Kutsekomisjon on enda otsuses tuginenud hindamiskomisjoni vestluse tulemusele täiendavaid põhjendusi esitamata. 7) Poordi tn 5 hindamiseks parim meetod on võrdlusmeetod. Muuhulgas viitab ka Eesti hindamisstandard EVS 875-8 p 4.3.3 b) ja EVS 875-1 p 9.4.5 märkus residuaalmeetodi kasutamisele nn viimases järjekorras. EVS 875-8 p-i 4.3.3 b) kohaselt kasutatakse turuväärtuse hindamisel kulumeetodit (residuaalmeetodi üheks osaks on kulumeetodil ehituskulude hindamine) ainult siis, kui võrdlusmeetod ja tulumeetod ei ole rakendatavad. Poordi tn 5 objekti puhul oli võrdlusmeetod selgelt rakendatav. Vastavalt standardi EVS 875-1 p-i 9.4.5. märkusele tuleb äärmise ettevaatlikkusega suhtuda residuaalmeetodi rakendamisse turuväärtuse hindamisel, kuivõrd meetod tugineb suures osas eeldustele nii vara enda kui ka turu puhul ja lõpptulemus on üldjuhul väga tundlik üksikute sisendite muutustele. Kui vähemalt üks sisendandmetest ei tulene turult või hindaja mingis sisendis kahtleb, tuleks residuaalmeetod välistada, kuna tulemus ehk turuväärtus võib olla sellest konkreetsest sisendist mõjutatud olulisel määral. Residuaalmeetodi üks sisend on ka ajaline mõõde (nt projekteerimise, ehitusperioodi, müügiperioodi jne kestus). Poordi tn 5 kinnistu hinnatav vara oli konserveeritud juba aastal 2016, mille hindamine toimus 2018. a sügisel. Seda olukorras, kus menetluses oli uus ehitusluba ja omaniku-arendaja vahel algasid erimeelsused 2018. kevadel. Seega võis eeldada, et arendusprotsess võib suure tõenäosusega viibida. 8) Hindajate erapoolikut suhtumist tõendab silmatorkavalt madal hinne meetodi valikule (20 p) ning protokollis töö veana märgitud ja vestluse käigus antud arvamus, et kõnealuse vara ainuvõimalik hindamismeetod on residuaalmeetod. Seejuures on vara hindaja meetodi valikul hindamisstandardi piires vaba ja meetodi valikut veaks lugeda ei ole korrektne. 9) Jätkuvalt on täielikult põhjendamata, miks on hindamiskomisjon andnud vestluse tulemusena igale küsimusele selliseid punkte nagu anti ning miks anti Poordi tn 5 eksperthinnangule üksnes 40 punkti. Hindajate lakooniline seisukoht ei täida

põhjendamiskohustust. Hindamiskomisjoni välised eksperdid on vältinud üksikutele teemadele hinnangu andmist, kirjeldades üksnes hindamiskomisjoni poolt esitatud küsimusi ja nende asjakohasust ning selle põhjal järeldanud, et hindamiskomisjon tegi õige otsuse. Vaidemenetluse käigus võetud I. Rebase ja R. Halapuu ekspertarvamus on koostatud peale kaalutlusotsuse tegemist ja sellega ei saa üldse õiguspäraselt põhjendada haldusorgani kaalutlusotsust. Tegemist on hindamis- ja kutsekomisjoni mitte kuuluvate isikutega, kes ei saa anda hinnanguid kaebaja vastavusele kutse- ja/või hindamisstandardile. Kui taotleja oleks saanud vestluse tulemusel küsimuse nr 5 hindena 20 p asemel 50 punkti ja ka Poordi tn 5 eksperthinnangu eest 50 punkti 40 punkti asemel, oleks koondhindeks juba 71,5 punkti ja eksam tuleks lugeda sooritatuks. Hindamisstandardis puuduvad sealjuures igasugused juhised, mis indikaatorite järgi peaks vestlusele omistama 0 punkti, 20 punkti, 50 punkti jne. See paneb hindamiskomisjonile erilise koormuse põhjendamiskohustuse täitmisele. 10) Sellise eksamitulemuse puhul, kus iga üksiku eksami küsimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti, on kohtuliku kontrolli raames võimalik hinnata seda, kas hindamisotsus on põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Järelikult on kohtul pädevus hindamis- ja kutsekomisjoni ning vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat uuesti hindama kaebaja taotlust. 11) Vastustaja kutsekomisjoni 04.05.2022 otsusega kinnitati uus hindamisstandard, millega on eelduslikult osutunud kehtetuks vaidlustatud hindamisstandard, kuid kohustamiskaebuse rahuldamisel ja taotluse uuel läbivaatamisel peaks vastustaja lähtuma kehtivast hindamisstandardist, mistõttu on kaebajal õigustatud huvi kehtiva hindamisstandardi vastava punkti kehtetuks tunnistamiseks. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks tühistada 18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi vaidlustatud punkte, kuna hindamisstandard on tänaseks kehtetu, siis on kaebaja nõus muutma tühistamisnõude tuvastamisnõudeks (HKMS § 152 lg 2). Käesoleval juhul aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajal oma õigusi tulevikus ja ka käesolevas menetluses kaitsta, kuivõrd sellest sõltub vähemalt osaliselt vaidlustatud kutsekomisjoni otsuse õiguspärasus.

