Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.12.2021 otsuse ERESID-98646 kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXXX sertifikaatide peatamise ning kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja Georgi Džaniašvili Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.08.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi: PPA) tegi 14.12.2021 otsuse nr ERESID-98646 Xi eresidendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXX sertifikaatide kehtivuse peatamiseks ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseks alates 13.01.2022. Kaebajale anti otsusest teada 14.12.2021 teatega nr ERESID-98646-1. Kaebaja esitas otsusele vaide.
2.PPA jättis 18.01.2022 vaideotsusega nr 15.3-24/4-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 17.02.2022 Xi kaebus nõuetega tühistada PPA 14.12.2021 otsusega ERESID-98646 kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXXXX sertifikaatide peatamine alates 14.12.2021 ning kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine alates 13.01.2022.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.PPA ei ole vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses esitanud põhjuseid. Otsuse tegija ei ole järginud uurimis- ega põhjendamiskohustust ega kaasanud haldusmenetlusse kaebajat. Rikkumised on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise, mistõttu on vaidlustatav haldusakt õigusvastane.
5.Vaidlustatud otsuse kohta saadetud teatest ei nähtu menetluses osalemise ja otsuse põhjenduste teadasaamise õiguse piiramise põhjendusi, esitatud on viide üksnes isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 207 lg-le 3 ilma konkreetset punkti nimetamata. E-residentsust reguleerivatest normidest ei tulene, et e-residendile võib jätta avaldamata kõik tema suhtes toimuva haldusmenetlusega seotud asjaolud. Haldusmenetluse osalise õiguste sedavõrd äärmuslik piiramine ei saa olla automaatne. E-residentsus ei ole isikutõendav dokument või muu, millega isikule antakse õigus viibida Eesti territooriumil ITDS-i tähenduses.
6.E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel esitas kaebaja kõik vajalikud tõendid ning andmed ning talle väljastati e-residendi digitaalse isikutunnistus. Eelnev tõendab, et kaebajal on laitmatu taust. Kaebajal on eesmärk kasutada e-residendi digitaalset isikutunnistust vastavalt esitatud eesmärgile. Kaebaja ei teadnud ega võinud enne otsuse kohta teate saamist teada, et peaks Eesti Vabariigile uuesti tõendama ITDS § 205 lg-s 2 sätestatud asjaolusid. Ka otsuse kohta saadetud teatest ei nähtu, et kaebajalt oleks vastavaid tõendeid või põhistusi küsitud ja et ta oleks nende esitamisest keeldunud. Kuna ITDS näeb e-residendile ette kohustuse tõendada või põhistada e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid, peab isikule olema tagatud vähemalt võimalus nende asjaolude tõendamiseks. Seega peab isikule olema tagatud õigus olla menetlusse kaasatud. Ka Riigikontroll on osundanud, et seda, kas e-resident täidab digitaalse isikutunnistuse ja sertifikaatide kasutatavuse püsimise eeldusi või mitte, tuleb kontrollida e-residenti kaasates.
7.PPA 14.12.2021 otsuses viidatud ITDS § 205 lg 2 ei ole õige õiguslik alus. Alates 2019. a lõpust on kaebajal Eestis registreeritud äriühing Money Flow OÜ, registrikood 14845103. Nimetatud äriühingul on puhas taust. Äriühing tasus 2021. a 20 000 eurot tulumaksu dividendidelt. Kaebajal on pikajaline töökogemus ettevõtluses ning panganduse sektoris. Kaebajal puuduvad kehtivad karistused. PPA ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis tõendaksid vastupidist või seda, et kaebaja on ohtlik Eesti julgeolekule.
8.Ehkki IDTS § 205 lg 2 määratleb e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärgid, ei pane seadus isikutunnistuse saanud isikule kohustust panustada Eesti Vabariigi majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri või tarbida e-teenuseid nimetatud eesmärgil.
9.Kuivõrd ühtegi põhjendust, miks on kaebajale väljastatud digitaalse isikutunnistuse sertifikaadid peatatud ja on tehtud otsus talle väljastatud digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, vaidlustatud otsuse kohta saadetud teatest ei nähtu, puudub kaebajal sisuliselt võimalus selliseid põhjendusi ka hinnata ja neile mistahes vastuväiteid esitada. Kaebajale sellise võimaluse andmata jätmine riivab selgelt tema õigust olla kaasatud tema suhtes toimuvasse haldusmenetlusse.