kaebuses ei ole esitatud selgesõnalist väidet J. Kiige erapoolikuse kohta, vastavat väidet sisustavaid asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid. Hindamisega tegeleb vastavat kutsetunnistust omav füüsiline isik, mitte tema tööandja. J. Kiik ise ei ole sama vara hinnanud. Kuna hindamiskomisjoni koosseis oli kaebajale teada ja ta ise esitas ühe eksperthinnanguna eksperthinnangu Poordi tn 5, Tallinn kohta, siis võib järeldada, et kaebaja ei näinud selles võimalikku huvide konflikti J. Kiigega. Kaebaja on ise valinud enda poolt koostatud eksperthinnangute hulgast sellise hinnangu, mis on mõeldud esitamiseks kohtule. Sellises olukorras on kohatu kaebaja etteheide, et J. Kiik töötab kinnisvarabüroos, mis on teinud kohtuvaidluses konkureeriva eksperthinnangu samale objektile. Vastustaja ei saa lubada tekkida praktikal, kus kutse taastõendajad esitavad enda tööde hulgast näidistöödena sellised eksperthinnangud, mis võimaldaksid neil mõjutada hindamiskomisjoni koosseisu valikut. Kohtule esitamiseks mõeldud eksperthinnangu puhul võiks eeldada, et sama vara on kohtumenetluse teise poole tellimusel hinnanud või hindab lähiajal ka mõni teine kutseline hindaja, kes töötab mõne hindamiskomisjoni liikmega samas kinnisvarabüroos. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai Colliers International Adovsiors OÜ 12.10.2021 väljastatud Poordi tn 5 kinnistu eksperthinnangust teada alles pärast vestlust. Kaebaja oleks pidanud avaldama kahtlused J. Kiige sõltumatuse, võimaliku erapoolikuse ja huvide konflikti kohta hiljemalt kutsealase vestluse alguses. Hilinenuks ja seetõttu lubamatuks tuleb pidada vastavate etteheidete esitamist esmakordselt alles pärast seda, kui hindamiskomisjon tegi otsuse lugeda taastõendaja kutsealane vestlus või suuline eksam mittesooritatuks. 4) EKHÜ on mittetulundusühing, keda juhib ja esindab juhatus. Vaide pidi lahendama juhatus. Isegi kui vaide hindamiskomisjoni otsust puudutavas osas oleks pidanud lahendama kutsekomisjon tulenevalt KutS § 18 lg 2 p 7 (ehkki see norm räägib hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuse mitte vaide lahendamisest), siis ei ole kaebusega taotletav eesmärk saavutatav. Käesolevas asjas ei ole kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Isegi kui kohus leiab, et vaide lahendas vale organ, siis ei too see kaasa kaebuse rahuldamist. 5) Kaebajaga viis kutsealase vestluse läbi hindamiskomisjon kuueliikmelises koosseisus. Hindamiskomisjon vestles kaebajaga kuuel teemal – iga hindamiskomisjoni liige algatas vestluse ühel teemal ja iga vestlusteema tulemust hindasid kaks hindamiskomisjoni liiget. KutS § 19 lg 3 nõuet ei saa tõlgendada selliselt, et iga kutsealase vestluse teemat või igale eksami küsimusele antud vastust peaks hindama vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Hindamisstandardi kohaselt hindab kutsealase vestluse iga küsimust vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget. Koondhinnang igale küsimusele antakse hinnangu andnud hindamiskomisjoni liikmete poolt konsensuse alusel, selle puudumisel otsustab hindamiskomisjon. Kõik küsimused omavad võrdset kaalu. Kutsealase vestluse koondhinne on üksikute küsimuste hinnete aritmeetiline keskmine. See ei ole vastuolus KutS § 19 lg-ga 3. 6) Kuna tegemist ei ole reaalaines sooritatud eksamiga, siis on hindamine alati teataval määral subjektiivne. Hindamiskomisjon ei pea esitama üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, miks ta andis vastusele või näidistööna esitatud eksperthinnangule just sellised hindepunktid nagu ta andis. Hindamiskomisjon on iga küsimuse vastuse, mida ei hinnatud 100 punkti vääriliseks, ja näidistööde osas toonud lühidalt välja põhilised vead ja see on täiesti piisav antud hinnete põhjendamiseks. Hindamist saab vaidlustada üksnes juhul, kui hindamistulemus on ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatava subjektiivse hindamise ulatusest ja hindamistulemus on oluliselt mõjutanud lõppotsustust. Hindamist ei saa vaidlustada väitega, et kaebaja poolt antud vastuseid või näidistööna esitatud eksperthinnangut on ebaõigesti hinnatud ja antud kaebajale põhjendamatult vähe punkte. Olukorras, kus kaebaja ei ole andnud täiesti õiget ja ammendavat vastust, ei pea ega saagi hindamiskomisjoni liikmed põhjendada, miks nad andsid teatud arvu punkte.

7) Poordi tn 5 näidistöös kasutatud hindamismeetod ei olnud ainus puudus, mida hindamiskomisjon puudusena välja tõi. Hindamiskomisjoni 04.11.2021 protokollist nähtuvalt on nimetatud töö vigadena välja toodud: „puudulik turuanalüüs, hindamismeetodi valik ja rakendamine (sh kohanduste rakendamine), hinnangu ülesehitus, olemasoleva hoonestuse kirjeldus.“ Kaebaja ei ole vaidlustanud muid töös esinenud puuduseid. Üksnes ühe puuduse üle vaidlemine ei saa viia kaebuse eesmärgi saavutamiseni. Kuna kaebaja ei väida, et küsimuse nr 5 hindena ja ka Poordi tn 5 eksperthinnangu eest oleks ta pidanud saama 100 punkti, siis järelikult kaebaja möönab vigade olemasolu küsimuse nr 5 vastuses ja Poordi tn 5 eksperthinnangus. Niisuguses olukorras ei saa halduskohus isegi kaebuses esitatud asjaolude õigsust eeldades asuda seisukohale, et hindamiskomisjoni hindamistulemus oleks ilmselgelt ebaadekvaatne või väljuks lubatava subjektiivse hindamise ulatusest. Hindamiskomisjoni 04.11.2021 protokollis on tulp peakirjaga „Märkused“, milles komisjon on välja toonud põhilised puudused seoses kaebaja vastuste ja näidistöödega. Ka kutsealase vestluse salvestiselt on arusaadav, milliseid puuduseid on komisjon kaebaja vastustes ja näidistöödes leidnud. 8) Vaidemenetluse käigus taotles kaebaja Poordi tn 5 näidistöö hindamismeetodi valikule sõltumatut ekspertiisi. Vastustaja tellimusel koostasid I. Rebane ja R. Halapuu 26.11.2021 hinnangu hindamiskomisjoni otsusele. Nad nõustusid hindamiskomisjoni otsusega ja märkisid, et ei saa pidada õigeks vaides esitatud väidet, et hindamiskomisjoni ja eelkõige J. Kiige üks põhilisi etteheiteid Poordi tn 5 näidistööle oli „vale“ meetodi valik. 26.11.2021 hinnang lükkab ümber kaebaja väite, et talle on antud põhjendamatult vähe punkte. 9) Tallinna Ringkonnakohus asus 27.05.2022 määruse p-s 19 seisukohale, et KutS § 19 lg 3 nõue oli täidetud ning asjaolu, et igale küsimusele antud vastust hindas üksnes kaks komisjoni liiget, ei too kaasa otsuse õigusvastasust. 04.05.2022 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 ei ole samadel põhjustel vastuolus KutS § 19 lg-ga 3. Määruse p-s 17 märkis ringkonnakohus, et konkureerivat hindamist Poordi tn 5 objekti kohta ei koostanud J. Kiik, vaid tema kolleegid samast büroost ning see asjaolu ei anna automaatset alust kahelda J. Kiige erapooletuses. Määruse p-s 18 märkis ringkonnakohus, et kutsekomisjon ei ole 08.11.2021 otsuses küll täiendavalt põhjendanud, miks jäi kaebajale kutse andmata, ent kutsekomisjonil pole keelatud otsuse tegemisel tugineda hindamiskomisjoni protokollile ning kutsealasele vestlusele. Hindamis- ja