10.Kaebaja kinnitab, et tal puudub igasugune tahe ja kavatsus mitte soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Samuti soovib kaebaja kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Tegemist ei ole asjaoludega, mida haldusorgan võiks eeldada. Kaebaja kahjuks otsuse tegemisel peavad objektiivses reaalsuses eksisteerima konkreetsed otsust põhjendavad tõendatud faktilised asjaolud. Seega ei ole PPA viidatud õiguslik alus põhjendatud ega õige. PPA ei ole ka
tõendanud ega välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus võib kaebaja sooritada tegusid, mis viitaksid ITDS § 207 lg-s 3 sätestatud punktile.
11.Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas PPA on e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest. Haldusakt ei ole formaalselt õiguspärane, mistõttu puudub vajadus analüüsida, kas haldusakt on sisuliselt õiguspärane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. ITDS § 207 lg 4 kui erinormi kohaselt märgitakse eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seega ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 206 lg 5). E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuna e-residentsus tagab ligipääsu kõikidele Eesti e-teenustele, sh finantsteenustele, siis kaasneb sellega ka osa kõrgendatud riskist kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna. Seega on ülimalt oluline, et e-residendi digitaalset isikutunnistust omavad isikud, kes on oma tegevusega üles näidanud usaldusväärsust ja kelle digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsus on olnud eesmärgipärane. Seega puudub isikul õigus nõuda digitaalse isikutunnistuse väljaandmist või selle kehtima jätmist. Õigust e-residentsusele ei saa käsitleda subjektiivse õigusena. E-residentsuse väljaandmisel ja kehtetuks tunnistamisel lähtub PPA Eesti riigi huvidest.
13.Tulenevalt ITDS § 208 lg-st 1 teostab riik e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalvet. Seda teevad PPA, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Kuna e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja selle kasutamine ei ole isiku õigus, vaid Eesti riigi antud hüve, siis ei riku e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise asjaolude üle järelevalve teostamine, selle kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine isiku olematut põhiõigust või vabadust. Seega on PPA-l õigus digitaalse isikutunnistuse kehtivus peatada või lõpetada vähimagi kahtluse korral. Õiguspärane on kaebaja teavitamata jätmine haldusmenetluse alustamisest ning kaebaja ärakuulamata jätmine, samuti kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise kaalutluste esitamata jätmine.
14.PPA-l on sisemise dokumendina olemas 14.12.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus nr ERESID-98646. Nimetatud otsus on vormistatud pidades silmas kõiki kaalutlusotsusele esitatavaid nõudeid, sh HMS § 6, § 54 ja § 56.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kaebaja tugineb eelkõige asjaolule, et vaidlustatud haldusakt on formaalselt õigusvastane, kuivõrd on haldusakt põhjendamata ning kaebaja on jäetud menetlusse kaasamata. Vaidlustatava PPA otsuse tegemisel kohaldas PPA kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivuse peatamise ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest.
16.PPA tugines vaidlustatud otsuses ITDS § 206 lg-tele 4 ja 5 ning § 206 lg 3 p-le 2. Nimetatud sätete järgi võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. E-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja
digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse võib peatada, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga, s.o e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga (IDTS § 20 6 lg 3 p 2).
17.ITDS seletuskiri täpsustab, et e-residendi digi-ID puhul peab riik olema ettevaatlik dokumendi väljaandmisel, misjuures vajadus kaitsta avalikke huve instituudi rakendamisel ilmneda võivate ohtude suhtes, kaalub vähemalt rakendamise faasis üle isiku võimaliku huvi nõuda e-residendi digiID väljaandmist. Küll aga peab haldusorgan kaaluma välismaalase objektiivset vajadust juurdepääsuks e-teenustele ning mida olulisemad subjektiivsed õigused, mida olulisemal määral on e-teenustele juurdepääsu puudumise tõttu takistatud, seda olulisemad peavad olema keeldumise põhjused. Tegemist on e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise alusega, mis on mõeldud tagamaks e-residendi digi-ID instituudi eesmärgipärane rakendamine, olles võimalikuks keeldumise aluseks selliste ootamatute asjaolude ilmnemisel, mis ühegi teise keeldumise alusena ei kvalifitseeru, küll aga on kõnealust regulatsiooni rakendaval isikul põhjendatud alus arvata, et e-residendi digi-ID väljaandmine oleks vastuolus selle väljaandmise eesmärgiga, võides kogu institutsiooni või selle mainet hoopis kahjustada. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). Kui ITDS § 13 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata, siis digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatamise korral taastab haldusorgan e-residendi dokumendi kehtivuse, kui ohukahtluse aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Haldusakti peatamisele kohaldatakse HMS § 64-70 (HMS § 64 lg 1). Haldusorgan otsustab ITDS § 206 lõike 4 alusel dokumendi kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel. Kuna kehtetuks tunnistamise alused on määratletud laialt ja hinnanguliselt, tuleb selle korvamiseks jätta haldusorganile võimalus kaaluda e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju isikule.