kutsekomisjoni istungi protokollide põhjal on ringkonnakohtu esialgsel hinnangul arusaadav, miks jäeti kaebajale 7. taseme kutsetunnistus väljastamata. Lisaks on vastustaja esitanud vaideotsuses põhjendused ning tellinud vaidemenetluses täiendava hinnangu hindamiskomisjoni hinnangule. Seega on kaebaja poolt tehtud põhjendamispuuduse etteheide alusetu. Määruse p-s 18 märkis ringkonnakohus, et kohus ei saa hinnata, kas iga küsimuse eest on antud punkte piisavalt, küll aga, kas maksimumpunktidest vähem punktide andmist on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. See ringkonnakohtu seisukoht kinnitab vastustaja vastuväidet, et hindamist ei saa vaidlustada väitega, et kaebaja poolt antud vastuste või näidistööna esitatud eksperthinnangu eest on antud kaebajale põhjendamatult vähe punkte. 10) Kaebaja on koos 01.03.2022 taotlusega esitanud tõendina Riho Lubi 11.02.2022 ekspertarvamuse nr 202207-01A. Nimetatud tõend ei tõenda seda, et hindamiskomisjoni poolt Poordi tn 5 näidistöö eest punktide andmine oleks olnud ilmselgelt ebaadekvaatne või väljunud lubatava subjektiivse hindamise ulatusest.

14.Kohus nõustub kaebajaga. KutS § 19 lg 2 kohaselt võib kutsekomisjon kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamiseks moodustada ühe või mitu hindamiskomisjoni. Kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise üle otsustab kutsekomisjon (KutS § 18 lg 2 p 6). Kutsekomisjon lahendab ka hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi (KutS § 18 lg 2 p 7). Seega saab hindamiskomisjoni tegevust kutsealase vestluse läbiviimisel hinnata üksnes kutsekomisjon, kes otsustab kutse andmise või selle andmata jätmise üle, mitte aga EKHÜ juhatus kui kutse andja, kuna EKHÜ juhatusele vastavat pädevust KutS-st ei tulene. Sellist pädevust ei saa luua EKHÜ siseaktiga (vt KAK p 5.4) ega kutsekomisjon enda otsuse alusel (vaidlustamisviide kutsekomisjoni otsuses). Vastavat pädevust ei saa kohtu arvates tuletada kutse andja üldisest pädevusest vastutada kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest (KutS § 12 lg 1 p 9) ega ka muudest KutS sätetest. Kutse andjal on näiteks KutS § 22 kohaselt õigus kutsekomisjoni ettepanekul tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kuid kutse andmise sisulise õiguspärasuse eest vastutab ja seda pädevust saab realiseerida ikkagi kutsekomisjon (vrdl KutS § 18 lg 2 p 6 ja § 12 lg 1 p 7). Kuna EKHÜ juhatus ei teosta kutsekomisjoni üle teenistuslikku järelevalvet (vt HMS § 73 lg 1), tulnuks kõik kaebaja taotluse sisulist läbivaatamist puudutavad etteheited hindamiskomisjonile sõltumata sellest, kas need on pealkirjastatud vaide või kaebusena, suunata lahendamiseks kutsekomisjonile (KutS § 18 lg 1 p 7, HMS § 73 lg 2). Käesoleval juhul on vaide lahendanud vale organ ning see on haldusakti üheks tühisuse tunnuseks (HMS § 63 lg 2 p 3). Küsimus pole sisepädevuse jagamises (vt HMS § 8 lg 2), vaid seadusega paika pandud pädevuse rikkumises ‒ kaebaja vaiet on lahendanud selleks mittepädev organ. Käesoleval juhul ei saa asuda ka seisukohale, et menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ei saanud mõjutada asja otsustamist (vt HMS § 58), kuna kutsekomisjon ei ole sisuliselt kaebaja etteheiteid ja taotlusi käsitlenud, st kaebaja vaie (KutS mõttes kaebus) on lahendamata, ning EKHÜ juhatuse põhjendusi ei saa lugeda kutsekomisjoni põhjendusteks. Kohus ei saa asuda spekuleerima selle üle, kas kutsekomisjon oleks EKHÜ juhatusega samale tulemusele jõudnud.

15.Kohus ei nõustu vaideotsuses esitatud seisukohaga, et hindamiskomisjoni otsus on käsitletav HMS § 52 lg 1 p 2 kohase eelhaldusaktina, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks kutse taotleja kompetentsus. Vastustaja leiab, et kutsekomisjon on kutse andmise või mitteandmise otsuse tegemisel õiguslikult siduvalt seotud hindamiskomisjoni hinnanguga kutse taotleja kompetentsusele (st hindamiskomisjoni otsusega kutsealase vestluse sooritatuks või mittesooritatuks lugemise kohta) ning kutsekomisjonil puudub õiguspäraselt võimalus anda kutse taotlejale kutse olukorras, kus hindamiskomisjon on lugenud kutsealase vestluse mittesooritatuks. Tallinna Ringkonnakohus on 05.03.2021 otsuses asjas nr 3-20-231 (p 9) välja toonud: „Riigikohtu praktikast tuleneb selgelt, et kutsekomisjon on ka ilma hindamiskomisjoni otsuse peale kaebust (vaiet) saamata kohustatud KutS § 18 lg 2 p s 6 antud pädevuse teostamisel kontrollima omal algatusel hindamiskomisjoni otsust sisuliselt. Kutsekomisjon peab kontrollima, kas hindamiskomisjon on hinnanud kutseeksamit õigesti (vt Riigikohtu 28.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-14, p-d 11 ja 13). /.../ Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et viidatud Riigikohtu lahendist saaks järeldada, et hindamiskomisjoni hindamise tulemused piiravad kutsekomisjoni kaalutlusõigust hinnangulistes küsimustes./.../ Kutsekomisjon kontrollib hindamiskomisjoni otsust nii omal algatusel kui ka vaide alusel (vt KutS § 18 lg 2 p 7). Mõlemal juhul tuleb välja selgitada, kas hindamiskomisjon hindas kutseeksamit õigesti. Kutsekomisjoni pädevus ja volitused hindamiskomisjoni otsuse omal algatusel kontrollimisel ei erine kutsekomisjoni pädevusest ja volitustest vaide läbi vaatamisel, mistõttu saab lähtuda vaidemenetluse põhimõtetest ja regulatsioonist. Vaideorganil on kontrolli teostamisel samasugune pädevus, nagu oli lähteorganil. See tähendab, et vaideorganil on võimalik kontrollida, kas lähteorgan rakendas kaalutlusõigust ka sisuliselt õigesti või sisustas õigesti määratlemata õigusmõistet. Erinevalt halduskohtust ei piirdu vaideorgan üksnes diskretsioonireeglite järgimise kontrollimisega. Veelgi enam, kuna uurimispõhimõte kehtib ka vaidemenetluses, võib vaideorgan vajaduse korral koguda ja hinnata uusi tõendeid (vt Anno Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk-d 418 ja 420). Vaideorgan saab seega vaidlusaluse küsimuse lahendada ka ise vähemalt siis, kui vaideorganil on õigus lõplik haldusakt anda. Kandes eelneva üle kutse- ja vaidekomisjonile, on ka kutsekomisjonil KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud pädevuse teostamisel õigus kontrollida hindamiskomisjoni otsust sisuliselt, mh hinnata, kas hindamiskomisjon on taotleja kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, ning tugineda uutele asjaoludele ja tõenditele.