17.PPA 14.12.2021 otsus ERESID-98646 vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud keeldumise õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 punktile 2.
18.Kohus nõustub PPA-ga, et e-residentsus ja sellega kaasnev digitaalne isikutunnistus on hüve ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et riik väljastaks talle selle või väljastamise järgselt puudub riigil õigus seda tunnistada kehtetuks. Samas ei välista eelnev isiku subjektiivset õigust õiguspärasele menetlusele.
19.Ei saa olla vaidlust, et võõrriigi kodanikule e-residendi isikutunnistuse väljastamine toob kaasa kohustusi ka dokumendi väljastanud riigile, kuna see annab võimaluse kasutada riigi loodud identiteeti ning võimaldab kasutada Eesti loodud e-teenuseid, sh osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuna Eesti riik annab e-residendi isikutunnistuse selle taotlejale välja heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks, siis on oluline välistada selle andmine isikutele, kelle puhul on PPA-l riskihinnangu alusel põhjus eeldada, et ta ei täida IDTS § 20 5 lg-s 2 sätestatud eesmärke.
20.ITDS § 207 lg 4 kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seletuskirja täpsustuse järgi sarnaneb e-residentsus olemuselt teatud mõttes välismaalasele viisa andmise menetlusega, mis on analoogne viisaeeskirjaga, millisel juhul viisa andmisest keeldumise otsuse sisule on esitatavad
miinimumnõuded. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud säte liigitub erinormi alla ning eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates ei märgita vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 206 lg 5).
21.PPA kohustub e-residendi isikutunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (ITDS § 1 lg 2 kooskõlas ITDS § 92 lg-ga 8 ja HMS §-d 6 ja 38). Seega tuleb PPA-l koguda teavet ka selle kohta, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse e-residendi isikutunnistus kehtetuks tunnistada. Tulenevalt ITDS § 208 lg-st 1 teostavad PPA, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalvet. Seletuskiri täpsustab, et järelevalvet teostatakse analoogiliselt Eesti kodanike ja Eesti elanike suhtes läbiviidavate menetlustega. Käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. Nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut (ITDS § 208 lg 2). KorS § 30 lg 5 järgi ei ole küsitlemine ja dokumentide nõudmine ohu ennetamiseks ei ole lubatud teabe ja dokumentide korral, mida on võimalik saada seaduse alusel asutatud andmekogust, välja arvatud juhul, kui teabe saamine andmekogust ei ole korrakaitseorganist sõltumatul põhjusel võimalik. Käesolevas lõikes nimetatud piirang kehtib ka teabe kohta, mida korrakaitseorganil on võimalik saada tasuta teise Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomasest andmekogust või tasu eest, kui isik kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud teabe hankimise kulud.
22.Kohus tutvus teabega, mille osas on kohus kaebaja juurdepääsu menetlusdokumentidele piiranud, ning on veendunud, et PPA on põhjendatult tunnistanud kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks ning peatanud isikutunnistuse nr XXXXXXX sertifikaatide kehtivuse, kuna kaebaja on kaotanud usaldusväärsuse. Seejuures nähtub kohtule esitatud tõendist, et PPA tugines teabele, millele PPA-l on juurdepääs (tõend nähtav ka kohtule). PPA kogutud teabe hulgas ei ole asjassepuutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvestada.
23.PPA on vaidlustatud otsuses kaalunud e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale. Kohtu hinnangul on PPA põhjendused piisavad ning ei nähtu, et kaebajale võiks kaasneda pöördumatu kahju.
24.Kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.