“ Seega pole õige vastustaja väide, et kutsekomisjon on seotud hindamiskomisjoni antud hinnangutega. Just kutsekomisjon on KutS § 18 lg 2 p-st 6 tulenevalt kutse andmisel sisulise otsuse tegijaks. Sellega käib kaasas kohustus kontrollida, kas hindamiskomisjon on oma ülesandeid korrektselt täitnud. Iseäranis siis, kui hindamiskomisjoni tegevuse peale on esitatud kaebus. Kutsekomisjoni kohustuseks on selline kaebus läbi vaadata. Pelgalt teoreetilist tähendust omab küsimus, kas kutse andmist tuleb pidada kaalutlusotsuseks või mitte. Kuigi kutsealase vestluse ja eksperttööde hindamiseks pole antud väga selgeid juhiseid ‒ on paika pandud üksnes punktisumma ‒ pole kohtu arvates kutse andmise puhul siiski tegemist kaalutlusotsusega, sest kontrollitakse ikkagi taotleja teadmiste vastavust fikseeritud kutsestandarditele. Teadmiste kontrolli vorm (vestlus vs test) pole siinjuures oluline.

17.Taastõendaja kutsealase vestluse hindamist reguleerib hindamisstandardi p 2.2. alajaotuse „Tulemus“ p 2. Viidatud punktist tulenevalt antakse hindamiskomisjoni poolt hinnang nii esitatud eksperthinnangute vastavusele EVS 875 nõuetele, kutsealase vestluse käigus esitatavate küsimuste vastustele kui ka eksperthinnanguga seotud põhjendustele. Kutsealase vestluse iga küsimust hindab vähemalt kaks komisjoni liiget. Koondhinnang igale küsimusele antakse hinnangu andnud komisjoni liikmete poolt konsensuse alusel, selle puudumisel otsustab hindamiskomisjon. Koondhinnangu esitatud eksperthinnangutele annab hindamiskomisjon konsensuse alusel. Taotleja poolt esitatud eksperthinnangute alusel peetava kutsealase vestluse koondhinne koosneb 70% osas üksikute küsimuste hinnete aritmeetilisest keskmisest ning 30% osas esitatud eksperthinnangutele ja nendega seotud põhjendustele antavast hinnangust. Viidatud punktist lähtuvalt toimub hindamine kahes osas: 1) kutsealase vestluse käigus esitatavad küsimused ja neile antavad vastused (igat küsimust hindab vähemalt 2 komisjoni liiget, koondhinne panustab 70% ulatuses lõpptulemusse), 2) kahe esitatud eksperthinnangu vastavus EVS 875 nõuetele ja eksperthinnanguga seotud põhjendused (koondhinnangu annab hindamiskomisjon konsensuse alusel, panustades 30% lõpptulemusse). Hindamiskomisjoni 04.11.2022 protokollis on kajastatud „Kutsealase vestluse punktid“ koondsummana 67,1 ning „Hinnang töödele“ 65,0 punkti, kõik punktid kokku aritmeetilise keskmisena on 66,5. Hindamiskomisjoni protokollist ei selgu, kes komisjoni liikmetest millist küsimust on hinnanud, kajastatud on anonüümselt „hindaja 1“ ja „hindaja 2“ antud hinded ja eraldi tulbana kahe hindaja keskmine tulemus. Kohtul on raskusi konsensusliku hindamise sisustamisega olukorras, kus kahe hindaja antud punktisumma erineb (küsimus nr 4). Kohtu arusaama järgi tähendab konsensuslik hindamine seda, kui kaks hindajat on antava punktisumma osas ühel meelel. Võimalik ebakõla 4. küsimusele antud hinnangus ei mõjutaks siiski lõpptulemust (kui ka võtta aluseks hindaja 1 antud 95 punkti, mitte kahe hindaja aritmeetiline keskmine). Komisjoni liikmete põhjendused antud punktidele on ära toodud lahtris „Märkused“. Vaidlusaluses 5. küsimuse osas, mis puudutas Poordi tn 5 kinnistu hindamisel kasutatud meetodit (mõlemad hindajad andsid küsimusele 20 punkti 100-st), oli märkustes välja toodud „Olulised puudused ja ebatäpsused“. Kaebaja eksperthinnangutele oli komisjon andnud punkte 40 Poordi tn 5 kinnistu osas ja 90 punkti J. Poska tn 26 töö osas. Poordi tn 5 osas oli märkustena välja toodud: „puudulik turuanalüüs, hindamismeetodi valik ja rakendamine (sh kohanduste rakendamine), hinnangu ülesehitus, olemasoleva hoonestuse kirjeldus.“ Esitatud hinnangud on puudusi markeerivad, täpsemalt pole avatud hinnangute kujunemist ‒ milles seisneb puudulik turuanalüüs, miks on hindamismeetodi valik ja rakendamine (sh kohanduste rakendamine) ebasobilik, mis probleemid on hinnangu ülesehituses ja olemasoleva hoone kirjelduses. On tõsi, et kutsekomisjoni hinnangute kujunemisele on abiks komisjoni koosoleku helisalvestise kuulamine (kaebuse lisa 2), millest saavad selgemaks komisjoni hinnangute tagamaad. Samas on siiski piisavalt selgelt formuleerimata need seisukohad, mis kujunesid komisjoni konsensusliku hindamise tulemusena. Selle tulemusena on poolte vahel tekkinud ka vaidlus, mis oli madala punktiskoori andmise põhjuseks.

19.Kaebaja on leidnud, et hindamisstandardi osa p 2.3, mis sätestab hindamise üksnes kahe hindamiskomisjoni liikme poolt (ja selle alusel teostatud hindamine kaebaja suhtes), on vastuolus eesmärgiga tagada hindamise objektiivsus vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni poolt ega vasta KutS § 19 lg 3 nõuetele, mille kohaselt koosneb hindamiskomisjon vähemalt kolmest liikmest. Kaebaja toob välja, et hindamiskomisjonis oli küll 6 liiget, kuid vestluse tulemusena andis hinnangu üksnes kaks hindajat. Kohus märgib, et kuna hindamiskomisjoni kuulusid 6 liiget, kes võtsid kutsealasest vestlusest ka osa, siis formaalselt on KutS § 19 lg 3 nõue täidetud. Kohus leiab, et KutS § 19 lg 3 eesmärgiks on tagada hindamise kollegiaalsus ja seeläbi objektiivsus, mis eeldab, et hindamiskomisjoni liikmed ka faktiliselt hindamisel osalesid. Kohtu arvates oleks hindamisstandard vastuolus KutS-ga, kui lõpliku hinde kujundamist saaksid mõjutada 1 või 2 hindamiskomisjoni liiget. Käesoleval juhul see nii siiski ei ole. Eksperthinnanguid hindas kogu hindamiskomisjoni koosseis. Kuna kutsealase vestluse teemad olid ette valmistanud erinevad komisjoni liikmed, eeldab kohus, et ka erinevate teemade hindamisel ei osalenud üksnes kaks komisjoni liiget, vaid erinevaid küsimusi hindasid erinevad komisjoni liikmed, kusjuures iga küsimuse puhul tuli leida hindamisel konsensus hindajate vahel, vastasel korral võtnuks seisukoha kogu komisjon. Kohtu arvates välistab selline hindamise korraldus üksiku komisjoni liikme ebaproportsionaalselt suure mõju. Antud juhul tuleb arvestada ka teemade läbipõimumist, st vestlus toimuski esitatud ekspertarvamuse pinnalt. Kuna nii ekspertarvamuste kui vestluse pinnalt heideti kaebajale ette sarnaseid vajakajäämisi, on kohtu arvates piisavalt selge, et kaebajale antud koondpunktide tulemus kajastas kogu hindamiskomisjoni üldist seisukohta ning hindamise tulemus ei olnud moonutatud mõne üksiku liikme poolt. Seetõttu jääb rahuldamata kaebus nõudes tühistada EKHÜ 18.09.2020 kinnitatud hindamisstandardi p 2.3 osaliselt. Kuna kaebaja nõue jääb rahuldamata, et pea kohus vajalikuks asuda kaebust vastavas osas muutma ega analüüsida kohtumenetluse ajal kehtestatud uut kutsestandardit.